redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR 2. Ühe toote tootmiskulud (ühiku tootmiskulud) 90 000 + 40 000 + 20 000 / 1000 = 150 EUR 3. Ühe toote töötlemiskulud 40 000 + 20 000 / 1000 = 60 EUR 4. Töötlemiskulud kokku 40 000 + 20 000 = 60 000 EUR 5. Tootmiskulud kokku 90 000 + 40 000 + 20 000 = 150 000 EUR Ülesanne 3 Muutuvkulud ja püsikulud Külalistemaja püsikulud on 10 000
1. Organisatsioonide tööjõukulude tootlikkus, inimkapitali tootlikkus ja nende muutus viimase kolme aasta jooksul Ettevõtte aruandeperioodi tööjõukulude nominaaltootlikkust vähendasid eelkõige paranenud kasumlikkuse tingimustest makstud suuremad tulemustasud. Võrreldavatel perioodidel on tulemustasude osakaal tööjõukuludes olnud oluliselt väiksem. Tööjõukulude tootlikkus: müügtulu/tööjõukulud EUR’ 000 2013 aastal – 173651€ / 20664€ =8,4. 2012. aastal oli sama näitaja 9,5 ehk muutus 2013 ning 2012 aasta vahel on -11,6 %. 2011. aastal oli tootlikkus 10,4 ehk muutus 2012 ning 2011 aasta vahel on -8,6%. Inimkapitali tootlikkus (HCROI): (müügitulud – (kogukulud - tööjõukulud))/tööjõukulu EUR’ 000 2013. aastal : (173 651 –(189 835-20 664))/ 20 664 = 0,21 2012. aastal : (159 422 –(174 974 -16 803))/ 16 803 = 0,07
ettevõtetel on ka kõrgem palgatase. Miks on tööhõive seisukohalt oluline, et palgakasv ei ületaks tootlikkuse kasvu? - Et säilitada hõivet, ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv. Kui palgakasv ületab tootlikkuse, ei ole toode varsti enam konkurentsivõimelike ja tööandja peab vähendama tootmissisendite maksumust. Keskmiselt kui suure osa ettevõtte kogukuludest moodustavad tööjõukulud? - Keskmiselt moodustavad tööjõukulud ca 2/3 kogukuludest. Mis valemiga arvutatakse tööjõu tootlikust? - Müügitulu perioodil / Töötajate keskmine arv perioodil. Mis valemiga arvutatakse tööjõukulude tootlikkust? - Müügitulu eh toote hind X müüdav kogus / Tööjõukulud Millise valemiga arvutatakse inimkapitali tootlikust ( HC ROI)? - Müügitulu - (kogukulud tööjõukulud) / Tööjõukulud Millistele riigipühadele vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra? - 2014 aastal: * 23
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Liis Peet KODUTÖÖ 2, ARVUTAMINE Tallinn 2009 Kodutöö 2, arvutamine KODUTÖÖ NR 2 AINES PERSONALI PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE 1) Ülesandes on toodud tööjõukulud töötaja kohta. Arvuta kui suured on kaudsed tööjõukulud ja otsesed tööjõukulud kuus? 3p • Töölepingujärgne brutopalk=22 000 eek/kuu • Toitlustamiskulud = 600 eek/kuu • Koolituskulud = 26 400 eek /aasta • Kulutused sportimisele = 900 eek/kuu • Igakuised tulemustasud = 0 • Aasta tulemustasud = 32 000 • Sotsiaalmaks = 6600 eek/kuu • Töötuskindlustusmaks = 60 eek/kuu • Töökoha maksumus = 400 eek/ kuu • Töörõivad =0 • Lähetuskulud = 11 000 eek/aasta • Sidekulud = 8400 eek/aasta
Taasta= Tapt*apt= 10 270= 2 700 tundi Ühe sõidu kestvus TZ= Tsõit+Tp-ml= 2lk/vt+Tp-ml*2b= 5,19 tundi Taasta= 2 700 tundi TZ= 5,19 tundi Kandevõime= 32 tonni Mitu reisi aasta jooksul teeb? Z = Taasta/TZ= 2 700/5,19=520,23 reisi Kogu läbisõit L= 2lk*Z= 2*60*520,23= 62 427,6 km Aasta töömaht tonnides Q= q*cs*z*2b= 32*0,855*520,23*(2*0,79)= 22 488,92 tonni Veotöö tonnides P= q*cs*L*b= 32*0,855*62 427,6*0,79= 1 349 335,12 tonnkm KULUTUSED KA- kütteaine TJK- tööjõukulud REM- remont KLK-kohustuslik liikluskindlustus KTÜ- korraline tehniline ülevaatus REH-rehvid MA- määrdeained AM- amortisatsioon RVM- raskevokimaks KK- Kasko kindlustus ÜK- Üldkulud Otsitavad omahinnad OH L, OH Q, OH P 1) KÜTTEAINE nKAL- normkütteaine hKA- hindkütteaine nKALA- kütteaineläbisõiduleautole Ph- haagis nKALA= 25,62 l/100km q= 32-20+12= 24 nKAP= 1,41 l/100 tkm massH=10 tonni
Aastal 2010 oli müügitulu 313 648 EUR ja 2011a. oli see 630 839 EUR. Müügitulust moodustas 77% erinevate transporditeenuste osutamine. 11% paberipuu, palgi ja raiejäätmete realiseerimine. Taimekasvatustoodangu müük moodustas 6% kogu käibest. Transporditeenustest 24%-ni kasvas veoteenus väljaspool Eestit. Kõige suurem tulude-kulude muutus on olnud kaupade, toodete, materjali ja teenuste valdkonnas. Samuti on ka suurenenud tööjõukulud. Lisaks veel olulisemaks investeeringuks oli autopargi suurendamine nelja auto võrra, lisaks osteti haagiseid ja lumesahk . Kogu firma kulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud ja läbi selle on firma kokku tootnud kahjumit võrreldes eelneva aastaga peaaegu 60000 EUROT. Ainukeseks positiivseks näitajaks on muud äritulud mis on suurenenud 3200 EURO võrra. Oü Tubren planeerib järgmisel majandusaastal tegevust jätkata endistel tegevussuundadel
40. Miks on tööhõive seisukohalt oluline, et palgakasv ei ületaks tootlikkuse kasvu? Et säilitada hõivet, ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv. Kui palgakasv ületab tootlikkuse, ei ole toode varsti enam konkurentsivõimeline ja tööandja peab vähendama tootmissisendite maksumust. Sageli tähendab see koondamist või tasupaketi vähendamist (nt boonuste ja preemiate vähendamist). 41. Keskmiselt kui suure osa ettevõtte kogukuludest moodustavad tööjõukulud? Tööjõukulud moodustavad ettevõtte kogukuludest suurima osa (20-70% kogukuludest). Keskmiselt moodustavad tööjõukulud ca 2/3 kogukuludest, nt farmaatsias moodustab tööjõukulu ligi 70% kogukuludest, kuna selles valdkonnas panustatakse uurimis- ja arengutegevusse, mis eeldab professionaalset, kõrge oskusteabega ja hästitasustatud töötajaskonda. Samas võib leida tootmisvaldkondi, kus tööjõukulu on vaid 15% kogukuludest ja suurim kuluartikkel on hoopis materjal toodete valmistamiseks. 42
teistega. b) Kõrvaltoote kuluarvestus: meetod, mida kasutatakse siis, kui toode kaasneb põhitoodangule tavapärases tootmisprotsessis ning sellel on põhitootega võrreldes väike väärtus. - Teenuse või funktsiooni kuluarvestus - Üksiktoote kuluarvestus Toote kuluarvestus- protsess, mille käigus kogutakse, liigitatakse ja jaotatakse otsesed materjalikulud, otsesed tööjõukulud ja üldkulud väljundiks olevatele kuluobjektidele. Kuluarvestuse eesmärkide püstitamine: Üldised- strateegilised, taktikalised, lühiajalised Spetsiifilised- toodangu ja teenuste oma -ja müügihinna kalkuleerimine; ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll; juhtkonna kulukeskse infoga varustamine Kulude liigitamine- tegevus, mille käigus eristatakse erinevate kuluelemendid ja grupeeritakse need
väheneb ettevõtete müük (tänu majanduskriisile) salvestatakse. Andmed on saadud Horvaatia Rahandusagentuurist ning Horvaatia Majanduskojast. Valimist on välja arvatud need andmed, kus müük või materjali-ning tööjõukulu oli null. Keskmiselt oli valimi suurus aastas 334 firmat. Töö tulemusena saadi vaatluses olnud ettevõtete keskmiseks müügiks 11,1 miljonit eurot ning keskmised materjali- ja tööjõukulud olid 9,6 miljonit eurot. Mõlemad muutujad olid pidevas kasvamises kuni aastani 2008, mil need näitajad jõudsid haripunkti ning pärast seda hakkasid vähenema. See langus oli tingitus finants- ja majanduskriisist, mis puudutas mitmeid sektoreid sealhulgas Horvaatia toiduainete- ja joogitööstust. Analüüsimisel jõuti tulemuseni, et müügi 1% suurenemisel tõusid materjali- ja tööjõukulud 0,85% ja müügi langemisel 1% vähenesid samad kulud vaid 0,68%. Helina Märtmann
Kasum (kahjum) enne maksustamist - 41 000 kr Aruandeaasta puhaskasum (- kahjum) - 41 000 kr 3. Tootmise kaudkulusid on kavandatud järgnevaks aastaks (200a+1): 3 034 500 kr Kavandatav töömaht (200a+1. aastal) on 70 000 kg tooraine töötlemine, mille töötlemiseks kulub normide alusel elektrienergiat 105 000 kWh. Tellimuse otsekulud on tooraine, tööjõukulud ja elektrienergia. 200a+1. aastal esitatakse tellimus, millele on kavandatud kulutada toorainet 2 000 kg (tooraine hind 15 kr/kg) ja tööaega kavandatakse kulutada 80 töötundi ja 2 700 kWh (hind 1 kr/kWh) energiat. Töötunni kohta on arvestatud tööjõukulusid 130 kr . Kaudkulude jagamise aluseks on antud ettevõttes valitud elektrikulu (kWh-des). 3.1 Arvutada: 1800 kg 3.1
peavad makse kinni ja kannavad tööjõu maksukoormust. Igal ettevõttel on palgafond, suunatakse sotsiaalmaksu maara langetamisest tekkiv kasu. Vastuoluks võib olla ettevõtjate omakasupüüdlikus teenida taiendavat tulu sotsiaalmaksu maara alandamise pealt. Avarama ülevaate saamiseks tuleb uurida brutopalga muutust ja hõivatuse taset tegevusalade jargi. See naitab, kui palju maksukiilu vahenemine erinevate ettevõtlussektoritele mõju avaldab, sest tööjõukulud erinevates sektorites on erinevad. (Tuum, 2016) Sotsiaalmaksu alandamise oodatav mõju peab tooma kasu töövõtjatele, aga seda labi mõju tööandjatele, kelle tööjõukulud moodustavad 33,8%. Tööjõukulu on kogu kulu, mida tööandja teeb töötajale ning mis jaguneb otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Statistikaameti andmetel Eesti tööjõukuludest moodustavad otsesed kulud 73,3% ja kaudsed kulud 26,7%. Ettevõtlussektoris maksid Eesti tööandjad 2014
palgaks kulutatud summat vaadeldaval ajavahemikul. Keskmise brutokuupalga kujunemist mõjutavad kahte liiki tasud -- tasu töötatud aja eest ja tasu mittetöötatud aja eest. Töötaja -- isik, kellega on sõlmitud tööleping määramata või määratud ajaks (arvesse lähevad ka töölepingud hooajatööde tegemiseks), ja isik, kes töötab avaliku teenistuse seaduse alusel või teenistuslepingu alusel. Avaldatavad keskmised brutopalgad ja tööjõukulud on taandatud täistööajaga töötaja kohta, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku ja tööjõukulusid tööaja pikkusest olenemata. Keskmisesse brutopalka arvestatakse tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu). Keskmine brutopalk ei hõlma töövõtulepinguga töötajate töötasu, sest nende töötajate töötunde on raske mõõta.
Töötaja on esitanud avalduse tulumaksuvaba miinimumi rakendamiseks antud ettevõttes ning liitunud kogumispensioni fondiga (kuid ei ole esitanud avaldust kogumispensioni maksete jätkamiseks). Töötajale makstav netopalk: 9000-252-1365=7383.- Töötaja kogumispensioni makse: 0.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.- Töötaja tulumaks: (9000-252-2250)*0,21=6498*0,21=1365.- Tööandja sotsiaalmaks 9000*0,33=2970.- Tööandja töötuskindlustusmaks 9000*0,014=126.- Tööjõukulud kokku: 9000+2970+126=12096.- Arvutage järgnevad näitajad juhul, kui töötaja on esitanud avalduse kogumispensioni maksete jätkamiseks: Töötajale makstav netopalk: 9000-180-252-1327=7241.- Töötaja kogumispensioni makse: 9000*0,02=180.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.- Töötaja tulumaks: (9000-180-252-2250)*0,21=6318*0,21=1327.- Töötaja kaotus kättesaadavas netopalgas juhul kui ta otsustab 2010 kogumispensioni makseid tegema: 9000-180-252-1327=7241.- 7383-7241=142
Prognoosimine, eelarve koostamine, kus kasutame prognoositud kulusid, kinnitame eelarve, plaanilised kulud, ehk eelarve kulud, millega tuleb arvestada, tegelikud kulud, need mis tegelikult perioodis tekkisid. Ei pea olema ühesugused, ei saa 100% kindel olla, et müük nii läheb. Eelarve koostamisel saab prognoositud kulusid muuta. Tegelikud kulud, siis kui tehing on toimunud 2) Tekke aja ja kuludesse kandmise aja järgi- aruandeperioodikulud, müüdud toodete kaubakulu ja tööjõukulud, üldhalduskulud, muud tegevuskulud, pv kulum; ettemakstud kulud, tegelikud väljaminekud ei ole seotud perioodi kuludega 3) Kulude tegemise otstarbe järgi- tootmiskulud/põhitegevus, turustus ja üldhalduskulud. Millise tegevuse juures kulusid tehakse. Skeem 2 järgi. 4) Vahekord tootmise põhiprotsesside ja nende teenindamise vahel - põhikulud, kõik kulud, ilma milleta ei ole võimalik toodet valmistada, olulisemad materjal ja tööjõud ja
§62. Seaduse jõustumine Lisa 1 - BILANSISKEEM Lisa 2 - KASUMIARUANDE SKEEMID Lisa 3 - AASTAARUANDE LISAD Ettevõtte maksud · tulumaks - 21% · sotsiaalmaks - 33% · töötuskindlustusmaks - 1% (tööandja töötuskindlustusmaks) ; 2% (töötaja bruto summast) · käibemaks - 20% erisoodustusmaksud - tuleb tasuda sõiduauto kasutamise, lähetuste, töötervishoiu kulutuste ja muudel juhtudel. ÜLESANDED ÕPIKUST ÜLESANNE 5-9 Maksud ja maksed töötasult, tööjõukulud Arvutage maksud ja maksed järgmise töötaja tasult. Karini kuupalk on 10 000 kr. Töötasu arvestamisel rakendatakse tulumaksuvaba tulu ja ta on liitunud pensioni II sambaga. Arvutage ka maksmisele kuuluv palk ning tööandja tööjõukulud kokku. töötuskindlustus 10 000*0,06=600 kr kogumispension 10 000*0,02=200 kr kinnipeetava tulumaksu arvutamine (10 000-600-200-2250) *0,21=1459,95 1460 kr netopalga arvutamine 10 000-600-200-1460=7740 kr
3 097 143 3 134 594 2 484 706 Energia 1 207 532 1 165 988 796 166 Elektrienergia 514 769 413 562 Kütus 651 219 382 604 Transpordikulud 230 330 292 862 163 513 Koolituskulud 0 0 85 287 Tööjõukulud 6 897 689 7 013 213 4 284 205 Amortisatsioonikulud 1 381 384 1 701 581 1 672 836 Muud kulud 3 013 729 2 450 832 1 856 764 Brutokasum (-kahjum) 2 293 539 1 967 556 2 980 972 Turunduskulud kokku 1 013 057 851 964 661 885 Transpordikulud 47 507 36 676 4 560
, . , . , , , - , , , . , ( ). , , , , 21 / , ( , ). , , . , . , . , . . , RT , , . . , : Müüdud toodangu ( kaupade, teenuste) kulu Turustuskulud Üldhalduskulud Tööjõukulud Muud ärikulud Finantstulud ja kulud . , . , , , , , . 22 , . . 23 5 , : , §2 3 3 , - , : , , , , , . - , , , ,
Ettevõtlus - koduettevõtlus Koduettevõte Ettevõte, mille kontor paikneb omaniku kodus Tuba, garaaz, kelder Koduettevõttena alustab ca 2/3 ettevõtetest Vähe töötajaid (enamjaolt pereliikmed>pereettevõtlus) Koduettevõtluse eelised Madalamad stardikulud Madalamad püsikulud Maksude vähendamine Koduses keskkonnas olemine Riski vähendamise katse Levikut soodustab kommunikatsioonitehnoloogia areng (Internet) Koduettevõtluse eelised Tööjõukulud on madalamad Hooldust vajavate liikmete aitamine Pensionäridel võimalus lisateenistuseks Saab tegutseda igasugustel kellaaegadel Osa majapidamisest muutub tulutoovaks Paljud ettevõtted ei vaja esinduslikku kontorit Koduettevõtluse puudused ning võimalikud lahendused Kliendid ei pea koduettevõtet professionaalseks > ruumide lõikes selge kord Raskused tööle keskendumisega > päevaplaan Kõik tegevused ei ole lubatud > kontrollida OV- st
OTSEKULUD + PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD + ETTEVÕTTE ÜLDKULUD = KOGUKULUD Ülesanne Määrata OÜ ABC 1) Toodete täisomahind 2) Müügihind, arvestades kasumimarginaaliga..... OÜ ABC õmbleb kostüüme ( toode K) ja seelikuid (toode S) Ettevõtte kulud on järgmised (kuus) Materjalikulu toodetele K: 3 000 S: 1 400 Tööjõukulu toodetele K: 2 600 S: 1 000 Tööjõukulud juhtimises 700 Kindlustuskulud tootmises 25 Tootmismasinate amortisatsioon 40 Transpordikulud 335 Elekter, vesi soojus, side 900 Muud........................ 1000 Lihtsustatult Otsekulud K-le 5600 Otsekulud S-le 3600 Üldkulud kokku 3000 8600 5400
Kasumiaruanne Eesti Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks
5 7 12 Keskmine brutokuupalk (EUR) Töötajad 2015 2016 2017 Juhataja 1000 1100 1200 Raamatupidaja/assistant 800 900 1000 Veebiturundusspetsialist 800 900 1000 Veebidisiner 800 900 1000 Värbamiskonsultant 800 900 1000 16 Tööjõukulud (EUR) 2015-2017 2015 2016 2017 Palgakulu 50400 56400 62400 Sotsiaalmaksud 16632 18612 20592 Tööjõukulud 67032 75012 82992 TULUD 85938 125020 159600 Tööjõukulud tulude suhtes 78% 50% 52% Müügitulu (EUR) 2015-2017
lühikirjeldus; võtmeülesanded; võtmetulemused) 27. Mis on isikukirjeldus? Kirjeldab inimese tüüpi, kes sobib ametikohal töötama (haridus; oskused; töökogemus; isiksus/isikuomadused; tervislik seisund). 28. Mis on organisatsiooni tootlikkus ja kuidas seda arvutatakse? Väljund (müügitulu, tooteid tunnis jms) Tootlikkus= Sisend (kogukulud, tööjõukulud, tunnitasu jms) Näide organisatsiooni tootlikkuse arvutamisest: 2010 2011 Muutus Müügitulu 1000 1120 +12% Tööjõukulud 400 440 +10% Tootlikkus 2,5 2,54 +1,8% 29. Mis on tööjõu tootlikkus ja kuidas seda arvutatakse?
seega jäävad konstantseks tegevusmahu suurenemisel 3) segakulud- on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui püsivat kulu komponenti. (nt. segakuluks on telefonikulu, kus kõneminutiga seotud kulu on muutuvkuluks ja abonementtasu on püsikuluks) Sõltuvalt tegevusest, kuluobjektist võib liigitada ka otsekulud ja kaudkulud. · Otsekulud- on kulud, mida saab otseselt kanda arvestusobjektile, kuluobjektile nt. materjal, tööjõukulud, osaliselt ka elekter (tootele, kliendigrupile jne) · Kaudkulud- on kulud, millistel puudub vahetu seos arvestusobjektiga ja ei ole põhjendatud kulude otsene kandmine vastavale objektile. (nt. on juhtkonnaga seotud kulud Varade soetamisel teeb ettevõte kulutusi, kuid need on kulud, mille asemele on asunud tooraine, abimaterjalid, kaubad jne. Peale selle tehakse ettevõttes kulusid, mis ei väljendu varades, vaid esinevad tegevuskuludena nagu näiteks töötasu-,
Kirje nimetus 2014 .2015 2015/14 Müügitulu 81962 74,771 -7191 -8.80% Muud äritulud 984 1,799 815 82.90% Valmis- ja lõpetamata... -634 397 1031 162.60% Kaubad, materjal .... -40,118 -36,942 3176 -8.00% Mitme.. Tegevuskulud -14,033 -12,674 1359 10% Tööjõukulud -7,813 -8,045 -232 3% Põhivarade kulum ... -2,856 -2,989 -133 4.70% Muud ärikulud -988 -404 584 -59.10% Ärikasum (kahjum) 16,504 15,913 -591 -3.60% Kasum (kahjum) tütar... 48 21 -27.00% -56.30% Muud fin.tulud ja -kulud 639 621 -18 -2.80% Kasum (kahjum) enne ..
(supp+teine) 10 eur 10 eur 12 eur Õhtusöök (puder/makaroni+kotl 7 eur 7 eur 8.50 eur ett) Snäkkimine (saiakesed,joogid) 3 eur 3 eur 4 eur 12.2 Müük ja turustamine. Kirjelda ettevõtte müügi- ja turundustegevust. Müüa tervisliku toitu inimestele. 13. Personal ja juhtimine. Kirjelda oma ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust. Lisa alljärgnevasse tabelisse töötajate tööjõukulud järgnevaks perioodiks. Ettevõte vajab järgmised töölised : 2 kassapidajat, 4 kokki ja 2 koristajat. Töötajatel pab olema toitlustusalane kutseharidus (kokk,kassapidaja). Vajalikul hulgal ja oskustega töötajad on olemas. Kassapidajat ja koristaja võib ka koolitada töökohal. Tabelis on tööjõukulud üheks inimeseks Ametiko Kuude Brutopal Sotsiaal Töötuskindl Tööjõuku Palgakulu
ühistegevuse kaudu korraldada tulude ümberjaotust kapitalistlikel alustel, süsteemi ennast muutmata. Ühistegevus on tema arvates kapitalistliku süsteemi täienduseks ja taotleb ausat konkurentsi monopolistlike ettevõtete seas, sundides neid loobuma monopolistlikest kasumitest ning asuma võrdväärsele kaubavahetusele tootmiskulude ja tegelike väärtuste alustel. Seejuures jäävad tootmise ja vahetuse kapitalistlikud meetodid (puhaskasum, intressid, kasvikud, rendid, tööjõukulud, raha jms) samaks. Mario Mariani ühistegevuse üldine teooria Ühisettevõteteks loeb Mario Mariani majanduslikke koondisi, mida juhivad liikmed ja mis on liikmete poolt esile kutsutud püüdest rahuldada teatavaid nõudeid. Inimene võrdleb kasu, mida tema võib oodata ühisettevõttelt selle ohvriga, mida tema peab tooma ühisettevõtte loomisega või selle liikmeks astumisega, ja otsustab küsimuse suuremat kasu silmas pidades Koondised, mis ei tõota otsest kasu liikmetele,
Tellemispõhine kuluarvestust võivad kasutada firmad, mis igal perioodil tegelevad erinevatega töödega. Kulud ja toote ühiku omamaksumus arvutatakse lähtudes täidetud tööst. Näiteks, see on reklaamifirma, mis samaaegselt võib tegeleda digitaaltrükki, tekstiilikleebise, kleepimise, tikkimise ja graveerimisega. Firma töö sõltub klienditellimustest, nende soovitusest. Olukord: klient tellib 5 000 pastakat oma firma logoga. Materjalikulud (kr/tk): Tööjõukulud (kr/tund): Materjal 10 (Tavalised pastakad) Põhitööliste tunnipalk 50 (10 töötundi) Värvid 8 (Värvid logo trükkimiseks) Trafarett 15 (Trafareti ettevalmistamine) Masintunnid 24 tund Otsekulud Kaudkulud (kr aasta kohta) Materjalikulu 50 000 TLK
Äri asukoht Ainult toodete tootmisega tegelev ettevõte valib oma asukoha valdavalt lähtudes majanduslikest kaalutlustest, kas: toorainest, kuludest või veoühendusest lähtuvalt. Teenuseid pakkuvad ettevõtted peavad lähtuma tarbija kättesaadavusest. Äri asukohtast sõltuvad ka paljud kulud Kaupluse või restorani hea asukoht võimaldab säästa reklaamikuludelt. Asukohast sõltuvad transpordikulud, vahel ka tööjõukulud jne. Samas on soodsamas asukohas kallimad rendihinnad. Nii sõltub äri edukus või ebaõnnestumine oluliselt õigest asukohavalikust. Millest sõltub ettevõtte asukoha valik? Ettevõtte tegevusalast Tööjõust Tegevusaladest Klientidest Liiklusteedest Parkimisvõimalustest Tooraine asukohast jne. Tegurid , mida võiks uurida asukoha valikul: Tarbijate mugavused
Alljärgnevas tabelis 1 toovad töö autorid välja kasumiaruande analüüsi tulemused. Tabel 1. Kasumiaruande horisontaalanalüüs baasaastata X=2010-2009 % X2=2011-2010 % Müügitulu 589 638 111 130 577 102 Muud äritulud -328 445 10 43 938 219 Mitmesugused tegevuskulud 107 909 93 -65 371 104 Tööjõukulud 221 693 93 -266 666 115 Põhivara kulum ja väärtuse langus 26 964 75 -2527 103 Muud ärikulud 52 751 71 -4536 103 Ärikasum (-kahjum) 670 510 561 -169 341 79 Finantstulud ja kulud 75 423 138 -1 282 502 55 Kasum (kahjum) enne
Koolituskulud 700 Ostetud teenused 16,000 8,000 5,000 Asutamiskulud 100 200 Kasutusrendi maksed 8,000 Maksud Muud maksud (maamaks, EV tulumaks, riigilõiv jmt) 1,000 1,000 1,000 KOKKU 43,048 25,650 25,400 Tööjõukulud Brutopalk 13,000 14,000 15,000 Sotsiaalmaks 4,290 4,620 4,950 Töötuskindlustusmakse 39 42 45 FIE sotsiaalmaksud KOKKU 17,329 18,662 19,995 Amortisatsioonikulud Hoonete kulum 133 133 133
1. Mis on ettevõtte tootmistüübi määramise aluseks? Ette võtte tootmistüübi määramise aluseks on müügitulu osakaal kogu müügitulust. 2. Millest sõltuvad taimekasvatuse muutuv- ja püsikulud hektari kohta? Muutuvkulud Püsikulud · Seemnekulu · Tööjõukulud · Sõnnikukulu · Amortisatsioon (traktorid, · Mineraalväetiste kulu üldmasinad, erimasinad, ehitised) · Väetisekulud · Kindlustus · Taimekaitsekulud · Maamaks · Kütusekulu · üldkulud · Kuivatuskulu · Remondi- (korrashoid) kulud · Erimasinate hoolduskulu 3. Millest sõltub tootmisomahind
KAUBANDUSETTEVÕTE ASUKOHA VÕIMALUSED Essee Õppejõud: Eva Vahtramäe, MA Mõdriku 2015 Kaubandusettevõtte otstarbekas asukoht sõltub äri eripärast, suurusest ja ettevõtluskeskkonna tingimustest. Asukohast sõltuvad ka paljud kulud. Kaupluse hea asukoht võimaldab säästa reklaamikuludelt. Asukohast sõltuvad transpordikulud, vahel ka tööjõukulud. Samas on soodsamas asukohas kallimad rendihinnad. Nii sõltub äri edukus või ebaõnnestumine oluliselt õigest asukohavalikust. Asukoha valikul tuleb arvestada mõningate mõjuteguritega milleks on: teeninduspiirkonna suurus, tarbijate mugavus, kaubanduspiirkond, konkurentide paiknemine, teiste kaubandusettevõtete olemasolu, auto ja ühistranspordi juurdepääs, jalakäijate liiklusteede olemasolu ja parkimisvõimalused.
· Töötajate teadmised ja oskused kvalifitseeritud tööjõud · Tootmisvahendite kvaliteet ja hulk investeeringud · Tehnoloogia ajakohasus, innovatiivsus · Juhtimine kaasaegsed juhtimisvõtted, management vs leadership · Keskkond ressursside saadavus, keskkonnakaitse · Poliitika seadused, kulud Tootmine Tootlikkus ja kulud · Kulud jagunevad suures piires kaheks: · Püsikulud masinad, seadmed, hooned · Muutuvkulud tööjõukulud, tenuste sisseostmise kulud, materjalikulud · Tootmistegevus ei genereeri ostsest tulu, vaid väärtust. Tootmise väljundväärtust mõõdetakse toote või ühiku omahinnas (COGS) · Cost of goods sold sisaldab: toormaterjalide hinda ja kogu ülejäänud kulu. Ülejäänud kulu jaguneb: · Tööjõu kulud Tootmine · Miks on Eestis toit kallim võrreldes Läti ja Leeduga? · Miks maksab taksoga sõitmine rohkem kui bussiga? · Miks maksab Mercedes rohkem kui Kia?
Eestis on inimesed nõus tegema ka tööd väikse palga eest kuna paljud tööd nõuavad ka teatud eri haridust. Kes on näinud palju vaeva ja on õppinud erinevaid erialasid , saavad ka parema töö ning palga. Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu oli nii 2003. kui ka 2007. aastal kemikaalide ja keemiatoodete tootmine. Euroopas muudavad Eesti keemiatööstuse konkurentsivõimeliseks madalamad tööjõukulud. Konkurentsivõimet suurendab aga ka edukas eksportimine. Tootlikkust ning ka konkurentsivõimet võib suurendada nii uute toodete lisamine ekspordikorvi kui ka uutele sihtturgudele minek. Minu arvates on Eestis madal tööviljakus , see tuleneb eelkõige ettevõtjate ahnusest ja piiratusest .See on madal ka sellepärast kuna enamat ei osatagi soovida. Kuidas on omavahel seotud sport ja tööviljakus ning tööjaotus?
o Kajastab aruandeperioondi tulusid, kulusid ja kasumit/kahjumit Pange õigesse järjekorda kasumiaruandes o Tulu o Kulu o Ärikasum o Kasum enne masksustamist o Puhaskasum Nimeta vähemalt viis finantseerimisallikat o Isiklikud vahendid o Väärtpaperite müük o Sõprade ja sugulaste vahendid o Liising o Laen Nimeta vähemalt viis koduettevõtet soosivat asjaolu o Väksemad stardikulud o Väikesed tööjõukulud o Osa majapidamisest muutub kasutoovaks o Saab töötada endale sobival ajal o Saab perega rohkem koos olla Nimeta vähemalt viis ettevõtte asukoha valikut määravat tegurit o Tarbija o Kinnisvara/maa o Tööjõud o Maksud o Konkurents Nimeta vähemalt viis ettevõtlusega kaasnevat riski o Inflatsioonirisk o Tururisk o Kuritegevus o Kinnisvararisk o juhtimisrisk Nimeta vähemalt viis võimalikku ettevõtja eesmärki o Kasumit saada
2010. aastal on aga toimunud ligi 10 kordne vähenemine. Ultex halduse tegevusmarginaal on 2,2% kuna müügitulu kasv on alla jäänud kõigi kulude suurenemisele. Selline langus on küll halb, kuid siiski veel positiivne. Tasuvusmarginaal on Ultex Haldusel 2009. aastal 17,7%, mis on päris kõrge näitaja. 2009. aastal on see vähenenud aga 0,21%-le, mis näitab, et puhaskasum on oluliselt väiksem kui müügitulud. Põhjuseks on kulude kasvamine. Eriti palju on suurenenud tööjõukulud, ilmselt on palgatud uut tööjõudu või suurendatud töötajate palku. Ultex Haldus peaks kiiremas korras üle vaatama oma kulud, et aasta lõppedes oleks võimalik suuremat kasumit teenida. 4.7 Vara tasuvus ja rentaablus Vara tasuvus = x 100% Vara rentaablus = x 100% Vara tasuvus näitab vara tasuvust enne makse ja finantskulusi. Vara rentaablus näitab vara maksudejärgset tootlikkust. Maharaja ASP vara tasuvus ja vara rentaablus on võrdsed kuna
Vanad harud (toiduaine-, tekstiilitööstus, laevaehitus - 18-19 saj.) Uued harud (auto- ja keemiatööstus - 20saj) Uusimad harud ( mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin jm.-20 saj lõpp) Masinatööstus (MT) Eristus sepatööst 18saj MT vanad harud : vedurid, laevad, raskerelvad, mäetööstuse seadmed jm Masinate tootmine töömahukas ja materjalimahukas, tööjõult ei nõuta kvalifikatsiooni paigutust mõjutab tooraine ja tööjõukulud. Masinatööstus (MT) MT uued harud on : autotööstus ,kodumasinate tootmine Tänapäeval põhiline koopereerumine ja spetsialiseerumine Toodangu alusel jagatakse (aparaadi-/ elektroonika jm tööstus) või eristatakse transpordivahendite tootmist (nt laevaehitus) Maailma suurim tööstusharu Keemiatööstus (KT) Eelkäijaks nt.seebi valmistamine 12saj. KT vanad harud on: kaalisoola , fosforiidi kaevandmine, mineraalväetiste valmistamine jm.
tooted/teenused 11. Turundusplaan 11.1 Hinnakujundus. Kirjelda ettevõtte hinnakujundust ja võimalusel täida tabelivorm oma planeeritavatest hindadest. Toode/ Hind teenus 1.a. 2.a. 3.a. 11.2 Müük ja turustamine. Kirjelda ettevõtte müügi- ja turundustegevust. 12. Personal ja juhtimine. Kirjelda oma ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust. Lisa alljärgnevasse tabelisse töötajate tööjõukulud järgnevaks perioodiks. Ametikoht Kuude arv Brutopalk Sotsiaalma Töötuskindlus Tööjõukul Palgakulu kuus ks 33% tus 1,4 % u kokku kokku kuus aastas. 13. Müügiprognoosid. Täida alljärgnevd tabelid, koostades müügiprognoosid vähemalt esimeseks tegevusaastaks. 14. Käivituskulud
ja varude müügist Muud tulud varadelt 54 61 -7 -11,5% Eespool nimetamata 14 24 10 41,7% muud tulud Tegevuskulud -40159 -35756 4403 12,3% Antud toetused -7173 -5934 1239 -20,90% Sotsiaaltoetused -1497 -1681 -184 11% Muud toetused -5676 -4253 1423 33,5% Tööjõukulud -16426 -14525 1901 13,1% Majandamiskulud -10685 -9703 982 10,1% Muud kulud -2319 -1787 532 29,8% Põhivara -3556 -3807 -251 6,6% amortisatsioon ja ümberhindlus Aruandeperioodi -5835 -4084 1751 42,8% tegevustulem Finantstulud- ja -236 -227 9 3,9% kulud Intressikulu
3.02.2014 EFEKTIIVSUS VS ÕIGLUS Tinglikult võiks vaadelda turumajandust kui maksimaalset efektiivsust ning käsumajandust kui maksimaalset õiglust otsivat lahendust. Käsumajandus Turumajandus Tuleb leida tasakaal nende vahel. KESKKOND Eristatakse sisemisi ja väliskulusid: sisemised kulud nende eest tasutakse otseselt Näiteks ehitusfirma tööjõukulud, materjalikulud jne; väliskulud tekivad teatud inimrühmal kellegi teise tegevuse tõttu; Näiteks reostub ehitustegevuse tõttu kohalik jõgi, park või rand võivad tekkida joogivee probleemid, takistatud on ujumine, kalastamine jne; Seega peavad need, kes kahju ise ei tekitanud, siiski kandma teatud kulusid. Kui tegelikke majandustegevuse kulusid (sh väliskulusid) arvesse ei võeta, ei ole lahendus efektiivne ega õiglane.
10 ETTEVÕTTE RISKIANALÜÜS.................................................................................. 44 10.1.1 Riskide vähendamise ja kõrvaldamise abinõud ................................................. 44 11 PROGNOOSITAVAD KULUD .................................................................................... 46 11.1 Tööjõu vajaduse plaan ........................................................................................... 46 11.2 Tööjõukulud ........................................................................................................... 46 11.2.1 Tööjõukulud eurodes 2012 2013 aastal ........................................................... 46 11.2.2 Tööjõukulud eurodes 2014.a. ............................................................................. 46 11.3 Sisseostetav tööjõud eurodes ................................................................................. 47 11
Konservatiivsuse printsiip • raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Aruandes ei ole õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine. 14.Mille poolest erinevad kasumiaruande skeem 1 ja skeem 2? Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne) skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi ettevõttes (müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) s.t osa kuluartikleid jagatakse eri kulukohtade vahel laiali. 15. Mis on rahavooaruande eesmärk? Mida see näitab? Rahavoogude aruande eesmärk et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Rahavoogude aruanne näitab ettevõtte võimet – maksta dividende ja laenude intresse.
150 000 49 000 100 000 1 260 15 000 8 000 Kasumiaruanne Müügitulu Tulud toodangu müügist Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Muud äritulud Kasum valuutakursi muutusest Kaubad, toore, materjal ja teenused Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Osutatud teenuste kulu Muud tegevuskulud Rendi kulu Elektrikulu Telefoni kulu Andmeside kulu Komandeeringu kulu Transpordi kulu Soojus Ostetud teenused Tööjõukulud Palgakulu Sotsiaalmaksu kulu Töötuskindlustuskulu Pensioni kulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud Intressi tulu Aruandeaasta kasum (kahjum) 100 000 150 000 49 000 1 000 30 000 25 000 50 000 24 000 6 000 1 000 6 000 500 4 000 800 2 000 90 000 29 700 1260 700 960 200 27 880 80 27 960 Bilanss Aktiva (varad) Käibevara Raha
majandustegevusest;investeerimisest;finantseerimisest. 11. AS Juhatuse liikmed Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik ja/või FIE.Liikmeks ei või olla nõukogu liige.Liikmeks ei olla veel ka isik,kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või isik,kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal. 12.Koduettevõtte plussid (5) 1.Väikesed stardikulud 2.Minimaalsed tööjõukulud,kohutuste jagamine 3.Pensionäride ja noorte võimalus lisateenistuseks,töökasvatus 4.Osa majapidamisest muutub tulutoovaks 5.Maksude vähendmine,saab klassifitseerida ärikuludeks 13.Ettevõtlusega kaasnevad riskid (5) 1.Tururisk (järsud muutused,stabiilsus) 2.Juhtimisrisk (tulude vähenemine) 3
juuniks. Koostada tuleb juhatuse deklaratsioon, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutusteb aruanne. Bilansist ja kasumiaruandest oleneb kõik, sest need on omavahel seotud. Lisade koostamine võtab aega, aga kahjuks ei oska öelda kui palju. Aga kuna programm lihtsustab tunduvalt tööd, siis selleks väga palju aega ei kulu. Kohustuslikeks lisadeks on raha ja pangakontod, maksuvõlad, kohustused ja ettemaksed, materiaalne põhivara, müügitulu, tööjõukulud. Loomulikult on lisasid veel, aga teised ei ole kohustuslikud. 2010. aasta aruande peab esitama elektrooniliselt. Esitama peab ka tegevusaruande, mille koostab ettevõtte juht. Tegevusaruanne kajastab seda, millega tegeles ettevõte eelmisel aastal, mis on tehtud, mida on plaanis veel teha, kui suur oli tööjõukulu jne. Meie arvame, et sellele ettevõttele on raamatupidamine väga vajalik, sest kuidas saaksid nad muidu oma raha ja tehingute üle arvestust pidada
makstakse maksud miinimumpalgalt. Miski pole üdini hea ega halb, nii ka ümbrikupalk. Kõige suurem kasu ümbrikupalgast on otseselt töötajale endale ja tööandjale. Töötaja saab tunduvalt suuremat tasu tehtud töö eest. Kõrgemalt tasustatud töötaja on rohkem motiveeritud ja teeb oma tööd paremini. Tööandjad saavad maksta rohkem boonuseid, mis innustavad töötajaid veelgi. Ettevõttel on väiksemad tööjõukulud, mis omakorda suurendab kasumit. Ehk ettevõtte on edukam. Kõige heaga kaasneb ka halbu situatsioone. Töötaja kes nõustub ümbrikupalga riskib kaudselt ka oma tervisega. Seda sellepärat, et inimesel puuduvad rahalised garantiid tööõnnetuse/-võimetuse korral. Lisaks ei oma töötaja haigekassat kui tööandja tema palgalt sotsiaalmaksu ei maksa. Juba väikeste õnnetuste puhul on kõik tasud palju suuremad kui sotsiaalmaksu maksvatel inimestel. Ei tasu rääkima
Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud
tegelikult on hinnad erinevates kliinikutes ebakõlas ja tuua see avalikkuse ette. · Milline on suhtekorraldaja tegevuse eesmärk ja vastutus antud situatsioonis? Suhtekorraldaja eesmärk on selgitada lahti hinna erinevuste tagamaad, teha selgeks, et igal hambaravi keskusel on omad tingimused, mis kas suurendavad või vähendavad antud tasu. «Augu parandamine» on kaariesest haigestunud hamba ravi. See on tervishoiuteenus, mille hind koosneb mitmest komponendist: tööjõukulud, materjalide, seadmete ja instrumentide Disskusiooniseminari esimene töö Kettli Arand kulu ning ruumidega seotud kulud,» selgitas Tartu Ode hambakliiniku juht ning Eesti Hambaarstide Liidu juhatuse liige Ülo Pintson, kes antud olukorras täidab suhtekorraldaja rolli. Vastutus seisneb selles, et kaitsta erinevaid hambaravi keskuseid, eriti neid, mille hinnad olid eriti kõrged, nendeks siis Tallinnas asuv Kliinik32 ja Sakala hambaravi ning Tartus Cardens ja E-hambaravi
250 ja enam 1 0 Kokku 2660 4771 2011. aastal oli kinnisvaraalase tegevuse käive 9 978 771 200 eurot, võrreldes 2005. aastaga on see ligi 4 korda suurem. Import/eksport kinnisvaraalasel tegevusel puudub. Müügitulu oli 2011. aastal 960 324 200 eurot, võrreldes 2005. aastaga on see 46 % suurenenud. 2011. aastal moodustas kinnisvaraharu puhaskasum 381 871 000 eurot, mis on 40 % suurem võrreldes 2005. aastaga. Tööjõukulud on suurenenud vaid 25% võrra. Tööjõukulud olid 2011. aastal 75 615 500 eurot, millest 56 135 000 eurot moodustas palgakulu ning 19 480 500 eurot sotsiaalkindlustuskulud. Investeeringud põhivarasse on suurenenud 5 %. 2011. aastaks on põhivara investeeringute summaks 370 511 200 eurot, millest 370 437 600 eurot moodustasid investeeringud materiaalsesse põhivarasse ning 73 600 eurot immateriaalsesse põhivarasse.
........................................................................11 Tabel 5 Kommunaalkulud............................................................................11 Tabel 6 Sidekulud.......................................................................................12 Tabel 7 Ostetud teenused..............................................................................12 Tabel 8 Reklaamikulud................................................................................13 Tabel 9 Tööjõukulud...................................................................................14 Tabel 10 Kindlustuskulud.............................................................................15 Tabel 11 Stardikapital.................................................................................16 Tabel 12 Muud kulud..................................................................................17 Laenukulud..........................................................................................
annaabi.ee 
