1.Ideioloogia mõiste Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei pruugi olla ainult poliitiline. Ideolooga tugevus sõltub ruumist ja teavitustööst. Poliitiline ideoloogia haarab kõiki eluvaldkondi. 2.Parempoolsed ideoloogiad Liberalism- indiviidi vabadus, riik ei peaks sekkuma majandusse, propartsioonaalne tulumaks." Anna näljasele õng, mitte kala" Sotsiaalliberaalid riik peaks leguleerima majandust ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism sotsiaalsed erinevused peaksid säilima. Kaitsevad rahvuslikku kapitali, pooldavad stabiilsust ja järk-järgulisi reforme. Kollektiivne on tähtsam kui üksik riik. Riigitugi on füüüsiliselturvalisusel mitte sotisaalsel. 3.Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraadid-rogressiivne maksumäär, riigi ülesannne on vähendada ebavõrdsust. Tasuta: haridus, meditsiin, abirahad
Parempoolsed ideoloogiad soosivad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Need on: 1. LIBERALISM Ülim väärtus indiviidi vabadus. Riik peab kindlustama vabaduse seaduste ja kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, riigi minimaalset sekkumist. Sotsiaalvaldkonnas-inimese elujärg sõltub inimese enda jõupingutustest. Maksud madalad, inimene otsustab ise, millele kulutab. Sotsiaalliberaalid: vabadus on isiksuse arengu tingimus, aga mitte omaette eesmärk. Pooldavad riigi sekkumist majandusse, peab kujundama sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. 2. KONSERVATISM Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile, pooldavad stabiilsust. On sotsiaalsete erisuste säilimise poolt. Majanduses riigi sekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eelkõige rahvuslikku kapitali, pooldavad vajaduse korral kaitsetolle ja kvoote.
Sotsiaalmaks(33%;20%tervisehoid;13%pansion)töökindlustus,kaudsedmaksud, käibemaks,aktsiisimaks,tollM Riigivõimu komponendid · Riigivõim on stabiilne;majanduslik võim võib muutuda ja kultuurivõim on ebastabiilne. 4. Parempoolsed ideoloogiad Ideoloogia on korrastatud ideekogum,mis propageerib kindlaid väärtusi. · Liberalism-toetavad inimese vabadust,propartsionaalset tulumaksu,riigi vähest sekkumist majandusse.(vabaturumajandus) · Sotsiaalliberaalid-majanduspoliitikaga tihedalt seotud.Ei karista rikkaid kõrgemate maksudega,inimesel on võimalus otsustada kuidas raha kulutab. · Konservatis on liberalismi vastand.Nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele,rahvuslusele ja kristlikule moraalile.Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste süilitamist.On ka majanduses riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt
maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Tänapäeval pooldab osa liberaale riigi heaolukohustuste osas mõõdukamat seisukohta. Need sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18ndal sajandil. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kuigi kollektiiv (rahvus, kogukond, suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist
ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiliste ideoloogiate näiteks on budism, feminism, asketism, sürrealism. 28. Millest on tingitud ideoloogiate paljusus? Kuna maailmas on kõik inimesed erinevad, on ka kõigi maailmavaade mingil määral erinev. Ideoloogiad ühendavad inimesi, kellel on sarnane maailmavaade ning sellest tuleneb ka ideoloogiate paljusus. 29. Kuidas erinevad üksteisest maailmavaateliselt sotsiaalliberaalid ja sotsiaaldemokraadid? Põhjendage vastust. Sotsiaalliberaalid on parempoolsed, sotsiaaldemokraadid aga vasakpoolsed. Sotsiaaliberaalid riigivõimu panud peab olema suurem; riik peab reguleerima majandust; riik peab looma sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. See tähendab, et ühiskond peab igale oma liikmele inimõigused tagama,
Riigi vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada. Sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatismis tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve. Sotsiaalse heaolu tagamisel esmatähtis traditsiooniline kooslus-
Nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp. Seepärast pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Tänapäeval pooldab osa liberaale riigi heaolukohustuste osas mõõdukamat seisukohta. Need sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. On oluline, et inimesel oleks oma vabadust võimalik mõistlikult millegi jaoks kasutada. Nii ei vasta sotsiaalliberaalide ideaalile sugugi töötu, kel pole kohustust minna ei tööle ega tööturuametisse, kuid kel pole oma vabadusega ka midagi peale hakata. Sellest tulenevalt peaks riik ikkagi majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut.
Võim võib olla päritav. Nt. Põhja-Korea. 5. Ideoloogia Ideoloogia korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Vasakpoolsed ideoloogiad: tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Parempoolsed ideoloogiad pooldavad sotsiaalseid erisusi ja erasektoreid. Liberalismi all mõeldakse üldistavat vabameelsust. Liberaalses ühiskonnas on esiplaanil indiviid ning tema õigused moraalsele majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sotsiaalliberaalid rõhutavad erinevalt klassikalisest liberalismist riigivõimu suuremat panust: riik peab majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis tagaks kõigile kodanikele võrdsed võimalused ja eeldused sotsiaalseks heaoluks. Konservatismi all mõeldakse üldistavalt alalhoidlikku ellusuhtumist, mis püüab säilitada juba saavutatut. Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade, mis eelistab järk-järgulist arengut järskudele muutustele. Kristlik
sellest tuleneb ka ideoloogiate paljusus. 2. Nimetage tähtsamaid parem- ja vasakpoolseid ideoloogiaid. Selgitage nende sisu. Mis on parem- ja vasakpoolse maailmakäsitluse peamine erinevus? - PAREMPOOLSUS: *Liberalism vabameelsus. Esiplaanil indiviidi ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Avaliku korra tagamine, sõltumatu kohtusüsteem. Avatud turg, vaba konkurents, võimalikult vähe riigi sekkumist. - Sotsiaalliberaalid riigivõimu suurem panus: majanduse reguleerimine; sotsiaalpoliitika, mis tagab võrdsed võimalused ja eeldused sotsiaalseks heaoluks. *Konservatism alalhoidlik ellusuhtumine. Traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade. Kogukonna ja kollektiivi areng tervikuna. Riigi liigse sekkumise vastu ja mõõdukate maksude poolt. Eraomandi puutumatus, traditsiooniline perekonna mudel ja religioosne moraal.
samuti ei saanud ignoreerida kasvava tööliskonna huve. Sotsiaalliberalismi erinevusteks on: Usk positiivsesse vabadusse - võrreldes liberalismi klassikalise vormiga on nüüd erinev vabaduse käsitlus. Inimesed on võimelised olema altruistlikud, neil on ka sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Samuti on inimesel võime end arendada ja selle kaudu end realiseerida. Riigi suurem roll - erinevalt klassikute minimalistlikust riigist peavad sotsiaalliberaalid riiki olulisemaks. Riik on positiivne - riik kui midagi võimaldav, mitte ainult piirav nagu klassikalistel liberaalidel. Sellest arusaamast on välja kujunenud heaolu teooria, mis läheneb juba mõnevõrra sotsiaaldemokraatiale. Inimestel peab olema õigus haridusele, tervishoiule, sotsiaalhoolekandele. Heaolu õigused on positiivsed õigused, sest nende rakendamiseks on vajalik riiklik tegevus. Riigi laienemine ei ole seega vähendanud inimese vabadust, vaid hoopis avardanud seda.
ühiskonnas. Liberaalid peavad tähtsaimaks indiviidi vabadust, st indiviidile peab olema loodud maksimaalne tegutsemisvabadus, majanduses pooldatakse turumajandust, vabaturgu. Madalad maksud, vähe seadusi ja minimaalne riigipoolne sekkumine, mis võiks pärssida ettevõtluse või indiviidi arengut. Sotsiaalpoliitika lähtub sellest, et riik ei peaks looma kulukaid sotsprogramme vaid motiveerima inimesi töötama. Igaüks on oma õnne sepp. Sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui tingimust, mitte kui eraldi eesmärki ning näevad riigi rollina majanduse reguleerimisest ja sotsiaalpoliitika loomist kujul, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism on liberalismi vastand, ühisk tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust ja vaid järkjärgulisi reforme. Kollektiiv (rahvus, suguvõsa, kogukond jne) on tähtsam kui indiviid. Pooldavad siiski sotsiaalsete erisuste säilitamist
Kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed sõltub igaühe elujärg isiklikest jõupingutustest. Seepärast pole õiglane karistada inimesi kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele või investeerib eriharidusse, tervisekindlustusse või kogub raha tuleviku pensioni jaoks. Riik ei pea tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vid peab motiveerima inimesi rohkem töötama. 2) Sotsiaalliberaalid nemad tõlgendavad vabadust kui isiksu arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. On oluline et inimestel oleks oma vabadust võimalik mõistlikult millegi jaoks kasutada. Sellest tulenevalt peaks riik ikkagi majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitikat, mis toetaks inimese arengut. Riik peab aitama luua töökohti. 3) Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil. Neneda arvates
annaabi.ee 
