Näitus „Eksootika“. (0)

Karin Valt 11.b
Käisin Tallinna Kunstihoones vaatamas näitust kaasaegsest kunstist näitust „ Eksootika “. Sealt võis leida väga palju mitmekesiseid ning huvitavaid töid. Kaasaegne kunst on mind alati huvitanud, sest see on midagi erilist ja midagi teistsugust. Selles stiilis on lubatud kunsti edasiandmiseks kõiksugused meetodid. Näitusele sisenedes esimeseks pilgupüüdjaks oli näituse sissejuhatus, mis oli paigutatud erkoranži seinale. Seda lugedes , pani mind mõtlema, et näitusele kuhu olen sattunud on müstiline ja erakordne, sest eelnevalt olen elus vaid korra käinud mittekaasaaegse kunsti näitusel.
Esimene teos, mis mind enim kõnetas oli Kennard Philipsi tehtud „Photo Op“. Antud teos pani mõtlema, et kas see on päriselt nii juhtunud või on tegemist photoshopiga? Mehe ilme vastab kõigele välja arvatud sellele, mis tema taga toimub. Tavaolukorras inimesed satukisd paanikasse ja kindlasti ei paneks rõhku pildistamisele, kuid kindlasti oleks ka inimesi, kes suudaksid säilitada külma närvi. Pilt iseloomustab tänapäeva elu, kus väga paljude unistuseks on saada raha ja kuulsaks . Kas tõesti on kuulsus palju tähtsam kui elu? Minu arvates, selle teose peateemaks on järgmine : Igal inimesel on oma väärtushinnangud, mida nad erinevalt ka hindavad. Kunstnik on suutnud hästi edasi kanda tänapäeva ning seda näidanud väga ekstreemses kohas. Arvan, et tänapäeva ühiskonnas hinnatakase suurt palka ja luksuslikku elu, arvates, et see on õigeim valik. Kahjuks paljudel on kadunud oskus omada armastavat perekonda ja hoolida tervisest, mida üldjuhul raha eest osta ei saa. Seega see teos paneb mõtlema elu üle!
Lemmikuks tööks oli „Eksootika“ näituse Tone Kristin Bjordami „ Korall “. See oli näituse suurim teos ning püüdis kiiresti ka minu pilgu. „Korall“ oli kujutatud kaasaegsete vahenditega valgele seinale, mis liikus. Korall ise oli guašsivärvidega kujundatud ja muusika saatel muutis ta ka värve. Selline kooslus tekitas hüpnoosi ja mediteerimistunde ja pikemalt vaadates olin „Korralist“ lummatud. Seda vaadates hakkas aju tootma seoseid eluga. Kohe tuli mõttesse , et äkki oleme kõik siia ilma loodud: läbi värvide ja nende ilu. Pani mõtlema, et niimoodi ongi maailm loodud ja organismid selle tagajärjel. Rohkem vaadates hakkas see tunduma, et kõik ei olegi nii puhas, nagu esialgu paistis. Hakkasin nägema mütoloogilisi kujutisi ja nägin värvide vahel ka musta. Arvan, et teose autor tahtis „Korraliga“ öelda, et ilu taga on peidus ka koledus. Ma ei väida, et must on halb värv, aga räägitakse, et õnne see ka ei too. Iga inimene näeb igas kunstiteoses oma pilti ja see kaasaegse kunsti näide annab hea keerulise mõtestamise teosest!
Jäin näitusega rahule ja veendusin, et kaasaegne kunst on kõikidest kunstivaldkondasest kõige laiaulatuslikum ja põnevam. Hoolimata sellest, et teoseid oli vähe, sain teada, et kunsti tegemise võimalusi on väga palju ja alati saab midagi täiesti uut välja mõelda. Avastasin, et kunsti edasiandmiseks on võimalik kasutada tänapäeva „tehnikaimesid“: ipad’id, fotokaameraid ja arvutiprogramme. Kokkuvõttes olin külastatud näitusega rahul ja see pakkus mõtlemisainet ka hiljem.