Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÜHISKOND ''Ühiskonnasidusus''". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ühistasand, eratasand, mittemajanduslik, ühiskonnaelu, kapital, pensionär, omanduses, asotsiaal, üürnik, immigrant, peaminister, põhjenda, rimi, ühishüvede, haridus, tolerantsus, kihistumise, tasandid, välisjulgeolek, majanduselu, töötaja, tasandite, illegaalne, streikija, puutub, pank, maksud, kaubad, arstiabi, tutu, anarhism, alternatiivÜhiskonnaõpetus Sissejuhatus ühiskonnaõpetusse Mis on ühiskond? Esimene definitsioon ühiskond on kollektiivsel identiteedil põhinev inimsuhtlus. Esiteks on meil kommunikatsioon, mis meid seob. Teiseks see kommunikatsioon põhineb millelgi, näiteks meie tundmustel või identiteedil. Identiteet võib põhineda rahvusel (eestlased), religioonil (kristlased), ajaloolistel (USA mitterahvuslus, võimaluste maa), majanduslikel (rikkad, vaesed), poliitilistel (sotsialistid, liberaalid) väärtustel ja eesmärkidel. Ühistunnetus liidab väärtuste tunnetajad ja eesmärkide taotlejad ühtseks meieks. Nendevahelise suhtluse tagajärjel tekib ühiskond. Teine definitsioon ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Kui suur on inimhulk? - See oleneb situatsioonist, ühtset piiri ei saa tõmmata. Mida tähendab korrastatus? Mis korrastab? Kui korrastatud peab olema kooselu? Kas peab olema riik, et oleks ühiskond? - Eestil ei olnud
Ühiskond Ühiskond on kollektiivsel indenditeedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne idenditeet põhineb ajaloolistel, usulistel, rahvuslikel ja/või poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. ,,Meie" tunne. Riik ei ole ühiskond. Ühiskonna tasandid, riigi tingimustes. Mittemajanduslik Ühistasand eratasand Valitsemine eraelu Kodaniku ühiskond Poliitikud, vailjad, lapsevanemad, Majanduslik Ühistasand eratasand Riigiettevõtlus eraettevõtlus Riigi osa era ettevõtlus
1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omanik, klient, võlgnik,
I Sotsiaalne side 1. Mis on sotsioloogia? Millised on selle teaduse uurimisteemad? 2. Oska nimetada ja iseloomustada ühiskonnaelu tasandeid riikliku võimukorralduse tingimustes. 3. Mille poolest erinevad majanduslikud ühishüved mittemajanduslikest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 4. Mille poolest erinevad ühiskonnaliikmete bioloogilised erinevused sotsiaalsetest erinevustest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 5. Oska leida vajalikke andmeid rahvastikupüramiidilt. 6. Mis on sotsiaalne kihistumine? Mille poolest erineb horisontaalne sotsiaalne liikuvus vertikaalsest sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 7. Millised on infoühiskonna tunnused? 8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik. 9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberalismile, mis konservatismile? 11. Mill
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekon
Kordamine 1. Mis on ühiskond? Selgitage oma sõnadega. Ühiskond on kollektiivsel indentiteedil põhinev inimsuhtlus. 2. Millised on ühiskonna sektorid ja tooge igaühe kohta institutsiooniline näide. 1) VALITSEMINE: Vabariigi Presidendi Kantselei; Harju maavalitsus 2) KODANIKUÜHISKOND: Eesti Ajalooõpetajate Selts; SA Pärnu Haigla 3) RIIGIETTEVÕTLUS: Eesti Energia, Eesti Pank 4) ERAETTEVÕTLUS: Nordea Pank, Kirjastus Avita 3. Kas ühiskond moodustab riigi või riik ühiskonna? Põhjendage vastust. Ühiskond moodustab riigi. Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati ammenduda, muutuda või isegi kaduda. 4. Mis vahe on sotsiaal- ja liberaalriigil? Sotsiaalriik on paks, liberaalriik aga õhuke 5. Mis vahe on õhukesel ja paksul riigil ÕHUKE: riik ei sekku; suhtumine, et üldine nõudmine-pakkumine juhivad majandust, justkui nähtamatu käega ja riigi sekkumine pole vajalik; riik tagab vaid üldise korra ühiskonnas; kodanike
2. 2014. aasta tähtsamad sündmused Eestis ja maailmas – oskad nimetada mõnda koos kirjeldusega. Läti läheb üle eurole Eestis vahetati rongid välja Seve Ehitus Taliolümpia Sotsis. 18 veeb allkirjastasid Eesti ja Vene välisministrid kahe riigi piirilepingu. See pole siiani jõustunud. Ansip astub tagasi Krimm Venemaale 45 Eesti õdurit Kesk-Aafrika Vabariigis Hispaania saab uue kuninga – Filipe VI Uus korrakaitsesüsteem - oorahureform ja avalikus kohas lubatud alkoholi tarbida. Ida-Ukraina kohal tulistatakse alla Malaisia reisilennuk Eestit ähvardab seakatk 3. Ühiskonnaelu tasandid – tabelite alusel. 5. Bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused inimeste vahel – oskad tuua välja ka küsitavusi teatud tunnuste juures (rahvus, seksuaalne orientatsioon). Bioloogilised erinevused – sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne or
Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. Klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke ja paks riik. Ühishüved. - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille alla kuuluvad eraettevõtted. Kolmas sektor: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Paks riik on riik, kus riik jõuliselt sekkub majandusse ja maksud on kõrged (sotsiaalriik). Õhuke riik on riik, kus r
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud üh
Sotsiaaldemokraadid väärtustavad võrdseid võimalusi, erinevaid perekonna vorme, maailmakodanikke ja riigi tuge. Kõik on riigi oma, inimestel pole midagi. Väga kõrged maksud on sots. Demokraatidel ja saavad ka palju/kõrged toetusi ning hoolitseb laste ja vanurite eest, aga kommunismidel on kõik riigi oma, isegi laste ja vanurite eest hoolitseb. 4. Mis on ühishüve? (materiaalne ja mittemateriaalne) Ühishüve jaguneb majanduslikuks ja mittemajanduslikuks. Mittemajanduslik ühishüve on haridussüsteem, tervisehoid, julgeolek ja kohtusüsteem (esmatasane) Majandlik on turg, tänav, park, avalikud kohad, avalik televisioon ja raadio. 5. Anarhia Üksikisiku piiramatu vabadus ja individualismi propageerimine. Riigivõim ja ühe ühiskonnaliikme võim teise üle on anarhistide arvates peamiseks takistuseks indiviidi vabadusele. 6. Inimvajaduste hierarhia (püramiid) ENESETOETUSVAJADUS
Ühiskonna kt 1 Mõisted Ühishüve – Hüved, mis on mõeldud kõigile kasutuseks (haridus, tänavavalgustus, teed) Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille
Ühiskonna arvestus · Ühiskond inimeste kooselu vorm Vanus 4-5 miljonit aastat · Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. · Inimeste kooselu vormid : 1) Inimkari 2) Sugukond 3) Naaberkogukond 4) RIIK organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss maa - Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad - Peamine töövorm käsitöö - Levinud riigivorm absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm suurpere - Valitsev majandamisviis naturaalmajandus
Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonda iseloomustavad inimõiguste tunnustamine; vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; rahva osalemine ühiskonnaelus; selgesti eristuvad ühiskonnasektorid; Agraarühiskonna tunnused: 1. Naturaalmajandus 2. Raha osatähtsus väike või puudub 3. Vahetuskaubandus 4. Peamised tegevusalad põlluharimine ja karjakasvatus 5. Ühiskond on jagunenud seisusteks 6. Linnade osatähtsus väike Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5. Inimesed koondusid maapiirkondadest linnadesse 6. Kujunes linnatsivilisatsioon - linnast sai progressi sümbol Postindustriaalühiskonna tunnused:
monarhiale ja demokraatiale. Teokraatia on valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või Jumala asemikuks maa peal. Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Põhiseaduslik monarhia võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik. 5 Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Sotsiaalne õiglus - Sotsiaaleetika, moraal- inimese kohustused teiste inimeste ees, sotsiaalsete institutsioonide moraalne aspekt. Sotsiaalne õiglus- millegi jaotamine
mittetulundussektori ja kodanike vahel. 12. Kas tänast Eestit võib pidada heaoluriigiks? Ei, kuna Eesti elatustase ei ole veel võrreldav teiste heaoluriikidega. Palgad väikesed, hinnad kõrged. Ühiskonna sektorid Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab eristada mitut valdkonda nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur, õigus, moraal. 1. Avalik sektor ühiskonnaelu korraldamine (riigi-ja omavalitsused). Riigi tunnused: oma territoorium, sõltumatu õiguskord, hõlmab rahvast. Avalik haldus ametiasutuste plaanipärane tegevus poliitiliste eesmärkide elluviimiseks. 2. Erasektor ehk tulundussektor Turundussektor, sellega on seotud materiaalse väärtuste loomisega. Tunnused kasumi taotlemine, eraomandus. Peab arvestama avaliku sektori ettekirjutustega oma tegevuses. Kogutakse erasektorilt makse, kehtestatakse tegutsemise
· Vaimne vara (teadmised, oskused, sotsiaalsed kontaktid) 92) Mis on peamised riigi poolt vaesuse leevendamise meetmed? 93) Toimetulekutoetust saavate perede struktuur Eestis a. Tööotsijate ning töötute pered b. Lastega pered c. Üliõpilaspered d. Pensionäripered e. Puudega inimeste pered 94) Nõusta järgmisi inimesi, kuidas pääseda toimetulekuraskustest a. Heino (42): töötu poissmees, taluomanik, 20 hektarit maad, põhiharidus b. Matilde (77): üksik pensionär, kellele on jäänud Nõukogude ajast 100- ruutmeetriline korter Tallinna kesklinnas c. Kärt (29): abielus, kolme väikelapse ema, kodune, elab vanematelt päranduseks saadud eramus Pärnus, hariduselt pedagoog d. Siiri (45): lahutatud, töötab müüjana, elab 2-toalises korteris Tartus; poeg Juss õpib ülikoolis tasulisel kohal, ei tööta, üürib omaette korterit 95) Põhimõisted: a. Tööturg süsteem, kus ühed (tööotsijad) pakuvad oma tööjõudu ehk
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö küsimused. 1. Sõnastage sotsiaalriigi ja liberaalriigi peamine erinevus. Sotsiaalriik pooldab, et ühiskonnaliikmed oleksid võrdsed, riik kehtestab ka rohkem makse, kuid liberaalriik pooldab seevastu vabadust majanduses ning riik sekkub vähe. 2. Miks on sallivus ehk tolerantsus ühiskondlik väärtus? Kas tolerantsusel on piirid? Põhjendage oma seisukohti eluliste näidete varal. Väärtus sellepärast, sest kui sallivust ei oleks siis ei saaks ühiskonnas toimuda õiglane otsuste langetamine ja oleks rohkem vägivalda. 3. Mis on demokraatliku riigivõimu üldine eesmärk? Et riigis valitseks rahvavõim, kas esindusdemokraatia või osalusdemokraatia nöol. 4. Mis on ühishüvede allikad ja milliseid ühishüvesid olete täna tarbinud?
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜÜSIOSAKONNALT TELLITUD UURIN
otsustuste protsessile (näit. valimisõigus, sõnavabadus, õigus saada informatsiooni). Poliitikateadus arvab kodanikkonna hulka ka need inimesed, kel pole riigi kodakondsust, kuid kellele laienevad kodanikuvabadused kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur (2) - demokraatlikule ühiskonnale iseloomulik kultuuriliik, mis hõlmab endas ulatuslikke teadmisi ja oskusi ühiskondlikuks suhtlemiseks kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond - ühiskonnaelu valdkond, mis eristub riigist ja valitsemisest, kuna pole orienteeritud võimu teostamisele. Kodanikuühiskonna moodustavad kodanike eneste algatusel loodud organisatsioonid ja liikumised, mis tegutsevad vabatahtlikkuse alusel ning kehtivate õigusnormide raames (Vt. ka "kolmas sektor") kohtulik järelvalve - kohtute, eriti konstitutsioonikohtu õigus kuulutada seadusi või täidesaatva võimu akte konstitutsioonivastasteks ja seega ebaseaduslikeks kolmas sektor - vt. mittetulundussektor
moraal RIIGI ROLL vabaduse turvalisuse turukonkurentsi mõju kindlustamine tagamine, pehmendamine seadustega kohtusüsteem MAJANDUSLIKUD vabaturumajandus, minimaalne riigi kõrged maksud, TAOTLUSED minimaalne riigi sekkumine, segamajandus, suur riiklik sekkumine rahvuslik kapital sektor SOTSIAALSED ,,igaüks on oma kollektiiv peab võrdsus TAOTLUSED õnne sepp", kõik tagama toimetuleku, peaksid töötama riik toetab ainult abivajajaid, ei tohi tekitada abitust PAREMPOOLSUS: konservatiivsus ja traditsioonilisus, erasektor VASAKPOOLSUS: uuendusmeelsus, võrdsus ühiskonnas, avalik sektor ÄÄRMUSIDEOLOOGIAD
ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet) *valitsemine ERASEKTOR
institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Vabrikutöö viis töölised
otsuste rakendamise ja EL eelarve täitmise eest. Koostab uute seaduste ettepanekuid. Euroopa ülemnõukogu Määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. (kõikide liikmesriikide riigi- ja valitsujuhid, kogunetakse 4 korda aastas) Euroopa kohus EL-i kõrgeim kohtuvõim, mis valvab EL-i õigusaktide järgimise üle Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad II kursus ,,Majandus ja maailmapoliitika" Ühiskonna majandamine Riik ja majandus Majandus- ühiskonnaelu valdkond, mis tegeleb ostan, müün, toodab, vahetab. Majandusressursid ehk tootmistegurid 1.) loodusressursid (põlevkivi, puit, savi) 2.) inimressursid (töövõimelised elanikud) 3.) kapitaliressursid (raha, tööriistad) 4.) ettevõttlikus- loov mõtlemine, julge algatus, arukalt tegutsemine) Majandussüsteemid 1.) Naturaalmajandus 2.) Käsumajandus/plaanimajandus 3.) Turumajandus/vabaturumajandus (Eestis turumajandus) Majandussektorid 1.) primaarne (esmane) u 4% (nt Tootsi turvas) 2
Reimer 4. Ühiskonna avalik- ja erasektor: 4.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: · Ühiskonnaks nimetatakse suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab eristada mitmetest valdkondadest nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur, õigus, moraal. · Kaasaja ühiskonna struktuur moodustub kolmest peamisest sektorist: - Esimene e avalik sektor ühiskonnaelu korraldamine (riigi- ja omavalitsusasutused). - Teine e erasektor e tulundussektor tootmine ja kauplemine (eraettevõtted). - Kolmas e mittetulundussektor e kodanikuühiskond (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). · Mida mitmekesisem on ühiskond, seda elujõulisem ta on. Ühiskond, mis on liialt ühetaoline (vaesuselt, usult, ilmavaatelt) on tavaliselt vägivallaga loodud (nt
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited.
ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu seega - kodanikuühiskond Sotsialiseerumine kohanemine ühiskonnaelu reeglitega ja ühiskonda sisseelamine. Asotsiaalid ebaühiskondlikud inimesed kes ei taha või ei suuda ühiskonna elust osa võtta Tolerantsus sallivus teistsuguste suhtes Diskrimineerimine kellegi tagakiusamine soo, rassi, usu jm pärast Rassism kedagi taga kiusama tema rassi pärast Rahvus inimkooslus, keda seovad ühine ajalugu, kultuur, keel Etniline rahvuslik , rahvusesse puutuv Identiteet enda samastamine nt
1.1 Ühiskond ja selle ülesehitus Ühiskond on inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne, mis elab piiritletud geograafilisel maa-alal Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda Riigivõim seadusandlik täidesaatev kohtuvõim Riigikogu Vabariigi valitsus Riigipea, vabariigi president Valitsus Pea
(nt. Võimalus tööd teha, ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervisehoiuteenusele jne.) Sotsiaalne tõrjutus on erdaiarendus varsuse kontseptsioonist. Erinevalt vaesusest hõlmab tõrjutuse mõiste ilmajäetuse mitmetahulist olemust, kus lisaks sissetulekule on oluline osa sotsiaalsetel suhetel ja õigustel. 34. Millised on peamised võimu ressursid? Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omad ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. 35. Millised on võimu teostamise peamised meetodid? Põhimõtteliselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteeti ja sundi. Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise.
Sarnaseid üldistusi kasutab ka sotsiaalteadus, piirdudes küll enamasti lähema ajaloo süstematiseerimisega. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tänapäeva ühiskond on mitmetahuline, mistõttu kasutavad teadlased selle iseloomustamiseks mitmesuguseid oskussõnu. Kui huviorbiidis on valitsemine, räägitakse demokraatiast ja diktatuurist. Kui uuritakse majandust ja tehnoloogiat, kasutatakse mõisteid tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond. Sotsiaalset
ärikorraldajad Võimu alus omand Oskusteave (know-how) Valitsuse roll Majandusvabaduse tagamine Valitsuse ja firmade koostöö (laissez faire), mittesekkumine Riigiettevõtted Eesti Raudtee, Eesti Post, Eesti Energia, Sadamad Majandusressurssid ehk tootmistegurid (need ressurssid, mis vähenevad) · Kapital püsiväärtuseda varad, mida kasutatakse mitte koheseks tarbimiseks, vaid uute väärtuste loomiseks 1) Reaalne kapital (asjastunud kapital tootmishooned, rendipinnad ) 2) Rahakapital rahasumma, mida saab kasutada reaalse kapitali ostmiseks või üürimiseks · Loodusvarad (maa, muld, mets, maavarad, tuulenergia, päikeseenergia) · Tööjõud · Ettevõtlikkus (lükkab käima ja seob eelnevad elemendid)
Nominaaltulu rahas väljendatud palgasumma. Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk , mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; arvutatakse nominaaltulu ja hindade taseme suhtena ; näitab reaalset ostujõudu. Ostujõud ja reaaltulu tõusevad ainult siis, kui sissetuleku kasv ületab kaupade hinna kasva. Elukallidust eestis mõõdetakse tarbijahinna indeksiga. Toimetulekuressursiks on vaimne kapital tema teadmised, kutse ja sotsiaalsed oskused, tutvusringkond ja kaasatus ühiskonda. Toimetulekuressursid: · Rahaline tulu · Füüsiline vara · Vaimne vara Paljud riigid viivad ellu vaesusvastast poliitikat, millel on kaks eesmärki : parandada vaeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid niimoodi, et ennetada vaesumist. Enamik riike kehtestavad ametlikult vaesuspiiri ehk toimetulekupiiri. See on
riigivõimu ja kohalikuomavalitsuse teostamine Erakonna juhtorganid: esimees, juhatus, volikogu, üldkogu, büroo(keskus), aukohus (lahenada poliitikute vahelisi tülisi), revisjonikomision(tegeleb erakonna rahalise poolega). Erakonna põhikiri – sõnastab erakonna üldised poliitilised eesmärgid, liikmelisuse nõuded, ülesehituse ja juhtimisprintsiibid. Erakonna programm - esitab erakonna konkreetsemad seisukhad seoses erinevate ühiskonnaelu valdkontatega. Vaidlusküsimused Sotsiaal-majanduslik Kultuuriline-rahvuslik Usuline Regionaal (linna-maa vastuolu) Valitsemiskorra Välispoliitika Postmateriaalsed (osalusdemokraatia ja keskkonnapoliitika) Vahendid saatutada eesmärke Materiaalsed (liikmemaksud, eraannetused, eraldised riigieelarvest) Inimresurss (liikmeskond, valijaskond) Ideoloogilised eripärad
annaabi.ee 
