5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristel.anier
Õppematerjali autor
HÜDROSFÄÄR 1. Vali õige lause lõpp kaldkirjas olevatest variantidest. a. Magevesi moodustab kogu maakera veest umbes 30% / 10% / 3%. b. Enamik maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub / peegeldub. c. Õhutemperatuuri kõikumised on mere kohal suuremad / väiksemad kui maismaa kohal. d. Elustik on liigirikkam riimvees / soolases vees 2. Too välja kaks põhjust, miks põhjapoolkera vee pinnatemperatuur on kõrgem kui lõunapoolkeral 1) Põhja- ja lõunapoolkera vahel on maismaa ja meri jaotunud ebaühtlaselt. Põhjapoolkeral on vähem vett, mida nö üles soojendada. 2) Lõunapoolkeral asuval Antarktisel on 10-15 kraadi külmem kui põhjapoolkeral asuval Arktikal, mis saab veevahetusega sooja juurde. 3. Otsusta õpiku joonise 4.15. abil (lk 77), kas järgmised laused on tõesed või väärad? a. Kõrgete
b. Tõene/väär Euroopa põllumajandussaadused on maailmaturul konkurentsivõimelisemad kui USA ja Kanada põllumajandussaadused. VÄÄR - Euroopa põllumajandussaadused pole konkurentsivõimelisemad kui USA ja Kanda põllumajandussaadused, sest Euroopas on põllumajandussaaduste tootmine märksa kulukam kui USA-s, sest USA-s saab pidada rantsosid ja istandusi. Nimelt viimaste jaoks kulub vähem ressursse ja neil on odav tööjõud ning nendeks on vajalik soe ja kuiv kliima. c. Tõene/väär Euroopas on enamlevinud põllumajandusliku tootmise vormid rantsod ja ekstensiivsed teraviljatalud. VÄÄR - euroopas ei saa olla levinud rantsod, kuna pole pidevalt soojad ilmad, mis võimaldaksid kariloomadel aastaringselt väljas olla. Ekstensiivse terveviljatalud ei saaks olla, kuna Euroopas pole kuiv kliima. 12.Nimeta Eesti mahetootjaid. Milliseid mahetooteid Sina oled kasutanud? Mis on mahepõllundus?
ARDU PÕHIKOOL REFERAAT "PARASVÖÖDE" nimi klass kuupäev ARDU 2007 Sisukord: Sisukord:..............................................................................................................................2 Parasvöötme kliima.............................................................................................................3 Mereline............................................................................................................................4 Mandriline........................................................................................................................4 Parasvöötme rohtla....................................................................................................
Tõene 3. Talul on maa olemas ja soov rajada vaarikaistandus, kuid pole vaarikaistikuid. Püüdke internetist leida vastused järgmistele küsimustele: Kust vaarikaistikuid muretseda? Kas Eestis on sobiva istutusmaterjali tootjaid? (3) Istikud tuleks muretseda mõnest tunnustatud puukoolist, nt Juhani Puukool, Kristiine Aiakeskus, Calmia Istikuäri. Milliseid sorte valida? Millised sordiomadused on kõige olulisemad? Meie karmides kliima oludes tuleks valida hea talvekindlusega sort. Meil võib kasvatada maasikvaarikat, harilikku vaarikat, läänevaarikat ja vaarika ning pampli ristandeid ehk nt Boisenberryt. 4. Põllumajanduse intensiivistamise tagajärjed ei pruugi avalduda kohe. Pildil on kujutatud ühte intensiivse põllumajanduse tagajärjel toimunud keskkonnakatastroofi. a) Mis olid selle katastroofi tekkepõhjused? Suurtele tasandikele rajati hiigelpõlde, tuul kandis kuiva ja lahtise mullakihi minema ja tekkisid
Loogika – sissejuhatus ja põhimõisted Järeldus on 1 lause Klassikalise loogika põhiseadused: samasuse ehk identsuse seadus, vasturääkivusseadus, välistatud kolmanda seadus, Aristoteles (384-322) vb aluse seadus. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646 – 1716) Loogika roll Loogika ei suuda üldjuhul öelda meile, millised väited või uskumused vastavad tõele. Tõde tähendab, et me teame, kuidas asjad on. Loogika ei ütle meile seda. Loogika valdamine aitab meil otsustada, kas meie väljakujunenud uskumused ja seisukohad on omavahel kooskõlas. Kooskõlalisus Hulk väiteid või uskumusi on omavahel kooskõlas parajasti siis, kui kõik selle hulga liikmed saavad olla korraga tõesed. Vastasel juhul on see hulk mittekooskõlaline. Sellisel juhul ütleme, et vaatlusaluseid väiteid ei saa korraga jaatada. Näide: Oletame, et keegi usub kõike järgnevat: Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne. Mari on minu õde ja ükski minu õdedest ei ole abiel
Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam- vähem ühesugune? Sest seda mõjutab Põhja- Atlandi hoovus ja läänetuuled. 5. !!!!!!!!!!!Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? 6. !!!!!!!!!!!!!!Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? 7. Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad kui Siberis?
Lauskrannad: Harilaiu liivarand, möldri moreenrand 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V: Rootsis ja Soomes, kus paljanduvad eelkambriumi kristalsed kivimid, valitseb tugevasti lahtedest ning poolsaartest liigestunud skäärirohke kulutusrannik.Lätis ja Leedus, kus rannik tektooniliselt vajub, on see suhteliselt sirgjooneline, saarteta ja põhiliselt kuhjeline. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: EUROOPA KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? V: Päikesekiirguse hulk, kui palju päikesekiirgust tegelikult maapinnani jõuab läbi pilvede. Mida põhja poole, seda tugevamalt mõjutab Euroopa kliimat Põhja-Atlandi hoovus. Suurel määral kujundavad kliimat püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad, mille toime ulatub tuhandete kilomeetrite taha. 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist?
Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks. Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse põhikliimavöötme kliimatingimused ja pool aastat põhjapoolse põhikliimavöötme tingimused. Vahekliimavöötmes toimuvad kliima muutused vastavalt Päikese asendile Maa suhtes. Kui Päike on seniidis põhjapoolkeral, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest põhja pool asuva vahekliimavöötme peale. Kui Päike on lõunapoolkeral seniidis, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest lõuna pool asuva vahekliimavöötme peale. Kliimavöötmete piirid pole päris sirged, neid mõjutavad asend ookeani suhtes, hoovused ja mäed. Ühe vöötme piiris võib kliima erineda
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid