Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonna KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valimissüsteem, kanditaat, hääled, mandaat, poliitik, jagab, kvootment, president, valima, majoritaalne, saanu, propotsionaalne, eespool, proportsionaalselt, kohtadest, ausalt, kodanikke, laseb, isikumandaat, kvoodi, valimiskünnis, järjekorra, mandaadid, järjekorda, tsensus, eeltingimus, peibutuspart, poliitbroiler, kasvatatud, poliitikud· aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58
1. Majoritaarne valimissüsteem Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba 500 aastat tagasi. Tänapäeval kehtib see Usas, Uus-meremaal, Kanadas. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. (See tähendab et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid.) Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kanditaat kes kogub kõige rohkem hääli, st saab enamuse. Majoritaarse süsteemi puhul on tähtis tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi just seepärast iseloomustatakse lihthääleteenamuse süsteemi ütlusega ,,Winner takes all" Majoritaarsete parlamendivalimiste ouhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st et saadikukoha võidab see kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised kandidaadid. Majoritaarse presidendivalimiste puhul (aga ka näiteks
tagamiseks määratakse kohtunikud tavaliselt ametisse kogu eluks ning neid võib tagandada vaid tõsise seaduserikkumise tõttu. 3. MASSILISUS Kodaniku ja valija määratlus peab olema nii lai, et see hõlmaks suurema osa täiskasvanud elanikest. Demokraatia ajaloos pole see aga sugugi mitte alati nii olnud. Näiteks USAs oli 1787. aasta konstitutsiooni järgi valimisõigus ainult valgetel varaomanikest meestel. Varanduslik tsensus kadus XIX sajandi algul, naised said valimisõiguse riigi esindusorganisse alles XX sajandil, vaid ühel juhul veidi varem (UusMeremaal 1893, Soomes 1906, Norras 1907, Eestis 1920, Prantsusmaal 1945 ja Hispaanias alles 1977). Siiski esineb valimistel ka tänapäeval mitmeid piiranguid: 1. Vanus; 2. paiksus; 3. teovõimelisus; 4. keeleoskus; 5. mõnel maal ka kirjaoskus jne.
· Peamine pluss- selgus ja lihtsus. Kõigile selge, kuidas parlamenti pääseb. · Miinus- annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. · Kaotsiläinud hääled Lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament ei peegelda päris täpselt valijaskonna eelistusi. Proportsionaalne valimissüsteem · Laialt levinud, peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proport. Süstem keerukam. · Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. (partei, mis kogus 7% valijate häältest, omandab 100 kohalises parlamendis 7 kohta) · Mitmemandaadilised valimisringkonnad- äärmuslikul juhul moodustab riik vaid ühe ringkonna. Tavalisem on teatud hulk 5-15mandaadilisi valimisringkondi. · Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (valijal tuleb eelistada pigem 1 või 2
Suurparteidel on parlamendis rohkem kohti, kui neile valijaskonna üldise toetuse põhjal peaks kuuluma. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Niisiis ei peegelda lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi. Proportsionaalne valimissüsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. Se peaks tähendama, et paretei. Mis kogus 7% valijate häältest, omandab 100- kohalises parlamendis 7 kohta. Tegelikkuses on häältejagamine aga keerulisem ning valimisseadusega on võimalik seda võrdelisust muuta, kas siis soodsamaks suur- või väikeparteidele. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad.
arv vastab parlamendis olevatele kohtadele. Suurbritannias on näiteks 651 valimisringkonda, sest parlamendis on sama arv saadikuid. Proportsionaalne ehk võrdeine valimissüsteem See süsteem on väga laialt levinud, sest teda peetakse õiglasemaks, kuna ta väljendab paremini valijate enamuse huve ning võimaldab ka väiksemate parteide esindajate pääsemist parlamenti. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Näiteks kui valimised toimuksid 100-kohalise parlamendi riigis, siis partei , mis kogus 7% valijate häältest, saab seal 7 parlamendikohta. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et kandidaadid seatakse üles erakonna nimekirjas. Seega tuleb valijal eelkõige eelistada partei programmi ja eelistada nimekirja kui tervikut, mitte aga selles olevat konkreetset isikut. Mõnes riigis (nt. Holland) saabki valija
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul
Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad. Elitaardemokraatia korral on võimul eliit, kes lähtub rahva huvidest. Mandaat on saadikule antud volitus kaitsta ja esindada valijate huve (või ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Saadiku kohustus arvestada valijatega, aga samas õigus oma valimisprogrammi ellu viia.. Mandaat reguleerib valijate ja saadikute vahelisi suhteid ning piirab saadikute tegevust. Demokraatia... võimalused ohud Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb Kõik inimesed pole võrdselt haritud, tema vabadust, kuna valitsemine on seega võib üldine valimisõigus tuua seadustega piiratud. võimule harimatu massi. Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, Enamuspõhimõte võib põhjustada 51%
parlamenti pääses. Negatiivne pooleks, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. Teiseks probleemiks on kaotsiläinud hääled, need hääletajad, kes eelistasid teist kandidaati, neid hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta muud moodi arvesse. Nii et lihthäälteenamus ei peegelda väga täpselt valijaskonna eelistusi. 2. Propotsionaalne valimissüsteem See süsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Nt. partei, mis kogus 7% valijate häältest saab ka 100- kohalises parlamendis 7 kohta. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kolmandaks tunnuseks on see, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Seega tuleb valijal eelistada erakondlikku programmi kui üht või teist isikut. Erakonna nimekirja koostamisel on kaks varianti: avatud nimekiri ja suletud nimekiri. Avatud
parlamendi võim suur o Presidentaalne vabariik – (Soome, Venemaa, USA) valitsuse moodustab president 2. Monarhia – iseloomustab suguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Jaguneb omakorda kaheks: o Absoluutne monarhia – piiramatu kuningavõim, kogu võim ühel isikul o Konstitutsiooniline e parlamentaarne e piiratud monarhia – kuningas jagab võimu parlamendi ja valitsusega, on olemas põhiseadus 13) Riigi korralduse vormid. Riigi korralduse vormid: Unitaarriik – ühtne riik, millesse ei kuulu iseseisvaid osi. Riigil ühtne seadusandlus, võimu- ja valitsusasutused. (Eesti) Föderatsioon e liitriik – riik mille osad on suhteliselt iseseisvad. Osariikidel laialdased õigused. Välispoliitika ja julgeolek on rangelt ühtne ja keskvõimu kontrolli all. (Ameerika Ühendriigid)
Riigi tasandil on selleks referendum, mida kasutatakse tänapäeval üha rohkem. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- Rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanik on oma otsuse delegeerinud saadikutele. Sealne põhiküsimus on, et kuidas säilitada häid suhteid valijate ja valitavate vahel. Selle peamiseks ühendavaks seoseks on mandaat. Ühelt poolt on saadik kohustus arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud. Teiselt poolt annab mandaat saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. 2.Valimised 2.1.Valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; Korraline valimine- teatud ajavahemiku möödudes; Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. 2.2.Valimisõigus Eestis (kohalikud omavalitsused, Riigikogu, president, Euroopa Parlament) Kohalike omavalitsuste, riigikogu, presidendi ja Euroopa Parlamendi hääletamiseks peab isik olema 18-aastane
See on kindlamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus(skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus. Elitaardemokraatia- keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Ei tähenda seda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, ss sellega on talle antud täielik otsustamis- ja tegevusvabadus. Valimiste funktsioonid- peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimisi nimetatakse korralisteks sest toimuvad teatud ajavahemiku möödumisel. Volikogu valimised toimuvad iga 4 a tagant ja presidendi 4-6 a tagant. Valimiste ära jäämine v edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta hoiatab, et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas
VABAD VALIMISED Vabad valimised on demokraatliku ühiskonna üks põhitunnus. Valimiste funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. On korralised ja erakorralised valimised(parlament näiteks saadetakse laiali) · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemustest sõltub, millised erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne · Hariv funktsioon. Jälgitakse rohkem uudiseid, erakonna programme jne. Totalitaarses riigis valimised mittedemokraatlikud: · Üksainus partei · Valimistulemusi sageli võltsitakse Vabade valimiste põhimõtted: 1. Valimisõigus on üldine. Valimisõigus on laienenud. 19.sajandil said valida valged majanduslikult kindlustatud kirjaoskajad mehed.
Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Igaühele on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Nt annab see eeliseid juhtivale suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. P: Laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kolmas tunnus seisneb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Nimekirju võib koostada 2 põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Seega sõltub parlamenti pääs valijate toetusest
kindlamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavias) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s). Elitaardemokraatia keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Elitaardemokraatia ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Pigem püüab see ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Elitaardemokraatia ei tähenda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, siis sellega on talle antud ka täielik otsustamis- ja tegevusvabadus. Need, kes väidavad, et valijad ärgu segagu, sest nad "ei saa nagunii millestki aru", pole kindlasti demokraadid. Valimised Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliselt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega.
atmosfäärihelendust (virmalisi). Otsene ja esindus demok: otsene e. vahetu demok oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult rahvakoosolekutel. Seda nim. ka klassikaliseks demok. Riigi tasandil on otsene demok. teostamise viisiks rahvahääletus e. referendum. Nüüdse demokraatia peamine vorm on esindus e. vahendatud demok. - rahva nimel teostavad võimu valitud esindajad. Mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, tähendab saadiku kohustust otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud. Mandaat annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. osalus ja elitaar demokraatia : osalus demok iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Elitaar demok- keskpunkti moodustab huvide
Tänapäeval kohalikus omavalitsuses, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil teostatakse referendumeid ehk rahvahääletusi. Esindusdemokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, vaid on oma õigused delefeerinud saadikutele. Rahva osavõtt piirdub hääletamisega valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust; Edendab ühist ja individuaalset heaolu, tagab poliitilise tabiilsuse, kuna poliitikud peavad
üksikute kandidaatide poolt. Suurem tõenäosus on valituks saada neil, keda partei on nimekirjas ettepoole pannud. (Hispaanias, Portugalis) Valimiskünnis-paneb paika, mitu protsenti hääli peab erakond üleriigilistel valimistel koguma, et üldse saada kohti parlamendis. Eestis on valimiskünnis 5%, alla selle kogunud hääli parteid riigikokku ei pääse. 5. Valimiste põhimõtted. Otsene-valimistulemuse määravad valijate hääled, mitte miski muu. Salajane-igaüks hääletab eraldatud valimiskabiini ning teistel pole õigust tema valikut teada saada. Ühetaolised- iga kodaniku häälel on võrdne kaal ja pole priviligeeritud kodanikke, kellel on mingil põhjusel mitu häält. Regulaarsed- valimised toimuvad kindla ajavahemiku, harilikult iga 4-6 aasta järel. Vaba- kõik valimisõiguslikud kodanikud saavad neil osaleda hääletades või ise kandideerides
Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine
KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST 12. klassile DEMOKRAATIA 1. Selgita mõisted ja too näited: otsene demokraatia- ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise esindusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindejate kaudu. Osalusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Elitaardemokraatia- puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte 2. Kuidas, mil viisil kodanikud saavad osaleda valitsemises? Õpik lk.60 kodanikud saavad jälgida parlamendi istungeid , suhelda poliitikutega ,hääletada ja avaldada arvamust. 3. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu
................................................. 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted.........................................................................7 2.2.1Valimistel on vaba konkurents.....................................................................8 2.2.2Valimised on ühetaolised ehk võrdsed........................................................8 3.Peamised valimissüsteemid................................................................................. 8 3.1Majoritaarne valimissüsteem..........................................................................9 3.2Proportsionaalne valimissüsteem.................................................................10 3.3Eesti valimissüsteem.................................................................................... 10 3.4Hübriidsed valimissüsteemid........................................................................11 4.Valimiskäitumine ja valimistulemus............................................................
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Vasakpoolsus.
Demokraatia esineb kahel kujul: o otsene e. vahetu demokraatia (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal). Klassikaline demokraatia. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum e. rahvahääletus. o esindus- ehk vahendatud demokraatia (inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid tegema). Ka liberaalne demokraatia. Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Esindusdemokraatia variandid: elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil. Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab
seaduste ees. Ametnikud valitakse loosiga, ametnikud peavad aru andma, kõik otsused võetakse vastu üheskoos." [...] Megabyzos aga tahtis oligarhilist valitsust, öeldes: ,,Sellega, mida Otanes ütles türannia kohta, olen ma nõus. Mis aga puutub rahvahulgale võimu andmisse, siis siin ta eksis. Ei ole midagi võrdset rahvahulga mõistmatuse ja ülbusega. [...] Türann tegutseb vähemalt teadlikult, kuid rahvas ei tea, mida ta teeb. [...] Me peame välja valima õilsamad mehed ning neile võimu andma. Õilsamad mehed võtavad vastu parimad otsused." Kolmandana väljendas arvamust Dareios: ,,[...] Tundub, et ei ole midagi parimat ühe õilsaima mehe valitsusest. Arvan, et ta hoolitseb laitmatult rahva eest. Oligarhia puhul aga tahab igaüks tuua üldsusele kasu ning sageli sünnib sellest palju kadedust. Igaüks arvab, et ta on kõige silmapaistvam, ning tahab, et tema arvamus võidab; kadedust on rohkem kui vaja, sellest sünnivad rahutused ning
parlamentaarne? 1933. a põhiseaduse muutatuste sisu. V: 3 põhiseadust. 1920.a põhiseadus (parlamentaarne), 1938.a põhiseadus(presidentaalne) ja 1992.a põhiseadus(parlamentaarne). 1933.a põhiseaduse muudatus: Riigikogu kosseisu vähendati 50 liikmeni, valimisperioodi pikendati 4 aastani, varasema puhta nimekirjavalimise asemel ette oli nähtud teatud isikuvalimise momendid. Riigipeaks jäi nimetuse järgi küll riigivanem, kelle pidanuks valima rahvas viieks aastaks, valitsuse etteotsa pidid saama peaminister. Riigivanema õigusi suurendati märgatavalt sai õiguse riiklikel kaalutlustel parlament laiali saata, piiratud kujul vetoõiguse, valitsuse moodustamise õiguse, seadluste vastuvõtmise õiguse ning kohtunike ametisse nimetamise õiguse. 6. Mitu korda ja mis asjus on muudetud Eesti 1992.a põhiseadust? V: 3 korda. 2003.a muudatus puudutas kohalikke omavalitsusi. Nimelt pikendati
o Parlamendil oli kohus asjaga tegeleda o Küsimus läks rahvahääletusele Hiljem rahvahääletustest loobuti Mis polnud demokraatlik? I tasand institutsionaalne tasand · Autoritaarne suund (1938) · Otsustati suurendada valimisiga (20lt 22ni 1938 aasta PS). Otsust suurt põhjendada ei suudetud. Peamine argument oli vastutustundlikkuse puudumine noorematel. · 1938 ei saanud valida ka ajateenijad · President sai peaaegu absoluutse võimu, mille tekitas võimu koondumine ühe isiku kätte · Ükski eelnõu ei saanud ilma presidendi nõusolekuta jõustuda · Riigikogu puhkuse ajal (või laiali oleku ajal) sai president ikkagi eelnõusid teha ning parlament pidi need lihtsalt vastu võtma(nt dekreetide rahastamine) · President oli ka valitsuse juht (oli ka peaminister allus otseselt presidendile, mitte parlamendile, nagu ülejäänud valitsus)
tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st saadikukoha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised. Majoritaarsete presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, st et valimised võita tuleb koguda 50% pluss 1 hääl (nt ka Prantsusmaa parlamendivalimistel). Selle süsteemi peamine pluss on selgus ja lihtsus, kuid miinusteks see, et annab eelised juhtivatele suurparteidele ning kaotsiläinud hääled, st need, eelistasid kaotanud kandidaate või parteisid. Proportsionaalne valimissüsteem- jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Partei, mis kogub 7 % valijate häältest, omandab 100-kohalises parlamendis 7 kohta. Valimisringkonnad on mitmemandaadilised. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas, seega tuleb valijal eelistada pigem üht või teist erakonda kui üht või teist isikut
o Keeruline, erakondadel on suur mõju valimistulemustele, kipub hajuma saadiku isiklik vastutus · Hübriidne süsteem ühendatakse mõlema süsteemi põhimõtted o Pooled parlamendikohad jagatakse ühel, teised teisel põhimõttel o Igal valijal on kaks häält üks kandidaat tema regioonist, teine üleriigilisest valimisnimekirjast o Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari o Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus Eesti valimissüsteem · Proportsionaalsed valimised, 5% künnis, 12 ringkonda, igas 6-13 mandaati · Valituks osutumiseks peab kandidaat koguma hääle miinimumnormi kvoodi o Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele häälte ülekandmise põhimõte · Mandaadid o Isikumandaat lihtkvoodi täis saanud isik Lihtkvoot = kehtivad hääled / mandaatide arv ringkonnas Erakonnad ei võida midagi, kuna isikumandaadi võitnud kandidaadid arvestatakse
2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku võimu esindajaks kahekohaline parlament ehk Kongress, mis peab kinnitama kõik suuremad kulutused, riigieelarve ja muud olulised otsused
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid? Millest sõltuvad rahva õigused põhiseadusest e diktaatorist ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus.
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid? Millest sõltuvad rahva õigused põhiseadusest e diktaatorist ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus.
Sotsiaalse liikumise siseelu: Juhid -> jüngrid -> aktiivsed pooldajad ->passiivsed kaasaelajad Erakonna siseelu: Juhid - > aktivistid - >liikmeskond - >poolehoidjad ja valijad 1 Iseloomusta üldiselt põhilisi erakonnasüsteeme. Põhilisederakonnasüsteemid: 1)üheparteilisus 2)mitmeparteilisus- mittepüsivad 3)kaheparteisüsteemid 4)domineeriva partei süsteemid (5) Valimised 1 Iseloomusta üldiselt põhilisi valimissüsteeme. Majoritaarne valimissüsteem valimistel enim hääli saanud partei saab võimule,vähemuse hääled lähevad kaotsi ja nende huvid jäävad esindamata. 7 Proportsionaalne valimissüsteem - 1 Tutvusta rahvaesinduse valimisõiguse laienemist ajas ja sellega seotud põhilisi küsimusi. · Võitlus üldise valimisõiguse eest: meestel esimesena 1848 S veitsis, naistel 1893 Uus-
Süümevanne Riigikogu Riigikogu valimine Riigikogu liikme volituste tekkimine, peatamine, lõpp ja tema asendamine 2 Riigikogu juhatus, fraktsioonid, komisjonid ja kantselei Riigikogu istung, istungjärgud ja täiskogu töönädal Riigikogu otsustusvõime ja hääletamisel nõutav häälteenamus Seadusandlik protseduur Riigikogus Vabariigi President V Presidendi valimine, tema volituste tekkimine, peatumine, lõppemine, presidendi asendamine Vabariigi Presidendi pädevus Seaduste väljakuulutamine ja Vabariigi Presidendi vetoõigus Vabariigi Valitsus VV koosseis, valitsuse ja selle liikmete volituste tekkim. ja lõppem., valitsuse liikmete asendam. VVle, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamine ning s.eelnõu sidumine usaldusküsimusega
annaabi.ee 
