Baltiketi eesmärk oli nõuda baltikumile vabadust. Millist ajajärku kutsutakse laulvaks revolutsiooniks ja miks ? 1988 mai . tartu 10ndad levimuusikapäevad, kuhu tullakse sinimustvalgete lippudega. Juuni 1988 tehake tlna öölaulupidu ning rahvaseas levib kiirelt et õhtul lauluväljakule. Kokku tuli umbes 100 000 in, kes laulsid eesti lugusid. Ning antakse kontserte tuntud lauljate poolt ( nt ivo linna ) Paar kuud hiljem teeb rahvarinne oma korraldatud laulupeo, tänu rahvarindele julgesid inimesed interrindlastega kaaasa minna. 11sept 1988 "eestimaa laul " rahvarinde poolt korraldatud massiline meeleavaldus. Iseloomusta IME-projekti. 1 1987. septembri tullake välja IME ( ise majandav Eesti ) programmiga, Eesti tahtis olla isemajandav. Poodides oli niigi vähe kaupa ja sealt võeti veel kaupa ära
takistada. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel 2 toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. IME 1987.a. septembris loodi Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmunud ettepanek viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus
Töö käigus küsitles autor oma isa, onu, tädi ja vanaema, venda, teisi Uno Antoni lapselapsi. Lisaks kontakteeruti tema kauaaegse koolivenna, sõbra ja hiljem peretuttava Kalev Kiisleriga ning mõne 20. Augusti Klubi kaaslasega Uurimustöö koosneb Uno Antoni lühikesest eluloost, sugulase ja sõprade meenutustest temast ning andmetest 20. Augusti Klubi kohta. Seega uurimuse eesmärgiks on jäädvustada Uno Antoni elu ja tegemisi, tema osa Eesti omariikluse taastamise käigus ja edaspidi. Uno Anton. Erakogu 1. Elulugu Uno Anton sündis 04. aprillil 1942 Suislepas kuuelapselise pere viienda lapsena. Isa suri varakult, ema kasvatas lapsi üksi. Uno õppis Suislepa algkoolis, Mustla Keskkoolis ja Paide Tööstustehnikumis. Peale Paide kooli töötas ekskavaatorijuhina, samal ajal lõpetas kaugõppes keskkooli. Peale seda astus Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, mille lõpetas 1971.a
gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse lõpetas varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks riigipeaks 1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan nsv liidu rahvasaadikute kongress need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal. 1991 aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus kolmveerand hääletanutest pooldas endise suurriigi sälimist. Eesti läti leedu armeenia gruusia ja moldova boikoteerisid seda
gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse lõpetas varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks riigipeaks 1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan nsv liidu rahvasaadikute kongress need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal. 1991 aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus kolmveerand hääletanutest pooldas endise suurriigi sälimist. Eesti läti leedu armeenia gruusia ja moldova boikoteerisid seda
Välismaised väljaanded keelatud. Korruptsiooni süvenemine, demokraatia vähenemine, kasvanud riigi välispoliitiline tegevus (Ukraina, Süüria), suhte halvenemine teiste riikidega, kasvanud rünnakud seksuaalvähemuste vastu. 14. 1991. aasta sündmused Eestis. a) suund iseseisvusele; 1990. aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne, sest rahvusradikaalsed ERSP ja selle toetajad keeldusid jätkuva okupatsiooni tingimustes valimistel osalemast. Peaministriks sai Edgar Savisaar, Eesti NSV nimetati samal aastal ümber Eesti Vabariigiks, ehkki NSV Liidust väljaastumisele otseselt veel ei asutud. Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti
majanduspoliitika kukkus läbi ja tänu sellele süvenes riigis kriis ning langes elenike elatustase. Mitu liiduvabariiki võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada, kuid mitmel pool tekkisid selletõttu verised 4 rahvuskonfliktid. Mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Nõukogude Liidu asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Läbirääkimisi alustati aastast 1990, kuid alles 1991. aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist.
Neid, kellele see kõik vastumeelt oli, nende puhul saab rääkida interliikumisest või interrindest. See ühendas Eestis elavaid mitteeestlaseid. Baasiks … (tööstustöölised?). IL (Interliikumine). 1988 aasta suve kulminatsiooniks septembris toimunud üritus Eestimaa laul. Toimus Tallinnas lauluväljakul ja vähemalt müüditasandil olevat sellel osalenud 300 000 inimest (ilus müüt). Miks Eestimaa laul oluline? Esmakordselt käidi seal välja mõte, et Eesti peaks saavutama iseseisvuse taastamise. 1988 aasta sügisel, 16 november võttis toona veel Eesti NSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selle sisu oli selles, et Eesti NSV seadused on ülimuslikud NSVL seaduste ees. Eesti NSV-s kehtivad omad seadused ja ei pea NSVL seaduseid silmas pidama (võimu tasandil oli see väga suur samm edasi). Aasta lõpust võib välja tuua kolm erinevat poliitilist suundumust: 1. Ei mingeid muutusi, kõik, mis seni on toimunud (Selle suuna järgijad: Interliikumine, EKP vanameelne osa); 2
Juuni algul kogunesid sajad tuhanded inimesed Tallinnas lauluväljakule, kus ühiselt lauldi ning nõuti Eestile vabadust. Võimud olid kontrolli olukorra üle kaotanud, Moskva oli sunnitud minema järeleandmistele. Eesti kommunistliku partei ebapopulaarse juhi Karl Vaino vahetas välja Vaino Väljas. Eestist levis laulev revolutsioon Lätisse ja seejärel Leetu. Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi alustas Lätis tegevust Rahvarinne ja Leedus analoogilise Sajudase liikumine. 1988. aasta novembris teatas Eesti NSV Ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSV Liidu seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukogus kinnitamist, st Eesti kuulutas ennast suveräänseks, mille all mõisteti tollal autonoomiat NSV Liidu raames. Gorbatsov tühistas selle otsuse, kuid see ei suutnud keskvõimu autoriteeti enam taastada. 1989
Rahvarinne). 1992. aasta Riigikogu valimistel sai ERSP 10 saadikukohta ning moodustas valitsuskoalitsiooni koos Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa ning Mõõdukatega. ERSP-le kuulus uues valitsuses (Mart Laari esimene valitsus) siseministri (Lagle Parek, hiljem Heiki Arike), kaitseministri (Hain Rebas) ja kultuuriministri portfellid (Peeter Olesk). ERSP programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. Tegutses koos EMS-iga rahvuslikke tähtpäevade taastamise nimel. Asutati MRP-AEG baasil. Trivimi Velliste EMS eestvedaja. Töökohad: · 19761987 nädalalehe Sirp ja Vasar publitsistikaosakonna vanemkorrespondent, tõlkija · 19871991 Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees, valiti 12. detsember 1987 · 1992 Välisministeeriumi nõunik · 19921994 välisminister, 1992 aseminister · 19921994 VII Riigikogu liige 11
kuulutatu välja üleminekuperiood uuenemisprotsessi. 8/05/1990 võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus Aprilli keskel esitas Savisaar telesaates ,,Mõtleme veel..." üleskutse 15/05/1990 impeeriumimeelsete meeleavaldus Toompeal moodustada ,,Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks", 7/08/1990 ÜNK võtab vastu seaduse riigilipu ja vapi kohta millest kujunes massiline rahvaliikumine. 3/03/1991 referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja 16. juunil vahetati K. Vaino Vaino Väljase vastu välja EKP juhil.
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
1988. a kevad-suvel laulev revolutsioon – toodi välja sinimustvalge lipp, vabadusvõitlust innustav sümbol, juuni algul sajad tuhanded in Tln lauluväljakul, kus lauldi ja nõuti Eesti vabadust → Moskva sunnitud järeleandmistele, ebapopulaarne Karl Vaino vahetati välja Vaino Väljasega laulev revo levis Lätisse ja Leetu 1988 aprill – Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi Lätis Rahvarinne ja Leedus Sajudise liikumine 1988. a nov – Eesti NSV Ülemnõukogu teatas, et nüüdsest kehtivad NSVL seadused pärast nende ENSV Ülemnõukogu kinnitamist, Eesti kuulutas end suveräänseks, mille all mõisteti autonoomiat → Gorbatšov tühistas, kuid see ei suutnud enam autoriteeti taastada 1989. a NSVL Rahvasaadikute Kongressi valimistel rahvarinnete kandidaadid partei omadest edukamad, moodustas Moskvas ühtse saadikurühma
Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased. Senine Petseri maakond kaotati ja Eestile jäänud alad liideti Võrumaaga. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist. Väiksemaid piiriõgvendusi tehti Eestis ja Lätis veel 1953. aastal. Seevastu Leefu territoorium suurenes 16,7%: Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipda ala. Nõukogude võimu taastamise järel säilis Baltikumis esialgu endine haldusjaotus: liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid
Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased. Senine Petseri maakond kaotati ja Eestile jäänud alad liideti Võrumaaga. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist. Väiksemaid piiriõgvendusi tehti Eestis ja Lätis veel 1953. aastal. Seevastu Leefu territoorium suurenes 16,7%: Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipda ala. Nõukogude võimu taastamise järel säilis Baltikumis esialgu endine haldusjaotus: liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid
Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased. Senine Petseri maakond kaotati ja Eestile jäänud alad liideti Võrumaaga. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist. Väiksemaid piiriõgvendusi tehti Eestis ja Lätis veel 1953. aastal. Seevastu Leefu territoorium suurenes 16,7%: Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipėda ala. Nõukogude võimu taastamise järel säilis Baltikumis esialgu endine haldusjaotus: liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid
Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased. Senine Petseri maakond kaotati ja Eestile jäänud alad liideti Võrumaaga. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist. Väiksemaid piiriõgvendusi tehti Eestis ja Lätis veel 1953. aastal. Seevastu Leefu territoorium suurenes 16,7%: Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipda ala. Nõukogude võimu taastamise järel säilis Baltikumis esialgu endine haldusjaotus: liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid
parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer. *Natuke aega püsis eestis oma sõjavägi Eesti Laskurkorpus. *Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli ENSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga, mis ei omanud reaalset võimu. Uus ülemnõukogu koosseis valiti 1947 veebruaris. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares-Barbarus kuni 1946. aastani, kui ta enesetapu tegi. *ENSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950. aastate alguseks pidi kohalik kaader loovutama oma positsioonid ENSV võimuhierarhias. *Moskva korraldusel muudeti Eesti piire ja haldusjaotust. 1944-1945 vähendati Eesti
2. valida parlament 3. kohalik võim parteiorganitelt vastavatele kohalikele nõukogudele. 1989 esimesed vabad valimised. valiti Rahvasaadikute kongress ja president, kelleks sai M. Gorbatov. 1990 kaotati NLiidus üheparteisüsteem. Ülejäänud kuulutati võrdseteks. 1990 suveräänsusdeklaratsioonid. Demokraatlikult valitud ülemnõukogud võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone see tähendas, et liiduvabariikide seadused olid kõrgemal kui Nliidu seadused. 1991. märts referendum NSVL säilitamise kohta ¾ vastasid JAH. eesti, Läti, leedu, Gruusia ja Armeenia boikoteerisid. 1991 valiti Jeltsin demokraatlikel valimistel Venemaa presidendiks. 19.08.1991 augustiput. Vanameelsed jõud soovisid taastada endist poliitilist situatsiooni. 20.08. 1991 kuulutati välja Eesti Vabariik. esimesena tunnustas Island, teisena Venemaa. 21. detsember 1991 NL lõplik lagunemine, õigusjärglaseks sai Venemaa. dets. 1922 loodi. IdaEuroopa Sotsialismileer KeskEuroopa sovjetiseerimine
looduse saastatuse ja migratsiooni. Rahva protestiaktsioonide tulemusena oli Moskva sunnitud oma plaanidest loobuma. 1987. loodi esimene poliitiline ühendus Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), mis teavitas rahvast salaprotokolli olemasolust ja rääkis selle tagajärgedest. 1988. loodi esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Kõige massilisemaks rahvaliikumiseks kujunes aga Rahvarinne, mis moodustati perestroika toetuseks 1988. aprillis 1988. kujunes Eestis välja võimukriis. Moskva otsustas välja vahetada eestlaste poolt vihatud parteijuhi K.Vaino, et sel moel peatada rahvaliikumist. Uueks EKP esimeseks sekretäriks nimetati Vaino Väljas. 1988. septembris korraldas Rahvarinne Tallinna lauluväljakul suurürituse "Eestimaa laul", milles osales u. 300 000 inimest. Esimest korda kõlas sellel üritusel üleskutse taastada Eesti vabariik.
Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest" Otsuse vastuvõtmise tõukeks sai Moskvas toimuv Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee korraldatud Augustiputs, mille põhjuseks oli Venemaa mõne poliitilise jõu rahulolematus perestroikaga ja NSV Liidu nõrgenemisega. 1991. aasta 20. augusti pealelõunal saabusid Pihkva dessantdiviisi dessantväelased Tallinna ja hõivasid Tallinna teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Riigipöördekatse järel lagunes NSV Liit osadeks. Mitu liiduvabariiki kuulutasid välja iseseisvuse ning detsembris 1991 saatis president Mihhail Gorbatsov NSV Liidu laiali. 20. August 1991 Kell 23.03 oli 105-liikmelisest Eesti Ülemnõukogust kohal 70 rahvasaadikut ja otsuse poolt hääletas 69, vastu ega erapooletuid ei olnud. Ainsatena ei hääletanud Klavdia Sergij ja Kaido
Orzel tuli siia 15. september 1939. Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises Talvesõda Soomes november 1939 - märts 1940. Tegi Eesti jaoks olukorra keeruliseks, sest Eesti oli endiselt neutraalne, sõlmitud oli VAP ja nõukogude pommitajad startisid Eesti lennuväljadelt Soome poole Nõukogude võimu ümberkorraldused: Võimuaparaadi ümberkorraldamine: *Põhiseadus (aluseks NSVL 1936.a PS) *Seadusandlik võim Eesti NSV ülemnõukogu, Johannes Vares-Barbarus *Täidesaatev võim Rahvakomissaaride Nõukogu, Johannes Lauristin *Kohtuvõim Eestimaa Kommunistlik Partei Majandusreformid: *Natsionaliseerumine riigistati kõik ettevõtted, maa jne *Tsentraliseeritud juhtimine kõik käsud tulid Moskvast *Plaanimajanduse sisseseadmine *Agraarreform loodi riiklik maafond *Sovhoosid sotsialistlikud suurmajandid Kultuurielu nõukogustamine: *Nõukogulik kultuurirevolutsioon
sellega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. 9. Millal sai Iirimaast iseseisev riik? Vastus: 1937aastal 10. Millest oli tingitud Prantsusmaa kiire areng? Vastus: Neil oli sõjajärgne majanduskriis väiksem kui teistel riikidel. Enne sõda oli Prantsusmaa agraar-industriaalmaa, nüüd muutus lõplikult tööstusriigiks. 11. Mitu valitsust oli Prantsusmaal 1919-1939? Vastus: 41 valitsust. 12. Miks loodi Prantsusmaal rahvarinne? Vastus: Hoidmaks ära äärmusliikumiste tõusu võimule. 13. Kes nad olid: a) J.M.Keynes b) James S. Braddock c) Ramsay MacDonald Vastus: a) Inglise majandusteadlane, makroökonoomika rajaja b) Iiri päritolu raskekaalupoksija c) Briti esimese tööpartei peaminister DIKTATUURIDE TUNNUSED (17.10.17) Totalitaarsed diktatuurid MAJANDUS ● riigi suur osakaal majanduses
Lähiajaloo uurimise organisatsiooniline struktuur: olulisemad uurimiskeskused, ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945
Gorbatsov loobus võimust ja andis selle üle Jeltsinile. 1991.a detsembris saatis nSV Liit end laiali ning sellega oli külm sõda lõppenud. Eesti omariikluse taastamine ja NSV Liidu kokkuvarisemine: Gorbatsovi kavad NSV Liitu koos hoida, riigipöördekatse Moskvas, ,,Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest", NSV Liidu ametlik laialisaatmine, põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine Eestis. Gorbatsovi kavad nSV Liitu koos hoida: Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Kavas oli sõlmitud Suveräänsete Riikide Liidu leping, mis kujutas endast konföderatsiooni. Uuel liidul pidi olema ühtne majandus, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Nimetatud lepingukavand oli katse impeeriumi uuendatud kujul säilitada. Riigipöördekatse Moskvas: Valmistuti riigipöördeks, et Gorbatsov kõrvaldada. Päev enne liidulepingule allakirjutamist, 19. Augustil 1991 suleti Gorbatsov Krimmis koduaresti. Rahvale teatati, et ta on haige
suveräänne (iseseisev) riigivõim. Riigivõimu tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) ainuõigus koguda makse ja määrata nende kasutamist, 3) ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, 4) otsused on kohustuslikud kõigile territoorimil asuvatele isikutele, 5) õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu, 6) riigivõimul on üks keskpunkt. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. 2) Eesti kogukonnad väljaspool Eestit 20.sajandil. Kogu eestlaskond jagunes maailmas sõja järel kolmeks: kodueestlasteks (Eestis), väliseestlasteks (läänes) ja Venemaa eestlasteks (idas). Eestlaste rändamine läände sai alguse 19.-20. sajandi vahetusel, mil juba varem Venemaale siirdunud kaasmaalastest osa asus ümber eelkõige Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Arvukas väliseesti kogukond tekkis teise maailmasõja ajal ja seda
president parlamendi poolt kolmeks aastaks. Täidesaatev võim kuulus peaministrile ja valitsuskabinetile, kõrgeim võim kuulus kolmeks aastaks valitud parlamendile ehk Seimile. Asutav Kogu ratifitseeris Leedu esimese olulisema välislepingu - Moskva rahu, mis oli Leedu jaoks õiguslik alus. Järgmiseks tähtsamaks aktiks oli maareform ja rahareform. Poliitiline elu: Parempoolse tiiva moodustasid Kristlik-Demokraatlik Partei (LKDP), Talurahvaliit ja Tööliste Föderatsioon. Keskel paiknes: Rahvuslik Progressipartei (LRP) - A. Smetona, J. Basanavicius, M.Ycas; Suur toetus Leedu armee ohvitseridelt (Alles 1926. aastal pääsesid parlamenti). 1924. aastal moodustati Leedu Rahvuslik Liit. Vasakpoolsed: Rahvasotsialistide partei (LRSP) - Vasakliberaalne maarahva partei marksistliku kallakuga. Kommunistlik Partei keelustati Leedus ära 1919. aastal. 1922. aasta põhiseadus andis parteidele suure tegutsemisruumi. 1922. aasta konstitutsioon- 1. augustil 1922
Kontrollis ajakirjandus Eesmärk riiklike kampaaniate korraldamine: Riigilipu kampaania Kodukaunistamiskampaania Nimede eestistamise kampaania Riigi roll majanduses suurenes 1930 aastae keskel hakkas valitsus majanduselu rohkem juhtima Majanduselu stabiliseerus Tööpuudus asendus tööjõupuudusega 1937 aasta põhiseadus Loodi presidendi ametikoht Riigikogu oli kahekojaline: Ri0iginõukogu ja Riigivolikogu (40+80) 1938 Presidendi- ja Riigikogu valimised Riigikogu valimised võitis Rahvarinne Põhiseaduse toetuseks Presidendivalimistel oli 1 kandidaat Presidendiks sai Konstantin Päts Peaministriks sai Kaarel Eenpalu Eesti astus juhitava demokraatia ajastusse Kultuur ja eluolu Haridus Kohustuslik ja tasuta 6.klassiline algkool. Oli riiklik ja tasuta. See tähendab, et haridustase tõusis, tekkis probleem, ei olnud koole ja õpetajasid. Gümnaasiumi haridus oli tasuline. Gümnaasiumilõpetaja sai otse ülikooli astuda.
6.jaanuaril sõjaväe abiga laiali. Kodusõda (1917-1923) Vastupanu nõukogude võimule algas selle eksisteerimise esimesest päevast peale. Intensiivne kodusõja periood Venemaal algas mais 1918. Venemaa väljaastumine sõjast sundis Antanti enda kontrolli alla võtma vene sadamad, et need sakslaste kätte ei langeks, algas liitlaste interventsioon ja otsene sekkumine kodusõtta. Antant püüdis toetada ja varustada vene valgekaartlasi, kes seisid keisrivõimu taastamise eest. 1919 tegid valged Antandi toel mitu katset kodusõda võidukalt lõpetada, lähenedes mitmel korral ohtlikult Moskvale ja Petrogradile. 1920 aasta lõpuks oli valgete kätte jäänud vaid Krimmi poolsaar. 1920-22 hõivas Punaarmee Aserbaidzaani ja Armeenia, kukutas Gruusia valitsuse, vallutas suurema osa Kesk-Aasia, puhastas valgetest ja jaapanlastest Kaug-Ida. 1922 ühendati Vene NSFV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia NFSV Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide
rahvusväeosade loomine Ümberkorraldused 1. Muudatused riigivõimu aparaadis Riigivõimu aparaat Eesti Vabariigi ajal Riigivõimu aparaat ENSV ajal Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigikogu, Kõrgem seadusandlik organ oli riigi volikogu, mille valis rahvas ausal teel mis nimetati ümber ülemnõukoguks. Ülemnõukogu tegevuse juhtimiseks moodustati ülemnõukogu presiidium President oli riigipea, kellel oli esinduslik Presidendi ametikoht kaotati, seati sisse ülesanne ülemnõukogu presiidiumi esimehe ametikoht (Johannes Vares-Barbarus) Kõrgeim täidesaatev võim kuulus valitsusele Rahvakomissaride Nõukogu eesotsas peaministriga (Jüri Uluots) Kohalikku võimu teostasid valla- ja täitevkomiteed linnavalitsused, mille valis rahvas
09.1939 Vastastikuse abistamise pakti (Saaside lepingu) ja tuua oma sõjaväed Eesti territooriumile, 17.06.1940 Eesti täielikult okupeerida ja 6.08.1940 annekteerida NSV Liidu koosseisu. Järgnevale ohvriterohkele tegi lõpu Saksamaa-NSV Liidu sõda. Algas 22.06.1941 ja Saksa okupatsioon. 28.08.1941 Hõivasid Saksa väed Tallinna. 28. august 1941 22. September 1944 Saksa okupatsioon Selle ajajärgu palge määravad peamiselt sõjasündmused, Nõukogude okupatsiooni taastamise oht. Inimohvrite arvuja üldise surutise poolest oli Saksa okupatsioon märksa kergemini talutav kui eelnev ja järgnev Nõukogude oma. Lootused lääneliitlaste sekkumisele ja iseseisvuse katse luhtusid. 22.09.1944 hõivas Punaarmee jälle Tallinna. 22. september 1944 25. märts 1949 Stalini aeg Selle ajajärgu sisuks on okupatsioonivõimu kindlustamine. Seda massiterrori abil. Teise maailmasõja lõpp (8.05.1945) ei tähendanud Eestis mingit märgatud ajaraja. Terror
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. Väina suudm
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
