Rahvastik Rahvaarvu juurdekasvu näitajad on: ·rahvaarvu kasv prontsentides ·iive 1000 inimese kohta (sündimus - suremus / rahvaarv * 1000, ühik promill) Rahvaarvu mõjutavad: ·sündimus ·suremus ·sisse- ja väljaränne Tihedasti asustatud piirkonnad: ·Lõuna-, Kagu- ja Ida-Aasia ·Lääne-Euroopa ·Ameerika rannikualad ·Austraalia rannikualad Hõredasti on asustatud: ·kõrbed ·vihmametsad ·suured soodealad ·polaaralad ·kõrgmäed Migratsioon e. ränne Rände põhjused: ·sunniviisilised põhjused (sõjad, looduskatastroofid, näljahädad) ·vabatahtlikud põhjused (majandusliku/perekondliku heaolu parandamine) Rände liigid: ·sisemigratsioon - ränne sama maa piirides ·välismigratsioon - ränne erinevate riikide vahel ·emigratsioon - sisseränne ·immigratsioon - väljaränne ·remigratsioon - tagasi pöördumine kodumaale ·pendelmigratsioon - elatakse ühes riigis ja töötatatakse teises riigis Demograafiline üleminek Etapid: ·traditsiooniline põlvkondade vaheldumine ...
Rahvaarv muudkui kasvab Maailma rahvaarv suureneb järgneva 50 aasta jooksul 6,5 miljardilt 9,3 miljardile, ennustas ÜRO raport. 50 aasta pärast on maailma rahvastik märkimisväärselt suurem, oluliselt vanem, rohkem koondunud arengumaadesse, rohkem linnastunud ning etniliselt ja kultuuriliselt mitmekesisem kui praegu. Selline rahvastikukasv toob paratamatult kaasa ülitugeva surve looduskeskkonnale ja -varadele. Arvutused põhinevad laste suremusnäitajail, keskmisel elueal, sündimusnäitajail ja praeguseil vanuselistel struktuuridel. Arvesse on võetud ka rasedusvastaste vahendite kättesaadavust ning AIDS-i levikut. Arvestatud ei ole migratsiooni mõju rahvaarvule. Tõenäoliselt saab rahvaarvu kasvust üks suurimaid probleeme järgmise 50 aasta jooksul. Aastaks 2050 kolmekordistub 48 vaeseima riigi rahvaarv. Peamiselt Sahaarast lõuna poole jäävas Aafrikas kasvab rahvaarv 658 miljonilt 1,8 miljardile. Samas 39...
120 000 140 000 Näljahäda 160-1603 Neist eestlasi 82,9% Katk 1570. aastatel mitte-eestlasi 17,1% 1695-1698 400 000 330 000 Suur näljahäda Düsenteeria ja tüüfuse levik 17.sajandi 30.aastail hakati sõdade tõttu tühjaks jäänud maid uuesti kasutusele võtma. Sellele aitas kaasa nii sise- kui välismigratsioon. Sisemigratsiooni põhjuseks oli: vabad soodsates paikades olevad elukohad. Välismigratsiooni põhjusteks olid: inimesed põgenesid sõjakohustuse eest, soov saada paremaid elamistingimusi, konflikt ja/või usuline tagakiusamine kodumaal. Kuigi, et Eesti rahvaarv oli 17.sajandi alguseks lausa kriitiliselt madal, suutis eesti rahvas püsima jääda, sest: 1) Sõjategevus lõppes, soodustas sündi;
* rahvas ühe riigi või maa-ala elanikud * rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvustunne, mis põhineb ühtsel territooriumil, kirjakeelel, ajalool ja kultuuril * demograafia rahvastikuteadus, mis uurib rahvastiku koosseisu, selle suurenemist ja vähenemist * rahvastiku iive rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rände tagajärjel * migratsioon rahvastikuränne * sisemigratsioon rändamine ühe riigi piires. Maalt linna või vastupidi * välismigratsioon rändamine ühest riigist teise * integratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade, ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad (rahvastikugrupid, riigid) säilitavad oma eripära * Kommunikatsioon ehk suhtlemine informatsiooni vahetamine suhtlemise teel * massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk
Eesti (ja Põhja-Läti) minekut Venemaa koosseisu Demograafiline olukord 13.-18. saj. 1. Muinasaja lõpul Eestis u. 150 000 inimest, langes MVV tõttu 100 000'le. 2. Liivi sõja eel u. 250 000 300 000 inimeselt 120 000 140 000'le. 3. Rootsi ajal suhteliselt kiire rahvaarvu kasv, mistõttu Rootsi aja lõpuks tõusis rahvaarv 400 000-ni Rahvaarvu kasv tingitud: 1) Rahuaeg (70 aastat) 2) Välismigratsioon Venemaalt, Soomest, Lätist. 4. 1696. 1697. a. suur näljahäda (ikaldus), rahvaarv vähenes 1/5 võrra, see on umbes 70 000 75 000 inimest. Vahetult enne Põhjasõda rahvaarv umbes 330 000. 5. Põhjasõjaga kaasnes uus demograafiline katastroof + sellele järgnenud katk (1710-1711), kuna rahvaarv vähenes ligi poole võrra (u. 170 000) 6. 18. saj. toimus rahvaarvu stabiilne kasv, umbes 500 000-ni. Eesti ala valitsemine Rootsi ajal ja Vene aja algul, kuni 1783
ROOTSI AEG 1. Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale? Läänemere soodsa geograafilise asendi tõttu olid kõik nendest aladest huvitatud. 2. Miks kujunes Liivimaa-Venemaa sõjalisest konfliktist alanud Liivi sõjast suur rahvusvaheline heitlus? Ilma välise abita polnud Liivimaal lootust venelastele vastu seista. Orduriik andis end Poola kaitse alla ja Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid taotlesid Rootsilt abi. Rootsit omakorda kannustas igipõlise vastase Taani kinnistumine Liivimaal. Kui Poola ja Venemaa olid juba rahu sõlminud, võitlesid Rootsi, Taani ja Poola juba omavahel, sest nad kõik olid huvitatud oma valduste laiendamisest Liivimaal. 3. Miks ei ole 1560. aasta talurahva ülestõus nii tuntud ajaloosündmus kui Jüriöö ülestõus? 1560.aasta talurahva ülestõusul tapeti see talurahvas ootamatu rünnakuga üsna kohe, Jüriöö ülestõusul suudeti aga palju korda saata. Jüriöö ülestõusul olid ulatuslikumad tagajärjed ja see an...
Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Kindralkuberneri ülesanded. Halduskorraldust tunda ka kaardi alusel. 3. Rüütelkonnad. 4. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välismigratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemisest. TÖÖLEHT 5. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsioon – mõisate riigistamine. Selle viis läbi Karl XI 1680. aastal. Põhjused: 1) Rootsi riik oli suures rahapuuduses 2) Kuningas soovis oma võimu tugevdada 6. Reduktsiooni tulemus riigile, aadlikele ja talupoegadele. RIIGILE: MAJANDUSLIK: *riigi tulud kasvasid *provintside valitsemise kulud võidi katta nende endi tuludest POLIITILINE: *kehtestati riiklik kontroll kogu mõisa maa üle *tugevnes a...
5. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välis- migratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemiseni; Suur Nälg. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 300 000 inimest. 17. sajandi 20. aastaiks oli rahvaarv langenud 120 000 140 000 inimeseni. Rahvaarvu langemise põhjused: 1) Sõjas laastati palju elamuid 2) Näljahäda 1601. - 1603. aastal. Sise ja välismigratsioon aitas kaasa tühjade maade uuesti kasutuselevõtule 17. sajandi 30. aastail. Sisemigratsiooni põhjusteks olid: 1) inimeste kolimine paljudesse tühjadesse taludesse. 2) Inimesed otsisid viljakamaid maid ja inimlikumaid mõisnikke. Välismigratsiooni põhjusteks olid: 1) Tagakiusamise tõttu rändasid sisse Vene vanausulised. 2) Soomlased pagesid siia kohustusliku sõjaväeteenistuse eest 3) Riiklik kolonisatsioonipoliitika
kerjusmunkade tegevus oli protest tsistertslaste allakäigu vastu pildirüüste- inimesed, kes on protestantlike jutustajate poolt ära räägitud, hakkasid pildirüüstet tegema luterlased ei eita pühakuid luterlastele ei meeldi pühakute austamise puhul ebajumalate teenimine kirikutest visati pildid ja kujud välja, sest ei tohi teha kuju endale sellest mis on maa peal ja mis on taevas e kujusid ja pilte ei tohiks olla `Vana hea' Rootsi aeg 1629-1710 Tänapäeval seda mõistet eriti ei kasutata, nähatakse möödunud ajaloolaste liialdatud nägemusega. Võrreldes rootsi võimuaega eestis vene võimuajaga tundus rootsi aeg väga hea ja meeldiv. Talupoegade seisukohast kuigi hea ja meeldiv ei olnud. 1645 läks Saaremaa rootsile ja eestis elas nagu ühe riigi koosseisus. põhjas endiselt eestimaa ja lõunas liivimaa, selline liigitus püsib 20. sajandi alguseni. kui gotthard kettler ...
Rootsi valduste kujunemine: Aasta Leping Maaala Märkusi 1617. a. Stolbovo Ingerimaa Nüüdsest oli Venemaa Läänemerest ära lõigatud 1629. a. Altmargi Lõuna-Eesti; Poola Rootsi Põhja- Läti sõda. Lisaks moodustus Liivimaa kubermang 1645. a. Brömsebro Saaremaa Rootsi Taani sõda 1660. a. Oliwa Ruhnu Poola Roo...
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
ka surmanuhtlus. On rakendatud mitmesuguseid administratiivseid abinõusid. Tegelikuses mõjutavad sündimuse käitumist ühiskonna eetilised tõekspidamised rohkem, kui administratiivsed abinõud. Oluliseks mõjuriks on olnud religioon. Rahvastiku ränded jagunevad: 1. Siseränded ehk sisemigratsioon - ühe riigi piires. Põhiliselt maalt linna. Viimasel ajal linna keskustest äärelinnadesse. 2. Välisränded ehk välismigratsioon - levinuim liik on olnud kolonisatsioon. Emigrandid - riigist välja rändajad. Imigrandid - riiki sisse rändajad. Migratsiooni on piiranud mitmed takistused: 1. Isikulisel tasandil - harjumuspärane keskkond, kust ei soovita lahkuda. 2. Migratsiooni kvoodid ehk aastase sisserändajate piirarv. Endises NSVL-is piirati rangelt välisrännet. Reparatsioon - kodumaale või rahvusriiki tagasipöördumine. LINNASTUMINE
evakueeriti lõpuks Pärnust Rootsi) III. TÜ alustas uuesti tegevust 1802- (ei tegutsenud 18. Sajandil) · Aadel ja kohalik eliit kuulus jätkuvalt saksa kultuuruumi(nt õppimine Saksa ülikoolides) Demograafiline areng(1629-1700) · 1640 paiku Eesti aladel hinnanguliselt 120 000-140 000 elanikku · Algas rahvastiku toibumine sõjast ja tugevnes sise- ja välismigratsioon: - Kolmandik eestlastest vahetas elukohta - Nt maale venelaste, soomlaste ja lätlaste sisseränne ja linnadesse rootslasi, sakslasi, soomlasi I. Soodne rahvastiku areng 1640-1695: - Palli hinnangul oli Eestis enne näljaaastaid 350 000- 400 000 elanikku ehk 55 aastaga kasv 2,9% korda ja
Demograafiline olukord 13.-18. sajandil 1. Muinasaja lõpul muistse vabadusvõitluse tagajärjel (1208-1227) vähenes rahvaarv 150000-lt 100000-le. 2. Liivi sõja eel rahvaarv 250-300000 70-aastase sõdade perioodiga (1558-83 Liivi sõda, 1600-29 Poola-Rootsi sõda) demograafiline katastroof: 120-140000-le. 3. Rootsi ajal toimus suhteliselt kiire stabiilne rahvaarvu kas, mis oli tingitud: · 70-aastane rahuaeg · Positiivne loomulik iive · Välismigratsioon: Venemaalt, Lätist, Soomest · Sisemigratsioon: Saarlaste asumine mandrile Rahvaarv kasvas 350-400000-le. 4. 1696.(5.)-1697. aastal suur näljahäda rahvaarv vähenes 280-330000-le. 5. Põhjasõjaga (1700-1710) kaasnes uus demograafiline katastroof, kuna rahvaarv vähenes ligi poole võrra 170000-le. 6. Vene ajal 18. sajandil toimus suhteliselt kiire rahvaarvu kasv, kuna oli rahuaeg. 18. sajandi lõpuks ületati poole miljoni piir. Demograafiline olukord 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
