vb aluse seadus. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646 – 1716) Loogika roll Loogika ei suuda üldjuhul öelda meile, millised väited või uskumused vastavad tõele. Tõde tähendab, et me teame, kuidas asjad on. Loogika ei ütle meile seda. Loogika valdamine aitab meil otsustada, kas meie väljakujunenud uskumused ja seisukohad on omavahel kooskõlas. Kooskõlalisus Hulk väiteid või uskumusi on omavahel kooskõlas parajasti siis, kui kõik selle hulga liikmed saavad olla korraga tõesed. Vastasel juhul on see hulk mittekooskõlaline. Sellisel juhul ütleme, et vaatlusaluseid väiteid ei saa korraga jaatada. Näide: Oletame, et keegi usub kõike järgnevat: Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne. Mari on minu õde ja ükski minu õdedest ei ole abielus hullumeelsega. Mari abikaasa Jüri loeb igal hommikul ajalehest horoskoopi. Igaüks, kes loeb igal hommikul horoskoopi, võtab astroloogiat tõsiselt. Lause loogikas Jüri on näljane.
Analüütilises filosoofias kasutatakse sõna "tõde" sageli 'tõesuse' tähenduses. Nii tavakeeles kui ka teistes eluvaldkondades ning filosoofia ja religiooni keelepruugis kasutatakse sõna "tõde" ka teistes tähendustes¹. Tõekäsitusi on välja kujunenud neli : koherentsiteooria (tõe kooskõlateooria), korrespondentsiteooria (tõe vastavusteooria), pragmatismi tõeteooria ja redundantsiteooria (tõe liiasusteooria)². Kooskõlateooria kohaselt on tõesed väited, mis on kooskõlas juba teiste tõesekstunnistatud väidetega. Tõe vastavusteeoria järgi on tõesed need väited, mis on vastavuses ka tegelikkusega. Pragmatismi tõeteooria ütleb, et tõesed on uskumused, mis ka reaalselt töötavad ehk siis nendest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Ja redundantsiteooria kohaselt on tõe mõiste ülearune³. Millisest tõeteooriast peaks, siis lähtuma, kui lahti mõtestada tõe olemus? Minu
„Peaks“ ja „ei tohiks“ väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada. Kuidas saab see uus seos olla järelduseks teistest, mis on („on“ ja „ei ole“), mis on temast täiesti erinevad? Nii leiab Hume, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. Hume tõstatas siin küsimuse faktide („on“ ja „ei ole“) ja väärtuste( „peaks ja ei tohiks“) üle. Kas väärtused on faktidest tuletatavad ja kas väärtusväited saavad olla tõesed ja väärad? Hume ütleb, et väärtused ei ole faktidest tuletatavad. 20.sajandil tekkis seoses fakti ja väärtuse seosega rida filosofilisi koolkondi: naturalism, intuitsionism, mittekognitivism (emotovism ja preskripivism) ja uusnaturalism (deskripivism). Milline on terminite hea ja õige tähendus? Kuidas ja kas üldse saame õigustada oma moraaliuskumusi? Moore (1903): filosoofi ei huvita moraal, õige või vale käitumine, vaid põhiterminite tähendus.
Kas tõde on olemas? Tõe definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Igapäevaselt kuuleme enda ümber erinevaid jutte ja infot. Kuid kas need on tõesed seda, ei oska keegi öelda. Läbi aegade on välja kujunenud kolm traditsioonilist tõeteooriat. Esiteks korrespondentsiteooria järgi on tõesed väited need, mis on kooskõlas tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Korrespondentsiteooria viga on see, et seda on raske defineerida, mis on tegelikkus. Pragmatismiteooria järgi on tõesed need uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Tõesed on need protsessid, mis reaalselt aset leiavad, isegi kui pole üldtunnustatud väidetega kooskõlas. Pragmatismi kohaselt on
3. Eritusfunktsioon ainevahetuse jäätmete eemaldamine kopsudesse ja neerudesse, kus need ained eritavad kehast välja. 4. Termoreguleerivfunktioon reguleerib kehatemperatuuri. 5. Regulatoorfunktsioon ühendab erinevaid elundeid ja süsteeme. 4) Miks ei tohi O grupi verd ja plasmat kanda üle teiste veregruppidega inimestele? Sest O-grupi vere pläma sisaldab antikehasid erütrotsüütide A ja B antigeeni vastu. 5) Tõesed väited: + Küpsetel erütrotsüüdidel puudub rakutuum. + Küpsed erütrotsüüdid (vere punalibled) on kaksiknõgusa ketta kujulised rakud, diameetriga 7,2 mikromeetrit ja paksusega 2,2 mikromeetrit. + Küpsetel erütrotsüütidel puuduvad rakuorganellid. + Erütrotsüütides on võimalik ATP`d juurde toota vaid glükolüüsi teel. 6) Leukotsüütide hulka kuuluvad: lümfotsüüdid, monotsüüdid ja granulotsüüdid. 7) Tõesed väited:
,,Peaks" ja ,,ei tohiks" väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada. Kuidas saab see uus seos olla järelduseks teistest, mis on (,,on" ja ,,ei ole"), mis on temast täiesti erinevad? Nii leiab Hume, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. Hume tõstatas siin küsimuse faktide (,,on" ja ,,ei ole") ja väärtuste ( ,,peaks ja ei tohiks") üle. Kas väärtused on faktidest tuletatavad ja kas väärtusväited saavad olla tõesed ja väärad? Hume ütleb, et väärtused ei ole faktidest tuletatavad. 20.sajandil tekkis seoses fakti ja väärtuse seosega rida filosofilisi koolkondi: naturalism, intuitsionism, mittekognitivism (emotovism ja preskriptivism) ja uusnaturalism (deskripivism). Milline on terminite hea ja õige tähendus? Kuidas ja kas üldse saame õigustada oma moraaliuskumusi? Moore (1903): filosoofi ei huvita moraal, õige või vale käitumine, vaid põhiterminite tähendus.
PRAGMATISMI TÕETEOORIA Kirjeldus Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks
Pragmatismi tõekontseptsioon Antud artikli põhiväide: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõde on see, mis ideega juhtub. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et peavalurohi võtab meil peavalu ära, kui peale tableti võtmist peavalu kaob. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks
Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) supinatsioon → väljapööramine, b) pronatsioon → sissepööramine, c) anteversioon → ettetoomine, d) abduktsioon → eemaldamine, e) aduktsioon → lähendamine, f) ekstensioon → sirutamine, g) fleksioon → painutamine 7.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi ventraalsed harud." kõhtmised 8.Millised alltoodud väidetest on tõesed? Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsivus., Sisenõrenäärmete funktsioon on eritada hormoone. 9.Mida uurib füsioloogia? *Organismi talitlust, regulatsiooni ja seoseid keskkonnaga. 10.Lõpeta järgmine lause. Rakk osaleb ainevahetuses, kasvab, moodustab juurde organelle ja valmistub jagunemiseks… *Interfaasis 11.Sobita alltoodud kirjeldused rippmenüüs toodud terminitega. a) Mikrofilamente moodustav valk → Aktiin
Ludwig Wittgenstein „Tõsikindlusest“ Taust Teose mõjutajaks on George Edward Moore, kelle kirjutise „Terve mõistuse kaitseks“ kogu „mõtisklus“ keerleb, Wittgenstein arutles filosoofiliselt Moore´i öeldu üle, Keskmes olid laused, mida Moore väitis, et ta TEAB olevat tõesed: „siin on üks käsi ja siin teine“, „Maa oli olemas enne minu sündimist“, „Ma ei ole kunagi olnud maapinnast kaugel“. Millest raamat räägib ? Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber (kokku 676 mõtet). Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem-
Implikatsioon on tõene parajasti siis, kui tehte esimeselt komponendilt teisele liikudes ei teki tõekadu. Lühemalt: lausearvutuses on kasutusel materiaalne implikatsioon, mis on alati tõene, välja arvatud siis, kui alus on tõene ja tagajärg on väär. Ekvivalents p↔q. Loomulikus keeles on ekvivalentsi indikaatoriteks väljendid … siis ja ainult siis, kui … ; … parajasti siis, kui … ; tarvilik ja piisav tingimus; ühekorraga. Lause on tõene siis, kui oponendid on korraga tõesed või väärad. Antiekvivalents p ⊕q (välistav disjunktsioon) Emb-kumb, kas...või... p ⊕q on tõene parajasti siis, kui p ja q tõeväärtused on erinevad. Lausearvutuse tehete järjekord: 1) tehted sulgudes 2) tehted eitusega 3) konjunktsioon 4) disjunktsioon 5) implikatsioon 6) ekvivalents 7) antiekvivalents Võrdse prioriteediga tehted sooritatakse vasakult paremale. Väidete süsteem on vastuoluline siis, kui tõesustabelis pole ühtegi rida, kus
kehtivus on selle kehtestamise protsess. Autori arvates on tõde see, mis ideedega juhtub. Tõde on meie teatavate ideede omadus. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus. nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatistide ja intellektualistide tülisküsimus tõe defineerimisel tõuseb üles siis kui ei olda nõus tõe definitsiooni tähendusega. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et ahju küttes muutuvad toad soojemaks, kui peale kütmist ongi toad soojemad. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks usk sellesse, et elu väärib elamist, on tõene siis, kui sellest
Küsimused: Milleks üldse kopeerida mingit objekti? Kas kõik mõtted on tõesed ? Millal on idee või uskumus tõene ? Uurimisprobleem: veenda kuulajat pragmatismi tõeteooria eelistes. Põhiväide: Tõesed on niisugused ideed, mida me saame omaks võtta,tõenda, kinnitada,verifitseerida. populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima oma realiteeti. Vastuväide: populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima oma realiteeti. Võrdle intellektualisti ja pragmatismi loengu materjaliga. Väited: Populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima realiteeti. Idee tõesus ei ole idee tardunud siseomadus.
mõtet. Paragrahv 59-s jõuatakse järelduseni, et ,,ma tean" on loogiline taipamine, mille abil ei saa aga realismi tõestada. Seetõttu tahaks filosoof antud lause reserveerida juhtudeks, kus seda normaalses keelelises suhtluses kasutatakse. Sealt jõuab Wittgenstein keelemängude ja sõnade tähenduse juurde. Inimesed õpivad ära sõnad ning nii saavad nad meie keele osaks. Wittgenstein juurdleb aga selle üle, kas sõnad ikka alati tõesed on, sest muutuvates keelemängudes muutuvad ka sõnade tähendused. Pealegi, kuidas me teame, et teised inimesed mingeid sõnu samas tähenduses, kui meie kasutavad? Samas, kas on tõesti mõtet kõiges kahelda? On ju olemas teatud kogemused, millele inimesed toetuda saavad. Sõnade tähenduse tõesusel pole vahet, kui saadakse aru, mida see antud hetkel kellegi jaoks tähendab. On olemas kogemused, kuidas sõnu kasutada. Millal on põhjust sõnade tähenduses kahtlemiseks?
enesetapuni, kui lõpptulemus sõtlub siiski inimese enda tugvusest. ,,See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane . Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas." Ma arvan, et Camus läheneb asjale liiga ühekülgselt, kuid tema jutus on iva. Ma aravan, et Camust valdab absurditunne ning võibolla ei ole ta elus leidnud kohta. Pascali Inimeste loomulikud teadmiseed ei pruugi olla tõesed ning ebatõesed väited võivad viia tõsise solvumiseni.Inimene peaks vaatama loodus kui tervikut uurima. ,,Kui me näeme et miski toimib alati ühtemoodi, siis järeldame, et see on looduse poolt antud paratamatus" Mälestus ja rõõm on tunded ja tunded on loomulikud. Pascal arvab, et maailmas toimuvad suured asjad ning inimmõistus ei hakka sellest kunagi arusaama. Samuti on oluline Pascali maineküsimus. Harjumused muudvad maailma ühekülgseks
ARVUHULKADE NÄIDISKONTROLLTÖÖ 1. Missugused järgmistest lausetest on tõesed ja missugused väärad? 1) Iga naturaalarv on täisarv. 2) Iga ratsionaalarv on täisarv. 3) Iga naturaalarv on esitatav hariliku murruna. 4) Leidub lihtmurd, mis on naturaalarv. 5) Ükski ratsionaalarv pole täisarv. 6) Kõik irratsionaalarvud on reaalarvud. 7) Ükski irratsionaalarv pole täisarv. 8) Mõni ratsionaalarv on täisarv. 9) Leidub naturaalarve, mis pole ratsionaalarvud. 10) Kõik täisarvud on naturaalarvud. 2
Loogika ei suuda üldjuhul öelda meile, millised väited või uskumused vastavad tõele. Tõde tähendab, et me teame, kuidas asjad on. Loogika ei ütle meile seda. Loogika valdamine aitab meil otsustada, kas meie väljakujunenud uskumused ja seisukohad on omavahel kooskõlas. Kooskõlalisus Hulk väiteid või uskumusi on omavahel kooskõlas parajasti siis, kui kõik selle hulga liikmed saavad olla korraga tõesed. Vastasel juhul on see hulk mittekooskõlaline. Sellisel juhul ütleme, et vaatlusaluseid väiteid ei saa korraga jaatada. Näide Oletame, et keegi usub kõike järgnevat: Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne. Mari on minu õde ja ükski minu õdedest ei ole abielus hullumeelsega. Mari abikaasa Jüri loeb igal hommikul ajalehest horoskoopi. Igaüks, kes loeb igal hommikul horoskoopi, võtab astroloogiat tõsiselt.
Pragmatismi tõekontseptsioon 1. Antud artikli põhiväide on: tõesed ideed on need, mida saame omaks võtta, kehtestada ja tõendada. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Idee teevad tõeseks sündmused. Tõeste ideede praktiline väärtus tuleneb objektide praktilisest tähtsusest meie jaoks. Tõene on nimi ükskõik millise idee jaoks, mis käivitab verifitseerimisprotsessi. Tõeseid ideid poleks kunagi teistest eristatud, kui need poleks algusest peale sel moel kasulikud olnud. See võti annabki pragmatismile üldise tõemõiste, mis
LOOGIKA Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed. Seetõttu öeldakse, et formaalsel loogikal puudub sisu: ta ei ütle midagi selle kohta, missugune maailm tegelikult on. Formaalne loogika ütleb, mida saab järeldada lähtudes üksnes väiteid väljendavate lausete vormist. Sümbolloogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kunstlikke formaalseid keeli. Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. 20. sajandi alguses püüdsid Gottlob Frege, Bertrand Russell ja teised filosoofid näidata, et
viisid asju kokku klapitada kokku klapivad. Filosoofia traagika on selles, et eilne ,,uus kirjeldus" on tänaseks juba relikt; atavism, millest keegi enam peale mõtteloolaste kuulda ei taha. Kui traditsiooniline filosoofia tegeles/tegeleb esimeste asjadega: algpõhjuste, aluste, printsiipide uurimisega, siis pragmatismi pärusmaa on viimased asjad: otstarve, eesmärk, mõte ja õnn. 2 PRAGMATISMI TÕETEOORIA Pragmatismi seisukohalt on tõesed sellised uskumused, mis "töötavad ", et neist lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Võib ka öelda, et tõesed uskumused on kasulikud, sest viivad püstitatud eesmärgile. Inimesed ei saavuta pragmatistide arvates võib-olla kunagi absoluutset tõde ning seepärast tuleb leppida nende tõdedega, mis "töötavad". William James'i arvates peame olema valmis nimetama seda, mida täna tõeseks peame, homme eksimuseks.
Sest kõik inimesed ei suuda tunda rasva maitset, nagu tuntakse magusat, haput, soolast ja mõru maitset. Seega on soodustavad argumendid psühholoogilise eesmärgi saavutamist, et inimesed hakkaksid rohkem tunnetama oma maitsemeeli ja võib-olla ka mõtleksid, et neil tõesti on ka viies maitsemeel mis tunneb rasvast. Ja tänu sellele maitsemeele oleksid inimesed tervemad ja maailmast kaoks ülekaaluliste inimeste probleem. Ei saa väita ega ka kontrollida, et argumendid oleks tõesed. Kuna maailmas on inimesi miljoneid, siis katse viidi läbi üksnes 33 inimesega, see tähendab, et me ei saa väita, et argumendid oleksid tõesed. Tuleks läbi viia rohkem katseid ja rohkemate inimestega, väitmaks, et inimestel on olemas viies maitsmismeel. Samas on püütud näidata läbi eeluste, et tees tuleneb teatud argumentidest. Artikli argumendid on seostaud teesiga samm-sammulise põhjendatud arutlusega, seega võin järeldada, et tegemist on põhjusliku seosega
v t v t t t t t v v v v v t t v v t t t v t v v v t t t t t v v t Vastus: Lausehulk on tõeväärtuseliselt kooskõlaline (7.reas on kõik hulga liikmed korraga tõesed). 4. Kas arutlus on tõeväärtuseliselt kehtiv? P (Q R) R Ξ P P v Q R P Q P (Q R P P v Q R) t t t t t v v v v v t t v t v v v t t t t v t t t t t t t v t v v t t t t t t t
Pole ka ime, kuna see tuleb üllatusena paljudele poodnikelegi. Ülesanne 2 ,,Loogiline ruut" Nelja liiki otsustuste tõeväärtuste vahel on teatud seosed, mille näitlikustamiseks kasutatakse nn loogilist ruutu. Ruudu üleval osas on üldotsustused, all on osaotsustused. Vasakul pool on jaatavad ning parema eitavad otsustused. Seosed otsustuste tõeväärtuste vahel on järgmised: 1. Üldotsustused on kontraarsed ehk vastupidised: nad võivad olla koos väärad, kuid ei saa olla koos tõesed. 2. Osaotsustused on subkontraarsed: nad võivad olla koos tõesed, kuid ei saa olla koos väärad. 3. Osaotsustus allub üldotsustusele: kui üldotsustus on tõene, on ka osaotsustus tõene ning kui osaotsustus on väär, on ka üldotsustus väär. 4. Üldjaatav ja osaeitav ning üldeitav ja osajaatav otsustus on kontradiktoorsed ehk teineteisele vastu rääkivad: kui üks on tõene, on teine väär ning kui üks on väär, on teine tõene.
tõetavad järeldust) KEHTIVUS? - Argumendi kehtivuse võib kindlaks teha ilma, et eelduste tõeväärtus oleks teada - Kehtivus ei sõltu eelduste tõesusest - Väärate eeldustega argument võib olla kehtiv ja vastupidi - Kehtivus iseloomustab seost eelduste ja järelduste vahel - Argumendid on kehtivad või mitte kehtivad/ Väited on tõesed või väärad - On võimatu, et kõik eeldused tõesed, aga järeldus väär - Kui eeldused tõesed ja argument kehtiv, siis peab järeldus olema tõene (Kehtiva argumendi eeldused on -väärad-, järeldus -tõene-, ..-tõesed-..- tõene-, -väärad-.. -väär- - Kuidad hinnata, kas argument on kehtiv? TUleb ignoreerida, kas eeldused
ei jäänud ja lõpuks saan kõik kokku liites kätte kogu hulknurga pindala. Näiteks 8-nurga pindala – lahendamiseks pole kindlat reeglit, kuid kui see tükeldada väikesteks osadeks, näiteks kolmnurkadeks ja siis väiksemate osade pindalad kokku liita, saame kogu 8-nurga pindala õige vastuse kätte. 6) Induktsiooniga tuleb alustada omaenda kogemusest ja siis moodustada reegel. Induktsioon ei taga, et kui eeldused on tõesed, siis ka järeldused on tõesed. Filosoofia kodutöö nr. 5 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 Näiteks - viimased korrad, kui olen juuksed ära lõiganud, on nad sama pikaks lõpuks tagasi kasvanud. Seega ma võin kihla vedada, et iga kord, kui juuksed ära lõigata, kasvavad nad mul sama pikaks tagasi. Deduktsiooniga aga alustatakse reeglist ning seda siis rakendatakse uute olukordadega. Deduktsioonis saadakse tõelistest eeldustest tõelised järeldused. Me ei tohiks mitte midagi
kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. William Blake Muistsed ajad Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on ligilähedaselt tõesed. Teooriad räägivad tegelikult olemasolevatest vaadeldavatest ja mittevaadeldavatest asjadest, omadustest, protsessidest ja sündmustest ning nad on põhijoontes tõesed, kuigi nad võivad teatud osas olla ekslikud. Realismi võib pidada tervemõistuslikuks arusaamaks teadusest. Realismis on nähtud loomulikku seletust, miks loodusteadus on edukas: miks loodusteaduslikud teooriad on praktikas hästi rakendatavad ning miks loodusteadustel õnnestub progresseeruda.
Küsimusi järelemõtlemiseks 1. Millist kolme tõeteooria hulgast peate kõige vastuvõetavamaks? Põhjenda oma vastust. Tõe korrespondentsiteooriat. Selle teooria järgi on tõesed need väited, mis on kooskõlas tegelikkusega. 2. Kas mõni väide võib olla tõene ilma, et keegi teaks, et ta on tõene? Põhjenda. Jah, kindlasti võib, sest kõiki väiteid pole võimalik kontrollida. Näiteks kui väita, et kõik inimesed on surelikud, siis seda ei saa kindlaks teha enne, kui kõik inimesed on surnud, aga ei saa ka ümber lükata. 3. Kas mõni väide võib olla tõene juhul, kui mitte keegi sellest väitest aru ei saa? Põhjendage oma vastust.
Film Shattered Glass tööleht 1. Mida tähendab väljend "lugu on nagu sõel"? Faktid ei ole tõesed või on üldse valed. 2. Mis on nn "gotcha journalism"? Gotcha journalismi nim. metoodit, kus kavaldatakse lõksu intervjueeritav ning kirjutatakse selle isiku mainet kahjustades. 3. Mis on Pulitzeri auhind? Pulitzeri preemia on iga-aastane kirjandus-, ajakirjandus- ja muusikaauhind, mida annab välja New Yorgis asuv Columbia Ülikooli erinõukogu. Auhind jagatakse alates 1917. aastast Joseph Pulitzeri testamendi alusel. 4
asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Arutlus on induktiivselt tugev siis, kui tema järeldus on tõenäoliselt tõene eelduste tõesuse korral. Vastasel juhul on arutlus nõrk. NT: meil on teada, et Mari, Kadri ja Kertu on inimesed ning nad kõik kannavad patse, siis induktsiooni teel saame, et kõik inimesed kannavad patse. Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Deduktsiooniks nimetatakse ka deduktiivse arutluse esitamist või arutlemist, mida vaadeldakse deduktiivset arutlust järgivana. 3. Milles seisneb induktsiooniprobleem? Näited. Induktsiooniprobleem seisneb küsimuses, mis ikkagi õigustab induktsiooni kasutamist. Probleemi lahendamiseks on püütud rajada induktiivset loogikat. Karl Popper püüdis induktsiooniprobleemist mööda minna, väites, et induktsiooni otseselt õigustada ei saa, küll
Rahvastik 1. Kas järgmised väited on tõesed. Paranda valed väited õigeks ilma eitust kasutamata. Jaava saar on tihedalt asustatud. Õige Victoria saar idarannik on tihedalt asustatud. Vale Patagoonia on hõreda asustusega. Õige 2. Millised väited Eesti rahvastikupüramiidi kohta on tõesed? a) 0- 4 aastaseid poisse on vähem kui sama vanu tüdrukuid. Vale b) Sündimus on viimase kahekümne aasta jooksul oluliselt suurenenud Vale c) Naispensionäre on rohkem kui meespensionäre
5) Kui F=GH, siis F=1 parajasti siis, kui F=1 ja G=1 või F=0 ja G=0 1 Lühend. L tähendab ,,Lausearvutus" (-e) 1 Tõeväärtusetabel F G F&G FG FG FG 1 1 1 1 1 1 1 0 0 1 0 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 0 1 1 Samaselt tõesed, samaselt väärad ja kehtestatavad valemid. Def 3. Lvalemit F nimetatakse · samaselt tõeseks, kui ta on igal väärtusel tõene. · samaselt vääraks, kui ta on igal väärtusel väär. Def 4. Lvalemit F nim kehtestatavaks, kui ta on vähemalt ühel väärtusel tõene. Teoreem 1. Valem F on samaselt tõene parajasti siis, kui tema eitus on samaselt väär. Tõestus. Andes valemis F esinevatele lausemuutujatele suvalise väärtustuse, näeme, et
ARUTLUSE VÄLTEL EI TOHI MÄRKIDE, SÕNADE JA FRAASIDE TÄHENDUSED MUUTUDA. 2) VASTUOLU VÄLTIMISE SEADUS e. VASTURÄÄKIVUSSEADUS : ühes ja samas arutluses ei tohi ükski väide olla korraga tõene ja väär. 3) VÄLISTATUD KOLMANDA SEADUS : iga väite puhul on tõene kas väide ise või selle eitus ning kolmandat võimalust ei ole. Vastuolu vätlimise seaduse põhjal ei saa olla väide ja tema eitus korraga tõesed, väistatud kolmanda seaduse põhjal ei saa nad aga korraga väärad olla. 4) Küllaldase aluse seadus : ühtki väidet ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. LOOGIKAHARUD NING NENDE NIMETUSED 1) TRADITSIOONILINE LOOGIKA – koosneb peamiselt aristotellikust süllogistikast ning sellega seotud väite- ja mõisteõpetusest. Mõisteloogika. 2) KLASSIKALINE LOOGIKA – lausearvutus ja predikaatarvutus.
objektid säilitavad oma omadused ka siis kui me neid ei taju. Ka need omadused on tajusõltumatud. Viiendaks uskumuseks on see, et oma meelte abil me tajume maailma vahetult ja täpselt nii nagu see on. Naiivne realism erineb teaduslikust realismis. Teadusliku realismi kohaselt on loodusteaduste ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist tõesliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed. Naiivne realism siis teiselkäel ütleks, et objetid tõesti omavad selliseid omadusi mida me neile omistame nt. värvust. Teaduslik realist oli John Lock ja ta ütles, et maailm sisaldab ainult esmaseid omadusi ja teised omadused on täisesti subjektiivsed. Naiivse realismiteoorial on ka palju puudusi. Sama objekt võib erinevatele inimestele tunduda teistsugusena. Näiteks need samad õunad millest ka enne rääkisime, võivad välja
Sissejuhatus Rene Descartes`i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" raamat ilmus esimest korda 1641. aastal. Selles referaadis on kasutatud kolme osa esimest, teist ja kuuendat meditatsiooni. Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate Descartes´i arvamustest ja mõtetest nende kolme meditatsiooni kohta. Esimene meditatsioon
juurde, ideede maailm on tõeline. Meeleline maailm- me näeme sedaja saame käega katsuda, kogeme pidevalt muutumist, tekkimist ja hävimist. Siin maailmas on ideede varjud. Mitte tõene maailm on meid ümbritsev maailm. 4. Iseloomusta skemaatiliselt teaduslikku tunnetamist. Probleem(huvi)- oletus(hüpotees)- Teooria (leiad lahenduse) Teooria kontroll (vajadusel vees oletus jne) 5. Iseloomusta tõe korrespodentsiteooriat. Too näited. Tõesed on väited, mis on kooskõlas tegelikkusega. (lumi on valge…) On ka absoluutne tõde (aristotelese teooria). Tõene ongi tõene. See teooria ei luba musta valgeks rääkida 6. Kirjuta sõna "teadmine" kolm tähendust. 1) Tuttavolek kellegagi või millegagi (N: ma tean, mis on hambavalu) 2)Oskan midagi teha (Ma tean, kuidas pannkooke valmistatakse) 3)Teatud info omamine (Ma tean, et päike tõuseb idast) 7. Mis on aprioorsed teadmised?
Müüdid eestlastest ja eestlusest - tõesed või mitte Igal rahval on oma müüt sellest, millised nad on. Eestlased on ikka kiitnud oma väikese rahva usinust, tagasihoidlikkust ja kohusetundlikkust. Kõik kirjeldused pole muidugi nii positiivsed. Uue aja kõnekäänud räägivad sellest, et ,,eestlase lemmik toit on teine eestlane" ja ,,eestlase lemmikmäng on kotisjooks", mis vihjavad eestlaste kalduvusele teisi ülemäära kritiseerida ja kilplaste kombel alustada maha ehitamist katusest.
Lausearvutus on klassikalise loogika lihtsaim osa, mis tegeleb lihtlausete vaheliste seoste uurimisega ning mille abil on võimalik välja selgitada, kuidas liitlause tõeväärtus sõltub osalausete tõeväärtustest. Lausearvutust kasutatakse väga paljudes valdkondades, rakendusalad ulatuvad arutluste analüüsist filosoofias liittingimuste konstrueerimiseni programmeerimises. Konjunktsioon &, , AND Konjunktsioon kahe lause vahel on tõene täpselt siis, kui mõlemad tema osalaused on tõesed. Jüri õpib ja Mari õpib Jüri ja Mari õpivad Nii Jüri kui ka Mari õpivad ... Eitus ¬, NOT, ~ Tõese lause eitus on väär ja vastupidi. Jüri ei õpi täna Ma ei saa mitte midagi aru Disjunktsioon V, OR Disjunktsioon kahe lause vahel on väär täpselt siis, kui mõlemad tema osalaused on väärad. Jüri õpib või vaatab telekat Välistav disjunktsioon xor, exclusive or On disjunktsioon, mis on väär ka juhul kui tema mõlemad osalaused on tõesed.
................................................................................................ ....................................................................................................................... 2. Kliima ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... 3. Missugused laused on tõesed, missugused väärad? Väära lause korral paranda see õigeks. 1. Mandrilises parasvöötmes esineb suurvesi kevadise lume sulamise ajal ja vihmaperioodil. (Tõene/Väär) ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ..........................................................................
Tõeväärtustabelid Tähtsus järjestus: (); ¬, &, , , A ¬ Eitus, muudab tõeväärtust vastupidiseks. B t v v t ,,ja, ning, ka, aga, kuid" A B A & B Konjunktsioon on tõene ainult siis, kui kõik t t t tema osalaused on tõesed. t v v v t v v v v ,,või" A B A B Disjunktsioon on väär ainult siis, kui kõik t t t tema osalaused on väärad. t v t v t t v v v ,,Kui ..., siis" A B A B Implikatsioon on väär ainult siis, kui eeldus t t t on tõena ja järeldus on väär. t v v eeldus > järeldus v t t v v t ,,on võrdne"
3. Teadmine peab olema alati põhjendatud. Pime usk ei saa olla teadmine. Kas teadmised saavad eksisteerida väljaspool inimest? Jah. Teaduslik teadmine ja argiteadmine -> Argiteadmine on tähelepanek, mis võib kehtida, aga ei pruugi. -> Teaduslik teadmine sõnastatakse täpselt. Täpsuse eelduseks on kasutatavate teadmiste täpsed definitsioonid. Tõde Praeguskes on kujunenud välja kolm traditsioonilist tõeteooriat. 1. Tõe korrespondentsi teooria tõesed on need väited, mis on kooskõlas tegelikkusega. ->väide ,,Lumi on valge, on tõene siis ja ainult siis kui lumi on valge." Paljude üldväidete puhul ongi võimatu kindalaks teha, kas väide on vastavuses tegelikkusega või mitte. -> väide ,,Kõik on surelikud." Selle teooria kohaselt ei saa rääkida väidete vastavuses tegelikkusele väidete mineviku ja tuleviku kohta. See teooria ei ole tõe välja selgitamiseks tõenäoliselt toimuvatte protsesside kohta. Kõikide
2. Milline on Doriani päritolu, kes olid tema isa ja ema ja mis neist sai? 3. Mis lavastust lord Henry ja Basil teatrisse vaatama lähevad, milles Sibyl on, ja mis juhtub etenduse ajal ja pärast seda? 4. Mis juhtumi tagajärjel Doriani portree muutuma hakkab (pilt hakkas tema asemel muutuma ja vananema)? 5. Kuhu täpselt Dorian lasi maali varjule panna ja miks? Kirjelda seda ruumi, tuues tekstinäide. 6. Milliste kuulujuttude kohta Basil Hallward Doriani käest küsima läks, kas need on tõesed? 7. Kuidas Dorian Basili laibast lahti saab? 8. Miks Dorian minestab Selby Royali talveaias? 9. Miks otsustas Dorian oma pildi hävitada ja kuidas ta seda tegi? 10. Mida sümboliseerib Dorian Gray portree muutumine? Selgita ja too tekstist näide selle kohta. 1. Algul ütles Basil Henryle põhjuseks, et näeb pildis liiga palju iseennast. Henry ei uskunud, et see on tõeline põhjus. Lõpuks rääkis Basil, et ei pane maali näitusele, kuna ta on seal maalis Doriani
Artikli analüüs Artikel on võetud Delfi.ee-st arvamuste rubriigist. Artikli pealkiri on Indrek Saar: 300 krooniga ei osta maja, 30000 krooniga ei võida valimisi. (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/indrek-saar-300-krooniga-ei-osta-maja-30000- krooniga-ei-voida-valimisi.d?id=35662597 ) TEES- Eestis on erakondade rahastamisskeem läbipaistmatu. ARGUMENDID- 1. Valimiskulud jäeti deklareerimata 2. Erakondade valimiskampaaniate kulud on tunduvalt suuremad kui välja näidatakse 3. Erakonnad varjavad oma valimiskulutusi ja rahaallikaid 4. ,,Musta" raha kasutamine 5. Sõltumatute vaatlejate kaasamine 6. Audiitorite töö ennetaks rahastamisvigureid 7. Sõltumatu kontroll tõstaks rahva usaldust erakondade vastu ARTIKLIS ESITATUD ARGUMENTIDE TÕESUST TÕESTAVAD MITMED FAKTID: 1. ...
Arutlus meetodist IV osa. Põhiväide on Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus. Põhiväite põhilised argumendid: 1. Kui mõelda, siis järelikult olen ka olemas. ( Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. Kui ei oleks keha, siis hing on ikkagi see, mis ta on ). 2. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. ( Jumalas ei ole midagi, mis oleks ebatäiuslik. Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust, seega Jumal eksisteerib). Kriitikana tooksin välja Jumala, sest arvan, et millegi kaheldava tõestamine kaheldavaga pole õige. Kahtlused peaks ikka tõestatud saama millegi kindlaga. Kuigi argumente oli palju, jäid need mulle kas arusaamatuks või segaseks. Küsimus: Tekstis oli lause: "Kui me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinkselt, on kõok tõene." Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mi...
Substantsi mateeria võib ka ise olla mingi substants, näiteks maja mateeria on tellised. Uusaja filosoofias hakati mateeriat samastama ainega füüsikalises mõttes. 14. Küllaldase aluse reegel- väited peavad olema põhjendatud, peab olema ära näidatud, mille alusel üht või teist väidetakse. 15. Välistatud kolmanda reegel- tõene on kas väide või selle eitus, kolmandat võimalust olla ei tohi. 16. Mittevasturääkivuse reegel- kaks teineteist välistavat lauset ei saa olla ühtaegu tõesed. 17. Samasuse reegel- ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 18. Kui ei tunne loogikareegleid võime teistele segadust tekitada, meist ei saada üheti aru, meid võidakse petta, meil tekivad pettekujutlused, sofismide loomine. Loogika all mõistetakse korda ehk kooskõlalisust kas asjades endis või siis mõtlemises. Kasu niisugusest korrast seisneb selles, et ta võimaldab meil tunnetamise vaeva vähendada: mõtlemine oskab asju endid imiteerida. 19
Tõesed v väärad? 1.Liigi isendid on geneetiliselt (ühesugused). Väär. Erinevad 2. Kohastumused tekivad populatsioonides. Väär. Ja liikides 3.Mikroevolutsiooni põhjustavad (neutraalsed mutatsioonid). Väär, geenivool ja geneetiline triiv. 4. Liikide iseseisvuse tagavad ristumisbarjäärid. Õige 5. Geneetiline triiv toimib peamiselt väikestes populatsioonides. Õige. 6. Liigilised kohastumused on alati täiuslikud. (ei tea) 7.stabiliseeriv valik (kõrvaldab)populatsioonist geneetilise muutlikkuse. Väär, kinnitab ja kaitseb väljakujunenud kohastumist. 8. liigiteke algab tavaliselt populatsioonide geograafilisest eraldumisest. Õige. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9.populatsiooni geneetiline truktuur on: b)genotüüpides sisalduvate... 10.mikroevolutsioon on:a) populatsiooni kohastumine elutingimustega. 11.mingil geenil võib populatsioonis olla alleele: d)määramata arv 12.tedremängu bioloogiliseks tähenduseks on: c)suguline valik 13.geenivool p...
Mõtted saavad sellest otseselt osa, nagu saavad osa ka väärusest ja ebaolulisusest. Seda ei saa analüüsiga lahutada pragmaatilisteks tagajärgedeks." 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? Te tajute selles probleemi. Kui meie ideed ei suuda oma objekti täpselt kopeerida, mida tähendab siis sobivus selle objektiga? Mõned idealistid näivad ütlevat, et ideed on tõesed alati, kui nad on seda, mida me Jumala arvates peaksime selle objekti kohta mõtlema. Teised hoiavad koopia-vaatest lõpuni kinni ja räägivad, nagu oleks meie ideedes tõde proportsioonis sellega, kuidas need lähenevad Absoluudi igavese mõtlemisviisi koopiateks olekule. Nagu mõistate, kutsuvad need ideed üles pragmatistlikule diskussioonile. Kuid intellektualistide põhjapanev oletus on, et olemuselt tähendab tõde inertset staatilist suhet. Kui
Millised järgnevatest väidetest on valed (V), millised tõesed (T) NIMI: Kirjuta iga väite taha kas T või V (ainult üks saab olla õige) GRUPP: 25. Kodus suitsetavad vanemad võivad põhjustada lastele haigusi..T. 26. Passiivsest suitsetamisest võib saada kopsuvähi.T.. 27. Suitsetajad põevad sagedamini külmetushaigusi..T. 28. Suitsetajate veresooned lupjuvad kiiremini..V. 29. Enamik suitsetajaid hakkab suitsetama enne 18. eluaastat...T 30. Suitsetajatel on vähem vistrikke.V.. 31
Nganassaanid Rakvere Reaalgümnaasium Kelli Liblikas 10T Asukoht * Euraasia põhjapoolseim piirkond * Kuuluvad Krasnojarski Kraisse Taimõri ehk Dolgaani-Neenetsi autonoomsesse ringkonda. Rahvaarv * 2000. aastal oli Taimõri poolsaarel 855 nganassaani. * 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 862 nganassaani * Nganassaanid moodustavad Taimõri elanikkonnast väikese osa. * Andmed ei pruugi tõesed olla, sest suur osa eenetseid on märgitud nganassaanideks. Emakeel * Emakeeleks on nganassaani keel, mis kuulub Uurali keelkonna Põhja-Samojeedi alamrühma. * Räägitakse kolmes murdes: lääne, vadejevi ja oko. * Murded erinevad häälduse poolest, kuid erinevat murret kõnelevad inimesed mõistavad teineteist. * Nende keeles on tunda mõju dolgaanide, evengi, neetsi ja vene keelest. * Puudub kirjakeel. * 1988
Kuidas põhjendab Armstrong oma peatükis tõetagamise maksimalismi? Materialistliku-naturalistliku metafüüsika suhtes on olemas ainult üks aktuaalne ruumiline- ajaline maailm. Ta toetab uskumusi kui mõistuse struktuure, mis esindavad või kaardistavad reaalsust selle alusel, kuidas me tegusid ette võtame. need teod on tõhusad selle ulatuseni kui täpne on kaardistamine/esindamine. Ta võtab vastu versiooni tõe vastavusteooriast, mis ütleb, et uskumused on tõesed kui kindlad asjalood maailmas vastavad neile. Paraku kõik tõesed uskumused pole teadmised. Uskumused,mis on tõesed juhuslikult ei ole teadmised. Ainult need uskumused, mis kujutavad endast u...... Tõde, mida usutakse, on määratud vastavusest uskumus seisundist ja reaalsuse vahel. Teadmine on usaldusväärne reaalsuse kaardistamisel. Tõe vastavusteooria vajab tõetagajat. Samuti see tunnustab realistlikku ideed, et on olemas
Millised järgnevatest väidetest on tõesed (T), millised valed (V) NIMI:anti soots Kirjuta iga väite taha kas tõene (T) või vale (V) GRUPP:LS-07 Ainult üks saab olla õige! 20. Aidsi põhjustav HIV- nakkus levib kätlemisel.V.. 21. Inimene võib saada HIV- nakkuse teiselt inimeselt seksuaalvahekorra ajal...T 22. Rasedad naised võivad anda HIV- nakkuse edasi oma beebile.T.. 23. HIV- nakkuse võib saada WC potilt, kus on istunud HIV- positiivne inimene...V 24. HIV- nakkus levib suudelemisel.V.. 25. HIV elab veres...T 26. Veeni süstivad narkomaanid võivad HIV- nakkuse edasi anda üksteisele, kui nad kasutavad ühiseid süstlaid...T 27. Inimest, kellel on HIV ei tohi puudutada...V 28. Inimesega, kelle on HIV/AIDS on ohtlik ühest tassist juua..V. 29. Tugevad ja terved inimesed HIV iga ei nakatuV... 30. Peale vaadates on võimalik aru saada, kas inimesel on HIV või mitteV 31. Oht nakatu...
annaabi.ee 
