Maailma rahvastik paikneb soodsate loodusoludega(viljakate muldadega,parajalt niiske kliimaga) aladeltasandikel jõgede ja mere ääres,arenenud majandusega piirkondades,maavarade leiukohtade lähedal. Tänapäeval on nendes kohtades tihti ka arenenud majandusega piirkonnad. Sündimus maailmas 0-20 euroopa(ka eesti)20-30 põhja-aafrika(maroco)30-40 saharast lõunasse jääv aafrika(Kambia) Üle40 Saharast lõunasse jääv aafrika(Angola) Suremus 0- 10Euroopa(ka eesti)10-15Lõuna aasia,USA(Kongo)15-20 Saharast lõunasse jääv aafrika(Angola) Üle20Saharast lõunasse jääv aafrika(Zambia) Sündumust mõjutavad tegurid on: viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, religioon, pereplaneerimise võimaluse olemasolu ja nende kasutamine, kooselu traditsioonid, väärtused, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadused ühiskonnas, majanduslikud võimalused.21. Saj alguses erineb keskmine laste arvu näitaja naise kohta maailma rii
12. DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Traditsioonilise rahvastiku tüübi etapp : on omane eelkõige agraarühiskonnale. Kõrge ja väga muutlik suremus. Keskmiselt sureb 30-40 inimest tuhandest aastas haiguste, nälja ja õnnetuste tagajärjel. Sündimus on kõrge : 40-50 last tuhande inimese kohta aastas. Peres on keskmiselt 7-8 last, kellest täisealiseks saavad pooled. Keskmine eluiga madal 35-40 aastat, vanureid rahvastikus vähe. Rahvastiku väga aeglane kasv. Sõdade, epideemiate ja nälja-aastatel võib rahvaarv isegi kahaneda. Demograafilise ülemineku 1. etapp Algas Euroopas 18. sajandil. Tõi kaasa elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemise. Õpiti ravima ja ennetama haigusi. Inimeste eluiga hakkas pikenema, kuid sündimus jäi kõrgeks laste arvu peres piirati ja paljulapseline pere oli traditsioon. Loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasvas väga kiirelt. Kiire rahvaarvu kasv demograafiline plahvatus rahvaarv kasvab mitmeid kordi. Selle esimesel etapil las
areng, majandusorganisatsioonide kasv. Vali üks tegur ja selgita selle mõju globaliseerumisele. Selgita = argumenteeri! Miks laieneb globaliseerumisvastane liikumine? Nimeta kaks näitajat, mille abil on võimalik iseloomustada riigi globaliseerumist. Eestisse on mitmed rahvusvahelised firmad rajanud oma tütarettevõtteid. Nimeta kaks võimalikku positiivset ja kaks võimalikku negatiivset tagajärge sellega seoses. RAHVASTIK JA ASUSTUS 44. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123
madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Juba ammusest ajast on tihedamini asustatud ida-ja lõuna-aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega jaava saar, samuti jaapani rannikualad. Lääne- euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd kagu-inglismaalt põhja-itaaliani. Ameerika ja austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared. 3.Rahvastiku
aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) . 4. Nimeta tagajärgi, mis on kaasnenud maailma rahvaarvu kiire kasvuga 20.sajandil.
Ülesanded Rahvastik Rahvastikku iseloomustavad näitajad 1. a) Milliste näitajatega saab iseloomustata riigi rahvastikku? Nimeta vähemalt 6. – Sündimus, suremus, iive, väljaränne, sisseränne, rahvastiku vanuseline koosseis. b) Jooni alla need näitajad, mis ühtlasi iseloomustavad riigi arengutaset. Rahvastiku paiknemine ja asustustihedus 2. Missugune on asustus kaardil toodud piirkondades (tihe/hõre)? Lisaks nimeta piirkond ja peamine asustust mõjutav tegur igas piirkonnas. A. hõre. Põhja-Ameerika põhja osa. Seal on elamiseks liiga madal temperatuur. B. hõre. See on Aafrika kõrbepiirkond. Seal on elamiseks liiga kõrge temperatuur. C. hõre. See on Aasia, Himaalaja kõrgmäestik. Seal on karm kliima: järsud nõlvad, hõre õhk ning madal temperatuur. D. hõre. See on Lõuna-Ameerika, Amazonase jõgikond. Seal on elamiseks liiga niiske, palav ning seal on vihmametsad kus elamine on väga raskendatud. E. hõre. S
erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (demograafilise plahvatuse etapp- meditsiini kiire areng, kuid samas ka suur sündimus). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne (sündimus on väike ning rahvastik on vana, mistõttu on suremus suurem). Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (ka demograafilise plahvatuse etapp). 3
b) Miks põhjustel uuritakse rahvaloendusel nii elanikkonna vanust kui soolist koosseisu? Analüüsi ja võrdle kaht järgmist rahvastikudiagrammi. Missuguse riigi/piirkonna rahvastikudiagramm see võiks olla? Miks? Analüüsin sündimust ja suremust, soolis-vanuselist koosseisu. Kas rahvastik vananeb? Missuguse riigi/piirkonna rahvastikudiagramm see võiks olla? Miks? Analüüsin sündimust ja suremust, soolis-vanuselist koosseisu. Kas rahvastik vananeb? MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Õpetajale Käia läbi mõisted: demograafiline üleminek rahvastiku tüübi üleminek järgmisesse etappi
Kõik kommentaarid