Korea Sõda 1950 1953 Ühel pool PõhjaKorea, HRV, NSVL; teisel pool LõunaKorea, ÜRO. Korea jäi jagatuks: PõhjaKoreas olid võimul kommunistid, LK sai demokraatlikuks riigiks. Berliini kriis 1958 1961 NSVL nõudis Lääneriikide vägede väljaviimist LääneBerliinist ning kui nad keeldusid, ümbritseti LääneBerliin 1961. aastal põgenike takistamiseks müüriga. Kuuba e. Kariibi kriis 1962 Kuubale toodi NSVL tuumaraketid, USA kehtestas Kuuba suhtes sõjalise blokaadi. Läbirääkimiste tulemusel likvideeris NSVL oma sõjaväebaasi Kuubal. USA tunnistas Kuuba puutumatust ning tõi välja oma tuumaraketid Türgi territooriumilt. Vietnami sõda 1964 1973 USA toetas LõunaVietnamit võitluses PõhjaVietnami ja kommunistide vastu. Kui USA sõjast väljus, võitsid kommunistid ja Vietnam ühendati nende võimu alla. Afganistani sõda 1979 1989
NSV Liidu huvid. Samal ajal suurenes aga NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas. Kuuba kriis • Kuuba e. Kariibi kriis 1962.a. 1959.a. toimus Kuubal revolutsioon, mille tulemusena kukutati Batista reziim ja kehtestati riigis vasakpoolne Fidel Castro reziim. 1962.a. leppis Castro Moskvaga kokku, et Kuuba saarele paigutatakse Nõukogude raketid, mis oleksid tuumalöögiga hävitanud suurema osa USA Kriisi põhjustas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid. USA luure avastas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid ning USA valitsus Kennedyga nõudis 22. okt.-l, et Kuubale toodud raketid minema viidaks ja kuulutas välja saare mereblokaadi. Pingeline oktoobrinädal 1962.a-l, mil maailm seisis tuumasõja lävel.26. oktoobril saatis Hruštšov Kennedyle läkituse, milles lubas viia Kuubalt raketid minema juhul, kui USA tagab Kuuba kommunistliku reziimi puutumatuse. 28. oktoobril kokkulepe allkirjastati.
Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks. Berliini kriis ei muutunud vga suureks tuumasja allikaks. Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 Klma sja kige pingelisem hetk. Oldi kige lhemal tuumasja puhkemisele. USA pool nimetab seda Kuuba raketikriisiks, Nukogude pool aga Kariibi kriisiks. Sellega taheti nidata seda, kes on konfliktis sdi. Sdistati vastaspoolt. USA arvas, et Nukogude Liit paigutas oma tuumaraketid Kuubale ja et nemad on sdi. Nukogude Liit nimetas sseda Kariibi kriisiks, sest USA kehtestas laevasidukeelu Kuuba mber Kariibi meres. Erinevate nimetuste andmist kasutati selleks, et saaks nidata maailmale, et vastaspool on sdi. 1959 tuli Kuubal vimule Fidel Castro. Enne teda oli vimul diktaator Battista. Castro oli valmistanud lestusu ette juba pikka aega. Maabus oma toetajatega Kuuba rannikul ja alustas Bartissani sda. Alguses castro ei andnud mista, et ta on kommunist.
saarel rakette stardipaikadesse. Seejärel aga kutsus USA president kokku usaldusväärsetest riigiametnikest nõunike kogu. Esimesel koosolekul pakuti välja kolm lahendust kriisile : diplomaatiline, Kuuba blokaad ja luure ning sõjaline löök Kuubale. Kuid hoidmaks asjade kulgu salajas, jätkas Kennedy tööd oma tavalise graafiku alusel. Kõik vabad hetked pühendas kriisile ja koosolekutele. Kuid samal päeval avastas USA sõjaväeluure, et Kuubale on paigutatud keskmise laskekaugusega tuumaraketid, mis on suutelised tabama USA maismaaterritooriumi. Koosolekul pakukud lahenduste hulgast otsustas USA blokaadi kasuks, kuid nimetusena võeti kasutusele karantiin. Põhjuseks asjaolu, et juriidiliselt on mereblokaad sõjakuulutus. USA strateegide arvates oli kavandatud blokaad küll sedavõrd piiratud, et Nõukogude Liit ei oleks nende arvates asunud vaid sellepärast rünnakule, vaid selleks, et minna vastuollu rahvusvahelise õigusega, kasutatada terminit karantiin. Kuid 21
5)Hukkus 2mln vietnamlast, ameeriklasi u 56000 Kariibi kriis Kuuba, NSVL, USA NSV Liit viis 1)NSVL viis 1962 (Kuuba) Kuubale tuumarelvad Kuubalt tuumaraketid, et ära ja USA viis oma kaitsta võimule tuumaraketid Türgist tulnud (Castrot, kes ära kehtestas Kuubal 2)USA lubas,et ei ürita kommunistliku kukutada F.Castrot võimult
NSVL tegi väga julgeid liigutusi, et USA vastu saaks alustada sõjategevust mis oleks tõenäoliselt pühkinud inimkonna maapealt ära. Kuuba kriis toimus aastal 1962 , mil Kuubal toimus relvastaud riigipööre, mille tagajärjel tuli võimule Fidel Castro nimg saarel kehtestati kommunistlik dikatuur. USA püüdis küll Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba oli NSVL-ga sõlminud salajase kokkuleppe, mille tulemusena toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA oli aga vastumeelne, et NSVL raketibaasid asuvad tema külje all ning kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi, millele järgnes pingeline nädal. Selle kestel seisis maailm tuumasõja lävel. Hrustsovile anti selgelt mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Kuid Moskva andis järele. Seepeale Hrustsov teatas, et raketibaasid likvideeritakse. Vastutasuks lubas aga USA, et ei tee katset Kuubat vallutada
Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama. Kuuba kriis 1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA avastas need ja kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju ning USA viis enda varustuse Türgist koju. Algas pingelõdvendus. 1963 kirjutati Moskvas alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA.
Lähis-Ida kriis mitmel korral puhkesid sõjad iisraeli ja araabia riikide vahel.NSVL üritas mõjuvõimu saada araablaste seas, Usa aga toetas Iisraeli, kuid otsis liitlasi ka araabia maade seas. Kuuba kriis 1950 Usa proovis Kuuba võimuhaaraja E.Castro kõrvaldada, kui Kuuba sõlmis NSVL lepingu ning toodi sisse tuumalõhkeainega raketid. USA ja NSVL leppisid kokkuleppe, kus NSVL viib oma raketid Kuubast välja ning USA viib oma tuumaraketid välja Türgist(NSVL piiri lähedal). Berliini kriis 1960 aastal ehitati Berliini müür kuna paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemiga Saksa DV ning kombeks oli seega põgenemine Ida-Saksamaale. 1961 ehitati aga selle peatamiseks Berliini müür. Selle tagajärjel hukkus aga hulgaliselt süütuid inimesi. Vietnami kriis 1960-1970 Mitme aasta jooksul pidas USA seal edutut sõda Lõuna- Vietnamis ja neid toetanud Põhja-Vietnami vastu koos kommunistlike rühmituste vastu.
Aastatel Berliini kriis 1961 · Põhjus: põgenemine o Lääne-Berliini kaudu · Lahendus: berliini müür Kuuba kriis 1962 · Eellugu: 1959 oli kuubas riigipööre ja võimule sai F.Castro (veel elus). Võimu kindlistamiseks hakkas ta riigistama Ameeriklaste omandeid. USA määras kuuba kaupadele ostu keelu o USA ei osta Kuuba suhkrut o Seepeale NSVL ostab Kuubast suhkrut o Kuuba muutus kommunistlikuks · PÕHJUS: NSVL paigutas kuubale tuumaraketid.56 o Oktoober 1962: Kuuba blokaad · Tulemus: o NSVL viis tuumaraketid minema o USA leppis Castro võimuga. 1964 vietnami sõja algus Vietman kuulus alguses Prantsusmaale, aga hiljem jagati kaheks: · Põhja-Vietnam: kommunistlik (NSVL) · Lõuna-Vietnam: mittekommunistlik (USA) Ning veel võitlesid vietkongid: vietnami kommunistlik partisan 1973 USA lõpetas Vietnami sõja, tõi oma väed välja (USA Kaotas) 1968 ,,Praha kevad" · A
Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju ning ilmnesid USA ja NSV Liidu huvid. Samal ajal suurenes aga NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas. Kuuba e. Kariibi kriis 1962.a. 1959.a. toimus Kuubal revolutsioon, mille tulemusena kukutati Batista reziim ja kehtestati riigis vasakpoolne Fidel Castro reziim. 1962.a. leppis Castro Moskvaga kokku, et Kuuba saarele paigutatakse Nõukogude raketid, mis oleksid tuumalöögiga hävitanud suurema osa USA Kriisi põhjustas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid. USA luure avastas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid ning USA valitsus Kennedyga nõudis 22. okt.-l, et Kuubale toodud raketid minema viidaks ja kuulutas välja saare mereblokaadi. Pingeline oktoobrinädal 1962.a-l, mil maailm seisis tuumasõja lävel.26. oktoobril saatis Hruštšov Kennedyle läkituse, milles lubas viia Kuubalt raketid minema juhul, kui USA tagab Kuuba kommunistliku reziimi puutumatuse. 28. oktoobril kokkulepe allkirjastati.
Berliini 1961 100 000 idasakslased põgenesid Berliini kaudu läände. Nõukogude sõjavägi ehitas Berliini müürist sai külma sõja sümbol. Saksamaal kadus lootus taas ühineda. Ida kriis keset Berliini müüri, mis takistas liikumist idaja lääne poolte vahel. sakslastel kadus võimalus põgeneda lääne poole. Kuuba e. 1962 NSVL viis Kuubale tuumaraketid. USA käskis need ära viia või muidu... NSVL viis raketid ära. USA jättis Kuuba kommunistlikuks ja viis oma raketid Türgist Kariibi kriis ära. Moskva ja Washingtoni vahel seati sisse otseühendus(teletaip). Vietnami 196473 Usa sekkus Vietnami sõtta, et takistada kommunismi levikut KaguAasias. USA ei 1976.aastal vallutas PõhjaVietnam LõunaVietnami
-1956.aasta kriisid-Ungari, Poola, Suessi kriis- ameeriklaste jõuline sekkumine -Kosmose võidujooksu algus Nli ja USA vahel · John F. Kennedy 1961-63 -vaja uut noort radiaalsemat lähenemist -Sigade Lahe dessant- ebaõnnestunud op, kukutamaks Castro reziimi Kuubas, tuhandest pagulasest dessantüksus , panna võimule ameerika reziim Kuubas -Kuuba kriis- 1962- tuumasõjaohu hirm, NL toimetab Kuuba saarele tuumaraketid -22.nov 1963- Kennedy surm · Lyndon B Johnson- asepresident enne -Kodanikuõiguste liikumine- mustanahaliste õigused -Vietnami sõda- sõda muutub Johnsoni valitsemisajal veriseks * Kodanikuõigused Ameerika Ühendriikides - 1955-56 Montgomery busside boikott -Rosa Parks- keeldub mustade kohale istumast, paljud järgivad eeskuju, keelduvad busside kasutamisest, luuakse neegrite taksod. Olukord sunnib muudatusi tegema
Berliini kriis 1961 a.i. Põhjus: idasakslaste põgenemine välismaale Lääne-Berliini kaudu a.ii. Lahendus: Berliini müür b. Kuuba kriis 1962 b.i. Eellugu: 1959 riigipöörde käigus võimule F. Castro. Hakkas kindlustama oma võimu ameeriklaste omandite riigistamisega. USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut, NSVL ostab. Castro teatab, et on kommunist. b.ii. Põhjus: NSVL paigutab Kuubale tuumaraketid (USA viis seejärel oma raketid Türki). 1962 okt. Kuuba blokaad (USA blokeeris Kuuba nädalaks) b.iii. Tulemus: b.iii.1. NSVL viis tuumaraketid minema b.iii.2. USA leppis Castro võimuga b.iii.3. Otseside liin Moskva ja Washingtoni vahel juhuks kui juhtub tuumaõnnetus c. Vietnami sõda 1964 c.i
Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. NSV Liit oli ka meelitatud sellest, et Kuuba aina rohkem ja rohkem kommunistlikuks muutus. NSV Liit nägi asjas palju omakasu, Kuuba asub ju kõigest 100 km kaugusel USA piirist. Niisiis hakkas NSVL Kuubale tooma tuumalõhkepeadega keskmaarakette. 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president J.F.Kennedi Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette minema viima. See samm omakorda pingestas niigi külmas sõjast pingelisi suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni, mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks, suureks, maailmasõjaks. See on esimene ja viimane reaalne, tõsine ja väga lähedane oht tuumasõja
aastal natsionaliseeris Egiptus Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama.Kuuba kriis:1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA avastas need ja kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju ning USA viis enda varustuse Türgist koju.1953 suri Stalin. Algas pingelõdvendus.1963 kirjutati Moskvas alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA. 1938 kirjutasid
1961. aastal püstitas Ida- Saksamaa kogu linna läbiva nn. Berliini müüri. Müür katkestas isegi trammiliinid ja teed ning tekitas ala, mida mõlemal pool hakati nimetama eikellegimaaks. Ehkki USA ja NSV Liit kunagi tegelikult omavahel ei sõdinud, polnud nad sõjast kaugel. Maailma hoidis oktoobris 1962. aastal terve nädala hinge kinni, kui USA president John Kennedyle esitati USA lennukite tehtud fotod, mis tõestasid, et NSV Liit ehitab Kuubal rakettide stardiplatvorme. Sealt oleks tuumaraketid ulatunud USA-sse ja võinud hävitada palju linnu. 22. oktoobril andis president käsu alustada Kuuba mereblokaadi. Ühendriikides koostati ka juba plaane, kuidas Kuubale tungida, ja maailm valmistus tuumasõjaks. 28. oktoobril andis Nõukogude liider Nikita Hrustsov siiski tagasikäigu ja nõustus raketid ära viima ning stardiplatvormid Kuubal lammutama. Kriis oli möödas. 1980. aastatel võimaldasid USA presidendi Ronald Reagani ja Nõukogude liidri
idasakslased ei saaks läände põgeneda. Müüri tugevdati, lisati kaitseriba, kus inimesi ette teatamata põgenemiskatsel tulistati. Külma sõja sümbbol, mõjus NSVL mainele väga halvasti, näitas, et sotsialism on vangla. · Kuuba e Kariibi kriis 1961-1962. Kuubal tuli 59' a võimule Castro, tegi sotsialistlikku revolutsiooni, kehtestas diktatuuri, vaenlaseks USA, toetajaks NSVL, kes paigutas saarele tuumaraketid. USA seadis Kuuba ümber karantiini, president Kennedy teatas maailmale, nõudis raketibaaside likvideerimist maailm oli tuumasõja lävel! Moskva andis järele, viis relvad ära, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada. Kuuba kriis kainestas maailma. · Vietnami sõda 1964-73. Vietnam jagunenud kaheks, põhja toetas NSVL/Hiina, lõunat USA, kes kartis kommunistide võimuhaaramise järel doominoefekti lähiriikides. 1963
5. Kriisikolded ja milles need seisnesid? Korea sõda- kommunistlik Põhja-korea tungis kallale läänemeelsele Lõuna-Koreale, mille peale tulid USA väed Lõuna-Koreale appi. Vietnami sõda- Sõjaline konflikt kommunistliku Põhja-Vietnami, NSV Liidu, Hiina ja USA ning Prantsusmaa mõju all oleva Lõuna-Vietnami vahel. Kuuba kriis- Kuuba kommunistliku diktaktuuri kehtestaja Fidel Castro sõlmis kokkuleppe NSV Liiduga ja riiki toodi nende tuumaraketid, mille peale USA kuulutas kuubale sõjalise blokaadi. USA ja NSV Liidu vahel tekkis tüli , mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Lähis-Ida kriis- mitmel korral puhkes sõda Iisraeli, keda toetas Usa ja araabia riikide vahel, kelle üle üritas mõjuvõimu saada NSV. Afganistani sõda- Nõukogude väed tungisid Afganistani, kus üritati jõuga kehtestada meelepärast valitsust. 6
kiiresti reageerida Berliini müür 1961 Üle 3 miljoni inimese põgeneb Lääne-Berliini 13.august 1961 - Müüri rajamise algus Läbirääkimine lääne ja ida vahel peatati Kõik kes üritasid müüri ületada lasti maha enne kui jõuti teisele poole Tagajärjed: - Põgenikevool peatus - Lääne-Berliinist sai vaba maailm keset kommunistliku maailma Kuuba kriis 1962 NSV Liit paigutas Kuubale tuumaraketid Sihikul oli kogu USA idarannik ja keskosa Kuuba blokeeriti meritsi USA-d süüdistati sõja õhutamises J. Kennedy ähvardas raketid jõuga kõrvaldada 28.oktoobril otsustas Moskva taanduda Tagajärjed: - Mõisteti, et oldi tuumasõja lävel - Peeti läbirääkimisi relvastuse vähendamise üle Vietnami sõda 1964-1973 1945. aastal jagnes Vietnam: - Kommunistlik Põhja-Vietnam - Mittekommunistlik Lõuna-Vietnam USA toetas Lõuna-Vietnami
suhtes ka oma kodanikele. Nii võisid ameerika noored lugeda patriootilist koomiksit ,,Kapten Ameerika", nõukogude omad aga lüüa kaasa õpilasmalevate töös. Kuigi üliriikide vastasseis Teise maailmasõja järgsel ajal kulges omavaheliste otseste konfliktideta, võib siiski välja tuua ka väga tõsiseid kriisiolukordi. Aastal 1961 paigutasid ameeriklased Türgi piiri äärde, Nõukogude Liidu pealinna löögiraadiusse oma tuumaraketid, millele viimased vastasid järgmise aasta septembris oma baasidega Kuuba saarel. Kuigi USA oli sunnitud kehtestama riigi sadamatele mereblokaadi, lahendati kriis, mis oleks võinud kujuneda ajaloo esimeseks tõeliseks tuumasõjaks, viimaks siiski erinevate kokkulepete ja kompromisside läbi. Võidurelvastumine polnud sellega aga lõppenud mõlemas suurriigis toimus endiselt pidev relvaarendus, seda kahtlemata isegi aegadel, mil omavaheline läbisaamine näis olevat suurepärane
kangelaseks *Kriis näitas NATO võimetsut üksmeelselt ja kiiresti reageerida BERLIINI MÜÜR 1961 Üle 3 miljoni inimese põgeneb Lääne-Berliini *13.august 196- Müüri rajamise algus *Läbirääkimine lääne ja ida vahel peatati *Kõik kes üritasid müüri ületada lasti maha enne kui jõuti teisele poole *Tagajärjed:-Põgenikevool peatus -Lääne- Berliinist sai vaba maailm keset kommunistliku maailma KUUBA KRIIS 1962 NSV Liit paigutas Kuubale tuumaraketid *Sihikul oli kogu USA idarannik ja keskosa *Kuuba blokeeriti meritsi *USA-d süüdistati sõja õhutamises *J. Kennedy ähvardas raketid jõuga kõrvaldada *28.oktoobril otsustas Moskva taanduda *Tagajärjed:-Mõisteti, et oldi tuumasõja lävel -Peeti läbirääkimisi relvastuse vähendamise üle VIETNAMI SÕDA 1964-1973 1945. aastal jagnes Vietnam:-Kommunistlik Põhja-Vietnam- Mittekommunistlik Lõuna-Vietnam*USA toetas Lõuna-Vietnami *Ebapopulaarne sõda
lõplikult. Korea sõda (1950-1953) Osalevad riigid: NSVL, USA, Hiina Probleem: Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale. Tulemus: Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik; 1953 sõlmiti vaherahu. Kuuba kriis Osalevad riigid: NSVL, Kuuba, USA Probleem: Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; NSV tõi Kuubale tuumaraketid. USA kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA ja NSVL vahel tekkis tüli; maailm oli kolmanda maailmasõja äärel; Tulemus: NSV lubas oma väed ning raketid Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. Vietnami sõda (1959-1973) Osalevad riigid: USA, Vietnam, Prantsusmaa, Suurbritannia Probleem: USA presidendile anti luba väed viia Vietnami. Tõukeks sai
Väljendus vormid: b.i. 1968 aastatel USA-s ja Prantsusmaal üliõpilasrahutused b.i.1. Pariisis vägivaldseimad 3. Õpilane teab tähtsamaid kriise 1960.aastatel: a.i. Berliini kriis inimesed üritasid põgeneda Lääne-Berliini kaudu, ehitati berliini müür a.ii. Kuuba kriis USA hakkas riigistama kuuba omandeid, NSVL hakkas ostma kuubalt suhkrut, paigutas sinna tuumaraketid, tehti kuuba blokaad. Tulemus: NSVL viis raketid minema, Castro leppis USA võimuga a.iii. Vietnami sõda vietnam kuulus Prantsusmaale, hiljem jagati kaheks (põhja NSVL ja lõuna USA. Tulemus: usa lõpetas, tõi väed välja (kaotas) a.iv. Praha kevad A. Dubeck oli tsehho.kommunistlik juht, oli sotsialism,
sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas). Võidurelvastumine tõstis esile ka erinevad kriisid. Näiteks Kuuba kriis, mis toimus1962 aastal. Kuubal oli relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA avastas need ja kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. Kogu maailm elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju ning USA viis enda varustuse Türgist koju. Külma sõja puhkemise peamiseks põhjuseks oligi kahe suurriigi vaheline võmuvõitlus, mis tõi omakorda kaasa kriise ning võidurelvastumise.
Marshalli plaan: Marshalli plaan oli Euroopa riikide abistamisprogramm. Marshalli plaan sai nime USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Mis see oli? Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Miks see loodi? Sest sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatus taset.Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Marshalli plaan kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Kes sellega liitusid? Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule j...
Strateegiline kaitsealgatus-ametlik nimi. Raketitrje ssteemide paigutamine kosmosesse-Thesdade programm. Nukogude Liit ei saanud samaga vastata, sest tal polnud selle jaoks raha. Sellel perioodil toimus USA keskmaa rakettide paigutamine Saksamaa Liit vabariiki. See suurendas veel omakorda Nukogude Liidu pahameelt. Nukogude Liit hakkas sellel ajal USAle vidurelvastumises alla jma. Gorbatov slmis USAga tuumarelvastuse vhendamise kokkuleppeid. ks nendest oli, et kaotada ra kik lhimaa tuumaraketid. Helsingi protsess liriikite kige parema lbisaamise periood, mis tipnes Helsingi lppdokumenddiga 1975. Suhete paranemine sai alguse juba 1969, kui Saksamaal sai kantsleriks Willy Brandt. ( 1969-1974 oli vimul ) Ta oli sotsiaaldemokraat. Ta loobus Hallsteini doktriinist- See kujutas endast seda, et Saksamaa Liitvabariik suhtus vaenulikult kikidesse riikidesse, kes olid slminud diplomaatilised suhted Saksamaa demokraatliku vabariigiga. Saksamaa Liitvabariik kis ainult Nukogude liiduga lbi.
Kommunistlikud valitsejad maskeerisid oma külma sõja poliitikat rahuvõitluse sildiga. 3. Iseloomusta kolme sinu arvates olulisemat kriisi II maailmasõja järgses maailmas? ● Kuuba kriis 1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA avastas need ja kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju ning USA viis enda varustuse Türgist koju. 1953 suri Stalin. ● Korea sõda (1950-1953) Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa
pärast reisi kogus tohutu menu. Samas puudutas Kuu pinda esimese inimesena ameeriklane Neil Armstrong 1969. aastal. Teise maailmasõja järgne suurim ohuolukord oli Kuuba kriis 1960. aastate alguses, kui peaaegu oleks puhkenud kolmas maailmasõda. Kuubas tuli võimule sotsialistlik Fidel Castro. See tähendas, et Nõukogude Liidul oli tugipunkt otse USA rannikul. USA üritas pidada võitlust Castro reziimiga, aga ebaõnnestus. Sellest sai innustust Hrustsov, kes paigaldas tuumaraketid Kuubale suunaga USA poole. Õnneks lahenes olukord rahumeelselt ja tuumasõda suudeti ära hoida. Olukord ei olnud pingeline mitte ainult rahvusvahelisel areenil, vaid ka sotsialismileeri siseselt. 1968. aastal toimusid Tsehhoslovakkias sündmused, mis mõjutasid kogu sotsialismileeri. Kompartei esimese sekretäri Antonin Novotnyga ei oldud rahul ja ta sunniti tagasi astuma. Uueks juhiks sai Alexander Dubcek, kes liikus palju vabama sotsialismi poole
tulistada kõiki, kes üritasid riigist põgeneda, selle tagajärjel suri palju süütuid inimesi. Berliini müür muutus kolmekümneks aastaks jagatud euroopa sümboliks. III maailma kriisikolded Korea, Lähis-ida, kagu-aasia, kuuba, ida-euroopa, afganistan Kariibimere kriis 1950ndate aastate lõpul toimus kuubal riigipööre ning võimule tuli fiedel castro, kes asus riigis kehtestama kommunistlikku diktatuuri ning sõlmis NK liiduga kokkuleppe, mille alusel toodi kuubasse tuumaraketid, seepeale kuulutas usa kuubale sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkes vastasseis, mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga, kuid kuuba kriis lahenes siiski läbirääkimiste teel rahumeelselt Fiedel castro tuli kuubal relvastatud riigipöörde tulemusel võimule 1950 aastate lõpul ning asus kehtestama riigis kommunistlikku diktatuuri. Selle tulemusel puhkes kariibimere kriis usa ja nk liidu vahel, kuid kriis lahenes siiski rahumeelselt
USA-ga. Siin tuli Kuubale rõõmuga appi Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president J.F.Kennedi Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette ära viima. See samm omakorda pingestas niigi külmas sõjast pingelisi suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni, mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks maailmasõjaks. Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga:
korral USA-ga. Siin tuli Kuubale rõõmuga appi Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. · 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president J.F.Kennedi Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette ära viima. See samm omakorda pingestas niigi külmas sõjast pingelisi suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni, mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks maailmasõjaks. · Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga: Moskva tõi Kuubast raketid ära
Sellise sammu seletuseks sobib väga hästi pragmaatiline tarkus: pole oluline, mis värvi on kass, peaasi, et ta hiiri püüab. Kriisi käik... 15. oktoober. Kuuba kohal tehtud fotodel leiti märke, et Nõukogude sõjatehnikud seavad saarel rakette stardipaikadesse. 16. oktoober. Kennedy kutsus kokku usaldusväärsetest riigiametnikest nõunike kogu, kokku 14 riigivalitsemise võtmefiguuri. 17. oktoober. pärast järjekordset U-2 lendu, avastas USA sõjaväeluure, et Kuubale on paigutatud tuumaraketid, mis on suutelised tabama USA maismaaterritooriumi. 18. oktoober. Kennedy kohtus Nõukogude välisministri Andrei Gromõkoga - Kennedy suutis varjata, et ameeriklased teavad, mis Kuubal toimub. 21. oktoober. USA otsustas blokaadi kasuks, kuid nimetusena võeti kasutusele karantiin. U-2 lend avastas samal päeval, et saarel paiknevad lisaks rakettidele ka Nõukogude pommituslennukid ja ründelennukid.
Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi. USA ja NSVL vahel paranevad suhted ning 1987 lepitakse, et hävitatakse keskmaa tuumaraketid. 1989 anti Ida-EU kommu. riikidele võimalus valida dem. valitsused ning siis lagunes NSVL 15 vabariigiks, millega lõppes ka külm sõda. 4 Raudne eesriie: oli läänemaade + kommunistlike riikide vaheline infosulg. Esimesena võttis selle mõiste kasutusele 1945 Chuchill, kes ütles oma telegrammis Trumanile, et ei tea, mis seal teiselpool toimub, sest rootsi suursaadik, kes aitas jute, oli kaduma läinud. 4 RE. eesmärk: kaitsta kommu
hulgas, USA toetas aga Iisraeli. Kuuba Kriis. Kui Fidel Castro sõlmis salajase lepingu NSV Liiduga (Kuubasse toodi Venemaalt selle alusel tuumalõhkepeadega varustatud raketid) kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Seda vastasseisu nimetataksegi Kuuba Kriisiks, mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See aga ehmatas NSV ja USA juhte niivõrd, et NSVL viis oma tuumaraketid Kuubast välja. 17. Ma arvan et ei olnud, sest inimesed ise tegid neid leppeid. Ma arvan, et NSVL ja USA oleksid ikkagi edasi võidelnud, aga kuna 100 riiki allkirjastasid tuumarelva tõkestamise lepingu, siis see võitlus sai otsa. 18. Külm sõda lõppes USA ja NSV Liidu uue katsega alustada uut võidurelvastumist, kuid Moskva juhid said aru, et nad ei suuda USA majandusega võistelda ja tahtsid hakata
Saksamaa kogu linna läbiva nn. Berliini müüri. Müür katkestas isegi trammiliinid ja teed ning tekitas ala, mida mõlemal pool hakati nimetama eikellegimaaks. KUUBA RAKETIKRIIS Ehkki USA ja NSV Liit kunagi tegelikult omavahel ei sõdinud, polnud nad sõjast kaugel. Maailma hoidis oktoobris 1962. aastal terve nädala hinge kinni, kui USA president John Kennedyle esitati USA lennukite tehtud fotod, mis tõestasid, et NSV Liit ehitab Kuubal rakettide stardiplatvorme. Sealt oleks tuumaraketid ulatunud USA-sse ja võinud hävitada palju linnu. 22. oktoobril andis president käsu alustada Kuuba mereblokaadi. Ühendriikides koostati ka juba plaane, kuidas Kuubale tungida, ja maailm valmistus tuumasõjaks. 28. oktoobril andis Nõukogude liider Nikita Hrustsov siiski tagasikäigu ja nõustus raketid ära viima ning stardiplatvormid Kuubal lammutama. Kriis oli möödas. Külm Sõda ja Eesti Seotud sisu Katse taastada Eesti iseseisvus 1944. aastal
1989 seoses kommunistliku režiimi kokkuvarisemisega SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul. KUUBA KRIIS - 1962 1959 – võimule tuli Fidel Castro. USA suurettevõtete natsionaliseerimine. Liitlaste otsimine – NL-le lähenemine (NL huvi: sots.ideede levik, tugipunkt Ameerika mandril, Kuuba huvi: sõjal. ja maj. abi). Kuubal kehtestati kommunistlik diktatuur. 1962 – USA luure avastas Kuubal NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. USA president John F. Kennedy kehtestas Kuuba saarele mereblokaadi. Kompromiss: Moskva tõi Kuubast raketid ära, USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro režiimi võimulejäämisega ning USA ja NSV Liidu vahel loodi nn kuum liin FIDEL CASTRO J.F. KENNEDY N. HRUŠTŠOV TŠEHHOSLOVAKKIA KRIIS - 1968 1960.a keskpaik – “Praha kevad” - Tšehhoslovakkia KP liider Alexander Dubček alustas
Suessi kanali natsionaliseerimine Egiptuse poolt, tulemusena vähenes Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas, suurenes NL mõju Lähis-Idas. 1960ndate kriisid (Kuuba kriis, Berliini kriis, Praha kevad, Vietnami sõda) Kuuba kriis (1962) – võimule tuli NL-meelne Fidel Castro. Hruštšovi juhitud NSV Liit nägi võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NL keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette ära viima. See samm omakorda pingestas niigi külmas sõjast pingelisi suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni, mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks maailmasõjaks. Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga: Moskva tõi Kuubast raketid ära
Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. NSV Liit oli ka meelitatud sellest, et Kuuba aina rohkem ja rohkem kommunistlikuks muutus. NSV Liit nägi asjas palju omakasu, Kuuba asub ju kõigest 100 km kaugusel USA piirist. Niisiis hakkas NSVL Kuubale tooma tuumalõhkepead ega keskmaarakette . 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president J.F.Kennedi Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette minema viima. See samm omakorda pingestas niigi külmas sõjast pingelisi 7 Fidel Castro suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni , mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks, suureks, maailmasõjaks. 8 Fidel Castro Castro Vs. Batista Aastal 1950, Castro lõpetas õiguse kooli ja hakkas harjutama õigust.
Luure Keskagentuur (CIA) oli välja õpetanud Kuuba pagulasi, et saata neid tagasi kodumaale ja valmistada ette ülestõus. 17. aprilli varajastel tundidel 1961, maabusid umbes 1500 Kuuba pagulaste Sigade lahte Kuuba lõunarannikul. Rünnak kukkus aga haledalt läbi. Kennedy, kes oli heaks kiitnud Eisenhoweri algatatud plaani, pidi endale võtma ka vastutuse lüüasaamise eest. 1962 aasta sügisel, võttis Kuuba jälle kesksele kohale külmas sõjas. Hrustsov paigutas salaja pikamaa tuumaraketid Kuubale koos 42.000 Nõukogude sõduri ja muud tehnikaga. Sovietid suutsid plaani mitmeid kuid saladuses hoida. Kuid oktoobri keskel avastas USA õhuluure Nõukogude ballistilised tuumaraketid Kuubal, mis võisid tabada sihtmärke mandri Ameerikas loetud minutitega. Järgnev kriis oli üks Külma sõja aegseid suuremaid vastasseise, võrreldav Berliini blokaadiga. Üldiselt arvatakse, et selle käigus jõudis Külm sõda kõige lähemale otsese tuumasõja ohule. See
Eesti 1941-1945 · Millised olid Eesti meeste valikud II maailmasõjas? 1939 eesti meestel vabatahtlik minek Soome vägedesse; sundmobilisatsioon; osa mehed Saksa vägede poolele, osa Punaarmee poolele; metsavendlus; Nõukogude ja saksa okupatsioon Eestis (õpik lk30) Esimene nõukogude aasta · Ümberkorraldused majanduses: o Natsionaliseerimine kogu maa riigi oma o Talude max suuruseks 30 ha, äralõiked uusmaasaajatele. o Natsinaliseeriti pangad, tööstus- ja kaubandusettevõtted, suuremad elumajad jms. o Rahareform 1kroon=1,25 rubla · Ümberkorraldused kultuuri alal: o Ülirange tsensuur o Koolidesse marksismi-leninismi ja NSVLiidu konstitusiooni õpetus, vene keel o Kinodes ja teatrites nõukogude autorite looming o Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakatid o Kultuuriväärtuste hävistamine : purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, ...
Kaitseminister Robert McNamara pakkus esimesel koosolekul välja kolm võimalikku lahendust kriisile: · diplomaatiline; · Kuuba blokaad ja luure; · sõjaline löök Kuubale. 17. oktoober. Hoidmaks asjade kulgu salajas, jätkas Kennedy tööd oma tavalise graafiku kohaselt, kõik vabad hetked pühendas aga kriisile ja EX-COMM koosolekutele. Sama päeva õhtul, pärast järjekordset U-2 lendu, avastas USA sõjaväeluure, et Kuubale on paigutatud keskmise laskekaugusega tuumaraketid, mis on suutelised tabama ükskõik millist punkti Ameerika pinnal. 18. oktoober. Kennedy kohtus NLi välisministri Andrei Gromõkoga (kohtumine oli enne kriisi algust kokku lepitud). Kennedy suutis varjata, et ameeriklased teavad, mis Kuubal toimub. Samal päeval toetas EX-COMMi liikmete enamus blokaadi, kuid konsensusele veel ei jõutud. President 4 laskis valmis kirjutada kaks kõnet 22. oktoobriks: esimene kõne kuulutas blokaadi ja teine
kommunistlikud riigid peavad rajama müüri, et takistada elanike põgenemist; Lääne-Berliinist sai vaba maailm keset kommunistlikku maailma. 11. Kuuba kriis 1959 toimus Kuuba riigipööre kus võim läks Fidel Castro kätte (23 aastane). Ta teatas, et temast on saanud kommunist ning ta esines oma avaldusega. Kuuba peamine toetaja oli Nõukogude Liit aga vaenlane USA. 1962 selgub, et NSV Liit on Kuubale paigutanud tuumaraketid sihikul kogu USA idarannik ja keskosa (laskeulatus 2000 miili). Seepeale blokeeriti Kuuba meritsi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA juhte. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Nõukogude Liit oma raketid Kuubalt ära viima. Nüüd olid ka ameeriklased omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud USA raketid ning tunnustama Kuuba
Beria süüdimõistmine ja hukkamine. Võimule tulles hülgas ta avalikult ja mõistis hukka igasuguse isikukultuse ja repressioonipoliitika. Vabastati sadu tuhandeid vange. Üritati ka normaliseerida NSVL-i suhteid välisriikidega. Samas ei olnud „sula“ ka äärmuslik- igasugune opositsioon ja vastupanu suruti karmilt maha. Hurštšovi ajal ehitati Berliini müür, suruti veriselt maha Ungari ülestõus ja paigutati Kuubale tuumaraketid. 9. „Sulaperiood“ NSV Liidus – üldiseloomustus, millal, miks, kelle ajal? „Sula“ tähendas NSVL-is seda, et nagu ka USAski, olid 1960. aastad NSVL- is lootuse ja optimismi aastateks. Tundus, et ideaalselt toimiv kommunism on tõesti saavutatav, „kuldsed kuuekümnendid“ jõudsid ka NSV Liitu. Suurenesid isikuvabadused, inimesi ei saadetud enam kergekäeliselt vangilaagritesse, see tõi kaasa ka avastuse suurenemise. Tekkis hulk
läände Kuuba e. Kariibi Kuuba, USA, NSVL *revolusionääride tulek *USA ei ostnud enam suhkurt kriis 1962 riiki *raketibaasid likvideeriti *Paigutas kuubale omad *Kennedy kuulutas välja tuumaraketid kontrolljoone merel *Castro au jee Praha kevad 1968 Tsehhoslovakkia, VLO *Tsehhoslovakkia soov *ülestõus suruti veriselt maha riikide väed ehitada üles inimnäoline *õmberkorraldused tühistatti sotsialism(kaotati tsensuur, *partei ja riigiaparaadis viidi
kehtestamiseni ning asendas selle rahuliku kooseksisteerimise propageerimisega. Erinevalt senistest Nõukogude riigijuhtidest reisis ta palju ringi ning võitis südameid oma joviaalse ja avala käitumislaadiga. Tema populaarsust tõstsid NSV Liidu edusammud kosmoses ("Sputnik" 4. oktoobril 1957. a., Juri Gagarin kosmoses 12. aprillil 1962. a.). Samal ajal aga surus ta veriselt maha Ungari ülestõusu 1956. a. ning paigutas Kuubale Nõukogude tuumaraketid, tekitades sellega 1962. a. oktoobris olukorra, kus umbes nädala jooksul seisis maailm tuumasõja veerel. SURM: 1964. a. oktoobris kukutasid vandenõulased eesotsas Leonid Brežneviga Hruštšovi võimult. Erandlik oli aga see, et Hruštšovi ei tapetud, vaid saadeti pensionile. Oma elu viimased aastad elas ta tagasitõmbunult oma Moskva korteris või Moskva-lähedases riiklikus suvilas BREŽNEV Nimi: Leonid Iljitš Brežnev (1964-1982) Päritolu: Dnipropetrovski oblast Ukraina
saavutada mõjuvõimu araablaste hulgas, USA toetas aga Iisraeli. Kuuba Kriis. Kui Fidel Castro sõlmis salajase lepingu NSV Liiduga (Kuubasse toodi Venemaalt selle alusel tuumalõhkepeadega varustatud raketid) kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Seda vastasseisu nimetataksegi Kuuba Kriisiks, mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See aga ehmatas NSV ja USA juhte niivõrd, et NSVL viis oma tuumaraketid Kuubast välja. PILET 10 1. Kriis ja Jaapan 2. Bolsevike võimuletulek Venemaal kommunistid tulid Venemaal võimule relvastatud riigipöördega ajasid laiali Asutava Kogu surusid veriselt maha kõik tööliste ja talupoegade streigid hävitasid Venemaal vene intelligentsi ja kirikud hävitasid kõik teised parteid, s.t. hukkasid nende parteide liikmed PILET 11 1. Hispaania kodusõda
26 Ometi oli Hruštšov 11. septembril kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette väljaspoole oma territooriumi paigutada ning et Kuubale ei viida ründerelvi. Tegelikult jõudis esimene saadetis SS-4 tüüpi keskmaarakette Kuubale juba 8. septembri öösel ning teine 16. septembril. Kiiruga oli alustatud ka stardipaikade ehitamist: kokku oli neid ette nähtud üheksa - kuus SS-4 ja kolm SS-5 rakettide tarbeks.27 USA luure avastas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid ning USA valitsus Kennedyga nõudis 22. okt.-l, et Kuubale toodud raketid minema viidaks ja kuulutas 23 Horisont.ee. 2007. Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi. Kättesaadav: http://www.horisont.ee/node/220 (14.01.2015) 24 Saarte Hääl. 2007. Kuuba kriis: sündmus, mis vapustas maailma. Kättesaadav: http://www.saartehaal.ee/2007/10/26/kuuba-kriis-sundmus-mis-vapustas-maailma/ (14.01.2015) 25 Horisont.ee. 2007. Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi. Kättesaadav: http://www
konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale rõõmuga appi Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. · 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president J.F.Kennedi Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette ära viima. See samm omakorda pingestas niigi külmas sõjast pingelisi suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni, mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks maailmasõjaks. · Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga: Moskva tõi Kuubast raketid ära
Kuubale tuli rõõmuga appi Nikita Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva mõjusfääri ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. USA luure avastas 1962 okroobris Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president John F. Kennedy (1961-1963) Kuuba saarele Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 10 mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette ära viima. See samm omakorda teravdas niigi pingelisi suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni, mis
· müüri ületamisel tapeti aastate jooksul sadu sakslasi, Kariibi ehk 1968 Kuuba, NSVL paigutas oma *NL viis oma raketid Kuuba kriis NSVL, USA tuumaraketid saarelt ära, Kuubale, et kaitsta * USA lubas, et ei võimule tulnud sekku Kuuba F.Castrot, kes siseasjadesse, s.t ei kehtestas Kuubal püüa võimult kommunistliku kukutada F. Castrot,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
