Kodanikuõpetus Erakonnad 1. Keskerakond Rahva elujärje parandamine. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sn astmeline tulumaks. 2. Reformierakon Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalid pooldavad ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt. Liberaalid on valmis poliitiliseks koostööks kõikide erakondadega eeldusel, et viimased ei tegutse avalikult ega varjatult demokraatliku riigikorralduse vastu. 3. Isamaal ja Res Publica Liit Mõistame ja esindame kõigi ühiskonnaliikmete huve ja taotlusi. toetum...
Eesti Vabariigi kohtusüsteem Kodanikuõpetus 9. klass Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Maa- ja linnakohtud Esimese astme kohtud Eestis on 3 linna- ja 15 maakohut Kokku 151 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul Maa- ja linnakohtud · Kohtla-Järve · Põlva Maakohus Linnakohus · Pärnu Maakohus · Narva Linnakohus · Pärnu Maakohus · Tallinna Linnakohus · Rapla Maakohus · Harju Maakohus · Hiiu Maakohus · Saare Maakohus · Ida-Viru Maakohus · Tartu Maakohus · Jõgeva Maakohus · Valga Maakohus · Järva Maakohus · Viljandi Maakohus · Lääne-Viru Maakohus · Võru Maakohus Halduskohtud Esimese astme kohus Jõhvi Ees...
Algkooli õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusõpetus, maateadus, ajalugu, kodanikuteadus, joonistamine, laulmine, käsitöö, võimlemine, usuõpetus ( vabatahtlik) ja kodulugu (1.-3. kl.). 3.-6. klassini õpetati saksa keelt ja 5.-6. klassis inglise keelt. Kooli astumiseks oli suur konkurss, sest inimesi oli liiga palju. 1928. aastalt rohkem eraldati tunde matemaatikale ja looduõpetusele, suurendati emakeele tundide arvu, koduloole lisati juurde kõlblusõpetus ja kodanikuõpetus. Kirjatehnikat õpiti kolmes esimeses klassis 2 tund nädalas. 1928.a. välja antud õppeprogrammide seletuskirjades olid iga õppeaine puhul ära märgitud kasvatuslikud eesmärgid, antavate teadmiste ja oskuste maht, keskustusvõimalused teiste õppeainetega ja didaktilised ning metoodilised lahendused. Koolides võis kasutada ainult haridusministeeriumi soovitatud õpperaamatuid. 1933. aastal koolides oli kolmepalliline süsteem- 4, 3, 2- hea, rahuldav, nõrk
Sest praegu tundub, et selline arvamus on populaarne. Aga ma olen eestlane. Kahjuks ei saa seda täna öelda uhkustundega, on lihtsalt valusalt piinlik.“ Teiste rahvuste vihkamine ei ole kindlasti patriotism, pigem tuleks olla tolerantne kõigi suhtes. Demokraatia üks alusväärtusi on pluralism. Kuna usutakse, et demokraatlik riigikorraldus on Eesti jaoks parim valitsusvorm tuleb paratamatult mängu ka pluralism. Riigikogu veebilehelt lugesin artiklit Demokraatia mudelid ja kodanikuõpetus üldhariduses: puuduva lüli otsinguil. Seal on väga selgelt öeldud, et just pluralism ja konkurents moodustavad arenenud demokraatia. Võrdõiguslikkus on üks järgmisest alusväärtustest Eesti ühiskonnas, mis näitab, et Eesti ühiskonnas on pluralism võimalik. Kuigi inimesed ei ole siiani veel täielikult võrdsed, on see minu arust üks alasid, mis on kõige enam arenenud. Näiteks sel aastal vastu võetud kooseluseadus. Lisaks veel meeste- ja naistevaheline võrdõiguslikkus
/29. õppeaastal õppis koolis 72 õpilast, 1929./30. oli lapsi 81, 1930./31. oli õpilaste arv 80. 1932./33. õppeaastal astus I klassi 29 õpilast, edaspidi, aastatel 1934 1938, püsis kooli astujate arv vahemikus 21-27. 8 Lapsed õppisid koolis emakeelt, usu- ja kõlblusõpetust, matemaatikat, joonistamist, laulmist, saksa keelt, tööõpetust, võimlemist. Neljandast klassist lisandusid kodulugu, loodusõpetus, tervishoid, ajalugu ja kodanikuõpetus. Teadmisi ja oskusi hinnati algul neljapallisüsteemis, 1934. aastal muudeti hindamissüsteem viiepalliliseks. Kooliaasta a l g a s alles oktoobrikuu alguspäevadel, varem ei saanud sügiseste põllutööde tõttu alustada. Lõpp oli maikuus, vanematel klassidel ka juuni esimestel päevadel. Koolipäev algas hommikul kell 8.00, talvisel ajal kell 9.00.9 8 Sassi algkooli õppenõukogu koosolekute protokollid. [Valjala Põhikooli arhiivis]. 9 Albert Seppel 1969
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2.2 Algkooliõpikud ................................................................................................................ 6 3 Kooliuuendusliikumine..............................................................
väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks Osa üldisest kultuurist Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul On jäik poliitiliste muutuste suhtes On omane suurele sotsiaalsele rühmale Suudab püsida jääda Helle Pondre 2010 Poliitilise kultuuri teadmisi vajab iga kodanik Kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur Poliitilise kultuuri erijooneks on ka võimul olija aktiivne ja sihiteadlik osalus poliitilise kultuuri suunamisel ja juurutamisel (nt, kodanikuõpetus, ühiskonnaõpetus koolides) Helle Pondre 2010 HINNANGUD POLIITILINE KÄITUMIS TEADMISED KULTUUR MALLID VÄÄRTUSED Helle Pondre 2010 Mis mõjutab sotsiaalse kultuuri arengut ? Pikk protsess Uus poliitiline sotsiaalne muutus peab olema tugevam vanast olemasolevatest (nt. NSVL lagunemine) Olulist rolli mängib ka võimul olijate ja rahva üksmeel
DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid, tuginedes enamuse võimule. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõr...
näidelda. Lihtsalt linnas siiski Betti ei kohanenud. Pidevalt tabasid teda igatsevad tunded minna koju Jõgevale. Betti on ka ise meenutanud ennast, et nädalaalgus oli ta alati mossis ja torises kuid nädalalõpu lähenedes muutus ta tuju alati paremaks, mõeldes, et varsti saab koju Jõgevale. Kodu jäi talle armsaks ka hiljemgi. 6 Betti Alver lõpetas gümnaasiumi 1924. aastal. Parimad hinded küpsustunnistusel olid tal eesti keel, kodanikuõpetus ja majandusteadus, saksa keel, võimlemine- kõik neljad, mis tol ajal oli kõige kõrgem hinne. Ülejäänud ained olid kolmed. Vabatahtliku ainena õppis tüdruk usuõpetust. 10. septembril 1924. aastal immatrikuleeriti Betti Alver Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna filoloogia üliõpilaseks. 4. Novembril 1927. aastal ta eksmatrikuleeriti. Õpingutele Betti nimetamisväärselt ei keskendunud, eriti eksamitele. Enese edasi
Arvan, et kuna me elame demokraatlikus riigis, siis peaks iga haritud inimene kursis olema vähemalt demokraatia põhiliikidega. 12 VIIDATUD KIRJANDUS Antiikdemokraatia õitseng. [WWW] http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-13- 1.htm (17.10.2016) Demokraatia liigid. (2004). [WWW] http://www.hot.ee/eririnne/demokr/05types.htm (28.10.2016). Demokraatia mudelid ja kodanikuõpetus üldhariduses: puuduva lüli otsingul. (2005). [WWW] http://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-12/demokraatia-mudelid-ja-kodanikuopetus- uldhariduses-puuduva-luli-otsinguil/ (17.10.2016). Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2009). Õigusõpetus: õpik. Tallinn: Külim. 416 lk. Kreeka linnriikide tsivilisatsiooni kuldajastu. (2008). [WWW] http://caesar.audentes.ee/mod/resource/view.php?id=218 (17.10.2016). Olenko, K., Toots, A. (2005). Ühiskonnaõpetus: Gümnaasiumiõpik
· 1970ndail aastail kehtestati üldine kohustuslik keskharidus · propageeriti kakskeelsust · 1978 alustati venestamist 18. Hariduse areng ENSV-s. Lk. 130-131; TV lk. 56-57 ül. 4-6. · ENSV koolikorralduse aluseks sai teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olnud koolikorraldus · Õppeained, mille sisus tehti varasemaga võrreldes rohkem muutusi, olid humanitaarained: keeled, kirjandus, ajalugu, kodanikuõpetus · Usuõpetus oli nõukogude koolis keelatud · 1970. aastate haridusreformiga muutus keskhariduse omandamine kohustuslikuks ja õpilase jaoks lihtsamaks Milliseid peeti oluliseks, mida mitte? Oluliseks peeti eesti kommunistlike kirjanike sõjaaegne ja -järgne looming (nt. E. Männiku ,,Südamete proov". Vene kirjandusest on toodud kõik nõukogudeaegsed kirjanikud, nagu M. Gorki, Majakovski, Ostrovski, Fadejev, Dladkov, solohhov, Makarenko, Katajev, B. Gorbatov jne
- kirikliku leeriskäimise vastu: hakati korraldama noorte suvepäevi 1957. - ilmalik surnuaiapüha kirikliku asemele - ilmalikud matused ja abielusõlmimised said pidulikkust juurde 4. Hariduselu Eesti NSV-s: · ENSV koolikorralduse aluseks sai teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olnud koolikorraldus · Õppeained, mille sisus tehti varasemaga võrreldes rohkem muutusi olid humanitaarained: keeled, kirjandus, ajalugu, kodanikuõpetus. · Usuõpetus oli nõukogude koolis keelatud. · 1970. aastate haridusreformiga muutus keskhariduse omandamine kohustuslikuks ja õpilase jaoks lihtsamaks. 5. 1970. aastail mindi Eestis üle kohustuslikule keskharidusele. Põhjendage sellega kaasnenud negatiivseid nähtusi: * Keskhariduse taseme langus küpsustunnistused said ka need õpilased, kes seda ei väärinud; õppimisvõimetutele õpilastele tagasid keskhariduse koolidele ette nähtud õppeedukusprotsendid, see
Esimene kodutöö . Seal on ka arutelu all päris palju juttu. Vastused küsimustele ja mõned näited: · Millised erinevad tähendused on kutsel, ametil ja professioonil olnud aegade jooksul? Lisage näiteid Kõigil kolmel nimetusel on ühisosa sotsiaalse, ajaloolise, kultuurilise, ühiskondliku, isikliku (vahel ka seletamatute mõõtmete nn brute facts) mõõtme näol. Billetti Artikkel andis mulle järgmise aluspõhja, millelt edasi minna. Kutse pärineb ladina sõna "vocare", mis viitab kõnele, kutsele, meie aines siis kutse konkreetsele eluviisile, mis on elukestev/elu läbiv (Hansen, 1994). Ja mulle väga meeldis Billeti tsiteeritud mõte 1916 aastast, esitatud Dewey poolt, et kutse on nagu üksikisiku reisiteekond läbi (töö)elu. Varem olid näiteks sotsiaalsed ja ühiskondlikud asjaolud, mis piirasid teatud rassi, klassi või soo esindajatel omandada teatud elukutset. Oma valikutes sõltuti traditsioonidest, ajaloolistest tavadest, mida jälgiti rangelt. (Om...
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas
aastaga (üldine 7-klassiline koolikohustus kehtestati NSV Liidus 1949. a.). Eesmärgiks seati sarnastada eesti kool NSV Liidu omaga. Erakoolid reorganiseeriti riiklikeks või suleti, koolikohustust pikendati aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avati seitsmes klass ning üldhariduslik kool jagati keskkooliks ja mittetäielikuks keskkooliks. Kooliharidus jagati kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Õppeprogrammist kaotati usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled (nt ladina keel). Üldhariduskooli käsitlevate õigusnormide aluseks said järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentralism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvaste võrdõiguslikkus, sotsialistlik seaduslikkus, teaduslikkus. Leelo Tamm (sünd 1927) ..."Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses, pöörati segi kõik, mis segi pöörata andis. Segi pöörati ka koolisüsteem. Üldhariduslik
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
