Nüüdiskultuur (0)

Nüüdiskultuuri suurimad probleemid
Kultuuri saab mõista mitmeti. Enamasti mõistetakse selle all inimtegevust. Räägitakse üha rohkem kultuursest või ebakultuursest käitumisest, samas on tõsisasi, et mida üks peab kultuurseks, ei tarvitse seda teiste jaoks sugugi olla. Meie ajastu kultuuri võib nimetada nüüdiskultuur, mille negatiivsed mõjud inimestele on näha kõige tavalisemas tänavapildis – noored tüdrukud nappides miniseelikutes suitsu tõmbamas ning tahaes- tahtmata tekib tunne, et preilide ainus enseväljendusviis on ebaeetilisi väljendite kasutamine karjuval toonil. Näitena võib tuua Rakvere bussijaama, kus 5 minuti jooksul kohtab vägagi „värvikaid“ persoone. Kõik me tahame olla kultuursed, kui kas tõesti nüüdiskultuuri järgides suudame seda saavutada?
Meedia mõjutab nüüdiskultuuri väga tugevalt. Televisioon , raadio, ajakirjandus ning neist kõige suurem mõjutusvahend internet – kõik nad on meile kõikjal kättesaadavad ja kasutame neid erinevalt igapäevases töös, õppimisel ja vabal ajal. Probleemne mõju meie kultuuris on meedial alates lasteaiaealistest – multikad on vägivaldsed ning lapsed saavad oma esimesi kultuurielamusi joonisfilmidest, samuti on neile multikategelased eeskujude eest ning nad võtavad seda tõena, et peksmine ja tulistamine on igati normaalne. Oma lapsepõlvest mäletan näiteks „Mõmmi aabitsat“ , kahjuks selle taolisi joonisfilme tänapäeva kultuuris enam ei tehta , praegusel ajal asendab aabitsalugusid futuristlikud digimonid.
Internet on väga tugevalt juurdunud meie kultuuri. Enamik inimesi ei kujuta ette päevagi ilma virtuaalmaailmata. Kuid see maailm kujutab endast väga palju ohtusi, enamjaolt noortele. Üheks populaarseimaks veebikeskonnaks teismeliste hulgas on rate .ee, kuhu noored süüdimatult riputavad endast paljastavaid pilte ning suhtlevad endast tunduvalt vanemate inimestega, kas siis teadlikult või enesele teadmata. Tutvumisportaali kasutajate hulgas on tohututul hulgal pedofiile ning kurjategijaid, kes valetavad enda vanust , panevad üles varikontosid võõraste piltidega ning noored, kes on naiivsed langevad ahistamise ohvriks. Näiteks möödunud aasta märtsis tappis end 14-aastane Viljandimaa poiss Sten Kalma , keda eelnevalt interneti vahendusel võrgutas ja šantažeeris rate.ee-s ennast „hispaanlannaks“ nimetanud isik, netiahistaja osutus 22aastaseks töötuks noormeheks.
Nüüdiskultuuri ühe suurima probleemina võib tuua nn joomiskultuuri. Alaealised tarbivad meeletutes kogustes alkoholi, paljud tuues vabanduseks, et muu ajaveetmisvõimalus ei olevat piisavalt „lahe“. Samal põhjusel hakatakse ka suitsetama, kuid ka soovi pärast seltkonda sobituda. Näiteks tudengielu ja alkohol käivad tänapäeva kultuuris käsikäes, mõnede mõistes tudengiks olemine õllekraani all olemist tähendabki. Meedias kajastatakse ning promotakse liigselt alkoholi ning seda kujutatakse reklaamides reeglina positiivses võtmes ning uuringud näitavad, et need tõepoolest suurendavad inimeste alkoholitarbimist. Väga tugev reklaam massjoomistele on üleriigilised joomisüritused, olgu selleks siis Õllesummer või Õlletoober, menukad ja enimkülastatavad üritused on nad meie seas ikka.
Tänapäeva kultuuri negatiivseid mõjusid võime täheldada ka oma tervises . Kui varem oli kehalise kasvatuse tunnis käimine ning seal ette nähtud harjutuste sooritamine rangelt kohustuslik, siis tänapäeval enamikes koolides mängitakse kehalise tundides lihtsaid pallimänge, konkreetsed kriteeriumid aine läbimiseks puuduvad. Lapsed saavad endale ise tunnist vabastus tõendeid kirjutada ning selle asemel, et enda füüsist arendada, eelistatakse veeta aega televiisori ees, videomänge mängides või internetis istudes . Need mitte ainult ei pärsi füüsilist, vaid ka vaimset seisundit . Nüüdiskultuuris on väga populaarsed erinevad spordiklubid, kuid keskmisele eestlasele , eriti praegusel majanduskriisi ajal, jäävad nende uksed suletuks , kuna ei suudeta seda teenust endale lubada.
Tänapäeva üha muutuvas ja ebakindlamas maailmas, kus kultuur muutub iga päev, pole meil siiski põhjust muretseda – me oleme kõik siiski omal moel kultuursed kui üritame jääda eelkõige iseendaks, massi sulandumist väldime ning ei võta nüüdiskultuuri puhta kullana.