Väärtused, millal põhineb tänapäeva maailm Maailmas väärtustatakse erinevaid asju, kuid levinumad väärtused on hea haridus, karjäär ja raha. Nende nimel pingutatakse ja ollakse valmis suureks tööks. Enamus inimesi arvab, et just need väärtused tagavad hea elu. Tänapäeva maailm põhineb haridusel, sest haridus tundub ainuke võimalus, kuidas olla edukas. Ilma hariduseta on raske leida tasuvat töökohta, kuna paljudes kohtades nõutakse vähemalt keskharidust. Samuti ilma eelneva kogemuse või koolituseta on raske konkureerida teiste kandidaatidega, kellest osad võivad omada isegi erialast väljaõpet. Ka kõige tavapärasematele töödele eelistatakse töötajaid, kellel on vähemalt eelnev töökogemus või hea haridus. Seda veel eriti tänapäeval, kui töötus on suur ja kandidaatide hulk, kelle seast valida on lai. Eriti raske on sellisel juhul tööd leida noortel, kellel puudub kogemus ja paljudel ka haridus. Tänapäeva maailmas tö...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium TÄNAPÄEVA MAAILM Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Tänapäeva maailm Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maailma ühtsus ja mitmekesisus.........................................................................4 1.1Peamised arengutrendid................................................................................. 4 1.2Globaliseerumise mitmesugused tahud.........................................................4 1.3Rahvusvahelise suhtluse tihenemine.............................................................5 1.4Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule.....................6 2.Riigid ja Identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena..........................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut PIIRIDETA MAAILM Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline poliitökonoomia Juhendaja: Vanemteadur Toomas Varrak Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus……………………………………………………………………………3 PIIRIDETA MAAILM……………………………………………………………....4 Kokkuvõte…………………………………………………………………………….11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………...13 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva maailm on oma olemuselt ilma piirideta. Riigid küll omavad füüsilisi piire ja igal riigil on oma valitsus, küll aga kaubanduse ning parema majanduse jaoks tehakse endast kõik võimalik, et piirid (kvootide, tollimaksude, füüsiliste piiride jne. näol) ei jääks kaubandusele, innovatsioonile ja haridusele ette. Äri, innovatsioon ning uued teadmised on tänapäeva riikide alusteks, ilma nendeta ei ol...
Vana-Kreeka mõju tänapäeva Euroopale Kreeklaste esivanemate tsivilisatsioon ulatub tagasi peaaegu 2000 aastat eKr. Balkani poolsaar ja Kreeta saar olid asustatud juba 2000 aastat eKr, kuid tõeline kõrgtsivilisatsioon kujunes alles 15. sajandil eKr, siis kui ahhailased vallutasid Kreeta saare. 11.-8. sajand eKr vallutasid doorlased Balkani ning Mükeene kultuur hävitati. Tänapäeva Euroopat on kõige enam mõjutanud just järgnevad Vana-Kreeka ajajärgud: arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus 8.-5. sajand eKr, klassikaline periood 5.-4. sajand eKr ning hellenismiperiood Aleksander Suure vallutustest kuni roomlaste vallutusteni. Vana-Kreekas kujunesid välja valitsemistüübid, mis on laialt tuntud ka tänapäeva Euroopas. Aristokraadid olid suursugust pärisolu suurmaaomanikud. Aristokraatia moodustasid tihtipeale riigimehed ning vaimuinimesed, kelle kätte oli koondunud võim. Tüüpiline nähtus Vana-Kreek...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut MAAILM SUURFIRMADE HAARDES Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline poliitökonoomia Juhendaja: Vanemteadur Toomas Varrak Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus…………………………………………………………………………….3 MAAILM SUURFIRMADE HAARDES…………………………………………..4 Kokkuvõte……………………………………………………………………………..9 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………..11 2 SISSEJUHATUS Piirideta maailm, kapitalismi võit kommunismi üle ning Ameerika Ühendriigid, kui maailmariigi ja kapitalismi kantsi on viinud tänapäeva maailma selleni, et ka firmad on üle kogu maailma saanud ilma suuremate probleemideta laieneda ning oma haaret suurendada. On tekkinud suurfirmad ehk multinatsionaalsed korporatsioonid, mida ei ole enam võimalik identifitseerida ühe spetsiif...
Kirjand TÄNAPÄEVA KANGELASED Me kõik teame lugusid vana aja kangelastest nagu Herakles ja Achilleus. Nemad on väljamõeldud lood ja seletused, miks maailm on selline, nagu ta oli. Tänapäeva kangelased aga ei ole väljamõeldud tegelased taevast ja maa alt, vaid päris elavad inimesed, kes on teinud teistele elavatele heategusid. Tänapäeval ei öelda enam eriti sõna ,,kangelane" oleviku kohta. Seda öeldakse rohkem siis, kui räägitakse mõnest vanast mütoloogiast või müüdist. Tegelikult on päris kangelasi igal pool maailmas. Nad kõnnivad meie seas ringi nagu tavalised kodanikud, kuna nad ongi üldiselt samasugused nagu meie. Nad on ka sisemuselt tegelikult nagu meie, kuigi võib-olla vahel heatahtlikumad ja julgemad. Paljud sellised on ameti poolest politseinikud, tuletõrjujad või kiirabitöötajad. Nad valvavad korda, ohutust ja päästavad elusid - see on nende töö. Politseinikud päästavad i...
Elu globaliseeruvas maailmas Oleme harjunud tänapäeva tipptasemel arenenud ühiskonnaga, kus suurem osa suhtlust toimub internetis ja info jõuab meieni vaid mõne sekundiga. On harjumatu mõelda, et maailmas on veel riike, kus taoline süsteem on vaid helesinine unenägu ja kelle areng on meie omega võrreldes jäänud aastakümneid tahapoole. Elame infoajastus, kus kõik püüdlevad selle poole, et elu oleks võimalikult mugav ja lihtne ning kus kaasaegsuse tähenduse määrab kõige viimane leiutis. Asjade kontrollimatu areng ja täiustumine pole alati hea: hetke kõige aktuaalsem teema kogu maailmas on kodusõda Süürias, mille põhiliseks märksõnaks on keemiarelvad, samuti tänapäeva väljamõeldis. Aastasadade eest poleks selline asi võimalik olnud, kuid mida aeg edasi, seda kiiremini kerkivad esile uued ideed: suuremad, võimsamad, ohtlikumad. Iga hea asjaga kaasneb midagi halba ja töötades välja uusi leiutisi, jäävad need ...
Miks ma ei kuula vanamuusikat? Maailm on läbi aegade arenenud tohutu kiirusega ja eriti kiirelt just tänapäeval. On olnud palju erinevaid moode, vastavalt oludele, võimalustele, inimeste soovile. Kuigi moed teatavasti tulevad teevad nö. Ringe, ehk korduvad, täienduvad nad ikkagist. Seega leian, et ei ole mõtet kuulata midagi vana ja mahajäänut, midagi mille ees on nimi vana, kuigi seda tehakse praegu. See on umbes sama loll kui elada tänapäeva maailmas ja kasutada keskaja tehnilisi lahendusi. Inimesi on erinevaid ja nagu näha osadele see siiski meeldib. Ma leian, et elu peab alati arenema edasi, mitte minema tagasi. Me peame õppima minevikust ja rakendama seda oma olevikus, mitte arvama, et mis oli on õigem kui see mis on praegu. Õeldakse ju, et kes ei mäleta minevikku, see elab tulevikuta. Elades aga minevikus ei saa mingist tulevikust juttugi olla. Kui mõni asi on vanaks jäänud, tähendab see, et sellest on...
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine: 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavate...
Maailm muutub Me kõik elame kaasaegses maailmas. Hetkeks me kõik arvame, et elu meie ümber on kindel, vankumatu, muutumatu. Osaliselt see ka nii on, kui vaadata teemale kitsalt ja väiklaselt. Mina aga tahaksin lahata oma teemat märksa suuremalt. Pole kahtlustki, et meid ümbritsev maailm muutub aja jooksul. Maailm muutub kiiresti, kui vaadata ajaloost, aega, mil meid kattis mandrijää. See kestis ligi kümme aastat, kuni elu lõpuks puhkes õide. Nüüdseks on mandrijää säilinud Antarktisel ja Gröönimaal. Meie ümber liigub pidevalt midagi uut. Mäletan aegu, mil arvuti oli veel algeline. See polnud veel piisavalt arenenud, et sellest väga hästi aru saada. Kuna mina olin veel pisike, tundus arvuti mulle väga huvitav. Kui meie oma perre saime esimese arvuti, uudistasid seda kõik, kaasa arvatud ka mina. Ma küll ei osanud mitte midagi sellega peale hakata, kuid see tundus väga huvitav ...
Unustatud väärtused Väärtused, mis tänaseks võib nimetada unustuse hõlma vajunuteks, määrasid varem paljude inimelude saatused. Sõjaaegsete ideoloogiatega kaasnenud roimadest kõneleb ajalugu massiküüditamistest ja mõrvadest. Millisena nägid maailma need mehed, kes sõnaõigust saamata, kaasati sõjarindele II maailmasõja päevil? Valitses neis tahtmine alustada vastuhakku valitseva korra vastu, või olid nad vaimselt piisavalt meelestatud järgima etteantuid käsklusi? Ideoloogilised põhimõtted, mis on alget ja toetust leidnud tundeelust, võib tänapäeva maailmast välja arvata. Keskendutakse materiaalsetele ja realistlikele väärtustele, mille vähene fantaasiaküllasus võib vähendada elukvaliteeti. José Narosky on öelnud: ,,Sõjas ei ole haavamata sõdureid". Isegi sõjas ellujäänud võitlejatel võib jääda laastav jälg psüühilisele tervisele, mille vastu on aeg kasutu. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ajal ...
Tänapäeva maailma kujundus antiiktsivilisatsiooni põhjal Meie ühiskonda mõjutavad paljud erinevad asjaolud, aga just eelkõige saame öelda, et need on olnud meie kaugest minevikust, antiiktsivilisatsioonidest tulnud suurkujud. Näiteks paljud suured Kreeka filosoofid: Sokrates, Platon ja Aristoteles. Platoni õpetuse järgi eksisteerib täiuslik ideemaailm, materiaalne maailm on vaid selle ebatäiuslik kajastus, ehk siis ta arvas et kuskil on olemas see ideaalne maailm, kus on kõik võimalik, aga ainuke asi oli see et reaalselt polnud jõutud kuskile selle poole. Tänapäeval on täpselt sama moodi, igal riigil meil siin on olemas oma ideaalne kujutlus meie meeilmast, aga reaalselt on ainult mingi pisikene osa sellest teostatud. Ma arvangi, et see on juba tulnud meie antiikajast. On oluline rõhutada et ükski neist loojatest ei kadunud kordagi järjepideva Lääne tsivilisatsiooni mälust. Mõni neist oli võibolla mõnel perioodil vähem kuulus, kuid mitt...
Avatud maailm Tänapäeva maailm on avatud ja palju ohte täis. Praegu on tehnikasajand, kus tehakse uusi programme. See teeb inimeste elu lihtsamaks kuid ka ohtlikumaks. Paljud pered ei saa endale sellist rikkust lubada oma palga tõttu. Interneti kaudu saab inimene teha pangaülekande, osta riideid, tellida välismaalt uusi asju. Kuid mitteturvatud programmi on kerge häkkida ja inimese konto tühjaks teha. Muidugi uuendatakse turvalisuseprotokolle, kuigi mõni leiab ka sealt pääsu sisse saada. Arvutitehnoloogia plahvatuslik areng, eriti interneti kusutuselevõtt, on muutnud personaalarvuti mitmekülgseid suhtlemisvõimalusi pakkuvaks meediumiks. Informatsiooni levitades suudavad massikommunikatsioonivahendid mõjutada rahva meelsust ning käitumist. Ühiskonnas leviv teave võib olukorda nii stabiliseerida kui destabiliseerida ehk kutsuda esile rahutusi ja protesti. Saadav informatsioon kujunda...
Avatud maailm Nimi Tänapäeva maailm on väga avatud ja see tähendab seda, et väga palju ohte täis. Praegu on tehnikasajand ja kõik aina uueneb maailmas. Tehakse järjest uusi programme mis teevad inimeste elu lihtsamaks, kuid samas ka ohtlikumaks. On olemas kõiksugu programme, mille kaudu saad teha näiteks üangaülekannet. Kuid mitteturvatud programmi on väga, väga kerge sisse häkkida ja kohe inimese pangakaardi parool ja kasutajanimi ära võtta. Muidugi programmidega uuenevad ka turvalisusprotokollid, kuid keegi leiab alati neist möödapääasu. Üks suuremaid ohte on globaliseerumine. Globaliseerumine ei ole ainult see, et inimesi tuleb järjest rohkem juurde, vaid see kehtib kõigega. Kõige rohkem just tehnikaga. Igalpool juhivad tänapäevaelu masinad. Kõik, valgusfoorid, autotehased, poed jne, kõik töötavad masinate pealt. Kui maailmast poleks masinaid mis meid...
TALLINNA ÜLIKOOL Tallinna Pedagoogiline Seminar Kairit Lepistu KLÕ1 LAPSEST LÄHTUV KASVATUS Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Eli Laaser TALLINN 2014 Mina arvan, et tänapäeva lastel ei ole enam sellist lapsepõlve, nagu oli minul, minu emal ja vanaemal. Nendest lapsepõlvedest leiame palju sarnasusi, kuid tänapäeva laste lapsepõlv, ei sarnane enam üldse meie omadega. Arvan, et meie lapsepõlv oligi vanasti „Lapsest lähtuv kasvatus“. Me kogesime kõike vahetult, õppisime oma tegemistest ja saime olla küllalt iseseisvad. Nägime töö tegemist ja esitasime palju küsimusi, kuna meid ei „õpetanud“ televiisor või arvuti. Tänapäeva laste maailm on muutunud täielikult, sellepärast me peame taastama laste iseseisvuse, loovuse ja usalduse. Me reguleerime liiga palju lapse elu. Laseme lapsel ise õnnestuda ja ebaõnnestuda! 1. Seleta o...
Uue sajandi väljakutsed Igal ajastul on peetud sõdu, isegi meie esimesed liigikaaslased olid sõjakad. Näiteks on osa teadlasi väitnud, et neandertaallaste salapärane kadumine on selgitatav tänapäeva inimese vägivaldsusega. Nimelt olla viimased meie suurelaubalised sugulased lihtsalt ära hävitanud. Tolle aja kontekstis tähendas see muidugi kivide ja kaigastega loopimist. Aja möödudes võeti kasutusele palju tõhusamad relvad. Alustades mõõkadest ja lõpetades kaugmaaraketidega, mida võib tulistada kas või ümber maakera, seda meetrise täpsusega. Surmavad laengud võivad tulla maa pealt ja maa alt, merelt, õhust või isegi kosmosest. Kuid teatavasti on massihävitusrelvad keelatud ja neid on kasutatud tõesti väga vähe. Tegelikult on ju kõige laiemalt levinud tavalised automaatrelvad need, mis on mõrvanud enamiku sõdades hukkunuist. Lihtsalt ei ole ilus tappa miljoneid korraga, kui saab ...
Kirjand ,,Kas maailm väsib vihkamast?" 12 kl Vihkamine ja viha need on asjad mida tundmata ei ole elanud mitte keegi meist. Ka kõige tuimem inimene vihastab ju millegi peale. Ikka leidub asju, mis meile ei meeldi. Vihkamine ja viha on jõud, mis on maailma kõige rohkem muutnud. Sest nagu juba ajaloo tunnist selge, on inimajalugu üks lõputute sõdade joru. On olnud sõda sõja otsas ja ka suuremaid vahepause suuremate sõdade vahel. Kunagi vist pole olnud nii, et maailmas ei toimuks mitte kuskil mitte ühtegi sõda. Isegi tänapäeval pole jõutud nii kaugele, kuigi räägitakse targast arenenud inimesest. Millal ja kas see ka ükskord lõppeb? Kas on võimalik elada vihkamiseta? Kas enne lõppeb maailm või vihkamine? Kes meist ei oleks unistanud ideaalsest, konfliktideta maailmast...
Inimene õpib kogu elu Kuulsas Ruja laulus on mainitud ,,Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina..." Sellest järeldub, et nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei ole ka inimene iialgi kõike-teadev. Tänapäeva ühiskonna arenev infotehnoloogia, keerukad süsteemid, proaktiivne majanduselu, pidevalt uuenev tehnika ja sellega kaasnev sõnavara lausa nõuavad pidevat juurdeõpet. Käesoleval hetkel on meil hulganisti võimalusi täiendõppeks peale koolide lõpetamist. On erinevid töötubasid, kus arendadada ja täiendada oma teadmisi ning oskusi koos teiste sellest valdkonnast huvitatutega. Ülikoolides on erinevaid täiendõppe kursused, kus saab osaleda loengutel. Töökoha kaudu on võimalik käia oma eriala koolitustel. Täiesti omaette maailm on internetipõhine mõte. Interaktiivse maailma avarustest on võimalik leida vastuseid miljonitele küsimustele, saada infot pea kõige kohta ning lugeda, vaadata ...
Essee Elu globaliseeruvas maailmas Tänapäeva maailm on globaliseeruv, mis tähendab, et kogu maailm püüdleb ühtsuse, võrdsuse poole. Maailmas on nii palju võimalusi, kõik tahavad olla edukad ning paljudele inimestele antakse ka võimalus. Ühtne maailm ja majandussüsteem aitab paremini võidelda looduse eest. Leiutatakse uusi asju, mis on keskkonnasõbralikumad, kasulikumad nagu näiteks keskkonnasõbralikud autod. Selleks läheb vaja mitme riigi või maa abi, ühelt on vaja geeniusi ja leiutajaid, kes tegeleksid uurimis- ja arendustegevusega, teiselt maalt detailide ja sõlmede valmistamist, kolmandalt konstrueerimist. Seda suudab teha ka üks maa või riik, kuid kui organiseerida töö hästi, tuleb kasuks kui erinevaid etappe võetakse ette erinevates kohtades. Näiteks peamine turg oleks suurlinnas kuid konstrueerimine väikelinnades, kus on odav tööjõud, nii tuleks odavam ja kasulikum. Sellise or...
9. klass. Lähiajalugu, 70 tundi Teema ,,Maailm kahe maailmasõja vahel 19181939" läbimise järel õpilane: 1) näitab kaardil Esimese maailmasõja järel toimunud muutusi (Versailles´ süsteem); 2) toob esile rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjusi 1930. aastail; 3) iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda; 4) iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul; 5) iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, ideoloogia, fasism, kommunism, natsionaalsotsialism, repressioon, Rahvaste Liit, Versailles` süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu; 7) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Jossif Stalin, Benito...
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on sallivus aina kasvav probleem. Eriti suureks probleemiks on sallivus heaoluriikidel ning diktatuuri riikides. Sallivuses pole iseenesest midagi halba ja see on isegi hea, näiteks mustanahaliste võrdväärne kohtlemine valgete inimestega. Probleemide koht on aga tingitud globaliseeruvast maailmast tulenevalt. ,,Rikka põhja" kõrge elatustase ja head elutingimused ning koolid on väga ahvatlevaks võimaluseks ,,vaesele lõuna" rahvale. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda ,,rikkasse põhja." Probleemseks kohaks on selle juures aga see, et vaesete hulk kasvab nii suureks, et riik ei tule enam toime ning põgenikud on nõus töötama väga vähes...
Aeg muudab meie väärtushinnanguid Meid ümbritsev maailm on väga kirju. Siin on esindatud erinevad rahvad, kultuurid ja usundid. Meie ümber on palju inimesi, kellel on omad väärushinnangud, millest nad juhinduvad oma käitumisel ja otsuste langetamisel.Väärtused on arusaamad heast ja kurjast, õigest ja valest, neid peetakse oluliseks ja nende poole püüeldakse. Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel arenenud, et oleks saan...
Aeg muudab meie väärtushinnanguid Meid ümbritsev maailm on väga kirju. Siin on esindatud erinevad rahvad, kultuurid ja usundid. Meie ümber on palju inimesi, kellel on omad väärushinnangud, millest nad juhinduvad oma käitumisel ja otsuste langetamisel.Väärtused on arusaamad heast ja kurjast, õigest ja valest, neid peetakse oluliseks ja nende poole püüeldakse. Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel arenenud, et ol...
Kumb riik andis maailmale rohkem, kas Kreeka või Rooma. Kui nüüd vaadata kumb andis maailmale rohkem kas Kreeka või Rooma? Praegu tundub, et mõlemad on suure panuse andnud maailma väljakujundamiseks. Minu vaatenurgast on Kreeka rohkem andnud. Maailmale on Kreeka ja Rooma andnud suure panuse nii kultuurist kui ka spordist. Nagu me kõik teame olid esimesed Olümpia Mängud Kreekas ja see tore spordivõistlus on väga populaarne ka tänapäeval. Eestlastele on Olümpia mängud läbi aegade väga edukad olnud. Vanas- Kreekas võistlesid ainult mehed aga kaasaaegsetes võistlustel osalevad ka naised. Vanasti Kreekas võisteldi ainult üksikutes alades aga praeguseks on neil juba mitu korda rohkem. Kreeka on andnud maailmale veel palju jumalaid ja traditsioone mida osad inimesed jälgivad väga tähelepanelikult ja peavad kinni paljudest traditsioonidest ning austavad paljusi jumalaid. Kreekast on tulnud ka palju võõrsõnu mida väga...
Põlvkondade vahelised suhted. Aeg liigub, mailm areneb, me kasvame, saame paremaks ja targemaks kui meie vanemad, meil on oma eluviis, haridus ja arusaamine maailmast. 15 aastat tagasi noortel polnud mobiiltelefone, arvuteid, inerneti ega facebooki, neil oli rohkem vaba aega, et veeta seda sõpradega ja raamatute taga. Täna kui ümbitsev maailm on nii kiire sammu ette teinud, ka noored muutusid ning koos sellega ka nende suhtumine maailmasse ja teistesse. Sellise põlvkondade vahe põhjusel on vanaema ja kümnenda klassi õppilase vahelised suhted päris rasked. Vanaema loeb uudiseid ajalehest, samal ajal kui tänapäeva õppilane loeb uudiseid oma telefonist. Mõlemad on harjunud oma ajalehtede lugemis viisiga ja arvavad, et see on ainuke võimalik. Mõnes mõttes võib öelda, et kaks põlvkonda räägivad erinevates keeltes, kuna koos ajaga muutub ka keel. Facebook, Iphone, ekool on võõrkeelsed sõnad minu vanaema jaoks. Samamoodi nagu minu jaoks on...
Naine tänapäeva maailmas Naiste maailm on tänapäeval palju kirjum kui vanal ajal. Võrreldes tänapäeva naiste võimalusi keskajaga on näha silmaga märgatavaid muutusi. Täpsemalt on muutunud võrdsus meestega, suurenenud võimalused ja õigused ning väljanägemine. Järgnevalt arutlen nende teemade kohta lähemalt. Tänapäeva maailmas on naiste seas tähtis olla võrdne meestega. Paljud naised tahavad samu ametikohti, mille peal ennemalt olid ainult mehed töötanud, nagu näiteks juhtivad ametikohad (tootmisjuht, president, peaminister, jne). Tänapäeval on see meil siin Eestis võimalik, kuid mina leian, et suure pingega tööd peaksid jääma tugevama soo esindajate valdustesse. Ma tean, et paljud naisõiguslased ei ole minuga nõus aga miks peaks mina kui õrn inimene ennast nii vaevama. Las parem mehed teevad meeste töid ehk füüsiliselt raskeid ja kõrget pinge taluvust nõudvaid töid, sest meie kui naised p...
Kas minu põlvkonna noortel on samasuguseid Probleeme nagu Holden Caulfieldil? Tänapäeval on kahte tüüpi noori. Ühed on need, kes tahavad oma elus midagi saavutada ning näevad selle nimel vaeva, teised noored üritavad aga iga hinna eest vabaneda kohustustest ning teha kõike, mida nad heaks arvavad ja õigeks peavad. Öeldakse, et tänapäeva noorus on hukas, kuid minu arust oli ka Holdeni noorus hukas, kuid oma hukatuse põhjustajaks oli ta eelkõige ise. Arvan, et tänapäeva noortel on mitmeid ühiseid jooni Holden Caulfieldiga. Eriti väljendub holdenlikkus tänapäeva noorte hariduse tähtsustamises. On noori, kes arvavad, et õppimine pole nende jaoks oluline ja loodetakse, et tulevikus laabub kõik iseeneslikult. Ei mõelda oma tulevikule ning hoolitakse vaid enda heaolust, kus tuntakse end kõikidest kohustustest vabadena. Holdeni suurimaks probleemiks oli samuti kooli ja hariduse mitteväärtustamine. Tal oli...
Naine tänapäeva maailmas Maailmas on hinnanguliselt umbes 3,5 miljardit naist. Me ei suudaks kujutada ühiskonda ilma naisteta, me ei saakski, sest siis tekiks küsimus, et kuidas me siia ilma sattusime? Naised on inimkonna emad. Sellest hoolimata ei ole naise positsioon ühiskonnas kaugeltki nii kindel kui mehe oma. Miks? Mulle on alati meeldinud ütlus: ,,mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu". See on lause, mis kirjeldab kõige stereotüüpilisemat suhtumist mehe ja naise seisusest ühiskonnas. Naine ei ole justkui võrdväärne mehega. Aegade alguses jaotusid rollid nii ,et mehest sai leiva lauale tooja ning naisest see, kes hoolitseb kodu ja perekonna eest. Mees oli füüsiliselt tugev ning naise loomulikud omadused soosisid perekonna eest hoolitsemist. Mehele jäi mulje, et ilma temata justkui perekond ei funktsioneeriks. Sest oli tema ju see kes toidu lauale ning katuse pea kohale pani. Tänapäeval ei olukor...
Tulevik - kas ainult minu enda teha? Kes otsustab minu tuleviku üle? Paljud vastaksid, et kes muu kui nad ise. See oleks ju täiesti loomulik oma elu, minu otsused. Kuid ometi leian, et see pole nii lihtne kui esmapilgu paistab. Kindlasti on mul suur mõju oma tuleviku kujunemise osas. Aga on ka teised tegurid lähedased inimesed ja ümbritsev maailm. Milliseks kujuneb tulevik, seisneb selles kuidas tehtud otsused ja muud tegurid kokkulangevad. Suurema osa oma tulevikust määran mina ise. See millised otsused teen, mängivad rolli edasises elus. Tahan kunagi töötada ametil, mida armastan ja mille eest saan väärt tasu. Siiski pole see nii kerge kui tundub, tuleb ju praegu teha otsused, mis määravad selle, kas saan üldse kunagi teha tööd, mida armastan. Gümnaasiumi lõpp on üks tähtsamaid aegu, kus määran ära kõik edasise. Seega ei taha ma oma valikutel eksida. Praegust tööturgu vaadates võtab silme eest kirjuks , ameteid on...
Fantaasiateema kajastumine tänapäeva kirjanduses Koostaja: Marit Juursalu Juhendaja: õp. Leili Lind Fantaasiakirjanduse meelisteemad: Vampiirid Libahundid Zombid Tulnukad Alternatiivajalugu Maavälised eluvormid Maagiline realism ,,Kivid, tulnukad ja sekt", Reeli Reinaus Probleemid: Teose teemaks on tulnukatega seotud probleemid ja see, kuidas mõned inimesed neid uskumusi oma kasuks pööravad. Tähelepanu juhib autor sellele, et inimesi ei maksa usaldada, kui ei tunne neid lähemalt. ,,Inetud", Scott Westerfeld Probleemid: Teos räägib tuleviku võimalusest, kus oleks võimalik kõik inimesed muuta ilusak...
Keskaja võrdlus tänapäevaga. Keskaega teame kui pimedat ajajärku, mil inimestele suruti peale usku ja kirik omas meeletut võimu. Renessansi aja mõtlejad vaatasid sellele perioodile kui vahepealsele, kus midagi tähtsat ei saavutatud. See nimi ongi ajajärgule külge jäänud, kuid tagasi vaadates näeme, et vaimuelu pidev areng toimus kogu ajaloo vältel. Millised vaimuelu erinevused on tänapäeva inimestel keskaja inimesega? Tänapäeva inimesed ei suuda ka parema tahtmise juures mõista keskaja inimesi, kuna meie psüühika erineb nende omast täielikult. Keskaja inimene elas vaimse müüdi maailmas. Kui tänapäeval üritatakse kõigele, mis vähegi ebaloomulik näib leida mingi teaduslik seletus, siis keskajal usuti jumalikku algesse. Mõeldes tänapäeva inimesele, kas kardame me tulevikku sama palju kui kartis seda keskaja inimene? Ei, ma arvan, et mitte, paljude jaoks ei oma tähtsust nn. viimne kohtupäev, mil...
Tänased noored Eesti tuleviku peremehed Eesti on noor riik. Meid ei anna võrrelda Euroopa suurimate ja võimsamate riikidega, sest meil on oma riik olnud suhteliselt lühikest aega. Võib aga kindlasti õelda, et Eesti on saanud selle lühikese ajaga vägagi hästi hakkama. Kõik need suured Eesti juhid on kord noored olnud ja nad ei kujutanud kunagi ette, et just nemad tõusevad riigi tippu. Kord aga saavad meie tänapäeva noortest riigi tulevased juhid. Mida aga peaksid noored tegema, et nende riik oleks tulevikus kõrgel tasemel? Iga uus põlvkond on kindlasti mõelnud selle üle, et kuidas küll nemad tulevad hakkama tulevikus oma maa valitsemisega. Riigi peremehed ning juhtkond vahetub tegelikult kogu aeg sujuvalt. Kuna aga iga uus põlvkond on üles kasvanud uues keskonnas, siis seetõttu muudab iga uus põlvkond meie ühiskonda ja nende elukorraldust nii, nagu nende arust on kõige sobivlikum. Kuigi arvan, et noortel ja...
Rate.ee Tänapäeva keskmise noore inimese maailm õppimise ja hobide kõrval on www.rate.ee, www.orkut.com, messenger jms tohutute võimalustega interneti suhtlusportaalid. Meie, noored ega ka täiskasvanud väga sageli ei hooma suhtlusportaalide ohtlikkust. Oma isikuandmete kaitsetust. Kui vaadata ringi www.rate.ee internetileheküljel, siis on seal näha vägagi paljude noorte, vanuses 12-16 äärmiselt väljakutsuvaid pilte. Need on noored, kes alles on avastamas oma seksuaalsust, kellega on väga lihtne manipuleerida, kelle hirmude ja häbitundel on hea mängida, keda kõige julmemal moel ära kasutada. Vahel tundub mulle, et kui väärastunud maailmapildiga inimene satub www.rate.ee internetileheküljele, siis võib ta endale julgesti öelda: "Tere tulemast pedofiilide paradiisi!" Olen kindlalt seda meelt, et antud teemat on eesti ühiskonnas vähe kajastatud. Ei piisa ühest kahest saatelõigust ja paarist arti...
Arutlus: Kreeka kultuur-miks Euroopa kultuuri häll Kreeka riik tekkis 2000 a. eKr ja hajus ära aastal 30 eKr, kui Maketoonia võeti üle varase Rooma keisririigi poolt, aga kreeka kultuur elas edasi. Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst . Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikaks. Kreeka kunst on mõjutanud kõiki euroopalikke kunstivoole, eriti aga renessanssi ja klassitsismi, mille parim näide Tartus on Tartu Ülikool. Roomlased võtsid kreeklastelt üle nende amfiteatrite disaini aga tegid seda võimsamaks. Kreeka kirjanduses on peamised kangelaseeposed millest kõige tähtsamad on Homerose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" nendest on tekkinud rüütlikirjandus ja kreeka mütoloogiat kasutatakse tänasepäevani kirjanduses. Peale kangelaseeposte on Vana-Kreeklaste käest me saanud ka lüürika. Lüürikast kujunesid ...
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Kõik noored ja entusiastlikud elluastujad püüdlevad õnneliku ja naudinguterohke elu poole. Iga üks valib eesmärgini jõudmiseks oma tee ja langetab ise otsuseid. Tänapäeva tarbimisühiskonnas elavate noorte kõrgeimaks sihiks on tihti jõukus ja kõrge positsioon tööpostil. Tihti juhtub, et seetõttu jäävad tõelised väärtused välisele hiilgusele suunatud elulaadi varju. Inimene areneb terve elu jooksul. Freudi määratluse järgi on areng alateadvuses pesitseva teadvustamatu toomine teadvusesse; Carl Jung näeb arengut psüühika tervikuks saamises, kus on ühendatud kõik inimeses olevad vastuolulised tendentsid; Maslow' jaoks seisneb see hoopis vajaduste hierarhias järjest ülespoole ronimises ja kaugenemises bioloogilistest vajadustest kõrgemate eetiliste ja esteetiliste väärtuste poole. Tundub, et tänapäeva ühiskonda need, pigem vaimsusele suunatud teooriad, enam väga hästi ei sobitu. Tänapäeva noorte jaoks ...
Artur Sandmani lugu 1) Artur Sandmani lugu on eriskummaline just oma toimumispaiga pärast. Peategelane jätab oma rutiinse elu isekeskis edasi elama ning sukeldub oma enese sisemaailma. Tegevuskohtadeks on Sandmani mõttemaailma sopid, kus kõik tundub liigagi sürreaalne ja mõistatuslik. Tema mõttemaailm oli suur kõrb, mille erinevatest paikades elasid erinevad inimesed oma eriskummalist elu. Ühest kohast teise saamine oli kõigest kõndimise vaev seniks, kuni ilmus teeviit ja midagi uut silmapiirile ilmus. Selles maailmas oli aeg pikem kui reaalses maailmas. Kui peategelasele tundus, et ta oli oma alateadvuses rännanud juba kuid, kui mitte aastaid, siis tegelikkuses oli möödunud ainult nädal. 2) Novellide tegelased olid kõik omamoodi kummalised ja erinevad, kuid ometigi mõistis ka Sandman lõpuks, et justnimelt kõik tegelased on millegi poolest teineteisega sarnased. Lõpuks oma sihi, Sinise Kapteni juurde jõudes ja teda...
BORIS GROYS "STALIN-STIIL" - kokkuvõte (1/4) Akadeemia 1998 2-5 Sissejuhatus: kuidas historiseerida stalinlikku kultuuri Bolevistlik maailm pidi tulema parem, õiglasem ja ilusam kui eelmine. Kogu maailm tuli allutada ühele instantsile, mis korraldaks kõike. Partei juhtkonnast sai kunstnik, kelle materjaliks oli maailm. Descartes tahtis ka maailma muuta, aga tema otsustas alustada oma mõtete korrastamisest. Marksism kuulutas aga, et mõtlemise muutumine käib keskkonna muutumisega kaasas. Huvitav, kuidas uut maailma loob mõistus, mis on loodud vanade olude poolt? Seega peab uue maailma loomine olema puhtalt kunstiline ehk irratsionaalne. Valitseja eristub tavainimesest sellepärast, et suudab võimu tõttu näha tervikut, järelikult iga kriitika tema aadressil on lihtsalt rumala mõistuse (vanade tingimuste mõjutatud või lihtsalt ühekülgne) väljendus. Läänes uus kord ei võitnud, sest lääne revolutsioon hindas traditsiooni ja tulemuseks oli...
Karin Valt 11.b Käisin Tallinna Kunstihoones vaatamas näitust kaasaegsest kunstist näitust ,,Eksootika". Sealt võis leida väga palju mitmekesiseid ning huvitavaid töid. Kaasaegne kunst on mind alati huvitanud, sest see on midagi erilist ja midagi teistsugust. Selles stiilis on lubatud kunsti edasiandmiseks kõiksugused meetodid. Näitusele sisenedes esimeseks pilgupüüdjaks oli näituse sissejuhatus, mis oli paigutatud erkoranzi seinale. Seda lugedes, pani mind mõtlema, et näitusele kuhu olen sattunud on müstiline ja erakordne, sest eelnevalt olen elus vaid korra käinud mittekaasaaegse kunsti näitusel. Esimene teos, mis mind enim kõnetas oli Kennard Philipsi tehtud ,,Photo Op". Antud teos pani mõtlema, et kas see on päriselt nii juhtunud või on tegemist photoshopiga? Mehe ilme vastab kõigele välja arvatud sellele, mis tema taga toimub. Tavaolukorras inimesed satukisd paanikasse ja kindlasti ei paneks rõhku pildistamisele, kuid kindlasti ol...
21. SAJANDI KOOL Maailm meie ümber areneb igapäevaselt ning pidevad elumuutused hõlmavad pea igat valdkonda niisamuti ei jää ka puutumata haridusvaldkond. Vaatamata sellele, et järk-järgult toimub haridussüsteemis edasiminek, tundub aeg-ajalt siiski, et me oleme takerdunud eelnevate sajandite jooksul väljakujunenud haridusmudelisse ning ei kasuta maksimaalselt ära arenenud tehnoloogia võimalusi. Fundamentaalne küsimus seisneb aga selles, et milline peaks õigupoolest olema 21. sajandile vastav kool? Õpilase koolielu sujuvus on suurel määral mõjutatud motivatsioonist või selle puudumisest. Motivatsioon saab tekkida vaid sellisel juhul, kui õpilasel on huvi õpitava vastu. Paraku aga ei leia mina, et 21. sajandi koolilapsele võiks pakkuda huvi raamatute lugemine, mis kirjeldavad raskeid tööpäevi täis põlluharimist ning seda tööriistadega, mille nimetused tänapäeva lastele piltigi silme ette...
Iga põlvkond on rohkem oma aja kui isa nägu Pidevalt kuulevad tänapäeva noored kodus taolisi ütlusi: ,,Meie pidime kooli ajal igal vaheajal kolhoosis tööd rabama, hommikust õhtuni!" Niimoodi me muutumegi, uued on eelmistest erinevad. Juba need ütlused, mille tähedusest meil, tänapäeva noortel, õrna aimugi pole, näitavad, et oleme oma vanematest täiesti erinevad, oleme järjekordne omanäoline põlvkond. Kui tagasi vaadata, siis polnud meie vanematel ja vanavanematelgi taolist põlvkonnalist sarnasust. Siis ei saanud lapsevanemad aru mürtsuvast 80ndate popmuusikast, noorte suurest huvist välismaa asjade vastu, läikivatest diskorõivastest ja paljust muustki. Kui tänapäeval räägivad vanemad oma järeltulijatele raskest kolhoositööst, siis neile räägiti karjas käimisest ja väideti, et kolhoosis saavad lapsed lausa puhata. Veel rohkem tagasi vaadates näeme, et lisaks neile olid erinevad ka vanavanemad ja nende...
Sissejuhatus Meedia on organiseeritud tehnoloogia, mis teeb võimalikuks massikommunikatsiooni (Denis McQuail). Tänapäeva meedia mõjutab õigupoolest kõiki elualasid ning etendab paljudes suhetes võtmeosa. Kommunikatsioonitehnoloogia on tänapäeva üks kiiremini arenevamaid teadusharusid. Enamik, mida me ümbritsevast teame, ongi saadud meedia kaudu. Oma referaadis käsitlen ma meediat demokraatlikus ühiskonnas. Meedia liigitamine 1. Ajaleht (jm. trükised) - perioodiline väljaanne mis ilmub suhteliselt lühikese ajavahemiku järel ja teavitab lugejaid nii päevasündmustest kui ka aktuaalsetest probleemidest, levitab arvamusi ja pakub lisaks meelelahutust ja elutarvelist teavet. 2. Raadio - raadioaparaadist meieni kostev helide maailm, milles segunevad sõnad, muusika, aga ka kõik muud kõrvaga kinnipüütavad helid loodushäältest inimese kunstlikult tekitatud heliefektideni välja. Raadio annab teavet ümbr...
KESKAJA INIMESE SUHE TEADMISTE JA MAAILMA MÕISTMISEGA. Lende Saluvee, EKL-1 kõ Keskaegne maailm oli väga erinev ja paljud selleaegsed ülestähendused on seotud üleloomulike jõududega ning kubisevad ka ebaharilikest olenditest (koerapeaga inimesed, merineitsid, ükssarved jne). Selle aja mõtlejate autoriteetideks olid kirik ja Piibel. Keskaegse arusaama kohaselt jagunesid kõik elusolendid kolme rühma: loomad, inimolendid ja hingelised olendid (inglid, deemonid). Herefordi katedraalis hoitakse Mundi kaarti, mida vaadates tundub, et kaart eirab igasugust loogikat. See meistriteos valmistati umbes 700 aastat tagasi. Kaart põhjustab siiani imetlust ja hämmingut. Teos on samaaegselt nii kaart kui ka keskaegne entsüklopeedia. Kaardi keskel asub Jeruusalemma linn. Kujutatud on kolme mandrit: Aasia, Aafrika ja Euroopa, lisaks veel 500 joonistust linnadest, mis sel aja...
Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass 18. Kiri, haridus, kirjandus ja teater Kreeka tähestik ehk alfabeet on loodud foiniikia tähestiku põhjal u 800 aastat eKr. Kreeka tähestikust kujunes aja jooksul ladina tähestik, mida ka meie kasutame. Keskajal loodi Kreeka tähestiku põhjal aga slaavi kiri. Kirja kasutati teatud elualadel, kuigi seda mõistsid elementaarsel kujul ka tavakodanikud. Kreeka ühiskond valdas küll kirja, kuid peamine asjaajamise teostati siiski suuliselt. Kooliharidust anti ainult poistele, kes hakkasid õppima alates 7. eluaastast. Õpetati lugemist, kirjutamist, muusika algeid ja katkeid tähtsamatest luuleteostest. Vaesemad lapsed käisid koolis, rikkamaid õpetas pedagoog ehk ,,lastejuhtija". Tüdrukuid kasvatas iga pere eraldi (tegelesid majapidamis- ja käsitöödega. Ainult Spartas tegid tüdrukud ka kehalisi harjutusi. Kreeklased, eriti aga aristokraadid, armastasid väga kangelaseeposid. Tuntumad on ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", mille...
Jostein Gaarde "Sofie maailm" 12.b Jostein Gaarder · Sündinud 8. augustil 1952. aastal Oslos · Üles kasvanud pedagoogide peres · Lõpetanud Oslo Katedralikooli ja Oslo Ülikooli · Elukutselt õpetaja, erialaks on filosoofia Looming · Kirjutab sageli laste vaatenurgast, püüdes näha maailma läbi nende pilgu · Kirjutadb juttude sisse omakorda lugusid · Läheneb oma lugudes maailmale filosoofilise pilguga · Soovib oma teostega äratada tänapäeva pealiskaudses inimeses jumalikku olevust Teosed · Apelsinitüdruk (2004) · Sirkusdirektørens datter (2001) · Mängukaartide saladus (1990) · Sjakk Matt (2006) · Saladuslik jõulukalender (1992) · De gule dvergene (2006) · Sofie maailm (1991) · Slottet i Pyreneene (2008) · Vita brevis (1996) · Maya (1999) · Diagnosen og andre noveller (1986) · Froskeslottet (1988) · Bibbi Bokkens magiske bibliotek (1993) · I et speil, i en gåte (1...
Millised olid ristisõdade tagajärjed Idamaadele ja Euroopale? Ristisõjad on sõjaretked, mida korraldati 1096.-1270.aastatel katoliku kiriku õhutusel mittekristlaste ja ketserite vastu. Eesmärk oli suurendada paavsti autoriteeti, mis tähendas Jeruusalemma ja Püha Maa muhameedlastelt vallutamist ning ülemaailmse paavstiriigi loomist. Ristisõdades olid vastakuti 3 tsivilisatsiooni: läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants, mille vahel küll süvenes vaen, kuid mis said sõja lõppedes mõjutatud üksteisest. Ristisõdade tulemusena virgus eurooplaste suhtlemine Idamaadega: arenes kaubandus, õpiti tundma paljusid tundmatuid käsitöövõtteid, nagu näiteks paberi valmistamine, mis on tänapäeva Euroopas äärmiselt tähtsaks materjaliks saanud. Peale selle tutvuti ka võõramaa saadustega: roosuhkru, riisi, aprikoosi ja sidruniga, mida leiab pea kõigi eurooplaste toidulaualt. Euroopas algas kiire kaubavahetuse ja käsitöö areng, ...
Must ja valge Tänapäeva maailm on enamjaolt vaid kahes värvis must ja valge. Inimesed on täiesti raamidesse surutud, kõik peab olema ühtemoodi, kui keegi erineb vaadatakse kohe viltu ning pannakse erinevust pahaks. Eestlane on juba loomult kade inimene ning enamus asju tehakse ahelreaktsioonis, näiteks kui naaber ostab endale uue muruniiduki on seda vaja ka kohe endale soetama hakata või kui klassiõel on uus paar teksapükse on neid ka kohe endale vaja, mis sest et vanad täitsa käimiskõlblikud veel on. Kui inimene julgeb hallist massist erineda peetakse seda edevaks või arvatakse, et inimene peab ennast teistest paremaks. Teisest küljest jälle kui inimesel pole viimase moe järgi riideid või ta ei ole väga seltskondlik on kohe arvamus, et tegemist on friigi või erakuga, kes ei sobi maailma. Must ja valge on väga konkreetsed ja selged värvid ning selle järgi võib ka ühiskonna kaheks jaotada: ühed on valged ...
Augustinus - ,,Parem armastada ja kaotada, kui üldse mitte armastada." ,,Olla või mitte olla?" kõlas Shakespeari ,,Hamletis", kuid sama hästi võib mõtiskleda: armastada või mitte armastada see on küsimus. Rooma filosoofi ja kristlike maailmavaadete pooldaja Augustinuse arvates on parem alluda sellele kõikehõlmavale tundele ka siis, kui tulevikku jääb mõru maik. Kuid kas tõesti on see ultimaatum ainus võimalus kellestki kogu südamest hoolida? Armastus on olnud läbiv teema pea kõikidel inimestel ...
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkus...
Nüüdiskultuuri suurimad probleemid Kultuuri saab mõista mitmeti. Enamasti mõistetakse selle all inimtegevust. Räägitakse üha rohkem kultuursest või ebakultuursest käitumisest, samas on tõsisasi, et mida üks peab kultuurseks, ei tarvitse seda teiste jaoks sugugi olla. Meie ajastu kultuuri võib nimetada nüüdiskultuur, mille negatiivsed mõjud inimestele on näha kõige tavalisemas tänavapildis noored tüdrukud nappides miniseelikutes suitsu tõmbamas ning tahaes-tahtmata tekib tunne, et preilide ainus enseväljendusviis on ebaeetilisi väljendite kasutamine karjuval toonil. Näitena võib tuua Rakvere bussijaama, kus 5 minuti jooksul kohtab vägagi ,,värvikaid" persoone. Kõik me tahame olla kultuursed, kui kas tõesti nüüdiskultuuri järgides suudame seda saavutada? Meedia mõjutab nüüdiskultuuri väga tugevalt. Televisioon, raadio, ajakirjandus ning neist kõige suurem mõjutusvahend internet kõik nad on meile kõikjal kät...
Rocca al Mare Kool PLATON: IDEEDE MAAILM JA IDEAALRIIK Referaat Koostaja: Johanna Lass 10. klass Tallinn 2017 1 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ideeõpetus.............................................................................................................................................3 Filosoofiariik........................................................................................................................................4 Kokkuvõte............................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
