Aga 13. sajandi lõpus hakkas kliima kiiresti muutuma. 14. sajandil esimesel poolel tabasid kogu Euroopat suured sajud, 15. sajandil jahenes kliima tunduvalt 1560. aastatel algas aga Euroopas väike jääaeg. Temperatuur langes märatavalt, talved muutusid külmemaks, ka kevad ja suvi olid keskmisest külmemad ja niiskemad. Rahvaarvu kõikumine Rahvaarv sõltub peamiselt kolmest tegurist: sündimusest, suremusest ja rahvatiku rändest. Neid omakorda mõjutavad sõjad, epideemiad ja näljahädad. Keskaja algul 4.-7. sajandil, vähenes Euroopa rahvastik märgatavalt. Põhjuseks olid rahvasterändamise perioodi segadused ja 6. sajandil haripunkti jõudnud katkuepideemiad. 7. sajandil hakkas aga rahvaarv taas pikkamööda kasvama. Loomulikult ei olnud rahvastikutihedus kõigis Euroopa paigus ühesugune. 14. sajandi jooksul vähenes aga Euroopa rahavastik märgatavalt. Selle põhjuseks oli 1315.-1317.
oleksime teist teed pidi käinud. Paratamatu, kui kasutada tehnikat ja fossilised kütuseid kipume elukeskkonda muutma. Mobiilside ja raadiolained, kõik mängib määravat rolli meie elus. Kas tervise heaks ja inimkonna arenguks peaksime selle kõik kõrvale heitma? Ilmselt enamus rahvastikust maailmas ei oleks sellega nõus. Mis võiks olla lahendus? Samapalju peaksime uurima kuidas need meid mõjutavad ja kuidas leida kaitset või vähendada nende kahjutegurit meie vastu. Ilmselgelt on rahvatiku arv maailmas ammu ületanud mõistlikkuse piiri. Tänu sellele on suurenenud kolossaalset resursside tarbimine. Eluruum ei ole veel hetkel otseselt probleem olnud, kui seda on näiteks maavarad. Inimkond on märkimisväärselt arenenud planet maa mõistes, kuid ilmselt universumi mõistes oleme alles beebihällis. Me kipume kosmosesse kuigi ei tunne enda ookeanisügavikke. Lääne ühiskond on muutunud äärmiselt mugavamaks. Füüsilise töö osakaal on märkimisväärselt vähenenud, kuid
Lahendada keskkonna, majanduse ja sotsiaal probleeme. Angel Gurria Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Keskkonnaprobleemid: kõrbestumine, vee puudus, liikide mitmekesisuse vähenemine, erosioon, kliimasoojenemine. Sotsiaalprobleemid: vaesus, nälg, terrorism, sõda, inimkaubandus, rahvatiku kiire kasv. Kyoto protokoll- rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel. Humanitaarõigus-rahvusvaheliste õigusnormide ja –põhimõtete kogum, mille eesmärk on vähendada sõjast tulenevaid kahjusi ja kannatusi. Genfi konventsioon- reguleerib sõdivate poolte suhteid ja kaitseb tsiviilelanikkonda.
[10,11,12,13] [Lisa 4] Kõige vähem asustatud on Põhja regioon: 16,983,484 elanikku, rahvastiku tihedus 4,4 in/km 2. [9] Amazonase vihmametsa tõttu, elab enamus inimesi üksteisest kaugel paiknevates linnades. Maanteid on vähe ja peamine liiklemine toimub mööda jõgesid või lennates. Suurimad linnad: Manaus (1,792,881), Belém (1,381,475), Ananindeua (470,819), Porto Velho (390,733) ning Macapá (381,214).[14] Kirde regioonis elab 55,794,707 inimest, rahvatiku tihedus 35,7 in/km2. [9] Esimene portugaallaste poolt avastatud ja asustatud piirkond Brasiilias. Rahvarohked linnad paiknevad kobaratena Atlandi ookeani rannikul. Vähem asustatud maapiirkonda kutsutakse portugali keeles sertão-ks ehk niinimetatud sisemaa. Troopiline kliima, ilusad rannad, huvitav kultuur ning karnevalid muudavad Kirde regiooni üheks enim külastatud piirkonnaks Braiilias. Suuremad
Baltisaksa üldsus mõistis reformid positiivseks, keskvalitsus jõudis arusaamisele, et talupoegade vabastamine ilma maata ei ole hea variant. Vene Impeerium ajaloo seisukohalt oli tegu olulise momendiga, esmakordselt kasutas keskvõim mõjuvõimu pärisorjuse kaotamiseks. Rahvastik 19.sajandil Demograafiliste muutuste põhijooned 19.saj toimuvad suured muudatused, samalaadsed nagu arengud Kesk-Euroopas. 18.saj tegemist traditsioonilise rahvatiku taaste tüüp, kõrge sündimus, suremus. 19.saj keskpaigu üleminek modernsele taastetüübile, madal sündimus, suremus. Sajandi teisel poolel rahvastiku kavamine mõnevõrra aeglustus. 19.saj tekivad uued arengud rahvastikurändes, saj teisel poolel suur väljarände kasv. 20. sajandi alguses väljaspool üle 100 000 eestlase, tsaaririigi lõpuajaks (1917) üle 200 000 eestlase. Rahvaarvu ja rahvastiku koostise põhijooned 20.saj alguses oli eestlasi üle miljoni, eestlaste osakaal 90%
annaabi.ee 
