Arutlus Ristisõdade tagajärjed Idamaadele ja Euroopale (1)

Millised olid ristisõdade tagajärjed Idamaadele ja Euroopale?
Ristisõjad on sõjaretked, mida korraldati 1096.-1270.aastatel katoliku kiriku õhutusel mittekristlaste ja ketserite vastu. Eesmärk oli suurendada paavsti autoriteeti, mis tähendas Jeruusalemma ja Püha Maa muhameedlastelt vallutamist ning ülemaailmse paavstiriigi loomist. Ristisõdades olid vastakuti 3 tsivilisatsiooni: läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants, mille vahel küll süvenes vaen, kuid mis said sõja lõppedes mõjutatud üksteisest.
Ristisõdade tulemusena virgus eurooplaste suhtlemine Idamaadega: arenes kaubandus, õpiti tundma paljusid tundmatuid käsitöövõtteid, nagu näiteks paberi valmistamine, mis on tänapäeva Euroopas äärmiselt tähtsaks materjaliks saanud. Peale selle tutvuti ka võõramaa saadustega: roosuhkru, riisi, aprikoosi ja sidruniga, mida leiab pea kõigi eurooplaste toidulaualt.
Euroopas algas kiire kaubavahetuse ja käsitöö areng, vabaneti Bütsantsi vahendusest kaubanduses ning juhtivateks said peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad , kes auahnelt suutsid suurendada idakaubandustest saadavaid kasumeid ning tänu millele on Itaalia praegugi üks arenenumaid riike Euroopas ja võib öelda, et ka maailmas.
Ristisõdade käigus rüüstati ja lõhuti paljusid kloostreid, kirikuid ja raamatukogusid, mistõttu on maailm kaotanud palju väärtuslikku ajaloolist informatsiooni varem toimunu kohta ja suursuguseid ehitisi keskajast. Seetõttu on kindlasti maailm kultuuriliselt vaesem ja vähem arenguvõimelisem.
Islamimaailmad liitusid ristisõdade käigus, mistõttu olid nad üheskoos suutelised vastu hakkama kristlastele, kes vägisi oma usku peale suruda tahtsid. Tänu sellele liidule jäid Jeruusalemm ja Püha Maa muhameedlaste valdusesse. Mis on minu arvates hea säilitamaks tasakaalu eriusuliste vahel maailmas.
Euroopas, sealhulgas ka Eestis on ristisõdade tagajärjeks laialdaselt levinud ristiusk ning kristlikud kirikud. Eurooplased on võtnud omaks tänu sellele kristlaste kombed ja uskumused, peetakse jõule, lihavõtteid ning teisi kristlikke pühi ja tähtpäevi. Ehkki maailmamõistes ei ole ristiusk ainus usk, on see Euroopas siiski levinuim.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et ristisõjad ei täitnud küll esialgseid eesmärke, kuid arendas väga palju eurooplaste oskusi ja laiendas silmaringi. Idamaadel aga avanes võimalus suhelda vabamalt muu maailmaga ning säilitada oma usk ja kultuur. Kuigi kaotused ristisõdadest on üüratud, usun et kõik halb on millegi jaoks ka hea, ehkki ei pea õigeks vägisi oma arvamuse/usu peale surumist, nagu seda tegid ristisõdijad.