süsteemi reformimist. 1939. Molotovi- Ribbentropi pakt, mille tulemusena kadus riiklik iseseisvus. 16. Nov 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 1988-89 1) nõukogude väed viidi välja Afganistanist 2)normaliseeriti suhted hiinaga 3) reguleeriti terve rida konflikte maailma eri piirkondades 4) 1987 jõuti kokkuleppele hävitada lähi- ja keskmaaraketid Euroopas 5) 1988 nõustuti tuumarakettide vähendamise ja hävitamise tõhusa rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega. 88-89 Ida-Euroopas Nõukogude-vastane rahvarevolutsioon. 1989 sügis Lammutati Berliini müür. 1990 ühines Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 1990-1994 Nõukogude armee lahkumine Ida-Euroopast. 25. Veebruar 1991 lakkas Varssavi Lepingu Organisatsioon olemast. 1990 Mai Boriss Jeltsin sai venemaa presidendiks. 1990 juuni venemaa suveräänsusdeklaratsioon. 19-21 Aug 1991
Mihhail Gorbatsov - NLKP viimane peasekretär. Eesti Kongress - Registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990.aastal valitud esindusorgan. Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986 aastast. Boriss Jeltsin - Vene NFSV president alates 1991 aastast. Jevgeni Kogan - interliikumise esimees. Ronald Reagan - USA president aastatel 1981-1989. Trivimi Velliste - Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Washington - kirjutati alla 1987 aastal keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimise kokkuleppele. Interliikumine - Eestis 1988-1991 tegutsenud Nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. Perestroika - 1980.a algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte NSV Liidus. Augustiputs - 1991.aastal Nõukogude Liidus korraldatud vanameelsete riigipöördekatse Rahvarinne - suurim koduanikualgatuslik poliitiline massiliikumine ENSV-s perestroika toetuseks
Perestroika vastased Perestroika aeglustamise pooldajad. 1. Perestroikast loobujad. 1989 Märts Toimusid Rahvasaadikute Kongressi valimised.1 6. November 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Välispoliitika Gorbatsov vahetas välja välisministri. Nõukogude Liidu välisministriks sai Eduard Sevardnadze.Reykjavikis kohtusid Gorbatsov ja Ronald Reagan. USA ja Nõukogude Liidu suhted hakkasid soojenema. 1987 Sõlmiti leping kesk- ja lühimaa tuumarakettide likvideerimise kohta. 1 988-89 Nõukogude Liit lõdvendas haaret Ida-Euroopas. 1989 Nõukogude Liidu väed lahkusid Afganistanist. (15. veebruar) November 1989 9. November Lammutati Berliini müür. 3. Oktoober 1990 Saksamaa ühinemine. 31. August 1994 Saksamaalt viidi välja vene väed. Sisepoliitika Märts 1990 Rahvasaadikute Kongress otsustas ära muuta NLKP ülimuslikkuse. Mai 1990 Venemaa Ülemnõukogu esimeheks valiti Boriss Jeltsin
strateegilised keskmaaraketid • Oktoobris seadeti need üles ning sihtmärgiks oli USA • 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia Kuuba kriisi algus • Eelnevaltolid USA valitsusasutused edutult püüdnud kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal • Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks • Järgnev kriis oli üks külma sõja aegseid suuremaid vastasseise • USAteatas, et ei luba ründerelvade paigutamist Kuubale, ning nõudis, et Nõukogude Liit lammutaks Kuubal ehitatavad ja valminud raketibaasid • Avalikult hakkas NSV Liit USA nõudmistele vastu, kuid salajaste suhtluskanalite kaudu tehti ettepanek kriisi lahendamiseks Pildid • Pilt 1: Nikita khrushchev, Fidel Castro and John F. Kennedy – protagonists during the Cuban missile crisis
mitmeparteilisus, isiku- ja loominguvabadus jms. NSV Liit magas maha edasimineku infotehnoloogia vallas. 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. USA uus president R. Reagan tõi kõrgtehnoloogia valdkonda kahe süsteemi vastasseisu, algatades tähesõdade programmi. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu, mis muidugi ei teostunud. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumapommide arv ületas kõik piirid: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. Stagneerunud NSV Liit ei suutnud selle võidujooksuga enam kaasa minna. NSV Liidu uus juht M. Gorbatsov tõi lootust rahu suunas. Ta alustas uutmist, ta lootis NSV Liidu moderniseerimise kaudu säilitada riigi rahvusvahelist mõju. Ta
KRIIS Kuuba kriis ehk kariibi kriis ning kuubal isegi oktoobrikriis 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel http://www.ctvnews.ca/polopoly_fs/1.1002876!/httpImage/image.jpeg_gen/derivatives/landscape_960/image.jpeg Kuuba kriisi Septembris 1962 püüdis USA edutult kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks, mille lennuulatusse jäänuks suurem osa USA mandriosast 15. oktoobril 1962 pildistas USA lennuväe luurelennuk U-2 Kuubal ehitatavaid Nõukogude Liidu raketibaase President Kennedy Teavitamas avalikkust kuuba kriisist 22. oktoobril 1962. http://www.history.com/news/wp-content/uploads/2012/10/kennedy-blockade-order.jpg USA lennuväe luurelennuki U-2 tehtud pilt kuubal http://www.history
1.Too näiteid võidurelvastumisest? * 1945 võeti USA-s kasutusele tuumapomm * 1949 NSVL omas tuumapommi *USAs ja NL loodi vesinikpomm * 1950 NSVL kontinentidevahelised raketid * täiustati massihävitusrelvade liike 2.Mida sisaldas tähesõja programm? USA tähesõja programm – katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu 3.Selgita mõisted, dateeri: ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945, eesmärk rahvaste ühendamine, et vältida sõdu Trumani doktriin – 1947 välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve eest Marshalli plaan – 1947 Euroopa taastamine ja USA ulatuslik abi osutamine kannatanud riikidele. NATO – 4 .04.1949 sõjaline liit Berliini blokaad – 1948 üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal
· Perestroika läbiviimine. Sisepoliitika · Vähendati kommunistliku partei rolli. · Loodi NSV Liidu rahvasaadikute congress. · Loodi presidentaalne valitsemissüsteem. · Poliitiliste liikumiste tekkimine. Välispoliitika. · NSVL-i ja Hiina suhete paranemine · NSVL-i ja USA suhete paranemine · Afganistani sõja lõpp · Desarmeerimise kava · tuumarakettide hävitamine · VLO laiali saatmine · Saksamaa ühinemine · Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine Majandus · Majandusliku arengu kiirendamine · Liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus · Majanduslik kaos · Kaupade defitsiit 3. Milline roll oli NSV Liidu uuenemisprotsessis järgmistel isikutel ?
Uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamist lääneriikidega. Gorbatsov pakkus välja ulatusliku relvastuse vähendamise kava, mida aga lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude ja Ameerika vahelised suhted hakkasid paranema pärast Reagani ja Gorbatsovi tippkohtumist. Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks. Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja Afganistanis ja vähendas ka kontrolli Ida Euroopas. Moskva mittesekkumise poliitika viis kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Hiina ja Nõukogude suhted paranesid. Poliitilise elu reformimine Perestroikapoliitika ei näinud esialgu ette muudatusi ühiskonna poliitilises elus. Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ning paljud partei tagurlikud juhttegelased sunniti ametist lahkuma.
võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950. aastail hakati NSV Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette, mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka.Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980. aastail alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hirmkallis plaan jäi siiski teostamata. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada korduvalt kogu elu Maakeral. Kujunenud maailmakorraldust on nimetatud kahepooluseliseks maailmaks, mida iseloomustas Ida - Lääne vaen. Otsest sõda kahe leeri vahel ei puhkenud, kuid sellest hoolimata väljendus vastasseis peaaegu kõigis eluvaldkondades. Rahvusvahelised suhted olid
käsu alustada Kuuba mereblokaadi. Ühendriikides koostati ka juba plaane, kuidas Kuubale tungida, ja maailm valmistus tuumasõjaks. 28. oktoobril andis Nõukogude liider Nikita Hrustsov siiski tagasikäigu ja nõustus raketid ära viima ning stardiplatvormid Kuubal lammutama. Kriis oli möödas. 1980. aastatel võimaldasid USA presidendi Ronald Reagani ja Nõukogude liidri Mihhail Gorbatsovi paranenud suhted vähendada ka külma sõja pingeid ning 1987. aastal saavutati kokkulepe keskmaa-tuumarakettide hävitamise kohta. 1989. aastal andis Gorbatsov Ida-Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991. aastal lagunes NSV Liit 15 vabariigiks. Külm sõda oli läbi. 12. märtsil 1999. aastal astusid Ungari, Poola ja Tsehhi vabariik NATO-sse. Liitumistseremoonia korraldati Ameerika Ühendriikides Independence'i (Missouri osariik) Harry S. Trumani nimelises raamatukogus.Võib öelda, et Külma sõda võib pidada kolmandaks maailmasõjaks, sest võitlus toimus
purustusi ja inimohvreid. Nt tuumapomm. Heaoluühiskond -Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja masanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Nt USA Trumani doktriin - Harry Trumani esitatud seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema mittekommunistlike rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu kommunismi eest. Tähesõdade kava - USA loodud kava, mille eesmärgiks oli kosmosesse luua kaitsekilp tuumarakettide vastu. 4.Moodustage kolmikud: Teine tulp: D,A,C,E,B. Kolmas tulp: C,A,B,E,D 5.Vasta küsimustele 1) Milline eelmises ülesannetes nimetatud kriisidest oli maailmale kõige ohtlikum ja miks? - Kuuba kriis, sest sellest oleks võinud alguse saada tuumasõda. 2) Pärast teist MS jagati Saksamaa ja Berliin kaheks, kelle vahel see jagati. Nim riigid. - 3) Teise MS tulemusena tekkis kaks üliriiki, millised? Milliseid maailmavaateid nad esindasid?
SLV sisepoliitika · demokraatilik · täidesaatev-liidukantsler · seadusandlik-parlament(Bundestag ja Bundesrot) Lääne-Saksamaa välispoliitika: · uus idapoliitika lepingud Poola, Tsehhoslovakkia jne SDV suhete paranemine taasühinemine 1989.a Mõisted: Vietnami sündroom-Vietnami sõjas osalenud USA sõdurid, kes ei saanud sõjakoledustest üle. Hallsteini doktriin-SLV ei tunnusta SDV Tähtede sõda-USA kava luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Reaganoomika-USA majanduspoliitika 1980.a Riigi sekkumine majandusse vähenes.(Ronald Reagan) IMF-rahvusvaheline valuutafond Berliini müür-müür, mis püstitati kahe Saksamaa riigi vahele, et idast ei põgeneks sakslasi SLV- sse(1961.a) heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus. infoühiskond-on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond.
Põhjuseks on, et see oli esmakordne hetk, kui kommunistlik reziim sai jagu USA pingutusest hävitada kõik kommunistlik ja luua demokraatia. Esimest korda pidid aga USA tunnistama kaotust ja ebaedu. Vietnami sõda oli USA-le suur läbikukkumine, kus hukkusid väga paljud USA sõdurid. 1980. aastatel võimaldasid USA presidendi Reagani ja NSVL liidri Gorbatsovi paranenud suhted vähendada külma sõja pingeid. 1987. Aastal saavutati kokkulepe keskmaa tuumarakettide hävitamise kohta. 1989. Aastal andis Gorbatsov Ida Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991. Aastal lagunes NSVL 15 vabariigiks. Külm sõda oli läbi. Kommunismi silmis oli külm sõda see aeg, kus Lääneriigid asusid tugevatele positsioonidele, et kommunism kukutada. Lääne poolt vaadatuna püüti vaid kaitsta end Moskva eest samu võtteid rakendades, mida NSVL mõlemal pool raudset eesriiet juba ammu kasutanud oli
oktoobril nõustus Hrustsov raketid ära viima ja stardiplatvormid Kuubal lammutama. Kriis oli möödas. 1980. aastatel võimaldasid USA presidendi Reagani ja NSV Liidu juhi Gorbatsovi paranenud suhted vähendada külma sõja pingeid. 1987. aastal saavutati kokkulepe tuumarakettide hävitamise kohta. Mitmed relvastust piiravaid lepinguid tehti varemgi. Ent lõplikult sai külm sõda läbi siiski nii Nõukogude Liidu kui ka kogu idabloki lagunemisega. Öeldakse, et ratsionaalseid vallutsuplaane peavad need, kes sõjast kasu loodavad. Sõjatulud peavad korvama sõjakulud
Läänega. W.Churchill kutsus kuu aega hiljem Läänt üles kommunismi leviku vastu.Lääs ei võtnud sellest osa ja andis Stalinile järelandmisi. See andis Stalinile hoogu juurde, valmistudes uueks sõjaks.Taastas hirmuõhkkonna. Külma sõja lõpp- 1980. aastatel võimaldasid USA presidendi Ronald Reagani ja Nõukogude liidri Mihhail Gorbatsovi paranenud suhted vähendada ka külma sõja pingeid ning 1987. aastal saavutati kokkulepe keskmaa-tuumarakettide hävitamise kohta. 1989. aastal andis Gorbatsov Ida-Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991. aastal lagunes NSV Liit 15 vabariigiks. Külm sõda oli läbi. 12. märtsil 1999. aastal astusid Ungari, Poola ja Tsehhi vabariik NATO-sse. Liitumistseremoonia korraldati Ameerika Ühendriikides Independence'i (Missouri osariik) Harry S. Trumani nimelises raamatukogus.
Tolleaegne USA riigipea Kennedy oli hoiatanud, et kui Moskva peaks Kuuba saarele tooma ründeiseloomuga relvi, siis “võib see endaga kaasa tuua väga ohtlikke tagajärgi” ja samuti oli NSV Liidu tookordne liider Nikita Hruštšov korduvalt lubanud, et Kreml Kuubale ründerelvastust ei tarni. Aga kuna sellel 16. oktoobri hommikul tuli välja Hruštšov vale, siis nüüd oligi käes „ohtlike tagajärgede“ kord. Kui tuumarakettide paigaldamine Kuubale sai lõpliku kinnituse, siis polnud ameeriklased mitte ainult ärevuses, vaid ka pettunud. Nõukogude Liidu esindajad olid ju korduvalt väitnud, et Kuubale mingit ründerelvastust ei paigaldata. 17. oktoobril 1962, kui kriis suurriikide suhetes oli juba käes, ütles tookord New Yorgis viibinud Nõukogude välisminister Andrei Gromõko president Kennedyle, et Kuubat varustatakse vaid toiduainetega ja, et Castrole olevat abiks saadetud mõned sõjalised nõuandjad
Mihhail Gorbatšov - NLKP viimane peasekretär. Perestroika (ümberkorraldamine) - 1980. aastatel algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 1986 - avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiivne e väikeettevõtteid puudutav määrus.
Palju neid ohtlikke asteroide on, pole teada, kuna me ei tea nende täpseid trajektoore ning like häirituste tõttu võivad orbiidid ka muutuda. ilmselt ei toimu lähemate aastatuhandete jooksul kosmilist katastroofi. Seda enam, et inimkond on suudab juba praegu potentsiaalseid ohustajaid purustada või Maast kõrvale juhtida, kui nad õigel ajal üles leitakse, näiteks satelliidi teel juhitavate tuumarakettide abil. NASA on loonud eriprogrammi NEO, mille töötajad jälgivad kõiki enam kui kilomeetrise läbimõõduga kosmilisi esemeid Maa lähistel või orbiidil, mis meie koduplaneeti kokkupõrkega ähvardavad Väikseimat kokkupõrkeohtu kujutab praegu vaid üks Maale lähenev asteroid aastal 2101 atmosfääri paiskuv tolm, kliimamuutused kaasneb nälg, epideemiad ja muud hädad, tsunami
võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette,mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus:tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980. aastail alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hirmkallis plaan jäi siiski teostamata. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. · Trumani doktriin- 1947 võeti see USA-s vastu. SISU: USA aitab nii majanduslikult kui ka sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimule tuleku oht. · Marshalli plaan teostati 1948-1952. SISU: USA annab abi II maailmasõjas kannatanud
Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette,mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka.Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980 aastail alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hirmkallis plaan jäi siiski teostamata. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu Maakeral. Desarmeerimine- Atlandi harta kaheksas punkt - Nad loodavad, et kõik maaila rahvad loobuvad nii praktilistel kui moraalsetel kaalutlustel jõu kasutamisest. Tuleviku rahu ei saa säilitada, kui rahvaste maa-, mere- või õhujõudu kasutatakse kas
Savisaare. 3.NSVL lagunemine majanduses- glasnost, ranged tsensuurireeglid pehmenesid, massiteabevahendite mõju kasvas, ühiskond muutus sallivamaks, kontaktide tihenemine muu maailmaga, poliitiline elu liberaliseerus. Välispoliitikas taheti suhet suurte lääneriikidega parandada, tehti relvastuse vähendamise kava. NSV-USA suht paranesid pärast 1986 Reyjkavjiki kohtumist, 87 sõlmiti Washingtonis kokkulepe tuuma tuumarakettide likvideerimiseks, lõpetati sõda Afganistanis, see kõik viis kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades 89-90. Sisepoliitikas- vähenes parte juhtroll riigi poliitilises elus, paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma, kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem, Gorbatsov NL Ülemkogu Presiidiumi esimeheks, kel olid senisest suuremad volitused riigi volitused riigiasjade juhtimisel. 89.valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan- NSVL
toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse lõpetas varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks riigipeaks 1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan nsv liidu rahvasaadikute kongress
• 1989 märts-toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse-Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi • NL presidendiks sai Mihhail Gorbatšov (valiti Kongressi poolt valitud Ülemnõukogu poolt) • 1986a-Reykjavíkis toimus Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumine-NL ja USA suhted hakkasid parenema • 1987-Sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. • 1989-Gorbatšov lõpetab sõja Afganistanis ja viib NL väed sealt välja. • Boriss Jeltsin-Vene Föderatsiooni esimees • 1990 jaanuar-Leedulaste meeleavaldus Vilniuses Gorbatšovi visiidi puhul • Suveräänsete liiduvabariikide ühendus-Gorbatšovi poolt pakutud leping, mis tugineks kõikide liiduvabariikide poolt heaks kiidetud liidulepingule. • 1991.a märts-korraldati üleliiduline rahvahäälestus, kus 3/4 hääletanutest pooldas
1) Majandus. a) Piirati alkoholitootmist, hävitati buldooseritega viinamarjaaedu. Katastroofiline lõpptulemus. b) Legaliseeriti ettevõtlus 30 tootmis- ja teenindusalal. 2) Välispoliitika. a) Parandati suhteid Läänega. b) Ulatuslik relvastuse vähendamine. c) Washingtoni kokkulepe kesk- ja lähimaa tuumarakettide likvideerimiseks. d) Sõja lõpetamine Afganistanis. e) Lõpetati kodusõda Nicaraguas. 3) Sisepoliitika. a) Presidentaalne valitsemissüsteem. b) Uus kõrgeim riigivõimuorgan NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. c) Mitmesugused poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid (erakonnad). 4) Ühiskondlik elu. a) Glasnost. b) Kasvas järsult massiteabevahendite mõju.
piirkonnas ja selle Briti koloniaalvõimu purustamine. nõrgenemine. ÜRO, NSVL ja USA sõjategevust tauniv otsus. Kuuba NSV Liidu ja USA vahel Kriis vaibus 28. raketikriis valitsenud pingeline oktoobril, kui NSV 1962 sügis vastasseis, mille põhjustas Liit nõustus NSV Liidu raketibaase tuumarakettide Kuubale paigu likvideerima ja tamine. 22. oktoobril tuumarelvi Kuubalt kuulutas USA ära viima. välja mereblokaadi, et takistada NSV Liidul uute sõjavahendite toimetamist Kuubale. Vietnami USA sekkus Vietnami USAs sõjavastane sõda kodusõtta Lõuna poolel. protestiliikumine.
Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette,mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka.Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980 aastail alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hirmkallis plaan jäi siiski teostamata. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu Maakeral. Hrustsovi ,,sula" Tuli võimule pärast Stalini surma, kuid polnud eriti edukas. Ta võitles võimu pärast Beria ja Malenkoviga. Beria algul sai küll võimu kohe enda kätte ja alustas uuendusi, sest riik oli jäänud kehva olukorda
perestroika teel. Uus riigijuhtkond. Avalikustamine 1986 glasnost (saladuste vähendamist ühiskonnast ja sõnavabaduse avardumist) Ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks. Massiteabete mõju kasvas märgatavalt. Kontaktide tihenemine toimus muu maailmaga. Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas Gorbatsovi võimuletulekuga oli riigi juhtkonna eesmärgiks lääneriikide suhete paranemisega. 1986 Gorbatsovi ja Reagani tippkohting. 1987 Sõlmiti leping keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1989 Gorbatsov lõpetas sõja Afghanistaniga ja viis sealt väed välja. Vabade-käte-poliitka viis 1989-1990 aastatel idabloki kommunistliku reziimide kokkuvarisemiseni. Varssavi lepingu organisatsioon lõpetas tegevuse ja Moskva heakskiidul toimmus Saksamaa ühinemine. 1980. Lõpus paranesid ka Hiinaga suhted. Poliitilise elu reformimine Partei juhtroll vähenes riigi poliitilises elus ning paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma.
T.Kelam- oli Eesti Komitee esimees(ametis 1988-1995) ARUTLE: 1)Mis toimus NSV Liidus 1985.-1990.a.? 1985. a märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Gorbatsovi uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma perestroika teel. Majandusuuenduste kõrval tõusis 1986. aastast päevakorrale uus märksõna- glasnost(salatuste vähendamist ühisk. Ja sõnavabaduse avardumist). 1987. a sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1988. a valiti gorbatsov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks-riigipeaks. 1989. a märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 2)1991. a. augustisündmused ja NSVL lagunemine Augustisündmused:mitmed liiduvabariigid eesotsa Eesti püüdlesid täieliku iseseisvuse poole. Hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule
jms. Massiteabevhendite mõju kasvas oluliselt. Ühiskond muutus tolerantsemaks. Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. NSVLi juhtkond seadis oma eesmärgiks välispoliitikas suhete parandamise lääneriikidega. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast Reykjavikis toimunud Gorbatsovi-Reagani tippkohtumist. 1987. sõlmiti kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja Afganistanis, oma tegevuse lõpetas VLO, Saksamaa ühines ja 1980. aastate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted. Kommunistliku partei juhtroll vähenes. 1988. aastal valiti Gorbatsov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. 1989. valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress esimesed mitme kandidaadiga (kuigi mitte läbini demokr.) valimised. Kongress valis Ülemnõukogug, kes valis NLi presidendiks
Pidurduspoliitika - USA välispoliitika suund kommunismi pidurdamiseks Atendaat Dallases 1963 tapeti Dallases tollane USA president John Kennedy Watergate afäär Nixon/ presidendivalimiste kampaania ajal jäid tollase vabariiklasest presidendi R.Nixoni mehed vahele, paigaldades pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate hotellis. Vietnami sündroom Nixon/Vietnamis võidelnute hingeline kriis ,,Tähtede sõda" Reagan/ USA katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hipid Johnson/ noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel USAs Greenpeace Nixon/ rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. a Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Makartism Truman/J.R McCarthy algatatud kommunistide- ja juutidevastane poliitika 50.algul Vietnamiseerimine Nixon/ USA väeüksuste lahkumine Vietnamist, mis jättis Vietnami sõja 1973.aastal vietnamlaste endi probleemiks. 3
atmosfääris ja vee all, lubatuks jäi maa all. 1968 algavad I läbirääkimised desarmeerimise (relvade vähendamine) osas 1972 – SRP1 (strateegiliste relvade piiramise leping) 1979 – NL sissetung Afganistani, NATO otsus paigutada Lääne-Euroopasse keskmaaraketid 1981 – USA eesotsa sai Reagan, läbirääkimised strateegiliste relvade vähendamise osas 1983 – USA tähesõdade programm 1991 – USA ja NL kirjutasid alla START1 lepingule (vähendas tuumarakettide, pommitajate arvu 1/3 võrra) NL lagunes → tekkisid uued tuumariigid: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Kasahstan. Propaganda – kihutustöö Pingelõdvendus – eesmärk maha võtta sõja ohtu (tuumasõja oht) NL ja Lääne-Euroopa suhted paranesid o Saksamaa küsimus hakkas lahenema (1973 mõlemad Saksamaad ÜRO liikmeks, 1974 kahe Saksamaa vahel diplomaatilised suhted, SLV loobus Hallsteini doktriinist)
Tulemus: Lõuna-Vietnam varises kiiresti kokku. Kogu Vietnam kommunistide kätte Tagajärg: Vietnami naaberriigid Kambodža ja Laos kommunistide mõju alla. Miks Ameeriklased kaotasid? USA-l puudusid puudusid suuremad liitlased ja kardeti Hiina sekkumist, Põhja-Vietnamil on suur arvuline ülekaal. 5. Kuuba raketikriis, 1962. aasta sügisel NSV Liidu ja USA vahel valitsenud pingeline vastasseis, mille põhjustas NSV Liidu tuumarakettide Kuubale paigutamine. Eesmärgiks vabastada Kuuba Ameerika eeskoste alt. Seda peetakse Külma sõja kõige ohtlikumaks, sest sellega kaasnes oht, et asi võib viia tuumasõjani. 1962 alustas NL raketitarneid. Keskmaaraketid tegevusraadiusega 2000- 5000km. nim ka eurorakettideks. Ühest Euroopa otsast teise. NL paigaldas Kuubale, sest Ameerika türki. 22. oktoobril kuulutas USA välja Kariibimereblokaadi, et takistada NSV
Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma tegevuse lõpetas Varssasi Lepingu Organisatsioon ning Moskva heakskiidul sai võimalikuks Saksamaa ühinemine. 1980.
pidurdamiseks laenude piirmäärad. See tõi kaasa tagasimineku autode ja majade ostmisel, millega kaasnes lühikene ja terav majanduslangus. Välispoliitikas paistsid ta sammud veelgi halvemini. Ta andis armu Vietnami sõja ajal väeteenistusest kõrvalehoidnud kutsealustele. Samuti keeldus ta jätkamast B-1 pommitajate ehitamist ja neutronpommi väljatöötamist. Sealjuures ei pandud tähele, et Carter andis nõusoleku raketisüsteemi MX loomiseks, mis pidi tagama maismaal paiknevate USA tuumarakettide kaitse NSVLi rünnakute vastu. 1979. a. andis ta Hiinale täieliku tunnustuse ja samal aastal toimunud Nõukogude Afganistani invasioonile vastas ta ainult 1980. a. Moskva olümpiamängude boikoteerimise ja NSVLi kõrgtehnoloogia- ja viljamüügikeeluga. Panamaga sõlmiti kaks lepingut, millega lubati sealne kanal anda 2000. aastal Panama kontrolli alla. 1979. a. aitas ta kaasa Iisraeli ja egiptuse vahel rahu sõlmimisele. Samal aastal tuli aga ka üks suuremaid Carteri välispoliitilisi
pidurdamiseks laenude piirmäärad. See tõi kaasa tagasimineku autode ja majade ostmisel, millega kaasnes lühikene ja terav majanduslangus. Välispoliitikas paistsid ta sammud veelgi halvemini. Ta andis armu Vietnami sõja ajal väeteenistusest kõrvalehoidnud kutsealustele. Samuti keeldus ta jätkamast B-1 pommitajate ehitamist ja neutronpommi väljatöötamist. Sealjuures ei pandud tähele, et Carter andis nõusoleku raketisüsteemi MX loomiseks, mis pidi tagama maismaal paiknevate USA tuumarakettide kaitse NSVLi rünnakute vastu. 1979. a. andis ta Hiinale täieliku tunnustuse ja samal aastal toimunud Nõukogude Afganistani invasioonile vastas ta ainult 1980. a. Moskva olümpiamängude boikoteerimise ja NSVLi kõrgtehnoloogia- ja viljamüügikeeluga. Panamaga sõlmiti kaks lepingut, millega lubati sealne kanal anda 2000. aastal Panama kontrolli alla. 1979. a. aitas ta kaasa Iisraeli ja egiptuse vahel rahu sõlmimisele. Samal aastal tuli aga ka üks suuremaid Carteri välispoliitilisi
Gorbatsov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatsovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka IdaEuroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabadekätepoliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989 1990 kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma tegevuse lõpetas Varssasi Lepingu Organisatsioon ning Moskva heakskiidul sai võimalikuks Saksamaa ühinemine. 1980. aastate lõpuks paranesid ka
1985 märts NLKP uueks peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (sotsialistliku ühiskonna täiustumine ja ümberkorraldamine) algus. 1986 päevakorda tõusis uus märksõna glasnost (salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine.) 1986 Reykjavikis toimus Gorbatsovi ja Regani tippkohtumine, mille tagajärjel hakkasid paranema NSVL'i USA suhted. 1987 USA ja NSVL sõlmisid Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1988 Gorbatsov valiti NSVL'i Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. 1989- algus Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa keelustasid lasterõivaste ja osade toidukaupade veo teistesse sotsialismileeri riikidesse. 1989 märts valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSVL Rahvasaadikute Kongress. (esimesed mitme kandidaadiga valimised) 1989 NSVL viis oma väed Afganistanist välja. 1989 suvi Poolas sai peaministriks mittekommunist.
dissidentide represseerimisest jpm. · Puhastati kõrgemat parteilist nomenklatuuri. Partei juhtkonda ja sealtkaudu riigiametitesse lülitati noorema põlvkonna poliitikud, kes olid suhteliselt sõltumatud senisest parteibürokraatia korrumpeerunud seltskonnast välispoliitika · Nõukogude vägede väljaviimine Afganistanist · Suhete normaliseerimine Hiinaga · 1987 jõuti kokkuleppele hävitada lähi- ja keskmaaraketid Euroopas · 1988 nõustuti tuumarakettide vähendamise ja hävitamise tõhusa rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega · loobumine Breznevi doktriinist
ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. NSV Liidu majandus ei kannatanud enam välja võidurelvastumist. Gorbatsov pakkus seepeale relvastuse vähendamise kava, mida Lääs heaks ei kiitnud. 1986.aastal kohtusid Reykjavikis Gorbatsov ja president Regan, peale kohtumist hakkasid Nõukogude ja Ameerika vahel suhted paranema. Moskva terav vastuseis kadus lääneriikide vahel. 1987.aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskimine ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1989. aastal lõpetas Gorbatsov sõja Afganistanis ning viis seal oma väed välja. Ka Ida-Euroopas vähendas ta kontrolli ning tõi ka sealt oma väed välja. 1989- 1990 viis vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Poliitilise surve alt vabanemine hakkas murendama kommunistlikule parteile tugunevat poliitilist süsteemi. Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ning paljud pidid oma ametist lahkuma
ühiskonnaelu sisepoliitika välispoliitika majandus Ühiskonnaelu-Tsensuurireeglid pehmenesid. Glasnost - avalikustamine, sõnavabadus. Kontaktide tihenemine muu maailmaga. Perestroika läbiviimine. Sisepoliitika Vähendati kommunistliku partei rolli. Loodi NSV Liidu rahvasaadikute kongress. Loodi presidentaalne valitsemissüsteem. Poliitiliste liikumiste tekkimine. Välispoliitika. NSVL-i ja Hiina suhete paranemine NSVL-i ja USA suhete paranemine Afganistani sõja lõpp Desarmeerimise kava tuumarakettide hävitamine VLO laiali saatmine Saksamaa ühinemine Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine Majandus Majandusliku arengu kiirendamine Liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus Majanduslik kaos Kaupade defitsiit IDABLOKI LAGUNEMINE (Meenutuseks: Idablokk=sotsialistlikud riigid.) Nõukogude Liidu "vabade käte" poliitika viis kommunismi kokkuvarisemiseni Ida-Euroopas.
Seetõttu pakkuski Gorbatsov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatsovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma tegevuse lõpetas Varssasi Lepingu Organisatsioon ning Moskva heakskiidul sai võimalikuks Saksamaa ühinemine. 1980.
Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma tegevuse lõpetas Varssasi Lepingu Organisatsioon ning Moskva heakskiidul sai võimalikuks Saksamaa ühinemine. 1980. aastate lõpuks paranesid ka
Ühiskonnaelu- Tsensuurireeglid pehmenesid, Glasnost – avalikustamine, sõnavabadus, Kontaktide tihenemine muu maailmaga, Perestroika läbiviimine. Sisepoliitika- Vähendati kommunistliku partei rolli, Loodi NSV Liidu rahvasaadikute congress, Loodi presidentaalne valitsemissüsteem, Poliitiliste liikumiste tekkimine. Välispoliitika- NSVL-i ja Hiina suhete paranemine, NSVL-i ja USA suhete paranemine, Afganistani sõja lõpp, Desarmeerimise kava, tuumarakettide hävitamine, VLO laiali saatmine, Saksamaa ühinemine, Kommunistlike režiimide kokkuvarisemine Majandus- Majandusliku arengu kiirendamine, Liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, Majanduslik kaos, Kaupade defitsiit Milline roll oli NSV liidu uuenemisprotsessis järgmistel isikutel? Mihhail Gorbatšov – Kuigi ta tui võimule keerulisel ajal, aitas ta NSV probleemidele lahendust leida perestroikaga. Boriss Jeltsin – Oli Vene Föderatsiooni eesotsas, mis muutus väga võimukaks
toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse lõpetas varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks riigipeaks 1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan nsv liidu rahvasaadikute kongress
1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette,mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980 aastail alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hirmkallis plaan jäi siiski teostamata. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. Pingelõdvenduseks (Détente) hakati nimetama suhete paranemist NLi ja lääneriikide vahel 1970ndate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. 1970
kaitsealgatuse programmi. See tähendas kosmose militariseerimist, et kaitsta USAd strateegiliste relvade eest. NB! Üldiselt Reagani presidendiks oleku ajal so. 1980. aastatel USA ja NSV Liidu suhted halvenesid. Reagan nimetas NSV Liitu "kurjuse impeeriumiks" (Afganistani sõja pärast), mille pärast NSV Liit eriti pahandas. · 1991 juulis kirjutasid USA (G. Bush) ja NSV Liit (M. Gorbatsov) START-1 lepingule alla . Lepinguga vähendati mõlema riigi tuumarakettide ja pommitajate arvu 1/3 võrra. · 1991. aasta lõpul NSV Liit lagunes ja sellega seoses tekkis neli uut tuumariiki Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Kasahstan. 1992 kõik need neli riiki ratifitseerisid (=kiitsid heaks, kinnitasid) START-1 lepingu ja asusid tuumarelvi hävitama. · 1993 sõlmiti USA ja Venemaa vahel START-2 leping, millega taas tuumarelvastust vähendati. NB! NSV Liidu lagunemisega 1991. aasta lõpul lõppes külm sõda. Konfliktid maailmas siiski jätkuvad.
Seetõttu pakkuski Gorbatsov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatsovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma tegevuse lõpetas Varssasi Lepingu Organisatsioon ning Moskva heakskiidul sai võimalikuks Saksamaa ühinemine. 1980
Gorbatsovi administratsioon püüdis esialgu laveerida kõigi suundade vahel, ajapikku kaldus rohkem toetama mõõdukaid konservatiive · 1988-1989 muutus NSV Liidu välispoliitika: Nõukogude väed toodi välja Afganistanist, normaliseeriti suhted Hiinaga, reguleeriti rida regionaalseid konflikte maailma eri piirkonnis. 1987 jõuti kokkuleppele hävitada lähi-ja keskmaaraketid Euroopas. 1988 nõustuti tuumarakettide vähendamise ja hävitamise rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega · 1988-1989 toimus Ida-Euroopas Nõukogude-vastane rahvarevolutsioon, millesse Nõukogude Liit jõuga enam ei sekkunud · enam-vähem ühtemoodi arenesid sündmused Poolas ja Ungaris, kus 1989. aasta kevadtalvel jõudsid valitsevad parteid ümarlauanõupidamisteni opositsiooniga, mille tulemusel mõlemas riigis tunnistati vajadust taastada kodanikuühiskond, demokraatia, õigusriik
küsimusi d) 1990 seadustati mitmeparteisüsteem NLKP kaotas oma privileegid ja juhtrolli ühiskonnas 3. Perestroika välispoliitikas elluviijaks välisministriks saanud Eduard Shevardnadze (hilisem Gruusia president, kukutati 2004) a) Suhete parandamine lääneriikidega ja desarmeerimine: · 1986 tippkohtumine Reykjavikis Gorbatsov ja Reagan · 1987 kesk- ja lähimaa tuumarakettide likvideerimise leping · 1989 lõppes sõda Afganistanis · 1990 Saksamaa taasühendamine b) Kontrolli vähendamine Ida-Euroopas kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine 1989 1990 4. NSV Liidu lagunemine a) Liiduvabariikide püüdlused suveräänsusele (esirinnas Baltimaad): · kasutades ära demokratiseerimist, võeti vastu suveräänsusdeklaratsioonid (1990) · üha mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga b) NSVL uuendamise kava:
annaabi.ee 
