Riik. Tunnused: 1.) territoorium 2.) rahvastuk-kultuuri kommete ja tavadega 3.) avalik võim Riik on sisemiselt korrastatud avalik õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Tegutseb rahva nimel. Rahvusteks on: põhirahvus ja vähemusrahvus. Riigil on alati oma raha, kroon ja sendid. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi. Eesti on : 2.) parlamentaarne 3.) unitaarne 4.) Vabariik, kus võimu teostatakse põhiseaduse alusel. Rahval on määrav osa ühiskonna probleemide lahendamisel. Riigisümbolid: 1.) 1884.a üliõpilaste lipp 2.) vapp 3.) hümn J.Jannsen/Fr.Pacius
Fifth level · Palju kuumaveeallikaid ja vulkaane Pinnamood Väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgune Fuji mägi, mis on tegelikult vulkaan Rahvastik Põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 Kliima Kuus erinevat kliimatüüpi Valdavaks on parasvöötmeline kliima Sademeterohke maa Asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel Viited URL=http://www.reisiguru.ee/riikID/67 , Jaapan
Kes on taanlased? Taanlased on põliselt Taanis ja vähesel määral Lõuna- Schleswigis elav põhjagermaani rahvas, Taani põhirahvus. Taanlased räägivad taani keelt. Taanis elab umbes 5 miljonit taanlast. Taanlasi ja taani päritolu inimesi on maailmas kokku umbes 7 miljonit. Taanlasi elab arvukalt: Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Brasiilias, Norras, Austraalias, Saksamaal ja Rootsis. Taanlaste lähedased sugulasrahvad on rootslased, norralased, fäärlased ja islandlased. Ajaloolis-kultuuriliselt on taanlased valdavalt luterlik rahvas, kuigi 21. sajandi alguses peab üle
LAIAS TÄHENDUSES RIIK Ühiskonna valitsemise süsteem Valitsemisasutuste kogum TUNNUSED Territoorium Rahvas Suveräänne võim Etnograafiline jaotus Jaotus kodakondsuse vahel 1) Põhirahvus 1) Kodanikud 2) Rahvusvähemus. 2) Välismaalased 3) Kodakondsuseta Riiklikud sümbolid Riigi funktsioonid 1) Lipp 1) Kujundada ühtekuuluvustunnet 2) Vapp 2)Korraldada avalikku elu. 3) Hümn.
kombed, ajalugu ja/või keel. Rahvuse aluseks on identiteet, mis eristab teistest. Identitet on inimese või grupi enesemääratlus - vastus küsimusele "kes me oleme?" või "kes mina olen?". Identiteet võimaldab inimesel samastuda või idenfitseeruda mõne suurema inimkooslusega. Etniliseks vähemuseks nimetame me rahvusgruppe, kes elavad mujal riigis, omades oma traditsioone ja tavasid. Ehk etniline vähemus ehk rahvusvähemus on kogukond, kes elab väljaspool oma riiki. Põhirahvus ehk põlisrahvas on rahvusgrupp, kes elab oma ajaloolisel territooriumil ja kes juhib ühiskonnakorraldust, seadusandlust jne. 6. Integratsioon ehk lõimumine - vähemused säilitavad oma kultuurilise omapära ja keele, põlisrahvas toetab. Assimilatsioon ehk kultuuriline ühtesulandumine - võetakse omaks põlisrahva kultuur, kombed, keel ja ajalookäsitlus. Neist saab osa põlisrahvusest. Integreerumine Eestis on keeruline kuna nt venelaste ja eestlaste vahel on erimeelsused. 7
Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honsh, Hokkaid, Kysh ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. Jaapan asetseb 20. ja 46. põhjalaiuse ning 122. ja 154. idapikkuse vahel. Põhjapoolseim punkt on Hokkaid prefektuuri kuuluval Bentenjima saarel (45°31'35N). 2. Rahvastik Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Suuremad linnad: 1. Tokyo 2. Yokohama 3. Osaka 3. Energiamajandus Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades,
naabrid- Boliivia, Brasiilia, Tsiili, Colombia, Ecuador. Lõunast piirneb Vaikse Ookeaniga. b) Riigi rahvaarv: 29907003 inimest. Peruu maailma mastaabis keskmine riik rahvaarvu järgi. c) Rahvastikuandmed: Rahvastiku keskmine vanus: 26,4 aastat Eluiga, selle võrdlus Eestiga: 71,03 aastat. Eestis 73,08 aastat. Sündimus: 19 sündi/1000 inimese kohta Suremus: 6,13 surma/1000 inimese kohta Rahvastiku juurdekasv: 1,193% Rändesaldo: -0,93/1000 inimese kohta Linnastumise tase % : 71% Põhirahvus, rassid, etnilised grupid: peruulased. 45% ameerika indiaanlasi, 37% mestizo'sid, 15% valgenahalisi; mustanahalised, jaapanlased, hiinlased ja teised 3%. Usundid: rooma-katoliku 81,3%, evangeelset 12,5%, teisi usundeid 3,3%, täpsustamata või usuta 2,9% 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist Peruus: a) Rahvastiku keskmine tihedus: 23,08 in/km2 . Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Ekvatoriaal-Guineas, Djiboutis ja Brasiilias. Peruu ja Brasiilia asuvad Lõuna-Ameerikas,
Tektooniliselt vaikne piirkond. Hõivatakse järjest uusi merealasid; piiratakse tammidega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatavateks põldudeks poldriteks. Tuulik on üks Hollandi sümbolitest, millega varem pumbati vett. Elektrit toodetakse viiel erineval viisil: 1) Tuuleenergia. 2) Hüdroenergia. 3) Biomassenergia. 4) Tuumaenergia. 5) Ostetakse odavat energiat Saksamaalt. Amsterdamis on lubatud tarvitada kanepit. Inimesed Põhirahvus hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja-Brabandi ja Limburgi provintsis elavad flaamid (13% rahvastikust). Hollandi põhjaosas elab umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi. Keskmine eluiga: 79,4 aastat. Religioon: katoliiklased (31%), protestandid (21%), muslimid (4,4%) ja teadmata (40%). Põllumajandus: tähtsaim haru piimakarjandus. Hollandi juust on tuntud kogu maailmas.
Hästi on arenenud ka puuvillakasvatus, endiselt rohkem kasvatatakse ka teepõõsast aga ka suhkrupeeti ja suhkruroogu. Loomakasvatuse, mis on tööstusliku iseloomuga (linnuvabrikud ja tornlaudad), tarbeks on osa maid jäetud söödakultuuride alla. Piimakarja peetakse enim suurte taludega Hokkaido saarel, mujal on levinud linnu-ja seakasvatus. Traditsiooniline siidiussikasvatus ei tasu end tänapäeval enam ära ja on oluliselt vähenenud. Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaido saar. Jaapanlaste keskmine oodatav eluiga on 81.25, mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%.
Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. Temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele
piirneb (juhul kui riik asub mere või ookeani ääres) maksimum 12 meremiili. 3) Maapõu- maa-ala ja territoriaalvee allolev ala. 4) Õhuruum- maa-ala ja territoriaalvee kohal olev ala. 29. Riigi elanikkond ehk rahvastik jaguneb: 1) Etnograafiliste ehk rahvustunnuse alusel 2) Poliitiliselt ehk kodakondsuse alusel. 30. Etnograafiliselt jaguneb elanikkond: 1) Põhirahvus, nt. Eestis eestlased 2) Rahvusvähemus, nt. Eestis venelased ja ukrainlased 31. Poliitiliselt ehk kodakondsuse alusel jaguneb elanikkond: 1) Kodanikud 2) Välismaalased (omavad teise riigi kodakondsust) 3) Kodakondsuseta inimesed 32. Riigi ainuõigused on: 1) Riigivõimu otsus on kõikidele inimestele riigiterritooriumil kohustuslik.
4 Riigi arengutase Prantsusmaa on parlamentaarne vabariik. President valitakse iga 5 aasta tagant Umbes 75 % prantslastest elab linnas, põhiliselt Pariisi piirkonnas, Rhone'i orus ja põhjapoolses tööstuspiirkonnas. Kirjaoskamatute osakaal Prantsusmaa ühiskonnas on väga väike, alla 10%. Prantsusmaal on rahvatulu elaniku kohta 200 400 % maailma keskmisest, milleks aastal 1986 oli 2755 $. Rahvastik Põhirahvus on prantslased, umbes 85%, kuid viimastel aastatel on sisse rännanud palju aafriklasi. Aastal 2004 immigreerus Prantsusmaale 140 000 inimest, neist 90 250 Aafrikast ja 13 710 Euroopast. Järgneval aastal langes immigratsioon 5000 võrra. Ta on juhtivaks sisserändesihtpunktiks Lääne-Euroopas, 50 000 avaldusega aastas. Prantsusmaa on ainus Lääne-Euroopa riik, kus on ainult üks riigikeel. Juhtivaks usundiks on kristlus (54%) ja sellele järgnevad ateism (31%), islamiusk (4%),
Riik: sisemiselt korrastatud avalik- õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi 3 põhitunnust :rahvastik, territoorium ja iseseisev avalik võim. Riigi territoorium: maa-ala ,mis allub riigi võimule .Rahvastik: moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafilise tõlgenduse puhul: 1)põhirahvus 2)rahvusvähemused. Kodakondsus :Rahvastiku poliitilise tõlgenduse alus 1)kodanikud 2)välismaalased 3)kodakondsuseta isikud . Sümbolid :riik loob ja kasutab sümboleid ,et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Tuntumad riigi sümbolid on lipp, vapp ja hümn. Avalik võim: eksisteerib riigiorganite süsteem ,mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigi ülesanne :kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territooriumil.
Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Rahvastik Põhirahvus on hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja- Brabandi ja Limburgi provintsis, elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne-Friisi saartel) umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi. Rahvastiku tiheduselt on Holland Lääne-Euroopas esikohal. (378 inimest ühe ruutkilomeetri kohta).Tihedam on asustus Põhja-ja Lõuna Hollandis.Üle poole
Rahvastiku struktuuri uurib rahvastikuteadus ehk demograafia. Rahvaarvu muutumist, sündide ja surmade ja rahvastikurände tagajärgi nimetatakse rahvastiku iibeks. Negatiivne iive rahvaarv väheneb. Positiivne iive rahvaarv suureneb. Eesti mees elab keskmiselt 65 aastat vanaks, eesti naine aga 76 aastat. Rikidevahelise rände, ehk migratsiooni tagajärg on ühiskonna rahvusliku koosseisu muutumine. Eesti rahvastik: põhirahvus eestlased 65%, venelased 28%, ukrainlased 26%, sakslased 1,8%. Enamik riike on tänapäeval paljurahvuslised. Integratsioon teiste rahvuste, kultuuride sulandumine põhirahvusega ühiskonda. PEREKOND. Kõige vanem nähtus ühiskonnast on perekond. Ühise majapidamisega kooslust nimetatakse leibkonnaks. Ülalpeetav perekonnas on laps ja pensionär, puudega tööealine inimene. Tööealised ja töövõimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu. Tööjõus
Eestil on piirileping Lätiga, Venemaaga puudub. · Piiri ületamiseks on vaja luba ehk viisat · Territoriaalvesi juhul kui riik asub mõne mere või ookeani ääres. Riigile kuulub sel juhul 12 meremiili vett ehk ~20km) · Maapõu maa-ala ja territoriaalvee all olev ala · Õhuruum maa-ala ja territoriaalvee kohal olev ala, 10-12 km kõrgune ala Elanikkond e. Rahvas Saab jagada: 1) Etnograafiliselt ehk rahvustunnuste alusel: põhirahvus (Eesti eestlased) ja rahvusvähemused (Eestis venelased ja ukrainlased) 2) Poliitiliselt ehk kodakondsuse alusel: kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud Individuaalsus : a) totalitaarne riik : ei salli individuaalsust, pooldab ühtlase halli massi teke, inimesed ei tohi üksteisest eristuda ei ainelise rikkuse ega vaadete poolest, indiviid on mutriks suures riigis ja hoiab selle masinavärki töös, Hitleri Saksamaa
päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Valitsevad jahedad suved ja pehmed talved.(1,3,5) 1.2 Vetevõrk Hollandis on palju on jõgesid, neist suuremad on nt Rein ,Waal ja Meuse. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Tänu inimtegevusele ja looduskatastroofidele on Hollandi rannajoon oluliselt muutunud.(1,6) 4 2.Rahvastik Põhirahvus on hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja-Brabandi ja Limburgi provintsis, elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne-Friisi saartel) umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi.Rahvastiku tiheduselt on Holland Lääne-Euroopas esikohal. Hollandi rahvastikutihedus on 378inimest/ruutkilomeetri kohta. (1) 5 3.Majandus 3
Praegusel ajal tuleb enamik sisserändajaid Ladina-Ameerikast ja Aasiast .Industriaalajastu suurte linnastute ümberkujunemine infoajastu asulatevõrgus Põhja-Ameerikas juba üsna kaugele jõudnud. Väiketalud ja linnad hääbuvad kiiresti ja ole poole põhja-ameeriklastest elab suuremates linnades või nende vahetus lähedusse jäävates eeslinnades. Maal ja väikelinnades elab vaevalt 10% rahvastikust. Kanadas on maarahvastiku osakaal veelgi väiksem. USA põhirahvus on ameeriklased. See rahvus kujunes inglisekeelse tuumiku ümber, kellega on liitunud sisserännanuid kogu maailmast. Pidevalt saabuvad immigrandid sulanduvad järk- järgult ameeriklaste hulka. Hilisemad sisserändajad, kes on oma varasema etnilise kuluvuse osaliselt veel säilitanud, moodustavad vaid umbes viiendiku. Põlisameeriklasi on vähe alles jäänud. Kanadal tekkis uue rahva kujunemisel kaks tuumikut. Inglise keelne tuumik sulatas endasse
4 Kuigi Jaapanis on väga palju väikesi loomaliike ja putukaid, on seal vähe suuri imetajaid. Praegu on mägedes elav karu Jaapani suurim loom, kuigi kunagi elasid seal ka elevandid. Leidub ka rebaseid ja kährikkoeri, kes hulguvad talude ümbruses ja kes on tegelasteks jaapani muinasjuttudes. 6. RAHVASTIK Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar.
territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Rahvusest hakati rääkima uusajal seoses rahvusriikide tekkega. Rahvusriigi rahvastik koosneb peamiselt ühe rahvuse liikmetest ning riigipiirid kattuvad selle rahvuse asualaga. Sõdade , riikidevaheliste lepingute ja rahvastiku rände tagajärjel on maailmas vähe järele jäänud selliseid riike, kus elab vaid üks rahvus. Enamik riike, sealhulgas ka Eesti, on tänapäeval paljurahvuselised. Eesti rahvastikust moodustab põhirahvus eestlased 68 protsenti. Teistest rahvustest on suurima esindatusega venelased (26%), ukrainlased (2,6%), sakslased (1,9%) ning valgevenelased (1,5%). Eesti ühiskonna rahvuslikku koosseisu on poliitilised sündmused tugevasti mõjutanud. Nii lahkusid teise maailmasõja eelõhtul siin elanud baltisakslased ja sõja lõpupäevil rannarootslased. Pärast sõda aga asus Eestisse hulgaliselt slaavi rahvuste esindajaid Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest
12. 1304 Sendai Miyagi 3 788,09 13. Kitakyūshū Fukuoka 977,288 487,66 2029 14. Chiba Chiba 962,13 272,08 3424 15. Sakai Osaka 842,134 149,99 5553 RAHVASTIK Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaidō saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased1. Aastal 2003 oli registreeritud välismaalasi 1,915,030 (1,422,979 neist Aasiast).
Pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag, mis on suuruselt kolmas linn. Arvamisele, et pealinnas lehvib Eesti Vabariigi lipp, on vale, sest tegelikult on see üleval Haagis.4 Suuruset teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid, mille kaudu käib väga tihe kaubavahetus erinevate riikidega. Rahvastiku tiheduse poolest on Holland Euroopas esimene, nimelt on tihedus 484 in/km². Hollandlased on küll siiski põhirahvus, kuid peale nende elavad seal ka flame, friisi ja teisi. Viimastel aastatel on sinna tulnud ka üsna palju moslemist immigrante, keda võib praaeguseks olla juba 0,9 miljonit.5 Olulisemad visiidid Hollandisse eestlaste poolt. (vt. Lisa ) 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Holland 4 P.Pajos, Amsterdam. Tallinn: Ilo, 2000, lk 70. 5 L.Tanning, Reisid Euroopa kultuuripiirkonna riikides. Tallinn: Infotrükk, 2008, lk 101. 3. Omavahelised suhted
Rahvus on inimeste kooslus, mida ühendab teistest eristuv kultuur, tavad, kombed, ajalugu ja/või keel. Rahvuse aluseks on identiteet, mis eristab teistest. Identiteet on inimese või grupi enesemääratlus-vastus küsimusele ,,kes me oleme?,, või ,,kes mina olen?,, Identiteedi aluseks on kas sugu (olen mees/naine), rahvus (olen eestlane), usuline kuuluvus (olen muhameedlane) või teatud juhtudel isegi sotsiaalne klass (kuulun tööstusklassi). Põhirahvus: Rahvus, mis on ühiskonnas enamuses või valitseval positsioonil. Vähemus: on rühm inimesi, kes on mingil põhjusel antud ühiskonnas madalamal positsioonil kui domineeriv ehk valitsev rühm. 1.4 Heaoluriik Heaoluriigi eeldused: Tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ning muutis inimeste elustiili (riik pidi hakkama tegelema sotsiaalhoolekande, tervisehoiu ja haridusega) Heaoluriigi eesmärk: Parandada inimeste toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil
Kuigi Jaapanis on väga palju väikesi loomaliike ja putukaid, on seal vähe suuri imetajaid. Praegu on mägedes elav karu Jaapani suurim loom, kuigi kunagi elasid seal ka elevandid. Leidub ka rebaseid ja kährikkoeri, kes hulguvad talude ümbruses ja kes on tegelasteks jaapani muinasjuttudes. 5 RAHVASTIK Jaapan on etniliselt ühtlane riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar.
Val de'Isere Grenoble Rhõne org Chamonix linn ja ka osaliselt suusakeskus Meribel Les 3 Vallees suusakeskus HOLLANDI KUNINGRIIK Tulbid, puukingad, tuuleveskid Üldandmed · pindala 41 865 km2 · elanike arv 16 570 613 · pealinn Amsterdam · valitsuse asupaik Den Haag · riigikord konstitutsiooniline monarhia · keel - hollandi (lääne-saksa keel), friisi keel, flaami keel · kuningas Willem-Alexander · rahvastik põhirahvus hollandlased, maa lõunaosas flaamid (13%), põhjaosas ja saartel friislased (250 000) · rahvastiku tiheduselt I kohal Euroopas · usk 36% katoliiklased, 26% protestandid, 3% moslemid · Hollandi ülemerealad: Aruba, Hollandi Antillid Loodus · pinnamoelt madalik, 50% pindalast paikeb merepinnast madalamal · seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid ja ka luitevallid (kõrgus kuni 56 m)
Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ( "päikeseketas" ), mis kujutab punast 4 päikest valgel foonil. Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi. ( 1 ) Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. ( 1 ) Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. http://et.wikipedia
Holland kuulub Euroopa liitu alates 1957 aasta märtsist. WTO-sse( Maailma Kaubandusorganisatsioon). RAHVASTIK Hollandi rahvastik jaguneb järgmiselt: 1. 80.9% Hollandlased 2. 2.4% Indoneeslased 3. 2.4% Saksalsed 4. 2.2% Türklased 5. 2.0% Surinaamlased 6. 1.9% Morokolased 7. 0.8% Aruubalased 8. 6.0% muu Kokku elab Hollandis praegu umbes 17 miljonit inimest. 89% rahvastikust paikneb linnades. Põhirahvus on hollandlased. Immigrante on 10%.Maa lõunaosas, peamiselt 6 Põhja-Brabandi ja Limburgi provintsis, elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne-Friisi saartel) umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi. Rahvastiku tiheduselt on Holland Lääne-Euroopas esikohal. 395 inimest ruutkilomeetri kohta. Madalmaad on selle arvuga maailmas 25
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (sõjaline organisatsioon) OSCE Euroopa Julgeoleku ja koostöö organisatsioon ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon IMF - Rahvusvaheline valuutafond EBRD - Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupank WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon OECD - Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon WHO - Maailma Tervishoiuorganisatsioon UNECE - Ühinenud Rahvaste Euroopa Majanduskomisjon 6.Rahvastik ja tihedus Põhirahvus on hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja- Brabandi ja Limburgi provintsis, elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne-Friisi saartel) umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi. Rahvastiku tiheduselt on Holland Lääne-Euroopas esikohal. (378 inimest ühe ruutkilomeetri kohta).Tihedam on asustus Põhja-ja Lõuna Hollandis.Üle poole
lõplik. Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil. Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi. 2.2. Rahvastik Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaidō saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaidō saar.
eesmärgiga kontrollida taastootmise vahendeid. Rahvusvahelise ühiskonna moodustava korralduse enamik riike on just rahvusriigid, millede kodanikel, olgu vähemuses või enamuses, on kõigil samad õigused ja kohustused. Enamluse sallivuspoliitika aluseks on eelkõige vähemuse lõimumine enamuse poliitilisse kultuuri, kusjuures vähemuse religiooni, kultuuri ja ajaloosse suhtub rahvusriik kahtlustavalt. Otsustava tähtsusega valdkonnaks sallivusnormi jõustamisel on keelepoliitika põhirahvus nõuab tema keele kasutamist kogu avalikus asjaajamises. Üldse on rahvusriikides erinevuste jaoks vähem ruumi kui eelpool vaadeldud korraldustes, kuigi võib väljenduda ka teisiti: ehkki rahvusriik on vähem salliv gruppide suhtes, võib ta sundida vähemusgruppe suuremale sallivusele indiviidide suhtes. Aga religioosseid erinevusi säilub rahvusriigis edukamalt kui näiteks rahvusvähemusi, sest tihti taanduvad esimesed kuhugi oma piiride nii sise 4 Viiding, Elo. Piirid
kompaktsemalt saarekestena (kooslustena) sisemaal; üksikult või perekonniti või suguseltsidena hajusalt üle kogu riigi territooriumi. Minoriteete on omakorda püütud liigitada: · rahvusvähemusteks ning · vähemusrahvusteks. Rahvusvähemust on käsitatud kooslusena, kes elab riigi piirialadel ning kelle keel, kombestik ja rahvuslikud sümpaatiad on orienteeritud piiritagusele naaberriigile, kus elabki tema põhirahvus (emarahvus), nt lätlased Eesti-Läti riigipiiri läheduses Eesti alal ning eestlased analoogiliselt Läti alal. Naaberriigi põhirahvus (emarahvus) on sel juhul rahvusvähemuse veresuguluslik, keeleline ning kultuuriline tugiala. Naaberriigi põhirahvus on seega ka rahvus, kes on vastaval territooriumil ajaloos enese määranud, st oma suveräänse rahvusriikluseni jõudnud.
Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25' (nagu Key West, Florida). Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel. RAHVASTIK Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige
veel lõplikult ametlikku määratlust leidnud. ÜRO ühele aukomiteele esitatud aruandes leidub ilmselt üks tänapäevasemaid määratlusi: rahvusvähemus on grupp inimesi, kelle arv on väiksem riigi elanikkonna enamusest. 3. Rahvusvähemus. Rahvusvähemust on käsitatud kooslusena, kes elab riigi piirialadel ning kelle keel, kombestik ja rahvuslikud sümpaatiad on orienteeritud piiritagusele naaberriigile, kus elabki tema põhirahvus (emarahvus), nt lätlased Eesti-Läti riigipiiri läheduses Eesti alal ning eestlased analoogiliselt Läti alal. Naaberriigi põhirahvus (emarahvus) on sel juhul rahvusvähemuse veresuguluslik, keeleline ning kultuuriline tugiala. Naaberriigi põhirahvus on seega ka rahvus, kes on vastaval territooriumil ajaloos enese määranud, st oma suveräänse rahvusriikluseni jõudnud. 4. Kodakondsus; sünnijärgne kodakondsus; naturalisatsiooni korras
kompaktsemalt saarekestena (kooslustena) sisemaal; üksikult või perekonniti või suguseltsidena hajusalt üle kogu riigi territooriumi. Minoriteete on omakorda püütud liigitada: · rahvusvähemusteks ning · vähemusrahvusteks. Rahvusvähemust on käsitatud kooslusena, kes elab riigi piirialadel ning kelle keel, kombestik ja rahvuslikud sümpaatiad on orienteeritud piiritagusele naaberriigile, kus elabki tema põhirahvus (emarahvus), nt lätlased Eesti-Läti riigipiiri läheduses Eesti alal ning eestlased analoogiliselt Läti alal. Naaberriigi põhirahvus (emarahvus) on sel juhul rahvusvähemuse veresuguluslik, keeleline ning kultuuriline tugiala. Naaberriigi põhirahvus on seega ka rahvus, kes on vastaval territooriumil ajaloos enese määranud, st oma suveräänse rahvusriikluseni jõudnud.
konvent; ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustanud riigid Mõlemal juhul jagatakse territoorium haldusüksusteks. Rahvas On riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elav või viibiv inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon). Kaks põhitähendust etnograafiline (veresugulus või vaimne ühtekuuluvus; põhirahvus ja vähemusrahvused ehk minoriteedid) ja poliitiline (kodanikud ja välismaalased, kes omakorda jagunevad teiste riikide kodanikeks ja kodakondsuseta isikuteks). Kodakondsus On püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule õigusi ja paneb talle ka kohustused riigi vastu. Kodanikkond on riigivõimu subjekt (tema teostab riigivõimu) ja riigivõimu objekt (riigivõim reguleerib ja korraldab kodanike elu). Rahvusriik
3. Meediaomanduse seaduse rakendumiseks tuleb tagada meedias osalemise läbipaistvus. Selleks tuleb meediaettevõtetele kehtestada nõue avaldada äriühingu aktsiate või osakute omanikud ja osaluse suurus, avalikustada bilanss, meedia sissetulekuallikad ja teavitada pädevaid ametivõime olulistest muutustest äriühingute osaluses. RAHVUS- JA INTEGRATSIOONIPOLIITIKA Me lähtume oma rahvuspoliitikas tõsiasjast, et Eesti Vabariigi territoorium on ainuke koht maailmas, kus eestlased on põhirahvus ning kus sellest tulenevalt on eestlastel võõrandamatu õigus kestma jääda ja areneda. 20. sajandi tormiline ajalugu paiskas miljoneid inimesi kaugele oma kodumaast. Sellest tulenevad tänased integratsiooniprobleemid. Toetame eesti rahvusest põlvnevate isikute elamist Eestis või võõrsilt siia elama asumist. Nendele inimestele tuleb anda Eesti kodakondsus soodustingimustel. Integratsioonipoliitika
õigusliku võimuga. Riigivõimu tunnused o Õigus kehtestada seadusi (parlament, volikogu) o Ainuõigus koguda makse (maamaks, tulumaks, töötuskindlustusmaks, paadimaks, parkimismaks jne) o Õigus kasutada vägivalda (politsei) o Otsused on kohustuslikud Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Kodanikud, välismaalased, Õhuruum, maa-ala, Parlament, valitsus, kohus põhirahvus territoriaalvesi Õigusriik Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. See on ühiskond, kus üks inimene ei valitse teise üle, vaid kus valitseb seaduste autoriteet. Korrariik. Korra aluseks on õiglus, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb. Tunnused o Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument. o Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid
1) kompaktsemalt riigi äärealadel (piirialadel); 2) kompaktsemalt saarekestena (kooslustena) sisemaal; 3) üksikult või perekonniti või suguseltsidena hajusalt üle kogu riigi territooriumi. Minoriteete on omakorda püütud liigitada rahvusvähemusteks ning vähemusrahvusteks. Rahvusvähemust on käsitatud kooslusena, kes elab riigi piirialadel ning kelle keel, kombestik ja rahvuslikud sümpaatiad on orienteeritud piiritagusele naaberriigile, kus elabki tema põhirahvus (emarahvus), nt lätlased Eesti-Läti riigipiiri läheduses Eesti alal ning eestlased analoogiliselt Läti alal. Naaberriigi põhirahvus (emarahvus) on sel juhul rahvusvähemuse veresuguluslik, keeleline ning kultuuriline tugiala. Naaberriigi eponüümne põhirahvus on seega ka rahvus, kes on vastaval territooriumil ajaloos enese määranud, st oma suveräänse rahvusriikluseni jõudnud. Vähemusrahvust on käsitatud kooslusena, kes võib elada kompaktsemalt sisemaal või hajusalt üle
teiste riikide sõjalaevad ja õhusõidukid; teatud õigusliku reziimiga alad. Rahvas - riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elav või viibiv inimkogum, mille üle kehtib selle riigi võim. Rahvusriigi põhimõte tuleneb rahvaste enesemääramise õigusest. Etnograafiline - aluseks veresugulus ja vaimne ühtekuuluvus. Kindel esivanemate kogum, rahvuskeel, spetsiifiline kultuur, domineeriv usk. Põhirahvus - rahvusriigi rahvas Minoriteetne - teine rahvus rahvusriigis, erinevad keele, usu, kultuuri, rahvusliku kuuluvuse jms poolest. Poliitilise tähenduse järgi on rahvas riigi kogu elanikkond, kes elab püsivalt selle riigi territooriumil. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, andes õigusi ja kohustusi rahvusriigi vastu. Kodakondsuse määramise õigus on üks riigi suveräänseid õigusi. Diplomaatilise immuniteediga isik esindab kodumaad välisesinduse asukohariigis
staatuse kui vähem intelligentsed. Richard Herrnstein & Charles Murray “The Bell Curve” (1994) – USA viimaste aastakümnete üks kurikuulsamaid raamatuid; lääne ühiskondades toimub stratifitseerumine päriliku IQ alusel, kõrgemad klassid moodustuvad eelkõige intelligentsetest inimestest, vähem intelligentsed langevad vaesusesse. - rass. Mustade staatus ja võimalus edukas olla on USA-s madalam valgete omast. - rahvus. Enamikes riikides on domineeriv rahvusgrupp (põhirahvus) kelle staatus on kõrgem kui mittepõhirahvuse esindajate oma. - sugu. Naised saavad meestest madalamat sissetulekut, kuigi muude tunnuste osas (nagu haridus, töökoha prestiiž) pole soolised erinevused kuigi selged. - inimkapital. Gary S Becker – inimkapital on inimese haridus, teadmised, oskused, kogemused jms.; kõrgema inimkapitaliga isikutel on ka kõrgem sissetulek. Haridus on vaieldamatult kõige olulisem majandusliku edukuse mõjutaja lääne ühiskondades
annaabi.ee 
