Kontrolltöö Vastused: 1. Kõik valdkonnd põimuvad omavahel. Struktuurid on järgmised: AVALIK SEKTOR POLIITIKA RIIK ERASEKTOR MAJANDUS TURG tulundussektor KOLMAS SEKTOR KODANIKUÜHISKOND KODANIKUÜHENDUSED mittetulundussektor ERAELU KODU PERE Kui neid vaadata siis on näha et need struktuurid põimuvad omavahel. 2. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei
tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik arvamus ehk ühiskondlik arvamus inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse Avalik elu ehk ühiskondlik elu ühiskonna osa, kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja õigusaktid; ühiskondliku elu vastand on eraelu Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Avalikkus demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi Avalik poliitika inimese ogapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik. N: elamupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika
töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) Diktaator tavaliselt riigipöörde piiramatu võimu haaranud isik
inimestele; vahenditeks raadio, TV, ajaleht, internet. · Saar poll- sotsiaal- ja turu-uuringud. §1.3: · Ühiskonna sotsiaalne struktuur- rahvastiku jagunemine teatud kindlate tunnuste alusel. · Rahvastiku iive- rahvaarvu muutumine sündimuse/suremuse ja rahvastikurände tagajärjel. · Rahvus- inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusnorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. · Integratsioon ehk lõiming- rahvastikugruppide ja riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. · Perekond- abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega. · Leibkond- koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased. · Ülalpeetav- isik, kes ei teeni raha ja elab teiste inimeste arvelt, mittetööealine. · Tööjõud- ühiskonna tööealised ja -võimelised inimesed.
osaleda riigivõimus Ühiselukorraldus on läinud keeruliseks Näiteks: Indiviidide, inimgruppide ja ühiskonna valdkondade vaheline tihe seos ning nendevaheline sõltumine Veelkord ühiskonnast Ühiskond on ... - kui süsteem, sest elutegevuse valdkonnad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos terviku - ühiskonna kõige olulisem valdkond on majandus - ühiskond koosneb sektoritest avalik, era- ja mittetulundussektor ÜHISKONNA sektorid AVALIK SEKTOR EHK I SEKTOR ERASEKTOR EHK TULUNDUSSEKTOR EHK II SEKTOR MITTETULUNDUSEKTOR EHK III SEKTOR ehk KODANIKUÜHISKOND (kodaniku algatusega seotud sektor) Ühiskond kui kodanikuühiskond - mittepoliitiline - arendada kohalikku elu - tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet - tasakaalustab riigivõimu - ei ole eesmärgiks teenida tulu - vabatahtlikkus ja omaalgatus - erinevates valdkondades Vaatame õpikus lk 8 - missugused organisatsioonid kuuluvad kodanikuühiskonna alla
Ühiskonnaõpetuse tasemetöö Ühiskond süsteem, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskonnaelu valdkonnad ja sektorid 1. Avalik sektor 2. Erasektor ehk tulundussektor 3. Kolmas sektor ehk mittetulundussektor 4. Eraelu Majandus tootmise ja kaulpelmise valdkond. Majandus vajab tootmisressursse (loodusvard ja kapital) Poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. Ühiskonna arengujuhtimise ja kordineerimisega tegelev valdkond. Hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused. Avalik poliitika inimese igapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik
1. Mida tähendab ühiskonna sotsiaalne struktuur, sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel Sotsiaalne kihistumine - ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel 2. Milliste tunnuste alusel jaotatakse rahvastikku? Rahvus, sugu, rass, haridustase, jõukus, perekonna suurus 3. Selgitage järgmised mõisted: demograafia, rahvastiku iive, rahvus, rahvas, leibkond, tööjõud, mitmekultuuriline ühiskond, lõiming Demograafia – uurib rahvastiku struktuuri, suurenemist või vähenemist ning liikumist Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja kirjakeelel
1. Mis on ühiskond, kuidas jaguneb ja iseloomusta nende osi. - Ühiskond on süsteemne tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud, mõjutavad üksteist ja moodustavad uue väärtuse. Ühiskonna sektorid : Tulundussektor ehk erasektor – moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted, eesmärk on saada tulu. Avalik sektor – moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, samuti riigi käsutuses olev raha ja vara. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. – selle raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning –ühendused. Ühiskonna valdkonnad: Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum.
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor
väärtuse. Majandus valdkond, mille moodustavad tootmine ning kauplemine. Erasektor(tulundussektor) moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Poliitika valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid. Avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. Kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused (rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad, pidustused, viisakusreeglid, muusika)
haridusele jne.. AVALIK e. Ühiskondliki elu AVALIK SEKTOR- poliitika, riik ERASEKTOR-majandus,turg KOLMAS SEKTOR-kodanikuühiskond, kodanikuühendused ----- ERAELU-kodu, pere Avalikud poliitikad- haridus-,eluaseme-,sotsiaal- ja keskkonnapoliitika Poliitikas on suhete aluseks võim, majaduses tulu! Mittetulundussektor-tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Kodanikuühiskond-avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kodanikuühiskonna alla kuuluvad-korteri-ja suvilaühistud, huvialaühendused, spordiseltsid ja-klubid, üürnike/omanike ühendused, looduskaitseühingud jne.. Kultuur-mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtused, selle
Informatsiooni levitamist laiadele rahvahulkadele nimetatakse massikommunikatsiooniks. Massimeediumiteks on: ajalehed, ajakirjad, raadiod, televisioon, internet. Massimeediumites avaldatud kujundab avaliku arvamust. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskonna sotsiaalseks struktuuriks nimetatakse rahvastiku jagunemist teatud kindlate tunnuste alustel Jagada võib näiteks järgmiste tunnuste alusel: rahvus, sugu, vanus, rass, perekonnaseis, perekonna suurus, haridustase, elukoht, jõukus jne. Demograafia Demograafiaks e. Rahvastikuteaduseks nimetatakse teadust, mis uurib ühiskonna sotsiaalset struktuuri, rahvastiku suurenemist ja vähenemist ning liikumist. Näiteks uurib demograafia: kui palju inimesi sünnib ja sureb, kui palju abiellub ja lahutab, kui palju inimesi elab linnas ja maal jne. Rahvastiku iive Rahvastiku iibeks nimetatakse rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel.
Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja
Ühiskonna arvestus · Ühiskond inimeste kooselu vorm Vanus 4-5 miljonit aastat · Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. · Inimeste kooselu vormid : 1) Inimkari 2) Sugukond 3) Naaberkogukond 4) RIIK organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss maa - Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad - Peamine töövorm käsitöö - Levinud riigivorm absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm suurpere
Avaliku sektori põhiülesanded valitsemine ja haldus. Mõiste avalik haldus e haldusjuhtimine riigi ja omavalitsuste igapäevane tegevus oma eesmärkide elluviimiseks. Mõiste avalik-õiguslik sisuliselt riiklik, kuid ei allu otseselt riigile. Siiski riik rahastab ja kontrollib. Avalik-õiguslikud institutsioonid on näiteks: 1. Rahvusringhääling 2. Tartu Ülikool (=avalik-õiguslik juriidiline isik) 3. Tallinna Tehnikaülikool 4. Kunstiakadeemia jne Avalik sektor koosneb nii riiklikest kui avalik-õiguslikest asutustest. Erasektori eesmärk -kasum (nimetus ka: tulundussektor) Õiguslik vorm erinev on aktsiaseltsid, osaühingud jne. Avalik sektor (riik) - kirjutab erasektorile ette üldised raamid maksud, keskkonnanõuded, annab tegevusload jne. On kaks vastandlikku seisukohta: 1. Riik peab sekkuma, riik peab majandust reguleerima 2. Riik ei pea majandust reguleerima, vaba ettevõtluse pooldajad
Avaliku sektori põhiülesanded valitsemine ja haldus. Mõiste avalik haldus e haldusjuhtimine riigi ja omavalitsuste igapäevane tegevus oma eesmärkide elluviimiseks. Mõiste avalik-õiguslik sisuliselt riiklik, kuid ei allu otseselt riigile. Siiski riik rahastab ja kontrollib. Avalik-õiguslikud institutsioonid on näiteks: 1. Rahvusringhääling 2. Tartu Ülikool (=avalik-õiguslik juriidiline isik) 3. Tallinna Tehnikaülikool 4. Kunstiakadeemia jne Avalik sektor koosneb nii riiklikest kui avalik-õiguslikest asutustest. Erasektori eesmärk -kasum (nimetus ka: tulundussektor) Õiguslik vorm erinev on aktsiaseltsid, osaühingud jne. Avalik sektor (riik) - kirjutab erasektorile ette üldised raamid maksud, keskkonnanõuded, annab tegevusload jne. On kaks vastandlikku seisukohta: 1. Riik peab sekkuma, riik peab majandust reguleerima 2. Riik ei pea majandust reguleerima, vaba ettevõtluse pooldajad
KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f
4. Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi 5. Moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted, mida sunnib täitma inimese sisetunne ja tõekspidamised 6. Indiviidi isiklik elukorraldus 7. Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum 8. Inimeste kooselu, elukorralduse viis 2) Paiguta loetletud asutused õigesse sektorisse. Kirjuta sektori järele sobivad numbrid. AVALIK SEKTOR 1, 3, 6, ERASEKTOR 4, 5, 9 KOLMAS SEKTOR 2, 7, 8 1. Tähtvere valla volikogu 4. AS Kalev 7. Tartu Erakool 2. Jõuluvanade Ühendus 5. Maxima 8. Tõstamaa lusti ja lõbu 3. Tartu Mart Reiniku Kool 6. Riigikogu selts 9. Kapa talu 2
2. Demokraatia a) Mis iseloomustab demokraatlikku korda ning demokraatlikke väärtusi? Demokraatia on rahvavõim, kodanikuõigustest peetakse, armuste paljusus, sõnavabadus, valimised läbipaistvad demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuvabaduste austamine Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas; 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile
Monarhia- valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel. Siirderiik- õleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud. Portfellita minister- minister, kellel ei ole oma ministeeriumi. Kantsler-ministeeriumi tegevust korraldav sõltumatu tippametnik. Riigisekretär- tegeleb riigikantselei juhtimisega. Õiguskantsler- kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik- valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat- ehk kaitsja- jurist kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör- ehk süüdistaja- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. Ombudsman- ehk usaldusmees- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes; Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler.
Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid turul ei ole reeglina harmoonilised vaid põrkuvad ja konfliktsed ning iga turuüksuse eesmärgiks on ennast kehtestada, et saavutada oma eesmärkide võimalikult täpsem täitmine. See omakorda toob kaasa paratamatu vastasseisu turuosaliste vahel. Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama
KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud,
kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus. Sekundaarne sektor ehk töötlev tööstus energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarne sektor ehk teeninus. Kapitalism tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20.saj viimasel veerandil.
,0Esimene ehk avalik sektor-ühiskonnaelu korraldamine -Avaliku sektori moodustavad riik ja avalikõiguslikud asutused. -Riigi tunnused: *Kindel territoorium ja kontroll selle üle (oma õiguskord) *Suveräänsus e iseseisvus *Rahvas -Töötavad palgalised riigiametnikud e avalikud teenistujad -Avalik haldus on riigi ja omavalitsusasutuste igapäevane plaanipärane tegevus poliitikas püstitatud eesmärkide elluviimiseks. Teine ehk erasektor: -turumajanduslik sektor, seotud materjaalse väärtuse loomisega, mis siis toob kasumit -tunnuseks on kasumi taotlemina ja eraomandus -Erasektor peab arvestama avaliku sektori ettekirjutusega oma tegevusele: *koguv erasektorilt makse *kehtestab tegutsemise reeglid *reguleerib rahandusi Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -Hästi toimiva riigi aluseks on kodanik, kes tunneb hästi oma õiguseid ja kohustusi ning käitub neist lähtuvalt.
· Eraelu ja perekonnasuhted on normeeritud Eesti kohtusüsteem I aste maa- ja halduskohtud (Harju, Viru, Tartu pärnu ; Tallinn, Tartu) II aste ringkonnakohus (Tallinn; Tartu) · Vaadatakse üle appellatsioonid III aste riigikohus(Tartu) · Kohtuotsused vaadatakse üle kassatsioonikorras ehk kontrollitakse, kas ringkonnakohus on järginud seadust · Teostab põhiseaduslikku järelvalvet ehk kontrollib seaduste vastavust põhiseadusega 5 · Esimees on Märt Rask · Pöörduda saavad alama astme kohtud, õiguskantsler ja president Euroopa Inimõiguste kohus: · Loodi 1959 · Asub Strasbourgis · Lähtub Euroopa Inimõiguste konventsioonist · Sinna kuulub igast liikmesriigist 1 kohtunik · Haldab Euroopa Nõukogu
erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad, lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel, kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine, kohustused tulevaste põlvkondade ees, keskkonnakaitse. Arenenud riikide puhul on probleemiks rahvastikutaaste. Rahvaarvuga sama oluline on rahvastiku kvaliteet (inimeste haridustase, tervis jms). ÜHISKONNA SIDUSUS (Õ. LK. 29-59) 1. Ühiskonna struktuur jaguneb kolmeks: esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitusasutused, avalik-õiguslikud asutused), teine e erasektor (eraettevõtted) ja kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Riigisektori tunnused: võim on ülimuslik, seadused/otsused on kõigile kohustuslikud täitmiseks, kontroll riigi territooriumi üle, riigiasutused on avalikud. Erasektori ettevõtetele on iseloomulik kasumi taotlemine ja eraomandus. Eestis on erasektoris 2/3 palgatöötajatest, avalikus kolmandik
avalik poliitika ehk halduspoliitika poliitikavaldkond, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika; avalikust poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude
Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond,
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem
Eesti on pigem jätkusuutlik: tõstetakse pensione (tagatakse normaalne elu), emapalga kehtestamine, sotsmaks 33,3%, mille arvelt tõstetakse jätkusuutlikkust, hoolitsemine keskkonna eest (prügi sorteerimine, metsaraie reguleeritud), rahvuskultuuri säilitamine (põhiseadusega ainult üks riigikeel eesti keel), kunsti säilitamine KUMU, haridus riiklikud tellimused. 6. Ühiskonnaelu sektorid: I. Avalik sektor võimu- ja valitsusasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jms.) II. Erasektor erakapitalil baseeruvad ettevõtted; eesmärk teenida kasumit ! III. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda ega teenida kasumit; vabatahtlikud ühendused (MTÜ-d, sihtasutused, seltsingud) 7. Ühiskonna kihistus:
Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid turul ei ole reeglina harmoonilised vaid põrkuvad ja konfliktsed ning iga turuüksuse eesmärgiks on ennast kehtestada, et saavutada oma eesmärkide võimalikult täpsem täitmine. See omakorda toob kaasa paratamatu vastasseisu turuosaliste vahel. Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. (Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja
46): · ainuõigus kehtestada seadusi · ainuõigus koguda makse · ainuõigus kasutada vägivalda · otsuse on kohustuslikud · omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada teda rahvusvahelises suhtlemises · riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. Riigivõim teostab end asutuste ja institutsioonide kaudu (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud, sõjavägi). Suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka institutsioonide ja rahva vahel reguleerivad kirjalikud õigusnormid. Et vältida võimu kuritarvitamist, peavad seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim olema lahutatud võimude lahutatuse printsiip. Riigiasutusel on riigivõimu volitused, see moodustatakse seadusega ettenähtud korras ja saab oma tegevuseks raha riigieelarvest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
