kulutused on just selleks perioodiks planeeritud. Eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused moodustavad eelarve poliitika, mis koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitikast ja kulupoliitikast. Maksupoliitikat nim. ka riigi tulupoliitikaks, sest see määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Eelarve koosneb alati kahest poolest- tuludest ja kuludest. Parem on, kui eelarve on tasakaalus. Kui planeeritud kulud ületavad tulusid, siis nim. seda olukorda eelarvedefitsiidiks. Kui planeeritud tulud ületavad kulusid, siis nim. seda olukorda eelarve ülejäägiks. Kui laekub rohkem maksuraha, siis koostab valitsus lisaeelarve samal protseduuril nagu aastaeelarvegi. Maksupoliitika põhimõtted on eelarve koostamisel samuti väga olulised . Ühest küljest on maksupoliitikal majanduslik aspekt- kogudes rohkem maksutulusid,
1.2 Napib Riigi sekkumine majandusse: 1)kehtestab seadused 2)maksupoliitika 3)hinnapoliitika Maksusüsteemid: 1)progressiivne- astmeline tulumaks- suurema tuluga inimene peab maksma rohkem. 2)porportsionaalne- võrdsed maksud 3)regressiivne- madala sissetulekuga inimeselt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga in. Maksude kehtestamise eesmärk: 1)et riigil oleks raha- eelarve 2)sotsiaalpoliitika Maksud:Otsesed maksud: 1)Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks. (protsent, mida inimene maksab oma sissetulekutest) 2)Maamaks ( tasub iga kinnistu omanik ja see laekub kohalikusse eelarvesse) 3)sotsiaalmaks Kaudsed maksud(oleneb kas ma kasutan/tarbin): 1)Käibemaks ( 20% kauba ja teenuste hinnast) 2)Aktsiisimaks - erimaks kindlatele kaupadele ( alkohol, tubakas) 3)Tollimaks - sisse- ja väljaveetavatelt kaupadelt 4)Hasartmängumaks (mnguautomaatide ja kasiinode omanikelt ) Sotsiaalmaks e. sihiotstarbeline maks 1)20% pensionid 2)13% tervishoid 3)0,3 %
· Eestil on fikseeritud valuutakurss, kuni 1999 saksa marga ja alates 1999 euro suhtes · Raha hulk peab olema tagatud kulla ja välisvaluuta reservidega · Eesti kroon on täielikult konventeeritav e. vahetatav kõigi tehingute sooritamiseks. Fiskaalpoliitikas toetab riik majanduse arengut riigieelarve ja maksude kaudu. Maksud Otsesed maksud: Maksad ise riigile, oma tulult.(tulumaks ja maamaks) 1. Tulumaks · Proportsionaalne-kõigile kehtib võrdne maksuprotsent.(Eestis 21%) · Astmeline e. progresseeruv-mida suurem tulu, seda rohkem maksad.(nt. Soome 10-33%, Poola 19-40%, Rootsi 20-25%) Füüsilise isiku e. üksikisiku tulumaks- 21% iga kuu kogu sissetulekult(v.a riiklikud toetused). Maksuvaba tulu on 27 000.- aastas, 2250.- kuus. Ettevõtte tulumaks- maksustatakse ainult ettevõtte kasumist välja võetud dividendid.(21%) 2
maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks ... %, käibemaks ...% jne) Maksukoormus- näitab, kui palju ühiskonna tuludest (SKP-st) läheb maksudeks Maksuvõlg- on õigeaegselt tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Ühishüvised- näiteks kooliasutused. on kaubad ja teenused, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta (näiteks riigikaitse). Heaolu riik- Heaolu riigi põhimõtetest lähtudes jaotatakse tulud ümber jõukamatelt vaesematele
Kaubamärk- kujund, nimi või sümbol, mis tähistab teenust, toodet või firmat. Konkurendid ei tohi kasutada regristreeritud kaubamärke ega ka nendega sarnaseid kaubamärke, et tarbijaid eksitada. Valituse litsents tegevusluba, mis annab õiguse ettevõttel tegutseda konkurentsita. Monopol (kreeka sõnadest monos ,,üks" ja polein ,,müüma"), kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Monopoli puhul puudub konkurents pakutavatele toodetele või teenustele puuduvad asendustooted. See võimaldab müüjal küsida toote eest hinda, mis ühiskonna seisukohalt on liiga kõrge. Majandusringlus Majapidamised ühise eelarvega majandavate inimeste kogum. Moodustavad kõik riigis elavad inimesed, tarbijad, pered ja leibkonnad Majapidamistel on majanduses kaks tähtsat rolli: -Tarbijatena kasutavad nad ettevõtte valustatud tooteid ja teenuseid. -Ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse(maavarad,kapital ja inimressurss)
eest frantsiisivõtja käsutusse kogu vajaliku oskusteabe ja kaubamärgi kasutamise õiguse. Frantsiisivõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes saab frantsiisiandjalt frantsiisi. *Frantsiisiks nimetatakse ärikokkulepet, mille käigus annab ettevõtte omanik frantsiisivõtjale õiguse esindada ja kasutada sisse töötatud ärikontseptsiooni ning sellega seonduvat kaubamärki. Maailma kõige tuntumad frantsiisiettevõtted on kiirtoiduketid McDonald's, Burger King ja Subway, populaarsust kogub ka alternatiivset kiireinet pakkuv Boosti mahlabaar. Sageli tegutsevad frantsiisi alusel toitlustusega seotud ettevõtted, hotellid, kütusemüüjad, autorendiketid, spordiklubid jne. 26. Hind Hind on rahasumma, mille eest saab konkreetset kaupa osta. Hind on kauba või teenuse väljendus rahas. Tarbija poolt vaadatuna on hind rahasumma, millest ta peab loobuma mingi eseme või teenuse omandamiseks. Mida väärtuslikum on kaup ostja
Maksupoliitika Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab makukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Maksukoormus sõltub riigi funktsioonidest (riigi funktsioon on ühiskonna valitsemine). Mida rohkem funktsioone on riik võtnud kanda, seda kõrgemad peavad olema maksud (paks riik). Mida madalamad maksud, seda õhem riik (riik on vähem funktsioone enda kanda võtnud). Eestis on tegu liberaalne heaoluriigiga. Kõige rohkem on maksustatud tööjõud, tarbimismaks on ka suur, kõige madalam on kapitalimaks. Maksupoliitikal on kaks aspekti: · Majanduslik aspekt: kogudes rohkem maksutulusid tugevneb riigi võime sekkuda majandusse, saab rohkem pakkuda ühishüvesid. Maksude osakaal Eesti riigi eelarves on (eelarve 90 miljardit krooni) 90% · Sotsiaalne aspekt: maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Kuidas saab vähendada või võimendada - astmeline tulumaks vähendab ühiskond on sidusam
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.)
8. Aktsiisimaks - kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikütus. 9. Alampalk - ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta. Miinimumpalk on kehtestatud seadusega ja kehtib enamikule täistööajaga töötajatele kogu riigis. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. Mahaarvamised on riigiti erinevad. Miinumpalga jaoks lepitakse enamikus riikides kokku kuupalga määr. 10. Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik.
Nõudluskõver negatiivse tõusuga: hinna muutus toob kaasa nõutava koguse muutuse. Monopolistlik konkurents 1. Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul 2. Diferentseeritud toodang tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid) 3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda Suudab hinda mõjutada teatud piires. Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile. Oligopol turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. 4 Oligopol tekib: 1. mastaabiefekt
osadeks. Turu segmenteerimine aitab oma sihtgrupi vajadusi paremini mõista ning turunduseesmärke püstitada. Näiteks naistele spetsialiseerunud juuksurisalong 26. Mis on positsioneerimine? Too näide. 3 Positsioneerimine on turul identiteedi loomine teistest mingi tunnuse järgi erinedes. Näiteks tarbijate arvamus toote omaduste kohta 27. Mis on reklaam? Reklaam on tasuline meedia kaudu edastatav sõnum kliendile mõju avaldamiseks 28. Milline on suhtelise eelise printsiip ehk seadus? Kuidas see rakendub? Too näide. Suhtelise eelise seadus on majandusteooria, mis väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist. Rakendub absoluutses halvemuses olev riik spetsialiseeruma sellise kauba tootmisele, milles riigi mahajäämus on väiksem ja importima kaupa, mille osas absoluutne mahajäämus on suurem.
4. MAKSUSTAMINE PÕHIMÕTTED, ALUSED e. BAASID 1) Eksistentsi printsiip kui midagi on olemas, tuleb selle pealt ka maksu maksta olemasolu, haldamine, valdamine. (maamaks, kinnisvara-, paadi-, isiku-, mootorsõidukimaks). Kinnisvata-, paadi-, isiku- ja loomapidamismaksu meil ei ole! 2) Kirgede printsiip mis on seotud inimese edevuse ja tarbimisvajadusega (karusnahkade, alkoholi- ja tubakaaktsiis ning hasartmängumaks, mitteriiklikud loteriide tulumaks, kütuseaktsiis, loomapidamismaks). Meil ei ole karusnahkade aktsiisi ja mitteriiklikuid loteriide tulumaksu. 3) Õnneliku juhuse printsiip mitteriiklike lotovõitude tulumaks, kinke- ja pärandimaks (Eestis ei eksisteeri). 4) Tubliduse printsiip seotud riskijulguse ja majandusliku aktiivsusega samuti põhinevad tublidusel ja edukusel (tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks). Demokraatlikus riigis on maksude maksmine ühiskondlik leping, mille täitmist Eestis
mida tarbib enamik ühiskonna liikmeid. Nt: raadio- ja telesaated, üldharidus, liiklusmärgid, mererand § 4.4 Eelarve kui planeerimise vahend 1. Mis on riigieelarve? (põhjalik seletus ja näited) Eeldatavate laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste plaan eeloleva ajavahemiku (harilikult aasta) kohta. Näiteks riigieelarve tulud on 5,6miljardit eurot, ja kulud 5,9miljardit eurot. 2. Kas ja miks on eelarvet vaja? Jah, eelarvet on vaja, et kontrollida riigi tulusid ja kulusid ning et õigesti riigi rahaga ümber käia. 3. Kuidas kujuneb riigieelarve? Kirjuta kavapunktidena ja lisa selgitused, millistel võimuorganitel milline roll? · Rahandusministeerium kogub ministeeriumidelt kokku nende rahasoovid. · Ministeeriumide ettepanekud kooskõlastatakse valitsuses. · Valitsus koostab esialgse riigi kulude ja tulude projekti. · Eelarveprojekt saadetakse Riigikokku · Riigiarvet menetletakse Riigikogus
kasutades kindlaksmääratud ressursse. 54. Personal - asutuse,ettevõtte töötajad, isikkoosseis. 55. Positsioneerimine - on turundustehnika, millega üritatakse luua sihtturu jaoks toote, brändi või organisatsiooni identiteet. Toote positsioon seisneb selles, kuidas tarbijad toodet näevad, võrrelduna võistlevate toodetega. 56. Raha - üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada kaupu või teenuseid suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. 57. Reklaam - kindla isiku, firma või organisatsiooni tellitud tasuline ja mitteisiklik ideede, kaupade ja teenuste tutvustamine ning esiletõstmine. 58. Ressursid - kõikmõeldavad vahendid ja tagavarad. Majandusteaduses nimetatakse neid ressursse tootmisteguriteks. 59. Segmentimine - turu jaotamine erinevateks ostjagruppideks, kes nõuavad erinevaid tooteid ja marketingiprogramme. Teisiti, turu segmentimine on protsess, kus sarnaste vajadustega inimesed ühendatakse rühmadesse (turusegmentidesse). 60
arvutatud töötasu. 2. lisatasud summa, mida tööandja maksab töötajale täiendavalt, kas heade töötulemuste täitmise eest või nõutust parema töö eest. 3. juurdemaksed summa, mida makstakse, et tagada ettenähtud palk või hüvitada võimalik palga vähendamine. Keskmise palga arvutamise korra määrab valitsus vastava seadusega. Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta pidada kinni: 1. seadusega kehtestatud makse ( tulumaks 22%, töötuskindlustus 0,6%,kogumispension 2%) 2. kohtu poolt haldus- või distsiplinaarkaristusega määratud trahve. 3. elatist ( alimendid) 4. tasu väljatöötamata puhkuse päevade eest, juhul kui tööleping lõpetatakse enne selle tööaasta lõppu ja töötaja on puhkuse kätte eelnevalt saanud. 5. muud seaduses ettenähtud juhud ( nt. summasid teistele isikutele tekitatud tervise rikke puhul jne.)
Muutused hindades Nõudmine Hind Pakkumine Nõudmine Hind Pakkumine Informatsioon Turgu tasakaalustavad hinnad võtavad kokku tarbijate eelistused, öeldes tootjatele, mida tarbijad kõige rohkem soovivad (milliseid tooteid, millises koguses). Tarbijale annavad hinnad teada tootjate kuludest nende soovide rahuldamisel. stiimulid Kui ettevõte suudab hoida oma tootmiskulud normi piires, saab ta teenida kasumit, müües oma toodet turgu tasakaalustava hinnaga. Hoides samal ajal oma piiratud, kulukaid ressursse. Tarbijaid ergutab vähem tarbima teatud tooteid, et kohaneda pakutavate kogustega. Hind Pakkumine Ülejääk
Kas aga valitsuse sekkumise määr on liiga suur või liiga väike jäägu lugeja otsustada ja tulevaste õpikute pärusmaaks. Missuguseid kaupu ja teenuseid peaks avalik sektor pakkuma ja missuguses koguses? Kui suures ulatuses peaks valitsus tulusid ümber jaotama? Need probleemid on ka eelarvevaidluste põhiküsimusteks. Nende vaidluste tulemuseks on riigieelarve, mis kujutab endast plaani, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse on kirja pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarvet koostades tulude tegelikku laekumist veel ei teata. Sellisel juhul tehakse tulevaste kulutuste planeerimisel prognoose majanduse tulevase arengu suhtes. Valitsuse otsust valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas nimetatakse eelarvepoliitikaks. Muutes kulutusi ja maksumäärasid mõjutab valitsus majanduses toimuvaid protsesse. Planeerides kulutusi võib valitsus majanduse arengut nii soodustada kui pidurdada. Näiteks võib ülemäärane kulutamine tuua kaasa majanduskriisi
mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil Üldine maksukoormuse alandamine soodustab tarbimist - elavdab majanduse arengut. Maksude tõstmine piirab tarbimist pidurdab majanduse arengutempot Maksud Maksukoormus riiklike maksude suhe SKP-sse; näitab kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber; mida kõrgem on maksukoormus, seda suurem on riigi roll majandusesMaksud Eestis Riiklikud maksud Tulumaks (21%) Käibemaks (20%) Sotsiaalmaks (33%) Maamaks Hasartmängumaks Tollimaks Raskeveokimaks Kohalikud maksud müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks parkimistasuAktsiisid Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuse- ja elektriaktsiis Pakendiaktsiis Tarbimist mõjutavad maksud Käibemaks mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad Kapitalimaks
N.: joogivesi kõrbes. II Iga järgnev kaubaühik annab teatud kogusest alates kahanevat kasulikkust. N.: sefiirikoogike 1.kook maksimaalne kasulikkus 10punkti; 2.kook kahaneb, 8 punkti; 3.kook isu saab täis, 4 punkti; 4.kook 0 punkti; 5.kook - -2 punkti, so. miinuskasulikkus. III Inimene kulutab oma sissetulekud selliselt, et tarbitav kaubakombinatsioon annaks talle maksimaalse kasulikkuse. Olgu meil päevaraha 200 EEK-i. Me tahaksime selle eest osta süüa, maksta telefoniarve ja minna kinno. Piiratud ressursside tingimustes aga kõike ei saa, järelikult ühe kauba tarbimine tähendab teisest kaubast loobumist ja loobutud kauba kasulikkus peaks olema väiksem meie poolt valitud kauba kasulikkusest. Kasulikkus on aluseks tarbija valiku ja nõudmise seletamisel. 1
linna- või vallavolikogudest (kokku üle 300 inimese). 3) Täidesaatev võim – VALITSUSE ülesanded. Põhiseaduses. 1) Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat (nt üleriigilised teed, side, muud üleriigilised asjad, välisriikidega suhtleb jne) 2) Koostab riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid 3) Juhib riiki seaduste ja riigieelarve alusel 4) Suunab ja kontrollib valitsusasutuste tegevust 5)Tagab kodanike turvalisuse ja riigi sisemise julgeoleku 6) Kogub makse, korraldab riigiettevõtete majandamist 7) Juhib riigi majandusarengut ja planeerib strateegiat 8) Arendab side- ja transpordivõrke 9) Korraldab meditsiini ja haridust 10) Maksab palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid 11) Kaitseb elu ja looduskeskkonda 12) Tagab inimväärse elatustaseme 13)Korraldab suhtlemist teiste riikidega 14) Tagab riigi välisjulgeoleku Valitsuse eesotsas on peaminister (Ansip). Tema alluvusse kuuluvad ministrid (kuni 15 tk-i)
ettevõtlikkus. · Eraomand kapital jm ressurss, mille omanik on ettevõte või isik, MITTE RIIK. Eraomandiga on õigus omanikul teha, mida ta soovib. Omamine motiveerib inimesi oma asju kasutama parimal võimalikul viisil, et hiljem poleks liialt palju kulutusi. · Motiiv millegi tegemise ajend ehk motivaator, turumajanduses on selleks kasum · Hinnasüsteem vahetuse tulemusel kehtestatakse toodetele hinnad. Hind kannab endas väga palju informatsiooni. · Turukonkurents piiratud arvu ressurside/toodete pärast võistlemine. · Kasum tulu, mis tuleb, kui kogutuludest lahutatakse kogukulud · Ettevõtja töötab kasu saamise eesmärgil. · Ettevõtlikkus loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus, arukas juhtimine, hoiak ja isikuomadused. · Majapidamine ühise eelarvega majandavate inimeste kogum. Tarbija: majapidamiste
Good Idea OÜ juhatuse esimees V. Palk Investeeringud ja oskused *ettevõtte registreerimine; *algkapitali vajadus; *vahendid; *teadmised ja kogemused; *oskused midagi toota või teenust osutada; *kust saada ideid. Pole plaani (eesmärki) pole arengut (tulemust), iga päev, iga nädal, iga kuu,iga aasta, 5 aasta pärast, 10 aasta pärast. Kulud · IT, riistvara, virtuaalvara, programmid; · reklaam (internet, ajalehed, raadio, kataloogid); · vahendite soetamine ja korrashoid; · tegevuskoht - oma- ja rendipinnad; · maksud ja muud kaudsed finantskulud; · finantsarvestus - aruandlus (Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Keskkonnaamet, investorite (fondid) huvide rahuldamine, ohutustehnika, esmaabi ja tervishoid, volglased ja oigusabi
Neile lisaks veel mitmed seadused ja määrused, millest peavad lähtuma majanduses tegutsevad subjektid. Tulude ümberjaotajana töötatakse välja programme, mis tagavad tulude ühtlasema jaotuse ühiskonna liikmete vahel. Võetakse rikastelt ja antakse rohkem vaestele, seega pakutakse võrdseid võimalusi konkureerimiseks neile, kellel seda pole. Valitsuse otsust valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas nimetatakse eelarvepoliitikaks. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kulutab raha. Selles prognoositakse laekuvad maksutulud ja määratakse kindlaks jaotamise põhimõtted ehk kulude suunad. Muutes kulutusi ja maksumäärasid mõjutab valitsus majanduses toimuvaid protsesse. Valitsuse kulutused koosnevad valitsuse poolt ostetavatest kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksudest. Valitsuse ostud on seotud riigikaitse, maanteede ehituse, hariduse, kultuuri, tervishoiu, politsei ja tuletõrjega. Teiselt poolt on valitsusel ümberjaotav funktsioon,
raskem ja nõuab reeglina erimenetlust. Riigi mõiste Riik võimu- ja valitsusasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Riik organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu tunnused o Õigus kehtestada seadusi (parlament, volikogu) o Ainuõigus koguda makse (maamaks, tulumaks, töötuskindlustusmaks, paadimaks, parkimismaks jne) o Õigus kasutada vägivalda (politsei) o Otsused on kohustuslikud Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Kodanikud, välismaalased, Õhuruum, maa-ala, Parlament, valitsus, kohus põhirahvus territoriaalvesi Õigusriik Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. See on ühiskond, kus üks
registreerida Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena. Kui käive on väiksem, pole registreerimine kohustuslik. Käibemaksukohustuslasena tuleb teil: lisada kauba müümisel või teenuse osutamisel müügihinnale käibemaks; pidada käibemaksuarvestust; arvutada ja tasuda käibemaksusumma; säilitada tehingutega seotud dokumente ja esitada nõuetele vastavaid arveid. 1.2 Tulumaks Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik tööandjad). Lisaks ettevõtte tulumaksu tasumisele on teil tööandjana kohustus ka töötajatele tehtud väljamaksetelt pidada kinni ja tasuda Maksu- ja Tolliametile tulumaks. 1.3 Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja
vähendamine või valitsuse kulutuste suurendamine. Kui SKP on oma potentsiaalsel tasemel ning riigieelarve on puudujäägiga, siis on tegemist struktuurse puudujäägiga. Äritsüklid, mis toovad kaasaeelarve defitsiidiga. Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab äritsüklite langusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga. Majanduse tasakaalustamine: automaatsete stabilisaatorite kasutamine (progressivne tulumaks ja töötu abiraha; omab piduratavat jõudu, aga ei kõrvalda langust ega tõusu täielikult l5p35) ja diskreetne eelarve poliitika (nõuab sekkumist; maksude alandamine l5p39). Ehk fiskaalpoliitika võib olla automaatne ja diskreetne e situatsioonikohane. Riigivõlg: Riigivõlg tekib eelarvedefitsiidi akumuleerumise tagajärjel. Eelarvedefitsiit tekib kui valitsuse kulud ületavad valitsuse tulusid. Eelarvedefitsiidi finantseerimiseks võtavad riigid tavaliselt laenu
Täielikult elastne- hind on määratud ja selle hinnaga ostetakse ära kogu kogus (nt: kartul, täielikul konkurentsi turul, vaadatakse, mis hind kellelgi on ja ostetakse ära kogu kogus) Nõudluse elastsust mõjutavad: Kauba/teenuse asenduskaupade olemasolu Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus (mõne kauba puhul võib lühikesel perioodil nõudlus olla elastne, pikemal perioodil mitteelastne) Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekust kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab. Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne. Konkurents hoiab tarbija jaoks hinnad allpool, tagab innovatsiooni ettevõttele, toimub efektiivne tootmisressursside paigutus. Peamiseks majandust reguleerivaks institiutsiooniks on turg! Kapitali kahanemise seaduse tõttu tahab ettevõte alati müüa kallimalt! Ettevõtte roll Tööjõud Tarbeesemed
riikidest kajastatakse käibedeklaratsioonil. Lisaks käibedeklaratsioonile peavad käibemaksukohustuslased esitama ka ühendusesisese kauba käibe aruannet. Samuti tõi uus seadus endaga kaasa mitmeid muudatusi nii käibe toimumise kui sisendkäibemaksu mahaarvamise aja osas, täiendatakse arve rekvisiite jne (Ettevõtja Infovärav). 1) Käibemaks on lisandunud väärtuse maks. Käibemaks on olemuselt mitmetasandiline mittekumuleeruv tarbimismaks, mis on üles ehitatud lisandunud väärtuse maksu põhimõttel. Tegemist on maksutehnilise võttega, mis võimaldab rakendada sisendkäibemaksu mahaarvamist ettevõtjatelt, kes kasutavad sisseostetud kaupu või teenuseid kas otseselt või kaudselt oma ettevõtte tarbeks. Käibemaks hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid maksuga koormatakse iga müügietappi, vähendades seejuures maksukoormust eelmistel etappidel makstud käibemaksu võrra
Meetodi puudused: nõuab palju aega; kokkuhoid võib jääda saavutamata 46. Riigieelarve menetluse etapid Kevad - alustatakse riigieelarve koostamist. Eelarve strateegia koostamine. Eelarvestrateegia koostatakse järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta ning selle kiidab rahandusministri ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. (1.juuni) Mai- juuni - Rahandusministeerium kogub ministeeriumite eelarvetaotlused Juuli -august - esitatakse valitsusele esialgne riigieelarve. Tehakse parandusi, täiendusi. 1.oktoober - valitsus esitab selle Riigikogule, kus läbib kolm põhjalikku arutelu. 1.lugemine: ülddiskussioon tavaliselt rahandusministri eelarvekõne põhjal. Avaldatakse ka eraldi väljaandena üldiseks teadmiseks. 2. lugemine: hääletatakse eelnõu muutmise ettepanekud. 3.lugemine: ülddiskusioon , mis lõpeb eelarve vastuvõtmisega
15 1) tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele 2) riiklikud investeeringud (näiteks haiglate ja koolide ehitus jms.) 3) subsiidiumid ja muud tulusiirded (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) 4) riigivõla intressid (riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude summa) Suurim osa riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris. Sotsiaalne kaitse, eelkõige pensionide maksmisega seotud kulud, tervishoid ja haridus hõlmavad üle poole riigieelarve kulutustest. Joonis 9. Eesti riigieelarve kulude jaotus aastal. Allikas: Rahandusministeerium riigieelarve Valitsuse tulude peamiseks allikaks on mitmesugused maksud. Eesti riigieelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud (Joonis Riigieelarvesse laekuvad tulud Eestis). Maksusüsteem
erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) – isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid paigutatakse III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse isikule pensionilisana välja pensionifond – investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamakseid pensionifond – investeerimisfond, mis kogub inimeste säästusid ning investeerib need pikaajaliselt erinevatesse väärtpaberitesse pere – vt. majapidamine peredetsiil – pereliikme keskmise tulu alusel leitud kümnendik peredest (majapidamistest) perekond — üksus, mida peab eristama leibkonnast
ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja · pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid paigutatakse III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse isikule pensionilisana välja · pensionifond investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamakseid · pensionifond investeerimisfond, mis kogub inimeste säästusid ning investeerib need pikaajaliselt erinevatesse väärtpaberitesse · pere vt. majapidamine · peredetsiil pereliikme keskmise tulu alusel leitud kümnendik peredest (majapidamistest)
finantstoodetest.. · Finantsinstitutsioonid, finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. - Finantsasutused: o Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank o Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul. - Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud infrastruktuursed asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
