Hendrik Madison G2D Pärnu Ühisgümnaasium Olümpimängud Sissejuhatus Olümpiamängud on midagi, mis annab sportlastele võimaluse oma taset maailmale näidata. Selles osaleb tuhandeid sportlasi enam kui 200 maalt. Nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid kordamisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant. Ajalugu Esimesed antiikolümpiamängud toimusid arvatavasti 776. aastal eKr peajumal Zeusi auks. Nüüdisaegsed olümpiamängud on inspireeritud antiikolümpiamängudest, mida peeti 4. sajandini pKr Kreekas Olümpias. Kongress toimus Pariisis 16-24. juunil 1894. aastal asutas
Taimekasvatuses viljeleti oliivide, viinamarjade, tsitrusviljade ja aiasaaduste kasvatamist. Kaevandatei maapõuest peamiselt vaske. Kreeklased ise nimetasid ennast helleniteks. Nime kreeklased said nad endale roomlastelt. 1 Vana-Kreeka ajalugu nimetatakse antiikajaks, see paralleelselt kristliku keskajaga on kujundanud tänapäevase euroopa. Scholae - puhkus. Sellest nimest tuleb sõna kool. Pedagoog - rikkaste kreeka laste orjad, kes saatsid lapsi kooli ja koju. Gymnasium - õppeasutus 16-18 aastastele poistele, kus õpiti spordialasid, muusikad, kõnelemist jne. 1.1 KREEKA AJALOO PERIOTISEERING: 1. Kreeta-Mykeene kultuur - 2. aasta tuhat eKr - XII sajand eKr. 2. Homerose aeg ehk tume ajajärk - XI-IX sajand eKr. 3. Arhailne aeg - VIII-VI sajand eKr. 4. Klassikaline ajajärk - V sajand eKr. Vana-Kreeka õitseaeg. 5. Hellenismi aeg - 330 eKr-146eKr. 6. Rooma aeg - 146eKr-395pKr.
Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks. Zeus pöördus tagasi taevasse ja kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse. Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes andis omakorda jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeus isa pigistas pilvi, et vihma sajaks. Phokise maakonnas kerkis üle veelagendiku veel ainult Parnassose mägi. Selle mäe poole suundus väike lootsik, milles istus Prometheuse poeg Deukalion oma naise Pyrrhaga. Niipea, kui Zeus märkas, et inimsoost on järelejäänud vaid nemad, lõpetas ta uputuse. Deukalion ja Pyrrha tänasid jumalaid uputuse lõpetamise eest ja soovisid, et nad suudaksid savile hinge
5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam- ja Ülem- Egiptus. Pärimuse järgi liitis need ühtseks riigiks 3000.a. eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes, rajades ka uue pealinna Memphise. · Seda perioodi, u 3000 2650 eKr, nimetatakse varadünastiliseks perioodiks (I-II dünastia). Umbes sel ajal tekkis ka hieroglüüfkiri. · Vana riik (III-VI dünastia, u 2650-2130 eKr). 26.sajandil eKr - IV dünastia vaaraod Cheops, Chephren ja Mykerinos rajasid Memphise lähedale Gizasse suured püramiidid. Aga juba 25.sajandil eKr loobuti hiigelsuurte püramiidide ehitamisest ning piirduti väiksematega. · Vaheperiood (VII-XI dünastia), mil tugevnesid Ülem-Egiptuses Teeba valitsejad, allutades 1960.a. eKr kogu riigi oma võimu alla. · Keskmine riik (XII-XIV dünastia, u 1950-1650 eKr)
............................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kronoloogia............................................................................................................................. 3 Rooma linna algus.................................................................................................................. 4 Rooma linna teke................................................................................................................. 5 Kuningate aeg Roomas....................................................................................................... 5 Varane vabariik....................................................................................................................... 5 Varane ühiskond......................................................................................
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurendada
Ümbritsetud kõrbetega : Nuubia, Sahhara, Siinia. Kaitstus vaenlaste eest. Tänu selle oli tsivilisatsioon teiste eest suletud. Põhietapid : 1. Varadünastiline aeg : · 5000 2700 eKr. · 3000 eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad kogu riigi ühtseks. · Kuningas Menes, pealinn Memphis. · Kuninga piiramatu võim. · Hieroglüüfkiri.. 2. Vana riik : · 2700 2200 eKr. · Suured püramiidid. · Tsivilisatsiooni tunnuste kujunemine. 3. Keskmine riik : · 2000 eKr 1650 eKr. · Nomarhhid maakondade valitsejad. · Teeba tähtsaim usukeskus. · Elukutseline sõjavägi. · Allutati Nuubia põhjaosa.
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega
Kõik kommentaarid