Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak......................................................................................................................................... 6 Laulu algus................................................................................................................................. 6 Mu isamaa on minu arm......................................................................................
......................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................21 3 Sissejuhatus Üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, mille põhiesinejad on täiskasvanud. Esimene eesti üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates 1896. aastast toimub põhilaulupidu Tallinnas. Praegu toimuvad Eesti üldlaulupeod viie aasta tagant. Viimati oli üldlaulupidu 2004. aastal. Järgmine üldlaulupidu pealkirjaga "ÜhesHingamine" toimub 2009. aastal. Üldlaulupidude vahel toimuvad ka iga viie aasta tagant noorte laulu- ja tantsupeod, kus põhiesinejad on koolinoored. Laulu- ja tantsupidusid korraldab Eesti Laulu- ja
...........................................................................lk 11 Pildid G.Ernesaksast .................................................................................lk 12 Kokkuvõte .............................................................................................lk 13 Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk 14 2 Gustav Ernesaks on Eesti helilooja ja koorijuht ning legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema auks on püstitatud Tallinna lauluväljakule Gustav Ernesaksa pronksist kuju, kust ta iga laulupidu saab jälgida kõike mis toimub ning kuulata kuidas rahvas laulab tema ,,Mu isamaa on minu arm", mis kujunes nõukogude ajal eestlastele ka mitteametlikuks hümniks. 3 Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade
" Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, Mo isamaa on minu arm, Mo isamaa on minu arm kel südant annud ma, ja tahan puhkada, ei teda jäta ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! ja peaks sada surma ma so rüppe heidan unele, So valu südames mul keeb, mo püha Eestimaa! seepärast surema! so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! So linnud und mull' laulavad, Kas laimab võera kadedus, mo põrmust lilled õitsetad, sa siiski elad südames, mo isamaa! mo isamaa! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula http://www.miksike.ee/documents/main/refe raadid/koidula_maili.htm
Isa õpetas teda kodus enne Pärnusse kolimist. 1854–1861 õppis ta saksa keelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Kirjavahetused J. Hurt Fr. R. Kreutzwald P. Blumberg C. R. Jakobson Mu isamaa on minu arm Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm ja tahan puhkada, so rüppe heidan unele, mo püha Eestimaa! So linnud und mull' laulavad, mo põrmust lilled õitsetad, mo isamaa! Teosed Raamatud 1866 "Vaino-lilled" 1867 "Emajõe ööbik"
toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 liikmest. Komisjoni esimeheks määrati sakslasest estofiilne pastor Hugo Adalbert Willigerod, et sakslasi lepitada, üldjuhiks sai aga Jannsen, kelle kõrval oli teiseks üldjuhiks helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmann. Esinejaid tuli peaaegu igast Eesti nurgast, nende hulgas olid nii lauljad kui ka orkestrid (toonases kõnepruugis pasunakoorid). Ehkki Eestis oli palju segakoore, nõudis Jannsen, et laulupeol osaleks ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Laulupeo repertuaar põhjustas vaidlusi. Jannsen, kes enamjaolt pani laulupeo kava koostas, võttis sinna palju saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule
Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 liikmest. Komisjoni
Hans Voldemar, kaks aastat hiljem tütar, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Koidula isa Koidula isa Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Kihelkonnakoolis hakkas Jannsen tundma huvi muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Looming
1948 "Valik luulet" 1949 "Valitud luuletused" 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid 1967 "Väike luuleraamat" 1969 "Luuletused" (tekstikriitiline väljaanne) 1978, 1993 "Mu isamaa on minu arm" 2005 "Löö, süda, õitsele!" "Mo isamaa on minu arm" Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm ja tahan puhkada, so rüppe heidan unele, mo püha Eestimaa! So linnud und mull' laulavad,
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Koostas Ode Maria Punamäe "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn, mille viisi lõi 1848. aastal helilooja Fredrik Pacius ja eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Fredric Pacius Ta oli saksa päritolu helilooja ja dirigent, kes elas suure osa oma elust Soomes. Teda on kutsutud soome muusika isaks. Ta on kirjutanud kolm ooperit, sümfoonia ja viiulikontserdi. Nüüd soome ja eesti hümniks olev viis oli algselt kirjutatud soome tudengite lauluks ,,Maamme" .Paciusel olnud aega vaid kaks päeva, et muusika valmis kirjutada ja laul koorile ja orkestrile selgeks õpetada. Kogenud muusikamees tuli kiirtellimusega toime rutiinselt, sest helilooja pea oli kui ajaloouurija arhiiv. Viisijupp siit ja teine sealt, need omavahel kenasti kokku sobitada ning uus laul oligi sündinud
au, kiitust, sõprust tunda saad, kui kõik sind põlgavad,vihkavad kui usk ja arm sust langevad siis emasüda ilmsiks läeb! Siis veel üks paik sul üle jääb, kus nutta julged igal aal: truu, kindla emarinna naal! Mõnd kallist südant kaotasin, mis järel nuttes leinasin, aeg andis teist mul tagasi: ei emasüdant iialgi! ,,Mu isamaa on minu arm" Mu isamaa on minu arm, kel südant annud ma sul laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad elad südames, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! Su linnud und mul laulavad, mu põrmust lilled õitsetad, mu isamaa!
Võõral pinnal närtsib sinu Varjul sirgund kodutaim! Emasüda Mu isamaa on minu arm Üks paigake siin ilmas on, Mu isamaa on minu arm, kus varjul truudus arm ja õnn; kel südant annud ma, kõik, mis nii harv siin ilma peal, sul laulan ma, mu ülem õnn, on peljupaika leidnud seal. mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, Kas emasüdant tunned sa? su õnn ja rõõm mind rõõmsaks Nii õrn, nii kindel! Muutmata teeb, mu isamaa! ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetustest osa saab! Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, Kui inimeste liikuvat ja peaks sada surma ma au, kiitust, sõprust tunda saad, seepärast surema! kui kõik sind põlgavad, vihkavad Kas laimab võõra kadedus, kui usk ja arm sust langevad- sa siiski elad elad südames, mu isamaa! siis emasüda ilmsiks läeb
Mu isamaa on minu arm Mu isamaa on minu arm, Kodu kel südant annud ma, Meil aiaäärne tänavas, sul laulan ma, mu ülem õnn, kui armas oli see! mu õitsev Eestimaa! Kus kasteheinas põlvini Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks me lapsed jooksime. teeb, mu isamaa! Kus ehani ma mängisin Mu isamaa on minu arm, küll lille, rohuga, ei teda jäta ma, Kust vanataat käe kõrval mind ja peaks sada surma ma tõi tuppa magama. seepärast surema! Küll üle aia tahtsin siis Kas laimab võõra kadedus, ta kombel vaadata. sa siiski elad elad südames,
sajandi lõpus. Tänapäeval on hümn igal riigil. Riigihümne esitatakse pidulikel riiklikel sündmustel, vastuvõttudel, aktustel ja meeleavaldustel, kuid ka rahvusvahelistel spordivõistlustel, näiteks enne riikidevahelist jalgpallimatsi või sportlaste autasustamisel. Riigihümni lauldakse enamasti ühiselt ning sellega kaasneb püstitõusmine või valveseisak. "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn, mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda esimesel üldlaulupeol, mis toimus 18.20. juunil 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis sai 19. sajandi lõpul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algselt üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda
viimastel silpidel), kahe koori lõõtspill), tekstid levivad algul vaheldumisi laulmine, lauldakse pilli käsikirjaliselt, hiljem trükitud saateta, sageli improviseeriti tekst laulikutes. Nii kinnistuvad kindlad esituse kägus, esitajateks naised. autorid ja loojad EESTI MUUSIKA ARENGULUGU · info enne 12 saj. On napp · üksikud teated on jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest · 1164 andmed kuusalu kiriku kohta · Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste · Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris · Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides · 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid. MUUSIKAELU 17
nagu su viimane mängukaru ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Kaselehed puudutavad su nägu hellade kurbade hajevil sõrmedega nagu su esimene kallim ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Äraandja nii minnes kui jäädes 10 Laul päikesele Ernest Enno Laulu tahan sinule laulda, kevade armastus, elu sätendav saladus, valguse valguste tuline meri, päike. Maa mängib sinu ümber igavese armastuse kujunemises; tuli ja vesi, õhk ja muld sünnitab sinu kiituseks elavaid sõnu; tuhanded metsad kohavad, tuhanded veed vulisevad, lugemata linnud hõiskavad, lugemata lilled õitsevad sinule, päike, sinule, valgus; miljonid südamed õhkavad mures
Tema kuulsaim isamaaluule on "Minu isamaa on minu arm", millele on tehtud ka viis ja mida lauldakse igal laulupeol. See on kujunenud Eesti teiseks hümniks. Mu isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sul laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! Sul valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad südames, mu isamaa!
Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud. Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu: "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) "Mingem üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo)
(Kirjastus Kupar, Tallinn 1993). Pseudorahvuslik kampaania "aegunud" heraldikareeglite vastu viimaks vaibus ja 19. juunil kinnitati kolme lõviga vapp II Riigikogu poolt Eesti Vabariigi riigivapiks. 8 EESTI RAHVUSHÜMN Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eestis väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algul üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest
kultuurilist iseseisvust ja rahvuslikku identiteeti? Rahvuslikust ärkamisest ja eestlaste kultuurilise eneseteaduse kasvust annavad tunnistust Õpetatud Eesti Selts, ajalehe Perno Postimees, ,,Kalevipoja" Ilmumine, ,,Viru lauliku laulud", Koidula isamaluuletused, Hurda rahvaluulekogumise ürtused, Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet", Eesti Aleksandrikooli rajamise püüded, Johann Köleri kunstnikutegevus ning mitmed muud ettevõtmised. 5. I Laulupidu. · Aasta, koht, millele pühendatud 1869, Tartu, ,,50aastase priiuse puhul" · Ametlik korraldaja (selts, eestvedaja) meeslauluselts ,,Vanemuine" · Millised kollektiiviliigid osalesid. Miks ei osalenud segakoorid (kus olid ka naised) esimesel kolmel laulupeol? Esinesid peamiselt meeskoorid, kuna pastorid ei lubanud naistel esineda kartes mässu naiste ja meeste vahel. · Iseloomusta repertuaari
Postimees", mille sisu oli sarnane "Perno Postimehega". Ajalehel oli üle 2500 tellija ning arvestades seda, et ühte lehte luges tollal rohkem kui paar inimest oli see kõige loetavaim kirjatükk piibli järel. Tartus osales ta ka rahvusliku liikumise juhtimisel. 1865 aastal oli Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas.. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. Johann Voldemar Jannseni eesmärgiks oli igalt poolt Eestist rahvast kokku tuues neist vaimselt üks tervik luua. Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega valmis ning juunis 1869 võis Tartu vastu võtta lauljaid-mängijaid üle kogu Eesti. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud". 12 000 kuulajat ligi tõmmanud laulupidu õnnestus hiilgavalt, tähistades uue etapi algust rahvuslikus liikumises
Jannsen kasutas Perno Postimehes hiljem uut kirjaviisi, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks.Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865
Hurt, kes rõhutas õppimist ning suunas inimesi asju tõsisemalt võtma. Laulupeoks saadi luba aga kahe aastaga ning laulukogumin läks trükki alles mõni kuu enne pidu. Tänu headele suhetele Soomega sattusid siia läbi Koidula, Jannseni ja Jakobsoni soomlaste laulukogusi. Koos saksa heliloojate kirjutatud lauludega toimusid mõjutused esimese laulupeo repertuaaris. 8)Venestamisajajärgu laulupeod IV – VI. Kuidas saadi luba taolisi üritusi korraldada? II rida laulupidu.tartu.ee/muuseum/ Viimane tsaariaegne laulupidu kui märk rahvuskultuurilise iseseisvuse sünnist. 1)Millised muutused olid toimunud 41. aasta jooksul Eesti muusikakultuuris. ÕP. lk. 90. Pärast lahingumöllu kaugenemist Tallinnast 1941. aasta septembris jätkus kontserdija teatrielu. Estonia oli esimene teater, mis alustas Saksa okupatsiooni tingimustes tööd. Juba 13. septembril, mil Tallinna langemisest sakslaste kät te oli möödunud kõigest
Sealses muusikaõpetuses õpetati: laulmist, klaveri-, oreli ja viiulimängu ning harmooniat. Selle lõpetajate hulgas olid: A.Kunileid- 5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet ,,Sind surmani", ,,Mu isamaa on minu arm". F.Saebelmann- koorilaulud, mõni soolulaul, lüürilis-romantiline, ei kasutanud otseselt rahvaviise ,,Kaunimad laulud", ,,Ellerhein". A.Thomson- umb 70 laulu, rahvaviisiseaded, armastus ja loodustemaatika ,,Kannel", ,,Laula, laula, suukene". K.A.Hermann- väga produktiivne umb 1000 teost, enamik koorilaulud, liedertafelik laul, lauleldus ,,Uku ja Vanemuine e eesti jumalad ja rahvad" -> ,,Kungla rahvas", ,,Mingem üles mägedele", ,,Oh, laula ja hõiska". Kogus rahvaviise. 6. Karl August Hermann(1851-1909 ) kultuuritegelane, ajakirjanik (Eesti Postimees, Laulu ja mängu leht) , keeleteadlane (Eesti keele grammatika, Eesti keele lauseõpetus ), kirjastaja
Click icon to add picture Click icon to add picture Gustav Ernesaks Merilin Matson Laulutaat Gustav Ernesaks q Koorijuht q Helilooja q Pedagoog q Muusikakirjanik q RAMi kunstiline juht ja dirigent q Väljapaistev ühiskonnategelane q Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige q 1953. aastast Vabariikliku Rahukaitse komitee liige q Eesti koorimuusika ja laulupidude grand old man q Tal oli suur roll eestlaste identiteedi alalhoidmisel ja säilitamisel läbi nõukogude okupatsiooni aastate võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest . q Tema ''Mu isamaa on minu arm'' kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks.
Aastail 19251940 kasutatud riigipitser Eesti liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Kasutusel olid Eesti NSV vapp ja NSV Liidu vapp. Eesti Vabariigi vappi kasutati paguluses. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7. augustil 1990 seadusega Riigilipu ja vapi kohta. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. Eesti Hümn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn, mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Ta kirjutas selle viisi Johan Ludvig Runebergi luuletuse ,,Meie maa" (,,Maamme") muusika jaoks. Laul muutus Soomes rahvuslauluks. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule 1869. aasta alguses Johann Voldemar Jannsen. Jannsenile oli eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav Felix Rinne 1868. aastal ilmunud laul "Hioma - ehk issamaa laul". Eestis lauldi seda esimest korda esimesel üldlaulupeol, mis toimus 18.20. juunil 1869. aastal. 1884
luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas J.V.Jannsen tundma huvi muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt.
1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas.. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. Jannseni eesmärgiks oli igalt poolt Eestist rahvast kokku tuues neist vaimselt üks tervik luua. Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega valmis ning juunis 1869 võis Tartu vastu võtta lauljaid-mängijaid üle kogu Eesti. 12 000 kuulajat ligi tõmmanud laulupidu õnnestus hiilgavalt, tähistades uue etapi algust rahvuslikus liikumises. Hiljem laialt levinud kinnituses, et "laulupeole tuli kokku eesti rahvas, kes end siin rahvuseks laulis", on sees tugev tõetera. Friedrich Paciuse viisile loodud Johann Voldemar Jannseni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muutus juba esimesel üldlaulupeol tõusva rahvuse hümniks. 1. detsembril 1880 tabas Jannsenit raske ajurabandus, mis ta ajakirjanduslikust ja seltskondlikust tegevusest täielikult välja lülitas
koorilaulu ja pillimängu arngut(Põltsamaal, Tormas, Laiusel, Kanepis jt).Ilmusid esimesed eestikeelsed muusikaõpikud ja laulukogumikud (Jannseni `` Eesti laulik``, Hermanni koorilaulu kogumikud ja jakobsoni``Wanemuine Kandle Haeled``)1865. aastal asutati laulu- ja mänguseltsid Vanemuine, Tartus ja Estonia , Tallinnas. 6.Liedertaffellik laul tähendab tõlkes laua laulu, tuli sellest, kui mehed kõrtsis laua ümber laulsid, või noh vindisena tõmbab ikka muusika käima, nagu teate. On homofooniline (soolohääl ja saatvad hääled) ja kvadraatne (paarisarvulised taktid, read), lihtsakoeline, saksik, hale ja härdameelne laul. 7.Cimze seminar läti pedagoogi ja muusiku Jnis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar 1839 .49 tegutses ja 1849 1849>90 Valgas Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant. õppetöö kestis kolm aastat.
Ajalehe kasvu tõttu oli ta sunnitud 1863. aastal kolima Tartusse. Seal saavutas Jannsen kiiresti rahvamehe tunnustuse. Polnud ühtki suuremat ühisüritust, milles "papa Jannsen" poleks algataja, ergutaja, juhi või toetajana kaasa löönud. Tartus osales ta ka rahvusliku liikumise juhtimisel. 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas.. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. Johann Voldemar Jannseni eesmärgiks oli igalt poolt Eestist rahvast kokku tuues neist vaimselt üks tervik luua. Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega valmis ning juunis 1869 võis Tartu vastu võtta lauljaid-mängijaid üle kogu Eesti. 12 000 kuulajat ligi tõmmanud laulupidu õnnestus hiilgavalt, tähistades uue etapi algust rahvuslikus liikumises. Hiljem
Pidu algab ühise rongkäiguga Vabaduse väljakult Lauluväljakule. Seejärel toimub lauluväljakul kontsert kuni 25 000 lauljaga, kes laulavad ligi 100 000 kuulajale. Rahvariietes kuni kaheksa tuhat tantsijat esitavad tantsulise vaatemängu spordistaadionil. Pidu toimub tavaliselt juulikuu esimesel nädalavahetusel, kuid osalejad harjutavad kohapeal ühist esinemist terve eelneva nädala.(3) Aastast 2003 kuulub eestlaste laulupidu UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja ja lisaks iga viie aasta järel toimuvatele üld- ja noortelaulupidudele toimub suviti pea igas maakonnas mõni tore kohalik laulupidu.( 3) 1. Üldlaulupidude ajalugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle
......... 11 2 Eellugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" see väljend on üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on eestlasi ühendanud võitluses rahvusliku iseseisvuse eest nii 20
See pani aluse ka püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannseni tütar Lydia Koidula oli talle igati abiks ning nende perekonna algatusel loodi 1865.aastal mängu- ja lauluselts Vanemuine. 1866. aastal toimus oluline sündmus kogu Eesti jaoks, kui uus vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostest. Jannseni õlul oli ka esimes Eesti üldlaulupeo korraldamine 1869.aastal Tartus. Laulupeole tuli ligi tuhat ja pillimeest ja üle kümne tuhande pealtvaataja. Laulupidu kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Üliõpilaste arv Eesti järjest kasvas ning 1870.aastal rajati Tartus Eesti Üliõpilaste Selts. Selle seltsi värvid sinine-must-valge muutusid peagi rahvusvärvideks ning on tänagi veel meie riigilipul. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste selts, kuhu koondus eesti soost haritlaste kõrval ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine. 1878.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
