õigeaegne rakendamine. · Hilinenud tõrjeabinõud on kasutud, ebaõige keemiline tõrje aga lausa kahjulik. · Seaduse järgi on pandud metsaomanikule kohustus oma metsal silm peal hoida. · Metsaomanik peab jälgima oma metsade tervislikku seisundit ning tagama, et see ei halveneks. · Metsakaitse eesmärgiks on vältida ja/või vähendada majandusliku kahju tekkimist. Biootilised kahjustajad · Seened · Putukad · Metsloomad Abiootilised kahjustajad · Torm · Tulekahjud · Teised ilmastikunähtused Metsa ohustavad peamised ilmastikunähtused · Põud · Tuul ja torm · Lumi ja jäide · Külm · Päikesepõletus · Pikne Halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse arvatud puistud Kahjustuse liik 2013 2014 2015 2016 Metsatulekahjud 244 4969 1084 1627 Ebasoodne veereziim 15 364 20 843 19 836 14 218
pärast. Heades marjametsades võib marjadest saamata jääv tulu ületada puidu juurdekasvust tekkiva hinna kao mitmekordselt. Tules kahjustatud puit sobib küttepuiduks ja tarbepuiduks, kuid mitte enam paberipuiduks. Tuli võib ka kasu tuua. Näiteks kuivendatud soos võivad paraneda metsa kasvutingimused. Vahel aitab tuli männil viljakatel alades uueneda. Mitmed vanad männikud on arvatavasti tekkinud peale tulekahjusid, mis hävitasid kuuse ja lehtpuud. Raielangilt üle käinud tuli vähendab putukkahjustuste ohtu. Metsatulekahjude tekkepõhjused Metsatulekahjude põhjuseks on enamasti hooletu või pahatahtlik inimene. Tulekahju võib alguse saada lõkkest, mahavisatud suitsukonist või tikust, kulupõletamisest, korrast ära summutiga autost või traktorist, raudteede ääres veduri rikkest. Maapinnal vedelevad klaasikillud võivad koondada päiksekiiri ja süüdata taimestiku. Jäätmehunnikud võivad kuumeneda ja ise süttida
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub
väheviljakate põllumaade metsastamise programmi. 2. Eesti tolleaegne metsapoliitika oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja suurendamisele (Eestisse veeti metsa NSVL teistest piirkondadest sisse). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2001. a. 2 211 280 ha SMI (statistilise metsakorralduse) andmetel. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 33,4% II kohal on kask 26,2% III kohal kuusk 19,3% hall lepp 8,4% haab 7,4% Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: 450 milj tm. so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahud m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 183 tm/ha. Suurim on see haaval - 255 tm/ha ja väikseim tammel - 122 tm/ha. 1 elaniku kohta on Eestis 1,3 ha metsa ja 227 tm puitu. 1994. a. raiuti Eestis 2-3 milj. tm puitu, 1996. a. 4 milj., 1997. aastal 5,5 milj., 1998. a. 6,1 milj. tm., 1999. a. 6,7 ja 2000. a. 6,4 milj. tm
etteantud nõuetele, märgitakse akti ka esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Peale tähtaja möödumist vaadatakse tööd uuesti läbi. Metsakultuuri hooldamine Kultuuri täiendamine- Kasvamishakkamisele järgnev tähtsaim töö ennem valgustusraiet, soodustab kasvamaminekut Kulu kõrvaldamine- Sügisel; vähendada närimiskahjustusi Põõsa ja ebasobivate puude kõrvaldamine- Kevadel.Peapuuliigile annab rohkem ruumi ning valgust Kaitsmine ulukite eest- Teed aia ümber või teed tüvekaitseid et ära ei sööks Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus nende vältimine ja tõrje · Põder, metskits ja jänes koorivad ja söövad võrseid, nende kahjustuste vältimiseks soovitatakse hoida noorendik tihedana. · Seentest kahjustatab haavapuud haavataelik, mis põhjustab südamemädanikku.
valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loodulikud häiringud (torm, tulekahju) 3 - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) 4 - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Kuuse vaheldumine lehtpuudega Enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel (lageraie, tormikahjustus vms.) järsku hävima. Selline vaheldus toimub, kuna kuusk ei suuda uueneda tekkinud lagedal alal nii edukalt, kui lehtpuud. Kuusk on varjutaluv liik, tema tõusmed on väga tundlikud otsese päikesekiirguse ja kuumapõletuse suhtes. Kuusk on tundlik ka temperatuuri-kõikumistele. Enamus meie kiirekasvulisi lehtpuid (kask, lepp, haab) on aga väga hästi kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustega: nad on vastupidavad päikesepõletuse ja külmakahjustuste suhtes, kannavad
Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk). 5. Mis on puistuelement? Puistuelement on ühesuguse tekkeviisi ja vanusega sama puuliigi põlvkond, mis antud
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 III osa 1. Metsakaitse Metsandusharu, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ja kultuurides ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ekstreemsed ilmastikuolud - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud (juurepess, külmaseen, haavataelik), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess Ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, põhjustades eri vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja.
Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe. Metsatüüpide rühmitamine: Metsad jagatakse 2 klassi Arumetsad
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest.
Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest.
see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Peab vastama ka järgmistele nõuetele: on metsamaana maakatastrisse sisse kantud;
puitu. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad distsipliinid: raietöödetehnoloogia, metsamasinad, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd 34% (enamuspuuliigiti metsade pindalast), teisel kohal on kask 31%; ja kolmandal kohal kuusk 16%. Hall- lepikute osakaal meie metsade koosseisust on 8%, haab ja sanglepp moodustavad vastavalt 5,3% ja 3%. Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik on kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaiga klassifikaatori ja valiku juhendi (ehk vääriselupaiga tunnused) kehtestab keskkonnaminister määrusega
8. Putukkahjurite vastu pritsimist sügisel.Püüniskraavide kaevamist tehakse kevadel. Multsimist tehakse suvel, et hoida niiskust.Mulla kobestamist tehakse selleks, et õhustada mulda, tehakse kevadel.Põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel.Kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse sügisel.Rohuniitmist tehakse valgustamise eesmärgil, tavaliselt mai lõpp juuli algus. 9. Noori männi taimi kahjutab väga palju põder. Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Kaitseks põdra ja metskitse
· mulla kobestamist tehakse selleks, et õhustada mulda, tehakse kevadel; · multsimist tehakse suvel, et hoida niiskust; · püüniskraavide kaevamist tehakse kevadel; · putukkahjurite vastu pritsimist sügisel. 9) Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje Noori männi taimi kahjutab väga palju põder. Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Kaitseks põdra ja metskitse eest tuleks
üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. SMI kasutuse võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga lausmetsakorradlust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Eesti metsade liigiline koosseid onmeitmekesine, kõige levinum puuliik on mänd 33,6% , teisel kohal kask 30,8%, kolmandal kohal kuusk 16,7%. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude osatähtsus vähenenud ja lehtpuude osatähtsus suurenenud. Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,68 ha metsa. Selleks, et metsad oleks järjepidavad ja et metsaressurss ei väheneks,ei tohiks aastane raiemaht ületada aastast juurdekasvu. Eesti puistute keskmine vanus on 56a. Riigimetsades 61 aastat ja erametsades 54 aastat. Eesti metsade keskmine boniteet on 2,0.
metsi) on väga vähe (peamiselt Põhjamaades ja Venemaal). Umbes pooled Euroopa metsadest on okaspuumetsad, 1/3 lehtpuumetsad ja 15% segametsad. Enamuses Euroopa riikides on kaitsemetsade osakaal 10-35% kogu metsade pindalast. Euroopa metsad suudavad tagada 87% Euroopa riikide praegusest puiduvajadusest, sealjuures hõlmab aastane raie ca 70% juurdekasvust. 3. Metsa ja puistu mõiste Looduse seaduspärasuse tulemusena on mets tekkinud taimkatte evolutsiooni käigus, kindlates keskkonnatingimustes (erinevad ökoloogilised tegurid) ning tänapäeval käsitletakse metsa, kui kõigi tema koostisosade tervikut. Mets pole mitte vaid hulk puid ühel kasvukohal, vaid iseloomuliku taimestiku, loomastiku ja mikrokliimaga ökosüsteem, kus erinevad liigid on omavahel seotud
Anzelika Künnap Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Anzelika Künnap HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK Referaat Tallinn 1 Anzelika Künnap 2014 2 SISUKOR 1HARILIK KUUSK.....................................................................................6 1.1BOTAANILISED TUNNUSED........................................................................................6 1.1.1Suurus........................................................................................................ 6 1.1.2Tüve koor................................................................................................... 7 1.1.3Juurestik.........................
toitainete tsükli kiirenemine, puude suremine, muutus järgnevuses, seemnete idanemise esilekutsumine või mullas oleva seemnetagavara hävimine, metsamaastiku eriilmelisuse suurenemine, muutused maa-alustes taimeorganites. (Dale et al. 2001) 2.2 Tuul Tule kõrval on tuul teine kõige suurem häiringuagent maailma metsades, ning kõige suurem häiringuagent Euroopa metsades. Tuul on metsale mitmel põhjusel kasulik, kahjulikuks muutub tuul siis kui selle kiirus on ~17m/sek, ning torm on siis kui tuule kiirus on 21-32,6 m/sek. Käesolevas peatükis keskendutaksegi sellise tuule mõjule, mis toob endaga kaasa metsa häiringuid. (Laas et al. 2011) Tormid võivad põhjustada peaaegu kõikide puude hävimise mingis piirkonnas või vähendada võrade või pude tihedust piirkonnas. Eelmainitud hävingu tagajärjel võivad muutuda kohalikud kliimatingimused (Dale et al. 2001). Tormid võivad veel muuta
Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine. Männikute osatähtsus on vähenenud. Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Tegevus metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad: dendroloogia, metsataimekasvatus,
Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Harilik kuusk kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates saviliivmuldadest kuni raskete liivsavimuldadeni, samuti hästi lagunenud turvasmullal. Ta ei talu kuiva mulda ega madalat õhuniiskust. Mullad on kuusikutes sageli leetunud. Mahalangenud okkad lagunevad
b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine Looduslähedane metsakasvatus Hooldusraietega mõjutame: Puistu liigilist koosseisu Puistu tihedust Puistu sanitaarset seisundit Puistu vastupidavust tormi ja lumekahjustustele Puistu vastupidavust putukkahjuritele Puistu vastupidavust seenhaigustele Hooldusraietega mõjutame: Puistu valgustingimusi Mõjutada laasumist Soodustada järelkasvu ja looduslikku uuenemist Kiirendada puuliikide vaheldust Kiirendada puistu väljakasvatamist Suurendada puistu juurdekasvu
Puuliikide vaheldus. Kliimaks on püsivam ja suhteliselt pikemaajalisem kooslus. Kuuse vaheldumine lehtpuudega Üks sagedasemaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Kui kuusk peaks järsku hävinema. Kuusk ei suuda uueneda nii kiiresti kui lehtpuud. Kuusk tundlik ka temp kõikumistele. Lehtpuud kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustele. Kiirekasvulised lehtpuud tõrjuvad kuuse lagedal alal välja. Pärast lehtpuu metsa teket tingimused soodsamad kuuse jaoks: metsa all puudub otsene päiksekiirgus, varjus väheneb rohttaimede osakaal. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida looduslik uuendus. Kuused pikemaealised, lehtpuud ei talu varju, mistõttu langevad välja. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Puistu arengut võimalik suunata hooldusraiete abil. Männi vaheldumine lehtpuudega
metsaomanikule vaid kulutusi või jäävad kulud-tulud tasa. Hooldamiseta ei ole aga noorel metsal häid väljavaateid tulevikus väärtuslikuks puistuks kujuneda. Tuleb arvestada, et lisaks metsa majandusliku väärtuse parendamisele on hooldamise eesmärgiks ka metsa tervisliku seisundi eest hoolt kanda. Liiga hiliste ja intensiivsete hooldusraiete tegemine ei ole õige, sest selle tagajärjeks võib olla oluliselt väiksem tagavara uuendusraiel või muutub puistu enne uuendusraie-ealiseks saamist lausa harvikuks. Metsa hooldamiseks loetakse: · loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamist; · hooldusraieid, nagu o valgustusraie, o harvendusraie, o sanitaarraie; · kasvavate puude laasimist kallimate tüvede kasvatamiseks; · metsakaitsetegevust (uluki- või putukkahjustuste või taimehaiguste ennetamine); · metsakuivendust ehk metsamaaparandust. Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine
atmosfäär, taimesti, loomastik). Vormiarv- tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe. Kvantitatiivsed suurused: • pindala • puude mõõtmed (kõrgus) • puude arv FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorg) definitsioon: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 ha ning kus kasvavad üle 5m kõrgused puud Metsa väikseimaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu Puistu- ühesuguse kasvukohaga piirnev metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Puistu koostisosad: • puurinne- võib jaguneda kaheks: ülarinne e. I rinne; alarinne e. II rinne
+puistu Metsatüüpide rühmitamine - 2 klassi: 1) arumetsad (turbahorisont puudub) 2) soometsad (turbahorisont üle 30cm kuivendamata aladel). Klassid jagatakse tüübirühmadeks. ARUMETSAD : 1.1 Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad, männikud; alusmetsas sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuu, tuhkpuu, mage sõstar, paakspuu. Alustaimestikus kõrrelised
sootüüpide nimetusi (näiteks raba kasvukohatüüp). Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Viimaseid võib omakorda jaotada antud tingimustes püsivaiks põlis- ehk kliimakstüüpideks ja ajutisteks ehk tekistüüpideks. Seega tuleb vahet teha kahel mõistel: metsa kasvukohatüüp = muld + veereziim + alustaimestik+reljeef, metsatüüp = muld + veereziim + alustaimestik +reljeef+ puistu. Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised seosed ning ökoloogiline olemus ilmnevad selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks. E. Lõhmuse koostatud metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemil on kasvukohatüübid paigutatud nii, et nähtub nende asend peamiste varieeruvust põhjustavate ökoloogiliste tegurite kui ka 44.45.teineteise suhtes.
KASEPUU HAIGUSED JA KAHJURID Kahjustuse tagajärjel hakkavad kaseladvad Hele-villkäpp kuivama ning seal tekkinud mädanik võib levida ka tüvepuitu, mis rikub ära väärtusliku puidu. Putukate hulgipaljunemise ohtu kaasikutes vähendavad oluliselt putuktoidulised linnud, samuti ka erinevad röövputukad (lepatriinud, jooksiklased jt.) ning ämblikud.
hooldamine, loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Metsa loetakse uuenenuks, kui alal kasvan metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. angevaksa ja lodu kasvukohatüüpi raiesmikel. Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakultiveerimine e. Kunstlik metsauuendus on vajalik kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulikt peapuuliigi looduslikku uuendust, kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikde vaheldust mitte soovitavas suunas, kui raiestikul võib esineda soostumist või erosiooni ja kui metsa rajatakse aladele, kus varem pole metsa olnud.
kestab kaheksa kuud. Seejärel sünnib tavaliselt üks (harva ka kaks) poeg. Vaenlasteks on neile hundid ja teised suuremad kiskjad. Eestis on lubatud neile ka jahti pidada. Põder - Alces Hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on pikk ülamokk ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Suur loom toitub ainult taimedest. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult on kaetud heleda titekarvaga. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud
Juurekahjurid (elavad mullas ja toituvad taimejuurtest): Maipõrnikas (Melolontha (Pissodes validirostris, on männikäbide peamine kahjur), Kuuse-seemnesääse hippocastani, mardikad lehtpuude lehtedel, tõugud mullas ja toituvad puu juurtest), (Plemeliella abietina) ja kuuse-seemnekireslase (Megastigmus strobilobius) vastsed Juunipõrnikas (Amphimallon solstitiale, Tõugud kahjustavad puutaimede juuri elavad kuuse seemnetes. Kadaka lihakates marikäbides (kadakamarjades) elutseb sarnaselt maipõrnikale ), Naksurlased (Elateridae, vastsed kahjustavad juuri), seemnekireslane (Megastigmus bipunctatus), kelle vastsed toituvad seemnetes. Männitõusmeöölane (Agrotis vestigialis) ja oraseöölane (Agrotis segetum) on Kadakamarjadel on nähtavad seemnekireslaste ümmargused nõelatorke taolised liblikad, nende röövikud närivad taimede tüvekeste alaosa koort ja okkaid või väljumisavad sõltuvalt kahjustatud seemnete arvust või
isendeid võib eristada väga paljude tunnuste soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel terrotiiroumil, näiteks Eestis, Tartu maakonnas, Järvselja jahipiirkonnas. Arvukust mõjutavad populatsiooni parameetrid on suremus, sündimus, ränne. Asustustihedus on ulukite arv mingil kindla suurusega maa-alal, näiteks 1000 ha. Elupaikade mahutavus on keskkonna parameeter ning on kergesti määratav. Elupaikade mahutavuse määravad populatsiooni eksisteerimiseks vajalikud ressursid, mis on alati piiratud
Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on õppida tundma meie metsade suurimat imetajat, kes lummab oma majesteetlikkusega. Sisuks valisin Euroopa põdra eluviisidega seonduva. Lähemalt uurisin tema välimust, toitumist, paaritumist, elupaiku ja arvukust. Uurimuses kasutasin erinevaid eesti- ja inglise keelseid artikleid, samuti loodussaadet ,,Osoon", Rein Marani ,,Loodusfilmi" ja H. Ling raamatut ,,Põder". 3 Välimus Euroopa põder (Alces alces) on suurim hirvlane ja maismaaimetaja Euroopas. Isasloomi nimetatakse põdrapullideks, nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks, nemad kaaluvad kuni 375 kg. Keskmine eluiga looduses on 5-12, maksimaalselt 22 aastat. Vangistuses kuni 27 aastat (emasloomad elavad kauem kui isasloomad). Põdral on pikad jalad, kõrge turi (õlakõrgus kuni 190 cm) ja madal tagakeha. Pea on kitsas ja pikk, iseloomulik pikk ülamokk (nina näib olevat kongus)