sajandi arhitektuurile. Hoone ülaosa ümbritseb triglüüfidega friis ning hammaslõikes katuseääris. 1998. aastal taastati Krause-aegse maketi järgi fassaadi esialgne värvigamma valgete sammastega kivihall seinapind ning kuldkollase taustaga valged ornamendid. Peahoone avatseremoonia oli 31. juulil 1809 aulas, mis on esinduslikumaid klassitsistlikke interjööre Eestis. Aulas toimuvad kõik ülikooli tähtsündmused akadeemilise aasta avaaktus, konverentsid, väljapaistvate isikute loengud, kontserdid ja muud pidulikud kogunemised. Hoone vestibüül ja esimene korrus on range ning asjaliku kujundusega. Tumehall puitpõrand kaeti 1930. aastatel valge-punaste plaatidega, mis muutis fuajee koos sellest hargnevate koridoridega rõõmsamaks. Esimesel korrusel on silmapaistvate õppejõudude nimelised auditooriumid. 19
MEDITSIIN Meditsiiniks nimetatakse inimese haiguse teaduslikku uurimist. Meditsiin uurib igasuguste haiguste põhjusi, ennetamist, diagnoosimist ja ravimist. Kreeka arsti Hippokratest nimetatakse sageli ka arstiteaduse isaks. Ta uuris patsiente ja tegi märkmeid nende haiguste sümptomite kohta. Ta andis haigetele ka ravimeid, näiteks pajukooreteed. Palju aega hiljem eraldati samast pajukoorest tuntud palavikuvastane ravim aspiriin. Kuid teaduslikult ei suudetud haigusi ravida seni, kuni puudus ettekujutus sellest, mismoodi organism töötab. KEHA MÕISTMINE 16. sajandi Belgia anatoom Andreas Vesalius oli esimene, kes näitas, kus asetsevad kehas luud, lihased, veresooned ja siseelundid. Siis avastas Inglise arst William Harvey (1578-1657), et verd pumpab kehas ringi süda. Ja kui 19. sajandi teadlased näitasid, et haigusi võivad põhjustada mikroobid (mikroskoopilised organismid, näiteks bakterid), sai meditsiinist kaasaegses mõistes teadus....
Otsustati esinduslikult lõpetada vaid suur auditoorium-aula. Aula ulatub läbi hoone kahe korruse ning selle juurde viib välisukse vastast vestibüülist algav kivitrepp. Kolmandalt korruselt pääseb aula rõdule, mida kannab 28 joonia kapiteeliga madalatelt baasidelt kerkivat siledatüvelist sammast. Aulasse tuleb välisvalgus ainult tänavapoolsel küljel olevatest kaheksa ruuduga akendest.Aulat nimetati tollal kuuldesaaliks ning seal on toimunud sajandite vältel kõik ülikoolielu tähtsündmused ja pidupäevad. See on kogu ehitise kauneim siseruum. Käesoleva sajandi alguse suuremad ajaloolise tähtsusega kogunemised aulas oli 1905. aasta aulakoosolek ja Eesti Vabariigi ülikooli avamine 1. detsembril 1919. Tänapäeval pääseb peahoone suhteliselt väiksesse eeskotta läbi madala tiibukse. Küllalt lihtne keskkoridor jaotab hoone pikuti. Tänavapoolsete anfilaadselt asetuvate ruumide uksed avanevad koridori. Osa peahoone auditooriume on nimelised, pühendatud eriti
Rooma ajaloo tähtsündmused minu arvates Nii nagu igal riigil ja linnal on ka Roomal pikk ja huvitav ajalugu. Just sellepärast huvitav, et Rooma on olnud nii asula, linn, linnriik, vabariik, impeerium kui ka keisririik. Tänapäeval tunneme me Roomat, kui Itaalia pealinna. Erinevaid ajalooraamatuid lugedes, võime märgata, et igas ühes on esile toodud erinevad sündmused Rooma ajaloo kohta. Ühes räägitakse rohkem kultuurist, teises sõdadest ja kolmandas on kirjutatud tähtsamatest isikutest. Minu arvates algab Rooma ajalugu 753.a.eKr Rooma linna asutamisega. Muidugi ei saa kindlalt väita, et just sellel aastal Rooma linn asutati, kuna see on ajaloolaste poolt arvutatu daatum. Tähtis on see aga selle poolest, et kui poleks rajatud Rooma linna, siis ei saaks me praegu sellest rääkida. 450.a.eKr oli Roomast saanud vabariik, et oleks parem riiki valitseda anti välja 12 tahvli seadused. Seda sündmust p...
Aafrika Tinditee oli varajane kirjaoskuse keskus. Standfordi ülikooli keeleteadlase Joseph Greenbergi uurimus jaotab Aafrika kuute (6) keelkonda: Afroaasia (roheline), Nigeri-Kongo mitte bantu (must), Nigeri-Kongo bantu (lilla), Niiluse-Sahara (punane), khoisani (kollane) ja austroneesia (valge) keelkondadeks. J. Greenbergi uurimuses on Aafrikas hinnanguliselt 1500 keelt. Pühad ja pidustused Peaaegu kõik inimelu tähtsündmused ja olulised aspektid on Aafrikas seotud pidustustega - sünd, initsiatsioon, kosimine ja abielu, suguharude pealike valimine, viljakoristus, jumalate kummardamised, surm, vaimud ning esivanemad. Kunda kultuur Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Asulad
RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA Rakuteooria alused Rakk on väikseim ehitusüksus, millel on elu tunnused Rakuteooria tähtsündmused Matthias Schneider ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke, kui elu ehitusüksusi ning kõige väiksemaid struktuure milles esineb elu van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest
Ramsari ala Eestis, looduskaitse kuu, I vabariiklik keskkonnaprogramm, Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis (ELF, osalemine ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents (Kliimamuutuste konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Agenda 21, Säästev areng), I Eesti keskkonnastrateegia, ühinemine Euroopa Liiduga, liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga 2007.a (IUCN-ga). Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas. ÜRO III keskkonna- ja arengukonverents; ÜRO IV keskkonna- ja arengukonverents. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Keskkonnakaitse areng maailmas. Rachel Carson. Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Igaüheõigus (mõiste, mõte: õigused, kohustus, vastutus), kallasrada. Muutused alates 1. augustist 2014, sh ka 2015. aasta muudatused (mida puudutasid?). Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses (liikumine, lõke, telkimine, koer, korilus).
seenhaigusi. - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu - bakteritoksiin (Bt-toksiin on parim) tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda. Ka meditsiin kasutab biotehnoloogiat juba terve sajandi · Antibiootikumid seentest ja bakteritest (penitsilliin ja etratsükliin) A. Fleming avastas penitsilliini 1929.a · Alkaloidid, mida kasutatakse Parkinsoni tõve ja migreeni raviks. Rakendusbioloogia (eelkõige biotehnoloogia) ajaloo tähtsündmused 2007: Nobeli preemia geeninokaudi tehnoloogia loomise eest (Mario R. Capecchi, Martin J. Evans ja Oliver Smithies). 2006: Nobeli preemia geenivaigistuse mehhanismi avastamise eest (Andrew Z. Fire ja Craig C. Mello) 2004: USA Toidu- ja Ravimiamet kinnitab esimesena DNA mikroproovidega testsüsteemi paljude pärilike haiguste diagnoosimiseks. 2001: Avaldatakse inimese genoomi DNA- järjestuse mustandvariant. 2000: Esimest korda järjendatakse taime (müürlook) kogu genoom.
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
-valgusmikroskoobi eristusvõime on 1 mikromeeter kuni 1 nanomeeter -elektronmikroskoobiga saab vaadelda molekule -Robert Hooke demonstreeris esimesena mikroskoopi 1663 -avastas, et kork (korgipuu kuivatatud koor) on ehitatud `paljudest väikestest kastikestest', mida ta nim. `cell' -avaldas 1665 `Micrographia' -Anton can Leenwhoek -avastas, et vees on hulk `imelisi pisikesi loomakesi' keda ta nim. `animacule' oli I kes näitas üherakulisi organisme Rakuteooria tähtsündmused -Matthias Schleiden ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke kui elu ehitsüksusi ning kõige väiksemaid strukuure, milles elu esineb -Rudolf Wirchew avaldas 1855 olulisd postulaadid 1. rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest 2. uued rakud tekivad olemasolevate jagunemise teel -Louis Pasteur tõestas ära, et elu ei teki eimillestki Rakkude mitmekesisus -rakke on väga erineva kuju ja suurusega ning organismi seisukohalt erineva funktsiooniga
plaanidest, toimimisest, otsustest, töötavatest inimestest, seisukohtadest ühiskonda laiemalt puudutavates küsimustes 2. heade suhete hoidmine ning kontaktide kinnistamine Väline kommunikatsioon 6.5.2.2 Peamised PR-valdkonnad: · Meediasuhted Teabematerjalid (trükised/veeb, kliendileht, aastaraamat) Personaalne suhtlemine Tähtsündmused Ettevõtete ühisüritused Klienditeenindus Turunduskommunikatsioon Sotsiaalpoliitiline suhtekorraldus (public affairs) Kohalikud suhted (community relations) Heategevus ja sponsorlus Imago mõiste 6.4 Sünonüümid: · Reputatsioon Pertseptsioon Kognitiivne pilt Hoiak Uskumus Skeem Stereotüüp Ettekujutus
ANIMISM (Oskar Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade", 1932, 1995) 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved 1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus" 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadel...
b) uus põhiseadus, valitsus ja president; ● võeti vastu rahvahääletusel heaks kiidetud uus põhiseadus ● peaminister Mart Laar ● president Lennart Meri ● asuti läbi viima kiireid ja radikaalseid reforme ○ viisid kiirele turumajanduslikule arengule c) Vene vägede väljaviimine Eestist; ● 1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele ("juulilepped") oma väed Eestist välja d) muud tähtsündmused. ● 1994 september- Estonia katastroof- suur hoop Eesti mainele ● 2004- Eesti liitus Euroopa Liidu ja NATOga ● 2011- üleminek eurole
Aafrikast põhja poole ja järelikult ei mõjuta nad oluliselt usulist tausta Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Aja jooksul on islam levinud edasi idarannikule ja Ida-Aafrikasse. Tänapäeval on moslemeid kõikjal Aafrikas, kokku u. 285 miljonit inimest. Vaatamata kristluse ja islami levikule on Aafrika tsivilisatsioon siiski loodususunditel põhinev, ta ei vastuta läänestumist nagu islam, kuid ei suuda läänestumisega kaasa minna. Peaaegu kõik inimelu tähtsündmused ja olulised aspektid on Aafrikas seotud pidustustega - sünd, initsiatsioon, kosimine ja abielu, suguharude pealike valimine, viljakoristus, jumalate kummardamised, surm, vaimud ning esivanemad. Pinnamood: Must Aafrika on peamiselt tasapinnaline piirkond, ainult selle lõuna- ja idapoolses osas on mäestikud. Lõunas Kapi- ja Draakoni mäed, mis asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumil,
1979 Esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad märgalad Eestis: kuivendusfondist arvati välja 93 sood, kokku 207 000 hektaril 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailma 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis. 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti
5) selgitatakse majandustegevuse tulemus (kasum või kahjum), 6) vormistatakse raamatupidamise aastaaruanne. Korrigeerimiskanded tulenevad tekkepõhisest arvestusprintsiibist ning majandusaasta lõppedes võivad need olla vajalikud aruande perioodi tulude ja kulude vastavusse viimiseks. Tegevusaruanne peaks kajastama järgmisi momente: - ülevaade ettevõttest - juhtkonna pöördumine - toodangu liigid, tegevusvaldkonnad, - tähtsündmused, olulisemad muutused - firma struktuur, tütarettevõtted - firma finantspoliitika Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud nõuete ja printsiipidega ning olema kooskõlas kas Eesti hea raamatupidamistavaga või rahvusvaheliste finants- aruandluse standarditega. Hea raamatupidamistava nõuab: - raamatupidamisarvestuse korraldamist tagamaks aktuaalse, olulise, objektiivse ja
Kuura (2013) 9 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 10 Ettevõtlus: olemus ja nähtumus Ettevõtlus kui akadeemiline distsipliin Mõiste "ettevõtlus" tähendab vähemalt kaht: ... on märksa "noorem" kui üldine ettevõttemajandus. Ettevõtluse kujunemise olulisimad tähtsündmused: · nähtust ehk fenomeni (kui teatud tegevust); · 1947 esimene ainekursus Management of Small · seda uurivat akadeemilist distsipliini. Enterprises (M. Mace, Harvard), Ettevõtluse kui nähtuse "vanust" võiks võrrelda · 1948 loodi esimene uurimiskeskus - Harvard Research Centre in Entrepreneurship,
1869 Ilmub ,,Lühike seletus Kalevipoja laulude sisust" 1975 Kolmas trükk. Eestikeelne (K redigeeritud) b) ilmumisaastad (alg-,,Kalevipoeg", akadeemiline, rahvaväljaanne), 1853, 18571861, 1862 Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg · Kuidas on romantism selle (nagu teistegi euroopa rahvuslike liikumiste) sündi mõjutanud? Herder ja väikerahvaste väärtustamine. · Millal algab eestlaste ärkamisaeg? Palun välja tuua ärkamisaja juhtivad nimed, tähtsündmused, -teosed, -seltsid jm. Noh. Oleneb, millisest rahvusliku liikumise määratlusest lähtuda. Miroslav Hroch eristab näiteks kolme rl faasi. Esimene ehk nn eelärkamisaeg algab siis, kui baltisakslased mõtlevad, et eesti keel ja eestlased on marunummid ja hakkavad nende eluolu parandama ja eestilkeelseid värke kirjutama. Et kui eelärkamisaega ka sellesse rl-protsessi kaasata, siis kunagi 18. sajandist, kui valgustus ja romantism ja värgid tulevad.
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja karjamaid ning paljudes kohtades metsa. Tema maapind on keskmiselt viljakas, niisutatud veekogude ja järv...
· Seoses trükitehnika arenguga ja lugemisoskuse levikuga hakkasid inimesed tundma ühtekuuluvutunnet nendega, kes lugesid nendega samas keeles · Kirjakeelte tekkimine oli aluseks rahvuste tekkele. Kirjakeelte loomise kaudu lihtsustatakse keele maastikut Rahvuse konstrueerimine Iga rahvus pea enda jaoks leidma · Oma maa maa, mis on nende oma. Maa, mis õigusega kuulub nendele · Oma ajaloo - Kuldne aeg, muinasaeg - Ajaloolised tähtsündmused · Oma rahvuskangelased - Müütilised kangelased näiteks Kalevipoeg - Mineviku kangelased näiteks Lembitu - Tänapäeva kangelased näiteks Ansip Eesti rahva päritolu Vana teooria loodud eelkõige keeleteadlaste poolt · Soome-ugrilaste algkodu oli Uurali mäestiku kandis · Seal liiguti lääne poole, eestlased saabusid Eesti alale u. 3000 a. e.m.a. · Eestlaste lähimad sugulasrahvad on need, kes räägivad Soome-Ugri keelkonna keeli
(ÜRO II keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon», Agenda 21. 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1997 Eesti I keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine. 2007- liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga (IUCN) Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas: 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", "Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese enda vastu.» 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Keskkonnakaitse areng maailmas: ressursside kaitse, keskkonnakvaliteedi väärtustamine Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid.
2000 allstate EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku alade valikut 10.05.2004 jõustus Looduskaitseseadus 2004 Matsalu rahvuspark 2009 alustas tööd Keskkonnaamet Kaitsealad Eestis 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa juhapuud 1927 Linnulaht 1930 Abruka mets rändrahn- suur kivi, mille diameeter vähemalt 1 meeter Mitu % Eesti territooriumis on kaetud kaitseaaladega? Maismaa 18% ehk 1/5, veealast Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis 2007 Eesti keskkonnastateegia aastani 2030 2007 Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised 1962 Rachel Carson “Silent Spring” 1972 ÜRO esimene Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis!! (väga oluline) 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO teine Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros) 2002 ÜRO kolmas Keskkonna- ja Arengukonverents (Johannesburgis, Rio +10)
1999 jõustus uus “Metsaseadus”, kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste 3 1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 2000 Eesti Natura 2000 aastateks 2000–2007 2001 Eesti metsakaitsealade võrgustiku 2004 võeti vastu kuues looduskaitseseadus. Eesti esitab Euroopa komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas: Eestis: 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn 1970 Eesti NSV maakoodeks, 1972 Eesti NSV veekoodeks, 1976 Eesti NSV maavarade koodeks, 1978 Eesti NSV metsa koodeks 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministritenõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros
1999 jõustus uus “Metsaseadus”, kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste 3 1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 2000 Eesti Natura 2000 aastateks 2000–2007 2001 Eesti metsakaitsealade võrgustiku 2004 võeti vastu kuues looduskaitseseadus. Eesti esitab Euroopa komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas: Eestis: 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn 1970 Eesti NSV maakoodeks, 1972 Eesti NSV veekoodeks, 1976 Eesti NSV maavarade koodeks, 1978 Eesti NSV metsa koodeks 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministritenõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros
võimendavad või vähendavad inimese vajadusi ja emotsioone. Rituaalides manipuleeritakse sümbolite ja pühade objektidega, nii edastatakse ideoloogilisi sõnumeid. Rituaalide abil saab inimesi ja nende tühmi kontrollida, hävitada, stabiliseerida, täiustada ja isegi terroriseerida. Antropoloogid eristavad järgmisi rituaale: Siirderiitused ehk ,,elukriisi" rituaalid (irrutamis/lahutamisriitused;vaheriitused; liitumis/ühendumisriitused). Inimelu tähtsündmused: sünd, abiellumine, surm. Kalendrilised rituaalid ja mälestusriitused nt uusaasta, jaanipäev. Vahetus- ja kommunikatsiooniriitused Kannatusriitused Pidutsemise ja paastumise riitused, usupühad Poliitilised rituaalid Rituaal on kindel mudel: sõnalis-kehaline toiming. Oluline on kindel aeg, olukord. Mõnikord on tähtis rituaali kulg. Arnold van Gennep, leidis, et kõiki rituaale seob ühesugune muster irrutamine, üleminek ja ühendamine
eeldab instruktsioonide ja koodide tundmist. STATISTIKA täiesti omaette teadus, Vene statistika on väga korrast ära, eriti 19.sajandil. Statistilisi andmeid on vaja algallikatega võrrelda ja kontrollida. KIRIKLIKUD DOKUMENDID kirikukroonikad, meetrikaraamatud, visitatsiooni- kontrollid, jutluste tekstid; tähtsaimad genealoogia, isikuajaloo ja ajaloolise toponüümika allikad. Meetrikaraamatutest saab kontrollida hingeloendite andmeid. Kirikukroonikas on kirjas ka aasta tähtsündmused, võimalik dateerida rahvajuttudes kajastatud sündmusi ja tegelasi. KOHTUTE MATERJALID protokollid, kohtuotsused, tunnistajate ütlused, testamendid sisaldavad palju olme ja mentaliteedi ajalugu. Seaduse praktika (allikakriitika vahend seaduse teooriale), kus on kajastatud palju ka talurahva ajalugu. Kohtuprotsessis pole kirjas norm, vaid sellest hälbimine. ERAKIRJAD, PÄEVIKUD põnev ja keskne ajalooallikas sündmuste kirjeldused
Riigikogu ning president. Presidendiks valiti Lennart Meri, peaministri kohuseid hakkas täitma valimised võitnud valimisliidu Isamaa juht Mart Laar. c) Vene vägede väljaviimine Eestist; 1994 viidi välja viimased vene tankid. 1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele ("juulilepped") oma väed Eestist välja, sellega sai läbi 55 aastat kestnud pidev võõrvägede asumine Eesti pinnal d) muud tähtsündmused. 28. septembril 1994 hukkus aga Läänemerel parvlaev Estonia, mis oli suureks hoobiks Eesti mainele. Varsti pärast seda kukkus ka Mart Laari esimene valitsus ning ametisse sai Andres Tarandi valitsus, mida on nimetatud ka "jõulurahuvalitsuseks". 1995. aastal toimusid VIII Riigikogu valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku Koonderakondaning tolle liitlasi, peaministriks sai Tiit Vähi
ühtekuuluvustunnet. Kirjakeelte tekkimine oli aluseks toiduhankimise viisid simpansitel. rahvuste tekkele. Talcott Parsonsi ühiskonna komponendid: Rahvuse konstrueerimine iga rahvus peab enda jaoks · Sotsiaalne süsteem (majandus, poliitika, meedia, leidma oma maa ja ajaloo (muinasaeg, kuldne aeg, kogukond) tähtsündmused, rahvuskangelased). · Kultuuriline süsteem (normid, Eesti rahva päritolu vana teooria, mis on loodud väärtused, eneseväljendused ehk kunst , ideed) eelkõige keeleteadlaste poolt. Soome-ugrilaste algkodu Kultuuri komponendid: materiaalne kultuur oli Uurali mäestiku kandis. Sealt liiguti lääne poole.
......................................... 44 Lisa 4. 200. juubeli puhul välja antud märgid ...................................................................... 46 3 SISSEJUHATUS Töö teemaks on ,,Võru linna juubelipidustused". Kuna uurimistöö autor on ise pidevalt seotud kodulinnas ja maakonnas rahvale korraldatavate üritustega, siis oli teemavalik iseenesest mõistetav. Linna juubelipidustused1 on tähtsündmused sealsele elanikkonnale, mis aitab meeles hoida linna ajalugu, tänada esiisasid, tekitada ühtekuuluvustunnet ja ühtsust eelmiste ja kaasaegsete põlvkondade vahel ning anda tagasi linna ning selle ümbruskonna rahvale, kes on sellesse paika jõudsalt mälestusi sisse puurinud. Seetõttu on autori arvates oluline teada vanu traditsioone ning viise, kuidas sünnipäevi peeti, et selle põhjal pakkuda järgmiste
Seoses trükitehnika arenguga ja lugemisoskuse levikuga hakkasid inimesed tundma ühtekuuluvustunnet nendega, kes lugesid nendega samas keeles. Kirjakeelte tekkimine oli aluseks rahvuste tekkele. Rahvused mõeldakse välja konstrueeritakse. Keskne mõiste rahvuste konstrueerimine. Iga rahvus peab enda jaoks leidma: Oma maa (väljaarvatud mustlased) Oma ajaloo Kuldne aeg, muinasaeg Ajaloolised tähtsündmused (seotud sõjaliste võitudega sageli) Oma rahvuskangelased Müütilised kangelased Mineviku kangelased Tänapäeva kangelased Eesti rahva päritolu 23 Klassikaline Eesti rahva päritolu (ka soome-ugri päritolu)ongi loodud keeleteadlaste poolt vana teooria. Soome-ugrilaste algkodu oli Uurali mäestiku kandis. Sealt liiguti lääne poole, eestlased saabusid Eesti alale u. 3000 a. e.m.a
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
