Füüsika 8. ja 9. Klass (0)

Füüsika 8. Klass
Spektri värvid: punane, oranz , kollane, roheline, sinine, violett
Tihedus: Füüsikaline suurus. Tähis: ρ (roo) Ühik: kg/m3 Mõõtühik: areomeeter . Tihedus: ainemassi ja ruumala jagatis .
Üleslükke jõud: Tähis: Fü. Mõõteriist: Dünamomeeter. On jõud, mis tõukab kehasid vedelikus või gaasis ülespoole. Fü = ρ* V(tihedus)*g(gravitatsioonijõud 10). Fü sõltub vedeliku v gaasi tihedusest, mida tihedam on vedelik, seda suurem on Fü. Vedelikus oleva keha ruumalast ja mida suurem on ruumala, seda suurem on fü.
(Tõus vedeliku pinnale lõpeb, kui raskusjõud (Fr = mg) = üleslükke jõuga (Fü) Mg=Fü – Ujumise tingimus. Kui Fü = Mg, r=r, siis keha on vees seal, kus ta pannakse.
Mehhaaniline töö,energia ja võimsus. Füüsikalised suurused. Mehhaaniline töö:nimetatakse kehale mõjuva jõu ja selle jõul läbinud nihke korrutist. A = Fs. F=1N. S=1m.
Mehhaaniline energia: E=J( džaul ). Kui kehal on energiat, siis saab teha tööd. Mehhaanilist energiat on 2 tüüpi: potentsiaalne (ep) Ep=mgh (mass* gravitatsioon *kõrgus) ja kineetiline energia Ek = (m*v(ruudus)):2. (mass*kiirus jagatud 2-ga).
Energia jäävuse seadus: Energia ei teki millestki ega kao kuhugi , vaid muundub ühest liigist teise või kandub üle 1 kehalt teiseles.
Võimsus on füüsikaline suurus.Võimsuseks nimetatakse tehtud töö ja kulunud aja jagatist. Võimsus näitab töö tegemise kiirust. P = A:(Δ)t. P=F(jõud)v(kiirus).
Võnkumine : On perioodiline liikumine. A = Amplituud (ulatus) maksimaalne kõrvalekalle tasakaalu asendist. Takistab höördumine ja õhutakistus. F= Võnked /aeg(s). Nt T=6s,y = 18 võnge . Ühe võnke aeg:18/6 = 3Hz
Rõhk: p=F/S= Pa(paskal) (Jõud jagatud pindalaga)
Füüsika 9. Klass
Siseenergia: Aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Siseenergiat on kõikidel kehadel.
Soojusjuhtivus : Soojus antakse edasi naaberosakeste kaudu, osakesed ümber ei paiku.
Soojushulk : Ühik = J. On kindel arvväärtus energia hulk mille keha saab või kaotab soojusülekande käigus. Kui puutuvad kokku eri temperatuuriga kehad, siis algab nende vahel soojusvahetus ja see kestab kuni tekib soojuslik tasakaal. Soojenemine – kehatemp . Tõusmine, keha neelab energiat. Jahtumine – Kehatemperatuuri alanemine, energia eraldub.
Soojushulk sõltub 1) Aine mass, 2) Alg ja lõpptemperatuuride vahest. T1-alg, T2-lõpp. Delta(t) temperatuuri muut (vahe). 3) Materjal – erinevatel materjalidel on eri soojused (c). Q=cm(Δ t). Nt: c(vesi) = 4200. See tähendab, et 1kg vee sulatamiseks 1kraadi võrra kulub 4200J soojusenergiat. 1cal =4.2J. T=Q/cm.
Põlemine: On keemiline protsess, eraldub alati soojust. Soojushulk sõltub: 1)Kõttemass 2)Kütuse liik (k) Q=km
Sulamine ja tahkumine : Sulamine on soojusnähtus, kui tahke aine muutub vedelikuks. Tahkumine on soojusnähtus, kui vedelik muutub tahkeks ja selle käigus soojus eraldub. Sõltub: 1) Materjalist (λ) lambda on sulamis- ja tahkumissoojus. Q=λm.
Elektriõpetus : Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib ja seletab paigal seisvate loetud kehade vaastastikumõju. Elektriseerimine on kehadele elektri laengu andmine ( hõõrumine ). Laeng: q= laeng = 1c(kulon)
Voolu tugevus: sõltub laengu tugevusest I-q. I = 1c/1s = 1A ( amper )
Elektriline pinge: Tähis – U, ühik – 1V(Volt), Mõõteriist – Voltmeeter . Pingeks nimetatakse loengute ümber paigutamiseks. Tehtud töö ja kogu laengu suhe. U=A/q U=1J/1c = 1V.
Ohmi seadus: Voolutugevus on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R.
R=takistus. Takistus väljendab juhi omadusi. Traat : pikkus, jämedus, materjal, temperatuur. R=U/I. Leidmiseks tuleb pinge takisti otstel jagada voolutugevusega, mis läbib takistit. Takistuse ühikud R=1V/1A= 1Ω.
Takistuse valem: ρ=1/S S=Ristlõikepindala. Ρ näitab, et 1m pikkuse ja 1mm2 läbilõikega (materjal) traadi takistus on ... Ω.
Jadaühendus : Juhtide järjestikku ja paralleelühendus. I=U/R U=I/R. I=I2-I1 Voolutugevus on mõlemas takistis samasugune . V= V1+V2. Kogupinge on üksikute pingete summa.
Rööpühendus : Vooluring hargneb U1=U2=U. Rohkem elektrone läheb sinna kus on väiksem takistus.