KT küsimused 1. Mis on linnastumine? 2. Mille poolest erineb linn külast (nimetage mitu tunnust)? 3. Millised on keskkonnaprobleemid linnades? 4. Millised tegevusalad (tööhõive majandussektorites) on iseloomulikud linlastele? 5. Mis on lähilinnastumine (ka valglinnastumine) ehk suburbanisatsioon? 6. Mis on vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)? 7. Mis on ja kuidas tekivad linnastud? 8. Nimetage mõni megalopolis ehk hiidlinn. 9. Mis on ja mis põhjustab ülelinnastumise? 10. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid kujundavad linnas eriilmelisi ja erinevate ülesannetega ning maakasutusega sektoreid või ringe? 11. Mis on agul? 12. Mis on ärila? 13. Kuidas nimetatakse nähtust, kus linnakeskuse rahvaarv väheneb, kuid linnastu rahvaarv kasvab (seega eeslinnade ja linnastu piirile jäävate asulate rahvaarv)? 14
pangad, poed, ettevõtted jms. · Poliitilis-halduslikult on linna määramine lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. · Linn on ka kultuuriline nähtus, sest linnades sünnivad uued moed ja elumallid. 5 Asulaid võib jagada linnalisteks ja maa-asulateks · Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on riigiti väga erinevad · Rootsis, Islandil ja Norras loetakse linnaks üle 200 inimesega asulat · Jaapanis - 50 000 inimesega asulat · Malaisias - 10 000 inimest · Tsehhis antakse linna staatus siis, kui 5000 inimesega asulas on arenenud linna infrastruktuur: veevärk, kool, apteek jms 6 · Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osatähtsusena kogurahvastikust (%) · Riike, kus linnarahvastiku osatähtsus ületab 50% kogurahvastikust, nimetatakse linnastunud riikideks. · Linnastumisaste: nt. Hiinas 33%, Venemaal
Slumm - Linna vaene, halva hoonestatuse ja heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (tavaliselt kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Slummis elavad kõige vaesemad inimesed, tavaliselt immigrandid maalt või teistest riigi piirkondadest. Paljud neist on töötud või juhutöölised. Slummile on iseloomulik suur kuritegevus. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis ehk megapolis - Suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, millel maailmamajanduses on olulise tähtsusega ülikeskuse roll. Hiidlinnastut võib lugeda linnastumise kõrgeimaks astmeks. Tuntuimad hiidlinnastud on: · nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) · nn Tokaido (Jaapani idarannikul Tokyo ja Osaka vahel)
48% töötajatest. (andmed 2000. aasta paiku) Asula on kompaktsete (kooselavate) perede (talude, elamute) paigutusega asustatud koht; asulad Eesti territooriumil on linn (300 omavalitsusega ja 14 vallasisest asulat), alev, alevik või küla. Linn on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused või nimetuse. Tunnuseid, mis on muudest asulatest eristamise aluseks vaata õpikust (53-54). Iseloomulik on inimeste ja majandustegevuse kontsentratsioon. Linnastumine ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning nende osatähtsuse suurenemine; rahvastikurände protsess, milles inimesed siirduvad maalt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises, kultuuris ja elulaadis. Linnastumis- ehk urbanisatsiooniastmeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Linnastumise esimene etapp oli XIX sajandil. Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas
· Pakub kaitset halbade ilmatikolude vastu · Juurdepääs teistele piirkondadele (soodne trantspordigeograafiline asend) Asulad: · Linnalised · Maa asulad Eestis on maa-asulateks külad kui mujal maailmas nagu auul,kislakk,staniitsa vms. Asulaid on võimalik jagada nende põhilise majandusharu järgu näiteks tööstus;kaevandus;põllumajandus;sadama;kuuort;ülikooli jt auslateks. Linnastumine ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnada kasv ning nende osatähtsuse suurenemine; rahvastikurände protsess, milles inimesed siirduvad malt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises , kultuuris ja elulaadis . Linnastumis e urbanisatsiooniastmeks- nim linnalistes asulates elevate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Nt 100% linnastumisega on Singapur ja Vatikan , Eestis on 70% Linn on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused
Sündide arvu muutmiseks kasutatatakse: abiellumisvanuse määramist, rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, kooselureegleid, peretoetusi, soodustusi töötamisel, teenuseid. (Peresõbralikud on nt. Põhjamaad) Vähendamiseks tehakse ka trahve (nt. Hiinas, kui on rohkem kui 1 laps + seal kasutatakse ka sundaborte). Rändpoliitikas on mitmed piirangud või soodustused seoses kodakondsuse, töö-või elamisloa saamisega. Kasutatakse ka kvoote. ASUSTUSE ARENG, LINNASTUMINE: Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Mõõdetakse osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. Eeldused: Tööjaotuse areng ja töö tootlikkuse kasv Tööstuslik revolutsioon Koloniaalsüsteemi kujunemine (algselt oli tugipunkt, hiljem kasvas linnaks, sest sinna kogunes tööjõuna palju rahvast) Teenindava majandussektori plahvatuslik areng Arengumaades on linnade kasv kiirem kui arenenud maades.
sotsiaalsfäärile Maailmas peamised rändesuunad ja nende põhjused: * Mehhiko - USA – parem elu ja tasuvam töö * Puerto Rico – USA – parem elu, majanduslik kindlustatus * Türgi – Saksamaa – parem elu, majanduslik kindlustatus * Burkina – Elevandiluurannik – majanduslikul parem * Venemaa – Kasahstan – poliitilised põhjused * Hiina – USA – loodusõnnetused, parem elu * Indoneesia – Malaisia – parem elu 9. Linnastumine. Asulate jaotuse alused linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Oskad iseloomustada linnastumise erinevaid etappe ning tead, kunas need maailmas levisid (-vad) Jaotuse alused: 1. Rahvaarv 2. Inimeste peamised tegevusvaldkonnad 3. Tsentraalse kanalisatsiooni olemasolu 4. Teatud infrastruktuuri olemasolu Linnastumise etapid: 1. Algab seoses industrialiseerimisega (langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga ja demograafilise plahvatusega)
*Kaotatakse haridusinvesteeringud *Suurem surve sotsiaalsfäärile 11.LINNASTUMISE ISELOOMULIKUD JOONED JA ERINEVUSED ÜHISKONDADES a) Agraalühiskonnas Linnad tugipunktidena hakkasid tekkima ühiskonna kihistumise tulemusena. Kujunesid hea transportteede piirkondadesse Vahemere äärde, Lähis Itta, Indiasse, Hiinasse. 5% rahvastikust = valitseja, teenijaskond, käsitöölised, sõdurid b)Industriaalühiskonnas Väga kiire linnastumine. 16 18 saj. *I Etapp Euroopas kasvasid vanad linnad ja tekkis palju uusi. Tekkisid esimesed miljonilinnad. Pariis, London. Fifty fifty rahvastik, maal ja linnas *II etapp 19 20 saj algus Uusi linnu tekkis vähe, aga suurlinnad laienesid eeslinnadesse, liites neid linnastuteks. Toimus Suburbanisatsioon. Linnaelanike % = 70-80 elanikkonast c)Infoühiskond *Kontraurbanisatsioon Lahtilinnastumine
See on kõige vanem etapp, esineb riikides, kus on elatusmajandus, perekonnas sünnib tavaliselt 10-12 last, kellest täiskasvanuks saab vais kolm-neli, tänapäeval esineb seda Aafrika, Ladina-Ameerika või Okeaania piirkondades elavatel hõimudel. - Kõrge sündimus - Kõrge suremus - Madal iive - Keskmine eluiga 40-45 eluaastat - Vanureid on vähe · Demograafiline plahvatus Selle toovad kaasa eelkõige industrialiseerumine ja linnastumine, millest on tingitud elatustingimuste parandamine. Euroopas oli see XVIII saj, Põja-Ameerikas sajand hiljem ja majandulikult vähemarenenud riikides XX sajandi keskpaigas. Praegu toimub see Nigeerias, Bangladeshis ja Egiptuses. - Suremus väheneb - Kõrge sündimus säilib - Väga kõrge iive (20-30 promilli) - Keskmine eluiga tõuseb - Eakate roll suureneb · Üleminekuetapp
Lääne-Euroopas Kagu-Inglismaalt kuni Põhja-Itaaliani (SININE BANAAN). Nende piirkondade rahvaarv on kasvanud, sest veekogude ligidal on elutingimuseks parem keskkond ja rohkem võimalusi. 4. Mis on „kummituslinnad“. Miks nad on tekkinud? Too mõni näide.Kummituslinnad- mahajäetud linnad, mis õitsesid kullapalaviku ajal, kuid jäid varude ammendudes inimtühjaks. NT: Rhyolite USA-s, Berlin Nevadas USA-s, Bodie linn USA-s, Hashima saar Jaapanis 5. Mille poolest erineb linnastumine arenenud riikides ja arengumaades? (võrdlev tabel!) 1) Linnastumise tempo on arengumaades kiirem, sest arenenud riikides on linnastumise protsess kestnud pikemat aega ja linnarahvastiku osakaal on keskmiselt kõrgem. 2) Arengumaade linnad kasvavad ebaühtlasemalt, mõned linnad, peamiselt pealinnad kasvavad erakordselt kiiresti. 3) Arenenud maade linnadele on iseloomulik ees- ja vastulinnastumine; arengumaadele on iseloomulik ülelinnastumine, tekivad suured slummid
rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus, abordi tegemise võimalus) 8)kooselu traditsioonid (millal tavaks alustada kooselu, kas elatakse monogaamselt, polügaamselt vms., kui palju partnereid inimesel elu jooksul) 9)võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase, riigi poliitika) 5. Suremus arengumaades: halb arsiabi kättesaadavus, epideemiad, toidu-ja veepuudus. Arenenud riikides: südame-ja veresoonkonna haigused, vähkkasvajad, liiklusõnnetused, enesetapud, kuritegevus, kk saastatud. 6.Miks naised elavad kauem, kui mehed. meestega juhtub rohkem õnnetusi (liiklusõnnetused), nad suitsetavad ja joovad rohkem, töötavad üle ning neil võivad tihedamini esineda infarktid ja nad teevad kergemini enesetappe, naised elavad tervislikumalt. 7.Probleemid seoses rahvastiku vananemisega. muutused toimuvad nii tervishoius, sotsiaalhoolekandes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas,
tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades
Rahvastik on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Ükski rahvastikku kirjeldav arv ei püsi kaua endine. Kuid need ei muutu ka mitte kuidas juhtub. Rahvastik areneb nn. rahvastikuprotsesside kaudu, mis järgivad igaüks mitte eriti täpselt, kuid siiski - oma kindlaid seaduspärasusi. Tähtsamad neist protsessidest on demograafiline siire, hõivemuutused, linnastumine, ränded ja etnilised protsessid. Eesti oludes mängib suurt rolli ka võõralt maalt tulnute põlistumisprotsess, õieti küll selle häiritus tulnukate privileegide tõttu. Praegune rahvastik on kõikjal, ka Eestis, rahvastikuprotsesside pikaajalise kulgemise tagajärg, seda ei saa mõista tundmata neid protsesse ja tegemata tagasivaadet nende kulgemisele. Ja vastupidi, tundes neid protsesse, nende seaduspärasusi ja senist kulgu, suudame põhijoontes ette näha ka meie
arvu vähendamised. Suurt tähtsust omavad börsid ja seal kauplemise objektiks olevad ettevõtete aktsiad ning mõnede riikide rahvusvaluutade mõju rahvusvahelise valuutade vaba vahetuse süsteemi kaudu maailma erinevate riikide majandusele. Tarbijatele krediidi andinise suurendamine, mis on platvormiks edasi selle tarbimise kasvule. Kõigis infokanalites võimas reklaami voog, mis kõrvaldab kindlad piirid informatsiooni ja reklaami vahel. Kasvav elanikkonna kihistumine sissetulekute järgi nii arenenud kui ka arengumaades, mida omakorda mõjutab tugevalt ebavõrdne elanikkonna juurdepääs haridusele. Selle 5 iseloomustamiseks nimetame veel märksõnu; outsorsing, Internet, rahvuslike toodete kuuluvuse kaotamine jmt. Poliitikas väljendub globaliseerumine riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemises rahvusvaheliste kokkulepete tõttu
4. Tervisekindlustuse ühendatud mudel valitsuse roll kolmesugune: kehtestada tervishoiupraktika reeglid, kehtestada ja kontrollida terviskindlustuspoliitika täitmist ning olla kohtunikuks vaidlustes. Valitsuse roll on tasakaalustada meditsiinitöötajate ja patsientide huve ja kõrvaldada tervisekindlustusest kasumotiiv. 30. mis on linn? Linlikkus? Linn - mõiste ei ole täpselt määratletud. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. Sageli määratletakse linna vastavalt tema elanike arvu järgi. Mõistega "linlikkus" märgitakse eluviisi, mille puhul traditsioonilised külaeluga seotud elustiilid asendatakse individualistlike normide ja käitumisstiilidega 31. millega tegeleb linnasotsioloogia? Linnasotsioloogia tegeleb sotsiaalse elu ja inimestevaheliste suhete uurimisega linnapiirkondades.
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
.......................................................................... 48 48. iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise põhjusi;.............................................................................................................................................................. 50 49.50. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; ...................................................... 50 51. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam,hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; ............................................ 51 Mõisted: ..........................................................................................................................
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
.............................. 97 13.1.7. Millised tegurid on elanikkonna tervist kõige enam mõjutanud:................97 13.1.8. Haiguste sotsiaalne jaotus: Klass ja tervis...................................................98 13.1.9. Sugu ja tervis............................................................................................... 99 13.1.10. Kontrolliagendid......................................................................................100 14. Linnastumine .......................................................................................................... 101 14.1. Linnaelu vs maaelu...........................................................................................101 14.1.1. Maailma TOP linnad populatsiooni alusel.............................................. 102 14.1.2. Linnastumine ............................................................................................ 103 14.1.3
1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk.
1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk.
1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk.
2008. aasta alguses elas Eestis 1,34 miljonit inimest, neist 617 410 meest ja 723 525 naist. 2007. aastal oli iive -1634 inimest, eestlastel -177. 1. jaanuari seisuga 2009. aastal elas Eestis 1,340415 miljonit inimest. 2008. aastal oli loomulik iive -647 inimest, eestlaste loomulik iive 595. Arvatakse, et 2010. aastaks elab Maal 8 miljardit inimest, 2030 a-ks 10 miljardit inimest. Arvatakse, et rahvaarv stabiliseerub käesoleva sajandi keskpaigaks ja inimesi elab siis Maal 1215 miljardit. Linnastumine Maailmas suureneb inimeste koondumine linnadesse, 1950. a. elas linnades 30% inimestest, 1960. a. 33%, 1970. a. 46% ja 2000. a. 47%. Tänapäeval elab linnades üle terve maa 2,84 miljardit inimest, arenenud maades 74% rahvastikust. Eestis elab linnades 69% inimestest. Maailmas suureneb üha linnade arv, kus inimesi elab üle miljoni. 10 miljonilisi linnasid oli Maal 1950.a-l üks New York, kuid juba
Valla volikogu valis esinduse. Linnade arv oli tookord 11. Valimisõigus oli jõukatel, kinnisvara omanikud, kes maksid linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega.
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
Palju joovad handid teed. Varem joodi kasekäsna-, mustika- ja pohlaleheteed, mida ka tänapäeval tehakse, aga üldine on poest ostetud tee. Traditsioonilisi handi toite söövad rohkem rändlevad põhjapõdrakasvatajad ja väiksemate külade elanikud. Suuremates külades süüakse aga nendega võrreldes rohkem poest ostetud toiduaineid. ASULAD JA EHITISED 20. sajandi algul elasid handid väikestes asulates, kus oli 1-20 elamut koos kõrvalhoonetega. Hantidel oli mitu asulat. Sõltuvalt aastaajast asusid nad ühest asulast teise. Ümberasumine sõltus nende majanduslikust tegevusest: kalapüügist, küttimisest ja põhjapõtrade kasvatamisest. Nii oli Kazõmi jõe ääres elavatel hantidel 1914. aastal viis väikeasulat: talvine, kevadine, suvine ja kaks sügisest. Talvel handid küttisid ja elasid talveasulates. Kevadel sõitsid Kazõmi jõe äärde, kus tegelesid kalapüügiga. Suvel olid nad suveasulates, karjatasid põhjapõtru ja püüdsid kalu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
