Põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami hindamisjuhend 2009 Hindamisest · Tuleb jälgida, et eksamitöö tiitellehele on märgitud kõik küsitud andmed. · Hindamisjuhendis ei ole võimalik ära tuua kõiki õigeid vastuseid, sest sageli nõutakse õpilaselt oma seisukoha esitamist. Kõik sisult õiged vastused tuleb lugeda õigeks. Õpilase seisukoht, põhjendused ja näited peavad omavahel kooskõlas olema. Hindamise lihtsustamiseks on avatud küsimuste puhul juhendis esitatud pigem näide õpilaste võimalikest vastustest. · Hinnatakse täispunktides. · Punktide andmiseks ettenähtud kastid tuleb täita. Kui õpilane vastab valesti, tuleb kasti kirjutada null (0) ja vastamata jätmisel kriips ().
Seisukoht _______________________________________________________________ Põhjendus ______________________________________________________________ ________________________________________________________________________ 1p 31
Eesti Vabariigi Riigikogu valimistel kasutatav valimissüsteem on: proportsionaalne (võrdeline) 1.3. Kohaliku omavalitsuse üksused Eesti Vabariigis on: linnad ja vallad 1.4. Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel: teovõimelistel vähemalt 18- aastastel Eesti Vabariigi kodanikel 1.5. Kui vanalt võib kandideerida omavalitsuste volikogudesse? Alates: 18-aastaselt 1.6. Kellel on Eesti Vabariigis õigus riigi ja seaduse kaitsele? kõigil inimestel 1.7. Põhikooli haridus on kohustuslik: kõigile kooliealistele 1.8. Põhiseadus sätestab, et: igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus 1.9. Kohustus säästa looduskeskkonda on: igaühel 1.10. Millisesse organisatsiooni Eesti Vabariik ei kuulu? OPEC Ül 2. Parlamentarism ja presidentalism Märkige ristikesega vastavasse lahtrisse, kas järgnev tunnus on iseloomulik parlamentaarsele või presidentaalsele riigikorrale. (1 p) Presidentaalne Iseloomulikud jooned Parlamentaarne
tõestasid, et Trooja linn on tõesti olemas olnud ning hävitatud. V. Korovkin. Vanaaeg. Õpik V klassile. Tln., 1975. Lk. 109 ja 112. a) Kuidas nimetati Troojat teisiti? (1 p) Ilion b) Missuguses eeposes jutustatakse Trooja sõjast? (1 p) Ilias c) Keda peetakse selle eepose autoriks? (1 p) Homeros d) Kui kaua kestis Trooja sõda? (1 p) Kümme aastat e) Kas tegelikult Trooja sõda toimus? Põhjenda oma arvamust. (2 p) Arvamus (jah või ei) 1 p, põhjendus 1 p. 9. Moodusta paarid. Kirjuta teise tulba ees olev täht esimese tulba ees olevale joonele. (3 p) Järjestuses õigel kohal olev täht annab punkti. D Aleksander Suur A. kreeklaste kangelane A Herakles B. vanimaid asulakohti Eestis B Kunda C. saar Vahemeres D. Makedoonia valitseja 10. Mille poolest erinesid hellenistlikud riigid Kreeka polistest? Nimeta kolm erinevust ja seleta nende erinevuste sisu. (6 p)
Punkte 2.5. Paranda jämedalt trükitud sõnades väike algustäht suureks, kus vaja. Tõmba vale Täidab hindaja algustäht maha ja kirjuta selle kohale õige. 6 punkti Eksamihinne 2008. aasta näärikuu alguses avas Tallinnas pikk tänav 73 külastajatele uksed lastekirjanduse
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks
toob kaasa suure poliitikas muudatuse mandaatide arvus ja poliitikas. Valitsuse programm Võitja programm Koalitsioonileping Eestis on valimised PS järgi vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajane hääletamine; proportsionaalne valimissüsteem. KOV volikogu valimise süsteemi Põhiseadus ei määra. 8. Vabariigi Valitsus 8.1. Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja nende sisu Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat võimu (PS § 86). Täidesaatva riigivõimu teostamine tähendab kahe funktsiooni täitmist: valitsemisfunktsioon ja haldusfunktsioon. Valitsemisfunktsioon poliitiline juhtimine PS § 87 p 1, 4, 5 1) Poliitika elluviimine, kujundamine 4) seadusalgatus riiklik poliitika 5) riigieelarve eelnõu koostamine
ainult saadikute kaudu Riigikogus. Neljandaks peaks riik soodustama ümber - ja täiendõpet, looma uusi töökohti (lastes esitada kultuurilisi asutusi, parke9. Loomulikult ei sea riik kõike ära teha, sest Eesti on ikkagi pluralistlik kodanikuühiskond. Inimesel peaksid olema ka teatud eeldused rikkaks saamiseks: töötahe, kõrge enesehinnang, usk endasse, kõrg- või vähemalt kutseeri haridus, aktiivsus väljaspool kodu, õpihimu jne. Kui Eesti riik ei toeta oma kodanikke, siis võivad need muutuda heitunuks. Probleem ei kao kuhugi, sellele tuleb näkku vaadata ja mida varem , seda parem. Kokkuvõtlikult arvan, et Eestis on võimalik ajalehepoisist miljonäriks saada, kui riik pisut rohkem tegeleks mitteaktiivse töötajaskonnaga ning püüaks innustada inimesi ettevõtlikkusele, mis tänapäeva maailmas on väga oluline ressurss maa ja kapitali kõrval
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15
2. Millist sündmust seostatakse: (3p) 2.1. Eesti keskaja lõpuga:……… 2.2. Rootsi aja lõpuga Eestis: ……………. 2.3. Eesti NSV aja lõpuga: ………………. 2.4. Missugune neist sündmustest on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam? Põhjendage. (1p) Sündmus…………………. Põhjendus ………………… 3. Valige loendist üks daatum ja selgitage, mis sellel aastal toimus ning miks see sündmus oli Eesti ajaloos oluline. 1p 1920, 1940, 1991 Sündmus Olulisuse põhjendus 5 4. Eesti haldusjaotuse muutumine. Ühendage paarid. Kirjutage number õigesse ruutu. (3p) kõik õiged 3 p, 3-4 õiget 2 p, 2 õiget 1 p 1. Sakala maakond Eesti ala 1200 2. Tallinna oblast Eesti ala 1400 3
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Välisriigile võib kodaniku välja anda kurjategijate vastastikuse väljaandmise lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel. Igal üksikjuhul teeb otsuse Vabariigi Valitsus, kusjuures see otsus on vaidlustatav kohtus. Kodaniku kohustused Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
Objektiivne – seaduse tekstist on võimalik välja lugeda mingi ideaalne seaduse eesmärk. Sisulised põhjused on teleoloogilise tõlgendamise kõige abstraktsem tase. Selle käigus otsitakse lahendus arvestades üldisi printsiipe ja väärtusi, mis ühiskonnas valitsevad. 11. Siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse vahekord Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingud (vt konspekti käesoleva peatüki alajaotust 3) asetsevad normihierarhias madalamal kui põhiseadus, kuid kõrgemal kui seadused, seadlused ja muud õigusaktid; lepingud, mida Riigikogu ei ratifitseeri, asetsevad madalamal nii põhiseadusest kui ka seadustest ja seadlustest. 12. Millised on rahvusvahelise õiguse allikad? Rahv.vah-d lepingud (riikide omavahelised kokkulepped) Rahv.vah tava (üldtunnustatud kui siduv praktika) Rahv.vah õiguse üldtunnustatud põhimõtted (erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtted)
AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3 2) EL toimimise lepingu art 20 lg2 punkt b, art 222 lg2, art 223 lg1 3) EL põhiõiguste harta art 39 4) Euroopa inimõiguste ja põhivabanduste kaitse konventsiooni 1.lisaprotokoll art 3 * Riigikohtu lahendid, Euroopa inimõiguste lahendid – hoiab aega kokku, oluline teada kuidas kohus käitub kui antud probleem jõuab välja kohtusse
Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid.
Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage!
jõukohased näiteks uurimused, mille sisuks on kahe autori/teose võrdlus või sõnavara/kujundite analüüs. Kaheaastaste vahedega korraldatakse vabariiklikke kirjandusolümpiaade, milles saavad osaleda õpilased alates 7. klassist ja mille esimene etapp on uurimistöö koostamine. Eelmise kirjandusolümpiaadi teemad on teaduskooli kodulehel nähtavad järgmisel aadressil: http://www.teaduskool.ut.ee/eki. Soovituslik kirjandus Hiisjärv, P. Uurimine kui õppimisviis- Haridus, 2004, nr 67. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Medicina, 2007. Salumaa, T., Talvik, M. Ajakohastatud õppemeetodid. Merlecons ja Ko OÜ, 2004. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. Uurimistöö kirjutajale. Tartu, 2008. 55 LISA 4 Uurimistöö spetsiifika ajaloos
Kodune kontrolltöö: Demokraatia 30p 1. Demokraatia. Demokraatlikku riigikorda peetakse parimaks, kuid Suurbritannia riigitegelane W. Churchill on öelnud, et "demokraatia on halvim valitsusviis, kui on välja arvatud kõik teised seniajani tuntud viisid" (kõne parlamendi alamkojas 11.11.1947). Nimetage üks demokraatia eelis ja üks puudus. Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna. 2) Demokraatia puudus: Rahvas võib valida mitte just kõige terasema pliiatsi etteotsa. Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p
Kodune kontrolltöö: Demokraatia 30p 1. Demokraatia. Demokraatlikku riigikorda peetakse parimaks, kuid Suurbritannia riigitegelane W. Churchill on öelnud, et "demokraatia on halvim valitsusviis, kui on välja arvatud kõik teised seniajani tuntud viisid" (kõne parlamendi alamkojas 11.11.1947). Nimetage üks demokraatia eelis ja üks puudus. Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna. 2) Demokraatia puudus: Rahvas võib valida mitte just kõige terasema pliiatsi etteotsa. Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p
Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.
vahendeid, et ta saab seda osta. Siseõiguslikult konstrueeritud põhiõigus. Üldine sotsiaalne põhiõigus on §28 lg2 „puuduse korral“. Annab õiguse elatusmiinimumile, mis on ulatus, milles tuleb õigus tagada. §27 lg5 välistab selle nõude? Erilised sotsiaalsed põhiõigused: §28 lg1 õiguse tervise kaitsele, §28 lg2 ülejäänud juhud, §29 lg3 kutsevalik ja abi töö leidmisel, §37 lg1, 2 kuigi see on ka õigus korraldusele, siis oma sisult on ta sotsiaalne põhiõigus. III osa RIIGIKORRALDUSÕIGUS (1 ptk. Üldosa) §24 Sissejuhatus põhimõistetesse I Välisõigus/siseõigus Välisõigus on isikute vaheline õigus, siseõigus on isiku sisene õigus. Siseõigus jaguneb omakorda organite vahelised õigussuhted ja organi sisesed õigussuhted. Riigi ja KOV-e vahelised välisõigussuhted. Siseõigussuhted on näiteks riigikogu ja VV-e vahelised õigussuhted.
7 Ülesanded seadusandluses Kuulutab välja Riigikogu vastu võetud seadused · Ükski seadus ei hakka kehtima enne, kui president ei ole seda välja kuulutanud. Sellise asjakorralduse mõte on tasakaalustada ning kontrollide Riigikogu tegevust. Anda aega vaagida, kas seadus vastab meie kõigi huvidele, lähtub põhiseadus mõttest. Ülesanded täitevvõimuga seoses · Määrab peaministrikandidaadi ning nimetab ametisse valitsuse liikmed. (Parlament kinnitab ametisse, kui parlament heaks ei kiida, siis läbi ei lähe) President valib peaministrikandidaadi ning kandidaadi ülesanne on moodustada uus valitsus. · President teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus st vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikud ministrid
8) Mille õhutamine on Eestis seadusega keelatud ja karistatav? (Nimetage vähemalt kolme!) Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav 9) Kellel on õigus riigi ja seaduse kaitsele? Igalühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele 10) Loetlege/Nimetage vähemalt kolm igaühe põhiõigust, mida sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus elule, õigus säilitada rahvuskuuluvus, õigus südametunnistuse, usu- ja mõttevabadusele. 11) Kas Eesti riik kaitseb oma kodanikku välisriikides? Eesti riik kaitseb om akodanikku ka välisriikides 12) Kelle kohustus on õiguste ja vabaduste tagamine? Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus
See võib aga ka puududa kui samad põhimõtted on fikseeritud preambulis. 9. Kuidas liigitada riigiõiguse norme nende ajalise kestuse järgi? Ajalise kestuse järgi jagatakse riigiõiguse normid alalisteks ja ajutisteks. Alalised normid on kehtestatud määramata ajaks ja kehtivad kuni muudetakse või tunnistatakse kehtetuks. Valdav enamus norme on alalised. Mõnes riigis on põhiseadusesse lülitatud nn igavesi norme, mida põhiseadus ise selgesõnaliselt keelab muuta (Nt Saksamaal föderaalriikluse põhimõte). Ajutistest normidest eristatakse: Üleminekuaja normid, mis reguleerivad üleminekut vanalt põhiseaduselt uuele. Nn Murranguaja normid e eelkonstitutsioonilised normid - kehtestatakse olukorraks, kus vana põhikord on oma kehtivuse kaotanud ja uut põhiseadust pole jõutud vastu võtta. Erakorralised normid - nende kehtestamise võimalus on harilikult antud põhiseadusega sõja ajaks ja
2.2.1. Teise peatüki teise jaotise esimese alljaotise pealkiri 16 KOKKUVÕTE 20 KASUTATUD KIRJANDUS 22 LISAD Lisa 1 pealkiri 23 Lisa 2 pealkiri 24 III Sissejuhatus sisaldab: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti
tasakaalustada, kuna see on suveräänsuse küsimus) Norm: - Reegel kehtivad ,,kõik või mitte midagi" põhimõttel; konfliktis kehtivad konflikti lahendamise reeglid - Printsiip erineb reeglist, sest nõuab oma realiseerimist võimalikult ulatuslikul määral (maksimaalne võimalik); erinevad normidest, kuna neil on olulisuse printsiip §3 Eesti Vabariigi Põhiseadus Põhiseadus on samuti mitmeti mõistetav termin. Kui öelda, et PS on seadus, siis kust tuleb pädevus antud seadus vastu võtta ja kus on kirjas antud pädevus? Euroopa PS leping on mitmetes riikides ratifitseeritud, kuid ei kehti, kuna Prantsusmaa ja Holland lükkasid antud seaduse rahvahääletusel tagasi. Põhiseaduse mõisted: PS (konstitutsioon) - Empiiriline mõiste Konstitutsioon on põhilaad/-olemus; laiemalt mõistetakse põhistruktuuri (biol: nõrga
..............................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91 allikat, eesti keeles.
4. Konsensus läbirääkimised kestavad, kuni kõik osapooled on lahendusega 100% rahul Sotsiaalsed normid Õigusaktide hierarhia Hierarhias madalamal olevad aktid peavad olema kooskõlas kõrgemate aktidega. Nt. Siin on pandus nad tähtsuse järjekorda 1. Eesti Vabariigi põhiseadus 2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus 3. Haridusministri määrus õpilaste hindamisest põhikoolis 4. Keila kooli hindamise juhend 5. Keila kooli direktori käskkiri õpilase kooli vastuvõtmise kohta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
