·sisse- ja väljaränne Tihedasti asustatud piirkonnad: ·Lõuna-, Kagu- ja Ida-Aasia ·Lääne-Euroopa ·Ameerika rannikualad ·Austraalia rannikualad Hõredasti on asustatud: ·kõrbed ·vihmametsad ·suured soodealad ·polaaralad ·kõrgmäed Migratsioon e. ränne Rände põhjused: ·sunniviisilised põhjused (sõjad, looduskatastroofid, näljahädad) ·vabatahtlikud põhjused (majandusliku/perekondliku heaolu parandamine) Rände liigid: ·sisemigratsioon - ränne sama maa piirides ·välismigratsioon - ränne erinevate riikide vahel ·emigratsioon - sisseränne ·immigratsioon - väljaränne ·remigratsioon - tagasi pöördumine kodumaale ·pendelmigratsioon - elatakse ühes riigis ja töötatatakse teises riigis Demograafiline üleminek Etapid: ·traditsiooniline põlvkondade vaheldumine - kõrge sündimus ja suremus, rahvastiku väga aeglane kasv ·demograafiline plahvatus - rahvaarvu kiire, plahvatuslik kasv
Järgmised on Palestiina territooriumid 5,9 ja Saudi- Araabia 5,7 lapsega. Kuigi enamus Lähis-Ida ja Põhja- Aafrika territooriumist on õnnistatud rohke lastearvuga, elavad Tuneesia, Liibanon ja Iraan negatiivse iibe piiril. Aafrikas jääb aga sündivus vaatamata epideemiaile ning näljahädadele kõrgele tasemele. Õnneks pole tulevik läbinisti tume. Euroopas on hakatud ettevaatlikult immigratsioonile mõtlema. Valdav osa lääneriike on plussis tänu sellele, et neil on olnud korralik välismigratsioon. Prantsusmaa ja Madalmaad on küll välja töötanud perepoliitikad, mis võimaldavad naistel perekonna- ja tööelu ühendada. Selleks on loodud eritoetused ja maksusoodustused. Käimas on kampaaniad iganenud arusaamade pehmendamiseks: tänapäeval käivad naised tööl ja mehed hoolitsevad pere eest. Skandinaavias on sündivuse määra suudetud stabiliseerida eritingimuste loomisega noortele emadele, tugev
maapäevade vaheaegadel. (Reeglina oli neid 12 ja uusi valiti enamasti endiste rüütelkonna pealike või maamarssalite hulgast.) Nende ülesandeks oli Maapäevade vaheaegadel tegeleda kõige tähtsamate küsimustega. Teised isikud, kes tegelesid Maapäevade vaheaegadel igapäevasemate asjadega, olid rüütelkonnapealik Eestimaal ja maamarssal Liivimaal. 4. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välismigratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemisest. Aastad Rahvaarv Languse põhjused 1550-1620 250 000 300 000 Sõjategevus: Liivi sõda ning sõda kolme kuninga vahel 120 000 140 000 Näljahäda 160-1603 Neist eestlasi 82,9% Katk 1570. aastatel mitte-eestlasi 17,1%
* rahvas ühe riigi või maa-ala elanikud * rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvustunne, mis põhineb ühtsel territooriumil, kirjakeelel, ajalool ja kultuuril * demograafia rahvastikuteadus, mis uurib rahvastiku koosseisu, selle suurenemist ja vähenemist * rahvastiku iive rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rände tagajärjel * migratsioon rahvastikuränne * sisemigratsioon rändamine ühe riigi piires. Maalt linna või vastupidi * välismigratsioon rändamine ühest riigist teise * integratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade, ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad (rahvastikugrupid, riigid) säilitavad oma eripära * Kommunikatsioon ehk suhtlemine informatsiooni vahetamine suhtlemise teel * massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk
Eesti (ja Põhja-Läti) minekut Venemaa koosseisu Demograafiline olukord 13.-18. saj. 1. Muinasaja lõpul Eestis u. 150 000 inimest, langes MVV tõttu 100 000'le. 2. Liivi sõja eel u. 250 000 300 000 inimeselt 120 000 140 000'le. 3. Rootsi ajal suhteliselt kiire rahvaarvu kasv, mistõttu Rootsi aja lõpuks tõusis rahvaarv 400 000-ni Rahvaarvu kasv tingitud: 1) Rahuaeg (70 aastat) 2) Välismigratsioon Venemaalt, Soomest, Lätist. 4. 1696. 1697. a. suur näljahäda (ikaldus), rahvaarv vähenes 1/5 võrra, see on umbes 70 000 75 000 inimest. Vahetult enne Põhjasõda rahvaarv umbes 330 000. 5. Põhjasõjaga kaasnes uus demograafiline katastroof + sellele järgnenud katk (1710-1711), kuna rahvaarv vähenes ligi poole võrra (u. 170 000) 6. 18. saj. toimus rahvaarvu stabiilne kasv, umbes 500 000-ni. Eesti ala valitsemine Rootsi ajal ja Vene aja algul, kuni 1783
omakorda sündimuse kasvu. 2. Mil moel säilis eesti keel ja kultuur, kuigi Eestisse asus elama hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid? Võõrad asusid elama enamjaolt laialipillutult eestlaste hulka, võttes peagi omaks kohaliku keele ja kombed. 3. Mis oli sisemigratsiooni, mis välismigratsiooni põhjusteks? Sisemigratsioon - palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti. Välismigratsioon - paljud soomlased pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. Peipsi äärde tulid Venemaal tagakiusatud vanausulised. 5. Mille poolest on rahvastiku olukord sarnane 17. ja 18. sajandi alguses? Milles erinesid nimetatud perioodide rahvastikuprotsessid? Rahvaarv oli kriitiliselt väike. 17. saj alguses oli sõja tõttu rahvastikuarv väike, 18. saj alguseks oli inimesi vähe suure näljahäda, Põhjasõja ja katku tulemusena. 6
Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Kindralkuberneri ülesanded. Halduskorraldust tunda ka kaardi alusel. 3. Rüütelkonnad. 4. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välismigratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemisest. TÖÖLEHT 5. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsioon – mõisate riigistamine. Selle viis läbi Karl XI 1680. aastal. Põhjused: 1) Rootsi riik oli suures rahapuuduses 2) Kuningas soovis oma võimu tugevdada 6. Reduktsiooni tulemus riigile, aadlikele ja talupoegadele. RIIGILE: MAJANDUSLIK:
5. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välis- migratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemiseni; Suur Nälg. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 300 000 inimest. 17. sajandi 20. aastaiks oli rahvaarv langenud 120 000 140 000 inimeseni. Rahvaarvu langemise põhjused: 1) Sõjas laastati palju elamuid 2) Näljahäda 1601. - 1603. aastal. Sise ja välismigratsioon aitas kaasa tühjade maade uuesti kasutuselevõtule 17. sajandi 30. aastail. Sisemigratsiooni põhjusteks olid: 1) inimeste kolimine paljudesse tühjadesse taludesse. 2) Inimesed otsisid viljakamaid maid ja inimlikumaid mõisnikke. Välismigratsiooni põhjusteks olid: 1) Tagakiusamise tõttu rändasid sisse Vene vanausulised. 2) Soomlased pagesid siia kohustusliku sõjaväeteenistuse eest 3) Riiklik kolonisatsioonipoliitika
endale Probleem on see, et see nõrgestas talupoegade õiguslikku olukorda kui oled elanud (pere) ühes kohas 300 aasta, on kindlalt välja kujunenud suhe, õigused ja kohustused ning neid rikkuda keeruline, sest asi on fikseeritud, kui keegi nüüd põhja eestist läheb lõunaeestisse, on ta olukord keeruline, kuna ta positsioon ei ole sugugi nii tugev enam ja ta sunnitakse pärisorjusesse ja lapsed samuti Välismigratsioon põhja eestisse tuleb arvukalt soomlasi, geneetiliste uuringutega näidatud, et põhja eestis teatud piirkondades eesti keelt rääkivatel elanikel geenides väga palju soomlaste geene lätlaste sisse imbumine selge, kuna lõuna eesti inimestest tühi ning neil võimalik põhja poole nihkuda vabadele aladele ja eesti ruum väheneb (17. sajandi algus) rootslased eestisse asunud 13. sajandi algusest. neid tuleb juurde kuna eesti kuulub
Rahvaarv 250-300 000 120-140 000 350-400 000 170-180000 Aasta 1558. a. 1620. a. 1695. a. 1698. a. Sündmused Langes:Koloniseeerimine, Tõusis: Sõja lõpp; Langes: näljahäda ( 1601 1603), Rahuaeg; puudus Näljahäda Poola- Rootsi sõda sõjaväekohustus; (1696- välismigratsioon; 1697); sisemigratsioon Igasugused haigused Poola koliniseerimispoliitika Poola riigi soov tühjaks jäänud ala kiiresti uusasukatega(poolakatega) täita. Nende arvates oli see kindlaim viis vallutatud maa hoidmiseks. Sisemigratsioon Inimesed läksid tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele.
loodustingimustest. Sisseränne pidurdus peale Põhjasõda. 17. sajandi algul susemigratsioon (hõredamalt tihedamale, saarelt mandrile) 18. saj rahvastikupilt ühtlane 1720. oli Tartumaal võõraste osakaal 10%, mujal isegi väiksem. 18. saj lõpus oli 95% rahvastikust eestlased. Üheski linnas ei olnud eestlasi siiski üle 50%. Peipsi äärsetel alasel oli palju venelasi ja saartel ja Läänekaldal oli plaju rootslasi. Linnades elas siiski vähe inimesi(talupoegi oli 95%, aadlike 0,5-1%). Välismigratsioon: 17. saj algul (venelased, soomlased, lätlased, holland, sot, ungar, leedulased) Eestis olid sakslased pealmiselt kõrgkihis, kuid neid leidus ka madalamates kihtides. 18. saj tuli palju saksa käsitöölisi Eestisse. Venelaste osakaal oli siiski väike, neid oli peamsielt seoses väesalkadega. Venelased kuulusid eestalstega linnades alamkihti. 19. sajandil lubati tahtsid talupojad minna keelatud Venemaale, lootes sealt leida paremat elu, kuid ei leidnud seda. 3
ka surmanuhtlus. On rakendatud mitmesuguseid administratiivseid abinõusid. Tegelikuses mõjutavad sündimuse käitumist ühiskonna eetilised tõekspidamised rohkem, kui administratiivsed abinõud. Oluliseks mõjuriks on olnud religioon. Rahvastiku ränded jagunevad: 1. Siseränded ehk sisemigratsioon - ühe riigi piires. Põhiliselt maalt linna. Viimasel ajal linna keskustest äärelinnadesse. 2. Välisränded ehk välismigratsioon - levinuim liik on olnud kolonisatsioon. Emigrandid - riigist välja rändajad. Imigrandid - riiki sisse rändajad. Migratsiooni on piiranud mitmed takistused: 1. Isikulisel tasandil - harjumuspärane keskkond, kust ei soovita lahkuda. 2. Migratsiooni kvoodid ehk aastase sisserändajate piirarv. Endises NSVL-is piirati rangelt välisrännet. Reparatsioon - kodumaale või rahvusriiki tagasipöördumine. LINNASTUMINE
evakueeriti lõpuks Pärnust Rootsi) III. TÜ alustas uuesti tegevust 1802- (ei tegutsenud 18. Sajandil) · Aadel ja kohalik eliit kuulus jätkuvalt saksa kultuuruumi(nt õppimine Saksa ülikoolides) Demograafiline areng(1629-1700) · 1640 paiku Eesti aladel hinnanguliselt 120 000-140 000 elanikku · Algas rahvastiku toibumine sõjast ja tugevnes sise- ja välismigratsioon: - Kolmandik eestlastest vahetas elukohta - Nt maale venelaste, soomlaste ja lätlaste sisseränne ja linnadesse rootslasi, sakslasi, soomlasi I. Soodne rahvastiku areng 1640-1695: - Palli hinnangul oli Eestis enne näljaaastaid 350 000- 400 000 elanikku ehk 55 aastaga kasv 2,9% korda ja
Demograafiline olukord 13.-18. sajandil 1. Muinasaja lõpul muistse vabadusvõitluse tagajärjel (1208-1227) vähenes rahvaarv 150000-lt 100000-le. 2. Liivi sõja eel rahvaarv 250-300000 70-aastase sõdade perioodiga (1558-83 Liivi sõda, 1600-29 Poola-Rootsi sõda) demograafiline katastroof: 120-140000-le. 3. Rootsi ajal toimus suhteliselt kiire stabiilne rahvaarvu kas, mis oli tingitud: · 70-aastane rahuaeg · Positiivne loomulik iive · Välismigratsioon: Venemaalt, Lätist, Soomest · Sisemigratsioon: Saarlaste asumine mandrile Rahvaarv kasvas 350-400000-le. 4. 1696.(5.)-1697. aastal suur näljahäda rahvaarv vähenes 280-330000-le. 5. Põhjasõjaga (1700-1710) kaasnes uus demograafiline katastroof, kuna rahvaarv vähenes ligi poole võrra 170000-le. 6. Vene ajal 18. sajandil toimus suhteliselt kiire rahvaarvu kasv, kuna oli rahuaeg. 18. sajandi lõpuks ületati poole miljoni piir. Demograafiline olukord 20
annaabi.ee 
