Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "UMBERTO BOCCIONI " The streets enters the house"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
boccioni, umberto, enters, lõuend, valges, riietuses, tänavale, sündmustik, kubismi, geomeetrilised, maaligaEsiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise on kujutatud enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami sibaval koerakesel on palju jalgu. Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on
[6] Eugene Delacroix "Vabadus, mis rahvast juhib" (1830) Eugene Delacroix "Sardanapaluse surm" (1827) Romantism on kunsti (arhidektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.-1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789.aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku
2) Lammutasid motiivi mosaiigi taolisteks tükkideks ja asetasid tükid tuuleiili või lainevoogudesse. Lisaks tehnilistele võtetele püüdsid liikumist edasi anda ka maali süzeega. Valgus tuleb esile värvitoonide kõrvutamisest ja mõjub kiirtena, mis omakorda suurendab liikuvust. Futurism sai kiiresti tuntuks kogu läänemaailmas ja populaarseks ka Venemaal, kuid enamasti ei tunnustatud seda iseseisva kunstivooluna vadi peeti kubismi all-haruks. Umberto Boccioni (skulptor) ,,Kontnuiteedi unikaalsed vormid ruumis" Giacomo Balla- maalikunstnik DADA/ dadaism Oli I ms aegne kunstisuund, mis hääbus 1924.a-ks. Paljud kunstiinimesed pettusid kogu ühiskonnas ja läänetsivilisatsioonis. Kujunesid äärmuslikud ühiskonnakriitilised liikumised, ka dada sai alguse pigem poliitilise liikumisena. Hakkas levima paralleelselt Euroopas (Saksa ja Sveits) ja Ammerikas (kitsamalt NY). Eestvedajad Hans Arp, Marcel Duchamp. Dadaistid püüdsid oma tegevusega:
Vöttis C.õpetusest üle selle, et järjekindlalt hakkas objekte taandama geomeetrilistele vormidele. Ta oli ennegi moonutanud, kuid tänu tunnetele, nyyd tegi seda süstemaatiliselt ja järjekindlalt, pildikonstruktsiooni nimel. ,,Avignoni naised" (1907), kevadel hakkab maalima, selle aluseks on groteskne pilt, mis kujtusa lõbunaisi aknal. Kunstiajalooliselt on tähtsad paremalpool asuvad 2 figuuri. Seal on näha, et need on teadlikult moonutatud, neid peetakse kubismi alguseks. Neegrimaskid on mõjutanud Picasso't. On näha, et on tahtlikult püütud nähtavat maailma lagundada geom. Kildudeks ja see siis uuesti üles ehitada. Püüavad ühte eset korraga näidata mitmest küljest (cezannelt vöetud). ,,Kolm naist". (Ka Braque maalis cezannilikke maastikumaale.) 1909.a algab periood analüütiline kubism. Kubistid säilitavad loodusliku motiivi, kuid aineriing on hästi piiratud. Pöhiliselt maalivad puid, maju, natüürmorte (kas.esemeid, mis juba oma
konstruktsiooni. Püüe kujutada eset korraga mitmest küljest (Braque tegi sama). Analüütiline kubism: looduslik materjal säilitati, aga nende aineringi oli piiratud (majad, puud, naturüümordid nõude, muusikariistade jne esemetega). Sida loodusega jäi järjest väiksemaks. Maailm hakiti kildudeks ja tükkideks, et pilt uuesti kokku panna. Peamine väljendusviis ei olnud värvid, vaid pind, jooned, vormid. Tulemuseks olid kollaazid. Juan Gris (Kitarr noodilehega) lõi sünteetilise kubismi: kunstnik kombineeris pildile enne vormid ja värvid ning alles siis viis sisse mingi motiivi, tavalislet natüürmordi. Seda iseloomustavad sageli suuremad geomeetrilised pinnad, selgemad kontuurid ning erksamad ja puhtamad värvitoonid. Noorte kubistide looming erines vanadest tegijatest. Robert Delaunay (Ringid) hakkas jälle kasutama väga eredaid ja puhtaid spektrivärve. Fernard Leger (Kettad) lähtud kõige järjekindlamalt Cezanne-i ütlusest, et maailma võib käsitleda geomeetriliste
kompositsioonides järgis ise tihti muusikalisi kompositsiooniprintsiipe. FUTURISM Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristide esimene manifest ilmus 20. veebruaril 1909.a. milles kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Aastal 1910 esitati teine futurislike maalikunstnike manifest, milles varasemaid ideid edasi arendati. Manifesti autor oli skulptor Umberto Boccioni. Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust
Maailmavaateline segadus ei saanud jääda kajastumata loomingus. Faktiliselt takerdusid nad puht maalitehnilistesse küsimustesse. See oli nende suurim puudus. Ent siiski hoidis see neid veelgi suurema vea eest. Futuristidest kunstnike ühekülgsus, nende huvi ainult kehade ja esemete liikumise vastu ahendas tunduvalt kunsti eesmärke, kuid päästis osa maalijaid Filippo Tommaso Marinetti nihilistlikest, profasistlikest loosungitest. Tegeldes tehniliste küsimuste lahendamisega, ei järginud Umberto Boccioni, Gino Severini, Giacomo Balla pimesi F.T. Marinetti ideesid, nad olid oma loometöös märksa hillitsetumad ega ,,vabanenud" tingimusteta maalikunsti pärandis mõjust. Aja jooksul hakkasid futuristid üha vähem eitavalt suhtuma minevikukunsti, ,,amnesteerisid" paljugi. Näiteks U. Boccioni teatas ametlikult, et tema looming on lähtunud impressionismist ja kubismist. Futuristlikust kunstist ei saanud mitte manifestide barbaarsuse, vaid oma
"Cesanne'i portee".' Futurism Eesmärk oli manifesti kirjutamine. Futurism esines enne sõnas kui maalis. Sai alguse 1919.aasta ajalehe artiklist, kus räägiti, et muuseumid tuleb hävitada. Futuristid väljendasid end põhiliselt manifestiga. Kõik kunstivalkonnad segunesid. Esines kaks laadi: · üritati liikumist edasi anda (kõndival inimesel oli 100 jalga) · tükkidest teosed, geomeetrilised vormid Futurism kujunes Itaalias. Mineviku asemel on neile väga tähtis tulevik, sellest ka nimi. Filippo Tommaso Marinetti avaldas esimese manifesti (tegelt oli ta poeet). Mussoliini oli tuleviku kunsti õhutaja. Futuristid leidsid palju mõttekaaslasi ka Venemaalt. Seal segunsesid futurism ja kubism ning tekkis kubofuturism. Giacomo Balla (1871-1916) Oli esimene futurismi esindaja.
Esimese manifesti koostaja on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti. Manifest ilmus 20. veebruaril 1909 Pariisi ajalehes Le Figaro. Manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge mured. Aastal 1910 esitati teine futurislike maalikunstnike manifest, milles varasemaid ideid edasi arendati. Manifesti autor oli skulptor Umberto Boccioni. Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. LANGUS: Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda. Paljud futuristid pettusid, nähes, millise hävingu tehnika areng endaga kaasa tõi, neile tundus kohatu seda pildipinnal ülistada. Teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ja liitusid äärmuslike massiliikumistega, näiteks fasismi või bolsevike revolutsiooniga
inimhinge näitamisest olulisemaks. Sellest tulenevalt sai futuristliku kunsti üheks peajooneks dünaamika ja liikuvuse väljendamine. Pildil tuli kujutada ajas järgnevaid seisundeid. Samuti olid olulised võimalikult kriiskavad värvikombinatsioonid. Oli kaks kujutamise varianti, üks realistlik ning lihtsalt ajas järgnevat kujutav ning teine kubistlik, mis lammutas nähtava maailma geomeetrilisteks kildudeks. Viimasele lähenemisele on iseloomulikud ka suured geomeetrilised pinnad ning sarnasus abstraktse kunstiga, kusjuures üritatakse kujutada ka helisid. Abstraktsust üritati vähendada ühetimõistetavate ning pretensioonikate pealkirjadega. Futurismi programm on esindatud kõigis kunstiliikides. Skulptuuris kujutati liikuvust vormide ähmastamie ja venitamisega. Arhitektuuris leiti väljendust vaid kavandites. Venemaal üritati ühendada vene küla kõige algelisemat kultuuri Lääne kõige uuendulikuma kunstiga, kuna meeldisid nii kubismi kui futurismi
kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: ,,Istuv naine" (1906). ,,Chatou vaated" (1906). KUBISM Pariisis oli foovide looming vaevalt mõni aasta päevakorras olnud, kui hakkasid juba uued suunad ilmnema. Alates aastast 1907 saab rääkida KUBISMIST. ,,Kubism"oli samuti algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cézanne'i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika skulptuur, mis sajandi alguses pariislastele tuntuks sai. 1907. aastal toimus Sügissalongis Cézanne'i postuumne retrospektiivnäitus, mis oli fovismiga alustanud põlvkonnale tõeliseks ilmutuseks. Kubismi põhimõtted olid pigem intellektuaalne mäng kui esteetiline manifest. Kubistid loobusid kehtivast kolmemõõtmelisuse reeglist
probleemidest. Oma lihtsustatud lüüriliste ekspressiivsete maastike kaudu jõudis ta 1910 abstraktsionismini. Piltide korduvmotiiviks oli ratsanik, kellest sai rühmituse sümbol. Rühmitus koondas mitte stiili vaid ühiste ideede järgi. Esines rühmituse graafikanäitustel alates 1909. 3. KUBISM TAUST: Tekkis 1907 Pariisis, mil Pablo Picasso maalis Avignon'i neiud. ,,pilt ei pea olema ilus" 3D Fassettkubism geomeetrilised vormid ja ühendatakse erinevad vaatepildid hermeetiline kubism igal objektil oma vaatepunkt (kuubikuteks jagatud) sünteetiline kubism abstraktne peaaegu +ajalehe väljalõiked jne TUNNUSJOONED: 1. uute väljendusvahendite otsingul kleepisid Picasso ja Braque teostele ajaleheväljalõikeid, tapeeti, kangatükke, värvilist paberit, teisi materjale (kollaaz) 2. ei jäljendata olemasolevat tegelikkust, loodi uus, mis allus kunsti seadustele 3
Kunstiteose tõlgendamisest Edouard Manet teose "The Masked Ball at the Opera" näitel Edouard Manet’ teos Masked Ball at the Opera valmis 1873. aastal. 1874. aastal esitas kunstnik teose Pariisi Salongi näitusele, kuid töö lükati žürii poolt tagasi. Hetkel asub teos Washingoni rahvusgaleriis (National Gallery of Art, DC, USA). Tegemist on õlimaaliga, lõuendi mõõtmeteks 59,1 x 72,5 cm. Pildil on kujutatud maskiballil viibivat rahvahulka, kellest enamuse moodustavad soliidsetes mustades ülikondades torukübaraid kandvad mehed. Pildil olevate naiste (väljaarvatud ühe) nägu varjavad maskid ning enamus neist on riietunud tumedatesse maani kleitidesse. Pildi koloriit on rahvahulga riietusest tulenevalt valdavalt tume ja monokroomne. Värvikamaid nüansse lisavad kirevates kost�
oli jumalate ori (joogikandja), ent Thorvaldsen oli teda kujutanud sangarlikuna. ,,Tulge minu juurde"- lahtiste kätega Jeesus, Kopenhaagenis For frue Kirkes. Meesakt valitsev temaatika, väga palju antiik-kreeka kangelasi: ,,Jason" Jean Antoine Houdon - Prantsuse skulptor. Tuntud eelkõige kultuuritegelaste portretistina. ,,Voltaire'i büst", portreteeris ka Ameerika riigitegelasi nagu näiteks ,,George Washington", ,,Thomas Jefferson". Üritas portreteeritavaid edasi anda roomlaste riietuses. Voltaire'ist tegi väga palju portreid, tuntuim ,,Voltaire tugitoolis" . Tegi oma töödest autorikoopiaid. Maalikunstis on juhtivaks keskuseks Pariis. Eeskuju võeti skulptuuridest, eriti reljeefidest, värvid jäid tagaplaanile. Huvitav naiskunstnik E.L Vigée-Lebrun naiskunstnik, Marie Antoinette õukonnakunstnik. ,,Marie Antoinette sinises sametkleidis", ,,Autoportree", viimaselt näeme, et tegu oli palju kenama tütarlapsega, kui seda oli Marie Antoinette. J.B Greuze sentimentalist
Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: „Surm ja neitsi“ (1916), „Perekond“ (1918), „Embus“ (1917). 4. Kubism (Picasso, Braque, Leger, Robert Delaunay), futurism (Boccioni, Carra, Balla, Severini) Pariisis oli foovide looming vaevalt mõni aasta päevakorras olnud, kui hakkasid juba uued suunad ilmnema. Alates aastast 1907 saab rääkida KUBISMIST. „Kubism“oli samuti algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cézanne’i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika skulptuur, mis sajandi alguses pariislastele tuntuks sai. 1907. aastal toimus Sügissalongis Cézanne’i postuumne retrospektiivnäitus, mis oli fovismiga alustanud põlvkonnale tõeliseks ilmutuseks. Kubismi põhimõtted olid pigem intellektuaalne mäng kui esteetiline manifest. Kubistid loobusid kehtivast kolmemõõtmelisuse reeglist
Esimene manifest ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehe Le Figaro.Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Aastal 1910. esitati teine, futurislike maalikunstnike manifest, kus neid ideid edasi arendati. Manifesti autoriks oli Itaalia skulptor ja maalija Umberto Boccacioni . Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, so ühel pildil esitada ajas järgnevaid olukordi või seisundeid (näiteks jooksvat koera kujutati mitte nelja, vaid 20 jalaga). Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire
külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde. Maalides valitseb harmooniline kompositsioon ning taotletud on mitmesuguste sümbolite eksistentsi, mis eriti tugevalt avalduvad tema hilises loomingus; mitmed kriitikud on teda isegi sümbolistiks tembeldanud 4) Paul Cézanne elu ja looming (§ 4) Paul Cézanne oli prantsuse postimpressionistlik kunstnik, kelle loomingut peetakse sillaks impressionismi ja kubismi vahel. Ta lõi maastikke, natüürmorte, portreesid. Seejuures tahtis ta luua "õigemat" kunsti kui impressionistid. Esemete muutliku pealispinna alt tahtis ta tabada nende muutumatuna püsivat ehitust. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid (kera, silindrit, koonust jne.) 3 5) Henri de Toulouse-Lautrec elu ja looming (§ 5)
Netist: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artlex.com/ http://www.artcyclopedia.com/ KUBISM Pariisis oli foovide looming vaevalt mõni aasta päevakorras olnud, kui hakkasid juba uued suunad ilmnema. Alates aastast 1907 saab rääkida KUBISMIST. ,,Kubism"oli samuti algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cézanne'i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika skulptuur, mis sajandi alguses pariislastele tuntuks sai. 1907. aastal toimus Sügissalongis Cézanne'i postuumne retrospektiivnäitus, mis oli fovismiga alustanud põlvkonnale tõeliseks ilmutuseks. Kubismi põhimõtted olid pigem intellektuaalne mäng kui esteetiline manifest. Kubistid loobusid kehtivast kolmemõõtmelisuse reeglist
samasuguseid värve. Näiteks punast, sinist, rohkem primitiivsust, ning on rohkem kollast ja rohelist. robustne Kumb maal meeldib Sulle rohkem? Miks? Tegelikult ei meeldi mitte kumbki neist. Nagu öeldakse maitse üle kakeldakse. Kubism Iseseisev töö 12. klassi õpiku § 8 kohta lk 54-60 I Täida lüngad! 1) Kubismi kujunemist on mõjutanud Cezanne looming, eriti tema püüe näha looduses nähtavais esemeid nende põhivorme ja püsivaid struktuure. 2) Veel avaldas kubismi kujunemisele mõju aafrika neegriplastika.. 3) Kubismi rajajaks peetakse hispaanlast Pablo Piccasot . 4) Suurema osa oma elust veetis ta Prantsusmaal. 5) Picasso ,,sinise perioodi" tööd on meeleolult õnnetu ja sünge , ta kujutab muserdatud inimesi . 6) Picasso ,,sinisele perioodile" järgnes roosa periood. 7)
Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse
Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse
Pildi üldine kompositsioon mõjub rahulikult, tegelased on paigutatud ühele laiale sirgele joonele/ribale, millele lisavad vürtsi sealt välja ulatuvad peened viskevalmis odad. Joonis 1. Detail Aleksandri mosaiigist 2. RENSSANSS Itaaliast alguse saanud Euroopa kunstiajastu 14.-16. sajandil, mida iseloomustas „kunstide taassünd antiigi vaimus”. Hoogsalt arenes freskotehnika, tahvelmaali kõrval võeti kasutusele ka lõuend. Tempera kõrval kogusid populaarsust õlivärvid. Inimesekultust väljendati portreede, keerukate allegooriliste teemade ja ajalooliste maalidega (eriti armastati kujutada antiikseid stseene väljendades voorust ja kangelaslikkust, palju kujutati ka pühakuid), antiigi eeskujul sai taas populaarseks aktimaal. Inimesi püüti kujutada loomutruult, looduslähedust taotledes pöörati tähelepanu perspektiiviseadustel põhinevale ruumikäsitlusele. Maalides pidi valitsema
York'is. Tegemist on figuraalkompositsiooniga kus on kujutatud inimeste gruppi. · Maal esindab kubistliku kunstivoolu. Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-pruunid-tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Siiski, sünteetilist kubismi iseloomustab sageli ka suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine. Nad seadsid endale ülesandeks kujutada pilti nii nagu mõistus seda tajub, mitte nagu silm seda teeb. (J.Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu.") · Maali esiplaanil on viis alasti prostituuti Avinyó tänava lõbumajast Barcelonast. Mitte ükski neist viiest ei ole naiselik, nad tunduvad pigem ähvardav ilmega.
Surm haigetoas - isiklikud läbikogemused, ema suri noores eas, kõik kujutatud on endasse sulgunud, puudub teineteise toetamine. Haige tüdruk - igale müüdud maalile tegi ta koopia, ta maalid on alati erinevas võtmes, pidevalt katsetab Elutants - Munchi maalid jutustavad lugu, tegemist on loo võtmekiviga, kuu sümbol Madonna - müstiline/salapärane naine, loode nurgas Marc Chagall 1887-1986 Autoprtree - kubistlik, seitse sõrme - jumal toetab tema annet, erinevad geomeetrilised kujundid Roheline viiuldaja - geomeetrilised kujundid, tasapinnalisus, proportsioonid puuduvad Sünnipäev- lendavad Mihhail Vrubel 1856-1910 Deemoni teema -> kuulub sümbolismi Deemoni pea Deemon - Luik tsarinna - Rahvusromantistlik Printsess Terasarhitektuur Inglalsed loovad terasarhitektuuri J.Praxton, Kristallpalee - pavilion Eiffeli torn - pidavat maha võtma pärast maailma näitust (Ruhnu tuletorn - Eiffeli loodud) Juugend võtab terasarhitektuuri omaks Metroo sissepääs
Netist: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artlex.com/ http://www.artcyclopedia.com/ KUBISM Pariisis oli foovide looming vaevalt mõni aasta päevakorras olnud, kui hakkasid juba uued suunad ilmnema. Alates aastast 1907 saab rääkida KUBISMIST. ,,Kubism"oli samuti algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cézanne'i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika skulptuur, mis sajandi alguses pariislastele tuntuks sai. 1907. aastal toimus Sügissalongis Cézanne'i postuumne retrospektiivnäitus, mis oli fovismiga alustanud põlvkonnale tõeliseks ilmutuseks. Kubismi põhimõtted olid pigem intellektuaalne mäng kui esteetiline manifest. Kubistid loobusid kehtivast kolmemõõtmelisuse reeglist
Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. (Leonardo da Vinci, Michelangelo, Alessandro Botticelli ) Romantism 19.saj II veerand- . Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. (Johann Köler, William Turner ) Realism 19
vormid Pulmad, Naine punases ja rohelises matused, Apokalüpsise ratsanik Merzbild, Hannoveri Merzbau AUGUST MACKE - Naine pargis, Türgi UMBERTO BOCCIONI - kohvik Inimkeha liikumine, Naer, Mäss galeriis SÜRREALISM ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM INFORMALISM EUROOPAS NEODADA USA-s
Matisse viljeles fovismi elulõpuni.) ,Andre Derain, Vlaminck KUBISM Foovide mäss realistliku kunsti vastu oli vaid kaks aastat päevakorras olnud, kui ridamisi hakkasid pinnale kerkima uued suunad. Fovismist sootuks erinevana kerkis 1907. aastal esile kubism.Kubistid lähtusid Paul Cezanne'i taotlustest (meeldetuletusena- Cezanne üritas iga esemes leida ideaalset geomeetrilist vormi). Suurt mõju avaldas ka Aafrika neegrite skulptuur, mis just sel ajal Pariisis suurt huvi äratas. Kubismi algatajaks võib pidada 20. sajandi üht suurimat kunstnikku - Pablo Picassot (1881 - 1973). 1907. aastal asus Picasso maalima kompositsiooni "Avignoni naised". Selle aluseks olnud grotesksevõitu foto oli Picassole ajendiks inimkehade lahutamiseks geomeetrilisteks vormideks. Eriti olulised on kaks nägu pildi paremas servas. Neis avaldub kubismi esialgne püüd: lagundada nähtav maailm algosadeks ja kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist. Kubismi jaoks oli määrav eseme vorm, kuju
aastal: „Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike.“ Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fašismi omadega (futurismi ja fašismi manifest ilmus aastal 1924). Kunstnikud UMBERTO BOCCIONI, GIACOMO BALLA, LUIGI RUSSOLO JA GINO SEVERINI avaldasid 1910. aastal FUTURISTLIKU MAALIKUNSTI TEHNILISE MANIFESTI, kasutasid oma häälekandjana ajakirja Lacerba ning korraldasid näitusi Euroopa pealinnades. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane nn
Matisse viljeles fovismi elulõpuni. · Raoul Dufy (18771953) tema teostes on sageli muusika motiive. · Albert Marquet (18751947) · Maurice de Vlaminck (18761958) kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. · André Derain (18801954) kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla. · Georges Braque (18671956) kuulus fooled hulka kaks aastat. 1907. aastal jõudis ta koos Picassoga kubismini. EKSPRESSIONISM (19051920) Ekspressionismi nimetus pärineb prantsuse keelest, mis tähendab väljendust, on 20. sajandi algul sündinud vool. Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas.
Maalil ei ole ülemäärast emotsiooni peale selle mida subjekt nõuab, selle tagab lõuendi organiseeritus. Instinkt ja teadvus on ühendatud harmoonilisse tervikusse, nagu me võime tunda kesktõmbe- ja kesktõuke jõudude tasakaalustatusest ja vasakpoolse figuuri kontuurist, tugev ja klassikaline proportsioonis. Pablo Picasso “Avignoni neiud” 1907 Kubism I faas – eelikonograafiline Pablo Ruiz Picasso (1881–1973) oli hispaania kunstnik, kubismi rajaja. Pablo Picasso sündis Hispaanias ja sai korraliku akadeemilise kunstihariduse. Ta töötas esialgu Barcelonas, aga peagi viis tee teda Pariisi, siis kui üks tema töödest, "Viimased hetked", 1900.a.maailmanäitusele Hispaania paviljoni välja valiti. Pärast nelja aastat oma elu nende kahe linna vahel jagamist asus ta lõplikult Pariisi elama. Picassot ei saa ainult kubistiks nimetada. Oma pika elu jooksul oli tal
taandanud kõik kuupideks. Rajajaks võib pidada Pablo Picassot oma maaliga ,,Avignoni neiud". Kubism on mõjutanud tugevalt Euroopa avangardi. Värvidest olid eelistatumad pruun, hall, rohekas ja helesinine. Tehnikatest võeti kasutusele kollaaz. Hispaanias: Pablo Picasso töötas väga erinevates tehnikates, segas erinevaid kunstivoole, katsetas, mängis ja oli seejuures eriti produktiivne. Picasso on sünteetilise ja analüütilise kubismi looja ja tugevaim esindaja. Suurema osa ajast elas ja töötas Pranstusmaal. Pranstusmaal: Georges Braque kasutas maalis esimesena kirjatähti, viljeles analüütilist ja sünteetilist kubismi. Hollandis: Piet Mondrian hakkas kubismi vastu huvi tundma Pariisis olles. Tema huvi analüütilise kubismi vastu arenes täisnurkadest moodustunud abstraktsionismiks. Futurism Tekkis Itaalias, eestvedaja oli kirjanik ja maalikunstnik Filippo Tomasso Marinetti, kes kuulutas
6. viited lk 13 2 Sissejuhatus Minu referaat räägib mehest nimega Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Martyr Patricio Clito Ruíz y Picasso, (25. oktoober 1881 Málaga, Hispaania 8. aprill 1973 Mougins (Cannes'i lähedal), Prantsusmaa) kes oli andaluusia-hispaania kunstnik, kubismi rajaja ning tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Ta oli erakordne isiksus, kes suutis oma elujooksul muuta inimeste arusaama kunstist ja arendada stiile, ning samas ei jäänud kõrvale ka poliitilisest elust ning oli veendunud patsifist. 3 Biograafia ja perioodid
annaabi.ee 
