Venemaa, Brasiilia, Argentiina kohta. Ühtlasi kaaluvad esimese tuumajaama rajamist ka väga suur uraanimaagi kaevandaja Austraalia ning Põhja-Aafrika riigid. Fossiilsete kütuste hinna ning piiratuse tõttu avaldub taoline trend tõenäoliselt teisteski riikides. Tuumaenergia kasutamine vajab erilisi keskkonnatingimusi. Tuumajaama õnnetustes ja tuumajääkide hoiustamisel võivad tekkida suured keskkonna katastroofid. Selle ärahoidmiseks kasutatakse tuumajaamades mitmekordseid turvalisuse süsteeme. Õnnetuse tekkimiseks on vajalik paljude süsteemide üheaegne mittetöötamine ja ohutusnõuete eiramine personali poolt. Tuumaenergia peamine kasutusala on elektrienergia tootmine. Elektrienergia on laia kasutusega ja lihtsa ülekandeviisiga. Tuumaelektri hind on suhteliselt odav. Normaalselt toimivates tuumaprotsessides ei teki loodusele kahjulikke kõrvalmõjusid. Rahvastiku kasvu, majanduse arengu
Tuumaenergia vastu Mina pooldan seisukohta, et tuumaenergia on inimkonnale rohkem kahjulik kui kasulik. Aga miks ma nii arvan? On olemas mitmeid suuri argumente, mis panevad mind nii mõtlema. Esiteks tekivad tuumajaamades tuumaenergia tootmise tagajärjel radioaktiivsed jäägid. Kuigi tuumajaamad ei paiska õhku massiliselt süsinikdioksiidi, on minu arvates radioaktiivsed jäägid ehk isegi hullemad. Radioaktiivsed jäägid sisaldavad radioaktiivseid aineid või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega. Nad on ohtlikud kõikidele elusorganismidele - inimesetele, loomadele, taimedele ja nii edasi. Põhjus selles, et radioaktiivsed ained on mürgised. Suuremate kiirgusdooside korral võib
Selle peatamiseks otsivad teadlased alternatiive energia tootmiseks. Üks avastatud energia genereerimismeetod on tuumaenergia. Selle tootmine võib olla tõhus ja energiatootlik, kuid kuidas selle tootmine on mõjutanud loodust ning mis saab tuumajäätmetest? Tuumaelektri hind on suhteliselt odav, kuid tuumaenergia kasutamine vajab erilisi keskkonnatingimusi ning tuumajaama õnnetustes võivad tekkida suured keskkonna katastroofid. Selle ärahoidmiseks kasutatakse tuumajaamades mitmekordseid turvalisuse süsteeme. Tsernobõli katastroofi-aegsed reaktoritüübid on kasutuselt kaotatud ja tänapäeval kasutatakse uudseid reaktoreid, mis omavad uusimaid turvaomadusi ja on tuntud oma töökindluse ning turvalisuse poolest. Õnnetuse tekkimiseks on vajalik paljude süsteemide üheaegne mittetöötamine ja ohutusnõuete eiramine personali poolt. Areneva tuumaohutuskultuuri mõju võib näha täiustatud tootmistehnoloogias tuumajaamades üle
Täna toodetakse 17 protsenti kogu maailma energiatoodangust tuumajaamade abil. Tuumaelektri hind on suhteliselt odav, kuid gaas kütusena on kallis, eriti Lääne- Euroopas. Majanduslikust seisukohast on tuumaenergia praegusel ajal umbes võrdne kivisöega. Õli ja gaasi hind tulevikus tõenäoliselt tõuseb, samas uraan jääb odavaks. Areneva tuumaohutuskultuuri mõju võib näha täiustatud tootmistehnoloogias tuumajaamades üle maailma, mille tulemusena on saavutatud madalaimad kiirgusdoosid jaamapersonalile. Tõsiste avariide risk on ekstreemselt madal. Uued reaktoritüübid, millest mõned on tänapäeval juba kättesaadavad, omavad uusimaid turvaomadusi, mis on loodud vastavalt kogemustele. Antud reaktoreid peetakse parimaiks oma töökindluse ja turvalisuse alal kui enamus praeguseid dominantseid reaktoritüüpe. Energiasõltumatus on väga tähtis faktor. Mitte kõik maad ei oma rikkalikke
Kas tuumafüüsika areng on inimkonnale kasulik või kahjulik? Tuumaenergia kasutamise plussid: 1). CO2 ei ole tuumaenergia kasutamise jääkaine, see tähendab seda, et osoonikihti hävitatakse vähem, 2). tuumajaamades tekkivad jäätmekogused on väikesed, 3). tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike, 4). tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise miinused: 1). tuumajaama rajamine on väga kallis ja aeganõuedev, 2). tekkivad jäätmed on radioaktiivsed, nad on ohtlikud kõigile elusorganismidele, 3). tuumakütus on taastumatu loodusvara (ükskord uraan saab otsa) ning neid ei saa uuskasutusele võtta, 4)
Tuumaenergia plussid ja miinused Plussid • Tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega(SO2, NOx, HCl, CO2, CO jt.), lendtuha ega aerosoolidega. • Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama. • Tegelikult on tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane • Saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. • Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. • Ei sõltu ilmastikuoludest • Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud Miinused • Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks.
Energiasüsteemide ühendamine üha suuremateks ühendenergiasüsteemideks, võimaldab tõsta energiasüsteemi häiringukindlust, parandada sageduse kvaliteeti ja muuta elektrienergia tootmise, ülekandmise ja jaotamise tunduvalt efektiivsemaks. 2 Elektrienergia tööstuslik tootmine tänapäeval Tänapäeval toodetakse peaaegu kogu kasutatav elektrienergia fossiilkütuseid põletavates soojuselektrijaamades, hüdrojaamades ja tuumajaamades. 3 Paljudes riikides on loodud ühtne rahvuslik energiasüsteem, mis sageli on ühendatud ka naabeririikide energia süsteemidega. Maailmas 2016. aastal toodeti 24816,4 TWh elektrienergiat. 4 Suurimad elektrienergia tootjad 2016a. olid (GWh) : 5 Maailma soojuselektrijaamade installeeritud kogu võimsus 2016.a. Oli 3486,476 GW Kõige enam soojuselektrijaamu on
tuumaenergeetika Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumajaamades kasutatakse kütusena enamasti uraani. See on maakoores võrdlemisi tavaline element, mida leidub praktiliselt kõigi kivimite koostises. Kaevandamisväärses kontsentratsioonis leidub seda elementi aga vähestes kohtades. Tuumade lagunemise käigus vabaneb energia, mida on vaja tuumajaama käigus hoidmiseks. Tuumajaamas reguleeritakse lagunemisprotsessi nii, et ühe tuuma lagunemine tooks kaasa vaid ühe teise tuuma lagunemise. Seda nimetatakse kriitiliseks olekuks. Kui ühe
Tuumaenergia eelised ja miinused · tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega(SO2, NOx, HCl, CO2, CO jt.), lendtuha ega aerosoolidega. · Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama. · tegelikult on tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane · saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. · Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. · Ei sõltu ilmastikuoludest · Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud · Paljud inimesed on tuumaenergia vastu teadmata nende tegelikku väärtust · miinused · Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud
aatomielektrijaamas. Tuumajaam asub Vaikse ookeani kaldal umbes 250 km Tkyst põhja pool. 12 km kaugusel asub Fukushima II tuumaelektrijaam. Kuna? Toimus 11. märtsil 2011 aastal. Katastroof toimus peale maavärinat ja suurt tsunamit. Millepärast? Katastroofi põhjustas Sendai lähedal ookeanis toimunud Richteri skaalal 9 magnituudine maavärin, mis omakorda põhjustas ligi 15 meetri kõrguse hiidlaine ehk tsunami Jaapani rannikul. Tuumajaamades on olemas erinevad tagavara-energiaallikad, et elektrikatkestuse ajal hoida töös vett tsirkuleerivad pumbad, mis reaktoreid jahutavad ja õigel temperatuuril hoiavad. Tsunami ujutas üle nii tagavaraakud kui ka diiselgeneraatorid, mistõttu ei olnud võimalik enam reaktoreid maha jahutada, sest maavärina tagajärjel oli elekter kadunud. Jahutamisprotsess katkes ja sellele järgnes 56 võimsat plahvatust,
Tuumaelektrijaamaga on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja saastevabalt. Maailma energiavajadused tõusevad kiiresti ning nafta, kivisöe ning rohelise energiaga ei suudeta seda täita. Energiavajadus tõuseb ka Eestis, ning üsna kiiresti, kuni 4-6 protsenti aastas. Ainuke võimalus on tuumaenergia mis on odav ja keskkonnasõbralik, kuid rikke korral võib olla ülimalt ohtlik. Kuigi nüüdisaegne tootmistehnoloogia tuumajaamades on täiustatud üle maailma ja avariirisk on vähetõenäoline. Nii, nagu ka teised riigid, vajab ka Eesti omale energiat ning kõige parem oleks tuumaenergia. Elekter odavneks, kuna ei peaks seda igalt poolt kokku ostma ja saaks tagada pideva energiavajaduse. Ka põlevkivi osakaal väheneks mitukümmend protsenti. Ilma tuumaelektrita oleksid riigid veel suuremas sõltuvuses kütuste ja energia impordist. Aga
Metallitükki hoitakse kinni pintsettidega ja kasutatakse kummikindaid. 4. Leelis- ja leelismuldmetallide tootmine. a. Toodetakse elektrolüüsil (vesilahuste puhul või sulandatud). 5. Füüsikalised omadused ja kasutusalad. a. Alumiinium (Al) – kerge, halli värvi, hästi töödeldav, hea elektri- ja soojusjuht - ehitus, lennundus. b. Plii (Pb) – pehme, hõbevalge, halb elektri- ja soojusjuht – autoakude tootmine, kaablid, tuumajaamades. c. Tina (Sn) – pehme, hõbehall, suure tihedusega, raske – plekkpurkide ja konservide tootmine. d. Raud (Fe) – suhteliselt pehme, püsiv õhu ja vee suhtes – tarbeesemete tootmine, meditsiin. e. Vask (Cu) – värvus punakas kollane – juhtmed, ehitus. f. Tsink (Zn) – sinakashall, tuhmub niiske õhu käes – mündid, vitamiinid. 6. Ühendid ja kasutusalad. a
Tuumaenergia... ...Plussid: · Tuumaelektri hind on suhteliselt odav, kuid gaas kütusena on kallis, eriti Lääne-Euroopas. · Majanduslikust seisukohast on tuumaenergia praegusel ajal umbes võrdne kivisöega. Õli ja gaasi hind tulevikus tõenäoliselt tõuseb, samas uraan jääb odavaks. · Areneva tuumaohutuskultuuri mõju võib näha täiustatud tootmistehnoloogias tuumajaamades üle maailma, mille tulemusena on saavutatud madalaimad kiirgusdoosid jaamapersonalile. Tõsiste avariide risk on ekstreemselt madal. · Uued reaktoritüübid, millest mõned on tänapäeval juba kättesaadavad, omavad uusimaid turvaomadusi, mis on loodud vastavalt kogemustele. Antud reaktoreid peetakse parimaiks oma töökindluse ja turvalisuse alal kui enamus praeguseid dominantseid reaktoritüüpe.
1. 18-19 saj söe ajastu: 18 saj leiutati aurumasin ning hakati kaevandama kivisütt, leiutati aurikud, rongid. Elekter võeti kasutusele 19 saj lõpp. 20 saj tänaseni Nafta ajastu: leiutati sisepõlemismootor, võeti kasutusele nafta autod, lennukid, rongid. Võeti kasutusele maagaas. Tuuma elektrijaamade ehitamine 1970nendatest aastatest. 2. 1. Taastuvad energiavarad : päikeseenergia, veeenergia, tuuleenergia, geotermiline energia, biomassi energia, Maa pöörlemisenergia, Maa gravitatsiooni energia. 2. Taastumatud energiavarad: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. 3. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, hüdroenergia, tuumaenergia, biomassienergia. 4. Alternatiivsed: tuule, päikese, loodete, geotermiline. 3. Esmased energiavarud: maa pöörlemisenergia, maa gravitatsiooni energia ei osata kasutada tuumaenergia elektri tootmine tuumaelektrijaamades. termot...
Plutoonium ja uraan. 8.Kui palju energiat eraldub uraani tuuma 235U lõhustumisel? Väga palju energiat. 9.Mis on kriitiline mass? Kui suur on see 235U jaoks? Radioaktiivse aine mass, millest alates toimub ahelreaktsioon plahvatuslikult. ~ 50 kg. 10.Kust saadakse ahelreaktsiooni käivitavad neutronid? Loodusest, teised tekivad reaktsiooni käigus. 11.Kirjelda tuumareaktori ehitust. Betoonümbris, tuumkütus, juhtvardad, aeglusti, neutronipeegeldi. 12.Milleks kasutatakse tuumareaktoreid? Tuumajaamades elektri tootmiseks, allveelaevades samuti. 13.Millised on tuumaasjandusega seotud põhilised looduskaitseprobleemid? Radioaktiivsed jäätmed. 14.Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? -osake ; -osake ; -osake 15.Mis on kiirgusdoos?Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirguse hulk. Mõõdetakse greides. 16.Mis on dosimeeter? Kiirgusmõõdik. 17.Mis on kiiritushaigus? Haigus, mis kaasneb ülemäärase kiirguse doosist. 18.Millised on kiiritushaiguse esmased nähud
Plutoonium ja uraan. 8.Kui palju energiat eraldub uraani tuuma 235U lõhustumisel? Väga palju energiat. 9.Mis on kriitiline mass? Kui suur on see 235U jaoks? Radioaktiivse aine mass, millest alates toimub ahelreaktsioon plahvatuslikult. ~ 50 kg. 10.Kust saadakse ahelreaktsiooni käivitavad neutronid? Loodusest, teised tekivad reaktsiooni käigus. 11.Kirjelda tuumareaktori ehitust. Betoonümbris, tuumkütus, juhtvardad, aeglusti, neutronipeegeldi. 12.Milleks kasutatakse tuumareaktoreid? Tuumajaamades elektri tootmiseks, allveelaevades samuti. 13.Millised on tuumaasjandusega seotud põhilised looduskaitseprobleemid? Radioaktiivsed jäätmed. 14.Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? -osake ; -osake ; -osake 15.Mis on kiirgusdoos?Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirguse hulk. Mõõdetakse greides. 16.Mis on dosimeeter? Kiirgusmõõdik. 17.Mis on kiiritushaigus? Haigus, mis kaasneb ülemäärase kiirguse doosist. 18.Millised on kiiritushaiguse esmased nähud
Tuumajaama asukohtade sõelale on jäänud Suur-Pakri ja Keibu. "Suur-Pakri on asukoha mõttes kõige soodsam, sest seal puudub praktiliselt inimtegevus. Seal puuduvad kaasaegsed ehitused. Suur- Pakri puhul ei ole ka vähemolulisem jahutusvee kättesaadavus. Seda on seal piisavalt," selgitas Tropp. Tuumakütused Uraan · Tuumakütusena kasutatakse uraan-235 isotoopi. · Uraanimaagis on ~0,711% uraan-235 isotoopi. Selletõttu peab uraani rikastama. · Kommerts tuumajaamades kasutatakse 3% rikastusega uraani. · 1kg uraan-235 võrdub 3000 tonni söega. Uraanirikastamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Uraan Uraani tootmine Kanada 25% Austraalia 19,1% aastal 2006 oli Kasahstan 13,3% 39 655 tonni. Niger 8,7% Venemaa 8,6%
Gammakiirgus tekib siis kui kildtuum põrkab kokku pommi kesta tuumaga, ja ergastavad neid. Kildtuumad on väga suure energiaga ja nad on ise beetaradioaktiivsed. Tuumareaktoris toimub juhitav ahelreaktsioon, mille reguleerimiseks kasutatakse neutroneid neelavast materjalist (kaadmium, boor) juhtvardaid, mida siis vastavalt ahelreaktsiooni intensiivistumisele või aeglustumisele reaktori tööpiirkonnast tõstetakse või uuesti sisse lastakse. Tuumareaktoreid leidub tuumajaamades ja allveelaevades. Juhtvardad on selleks, et neelata suurem osa neutronitest ega lasta ahelreaktsioonil toimuda. Juhtvarrastest on tavaliselt uraani isotoobid või plutooniumi isotoobid. Tuumareaktorites kasutatakse tavaliselt aeglusteid , sest uraani isotoopide tuumad lõhustuvad just väga hästi aeglaste neutronite toimel. Neutronite kao vähendamiseks kasutatakse aktiivtsooni ümbrises neutroneid tagasipeegeldavaid aineid.
Arvamusavaldus: Kas tuumafüüsika arengust on inimkonnale olnud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia kasutamise plussideks võib nimetada seda, et CO2 ei ole tuumaenergia kasutamise jääkaine, sellest tulenevalt hävitatakse osoonikihti vähem. Lisaks tuumajaamades tekkivad jäätmekogused ja tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike. Tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise peamisteks miinusteks võib pidada seda, et tuumajaamade rajamine on väga kallis ja aeganõuedev, tekkivad jäätmed on radioaktiivsed ning ohtlikud kõigile elusorganismidele. Õnnetuste puhul elektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured
Jaapanis asetleidnud 9 magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti. Kahjuks pole tuumajaama vastastel eriti muid põhjendusi kui vaid see, kui ohtlik see on. Kuid maailmas on söe, gaasi ja hüdroelektrijaamades tunduvalt rohkem õnnetusi kui tuumajaamades. Praegu on maailmas umbes 443 töötavat tuumareaktorit ja ajast, mil esimene tuumajaam aastal 1954 NSVL tööd alustas, on olnud vaid 3 suuremat avariid. Ja tuletagem kasvõi meelde ajaloost seda, kuidas 1906. aastal hävis terve San Fransisco linn USA-s. Linn ei hävinud mitte niivõrd maavärina läbi, kui sellega seoses puhkenud tulekahju tõttu. Selle aga põhjustasid linna läbinud gaasitrassid. Kas need energiakandjatena on vähemohtlikud
..10Sv) kiirgus- kiirete elektronide voog, mõne millimeetri paksune Tuumaenergia saamine ja kasutamine: 1. muundades Termotuumareakts : Deuteerium -> tritium -> heelium + radioaktiivse kiirguse energia elektri- või soojusenergiaks. 2. neutron + gammakiirgus. Tuumafüüs kasut meditsiin, energia kasutades raskete tuumade lõhustumisel vabanevat energiat. tootmine, arheoloogia, sõjandus, tuumajaam, kiirendid. Kasutusel tuumareaktorites tuumajaamades. 3. kasutades Termotuumareakts toimuvad termotuumapommis, päikesel, kergete tuumade ühinemisel vabanevat energiat. Massidefek tähtedel. on massi muutumine tuumade ühinemisel või lagunemisel. 1.Elementaa.osakesteks nim aineosakesi, mis pole jagatavad E=mc2 Massidef on küll väike, kuid sellest tekivad suured veel väiksemateks osakesteks. El.osakesed ei lagune
Euroopas Skandinaaviamaades, Islandil, Alpi riikides ja Venemaal. TUUMAENERGIA Tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tuumaelektrijaamad annavad 17% kogu elektrienergiast. Tuumajaamas kasutatakse kütusena uraani (varusid umbes 50ks aastaks). Rikkalikumad leiukohad on Kanadas, USAs ja LAVs. Tuumajaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele. Energiavaesed riigid (nt. Jaapan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa) kasutavad tuumaenergiat palju. Tuumajaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed (kogused küll väikesed). Õnnetus Three Mile Island (USA) / 1979. Õnnetus Tsernobõl (Ukraina) / 1986. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD Päikese-, tuule-, biomassi-, vee- ja geotermaalenergia. Ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Kasutamine on suhteliselt kallis. 2 Päikese- ehk helioenergia
ja planeeritud energiatoodang aastas on 4,8 GWh. Sellega suudavad tuulikud rahuldada umbes 500 kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Virtsu Tuulepargi tuulikute mastid on 63 meetrit kõrged, rootori diameeter koos labadega on 44 ja ühe tiiviku laba pikkus 19 meetrit. Eestit ootab ees energiakriis. On viimane aeg hakata mõtlema üleminekule oma tuumaelektrijaamale. Tuumaenergia on erakordselt puhas. Nüüdisaegne tootmistehnoloogia tuumajaamades on täiustatud üle maailma ja avariirisk on vähetõenäoline. Praegu ümbritseb Eestit tihe tuumajaamade võrk nii põhjast, idast kui ka läänest. Ka Leedu kavatseb pärast Ignalina energiaplokkide sulgemist kasutada jaama infrastruktuuri uue tuumajaama 2 Andres Hillep 9.b klass rajamiseks
Tuuma lagunemisel vabaneb energia, eraldub soojus. 21. Milles seisnevad kergete tuumade sünteesireaktsioonid? Too näide! Sünteesireaktsioonid on kergete tuumade ühinemisreaktsioonid. Nende tekkimiseks on vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Päikeses toimub vesiniku põlemine heeliumiks 22. Milles seisnevad raskete tuumade lõhustumisreaktsioonid? Too näide! Seisneb raskete tuumade lõhustumisel, mille käigus vabaneb energia. Kasutusel tuumareaktorites tuumajaamades. 23. Millist nähtust nimetatakse tehisradioaktiivsuseks? Tehisradioaktiivsus seisneb elemendi pommitamises osakestega, millel on suur kiirus 24. Milliseid reaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks? Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. 25. Milles seisneb ahelreaktsiooni eripära? Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus)
Tuuma lagunemisel vabaneb energia, eraldub soojus. 21. Milles seisnevad kergete tuumade sünteesireaktsioonid? Too näide! Sünteesireaktsioonid on kergete tuumade ühinemisreaktsioonid. Nende tekkimiseks on vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Päikeses toimub vesiniku põlemine heeliumiks 22. Milles seisnevad raskete tuumade lõhustumisreaktsioonid? Too näide! Seisneb raskete tuumade lõhustumisel, mille käigus vabaneb energia. Kasutusel tuumareaktorites tuumajaamades. 23. Millist nähtust nimetatakse tehisradioaktiivsuseks? Tehisradioaktiivsus seisneb elemendi pommitamises osakestega, millel on suur kiirus 24. Milliseid reaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks? Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. 25. Milles seisneb ahelreaktsiooni eripära?
väga vähe tahkeid jäätmeid ja kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest õnnetuse puhul võib tekkida keskkonnale ülisuur kahju. Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada. Tuumaelektrijaam Prantsusmaal Cattenomis. Avariid · Tuumajaamades juhtuvate õnnetuste korral võivad radioaktiivsed gaasid ja tahke saaste pääseda keskkonda suurtes kogustes (Tsernobõl). · Tuumajäätmete ohutu ladestamine on kõigis TJ omavates maades lahendamata (SRÜ maades ja USA-s jäätmeid hooletult hoitud). · Tuumamaterjali sattumine valedesse kätesse. Soome kogemus · Suurima osatähtsusega energiaallikas, 25% elektrienergiast · Olkiluotos ja Loviisas asuvad 4 reaktorit koguvõimsusega 2 656 MW, käiku antud 1977-1982.
suurimaid puidu importijaid maailmas, ise ei ekspordi. Enim levinud puudeks on Jaapani punane mänd, Sinine Jaapani tamm, Prunus zippeliana ja Loquat. Vaevalt on riigis mõni probeem metsaga. See kaart näitab Jaapani elektri tootmis paiku ning elektri toimetus teid, sammuti vahet 60 ja 50 Hz süsteemis. Jaapanis toodetakse elektrit fossiilkütustest( u. 13,7%), gaasist(u. 44,4 %), söest( u. 30,3%), hüdroelektrijaamades (u. 8,5%), Taastuvast energiast (u. 2,2%) ja tuumajaamades(u. 1%). Imporditakse energiaks enamjaolt gaasi ja sütt. Sammuti ka naftat, maagaasi ja ka uraani. Jaapanis kasutatakse energiat aastas 8 459 kW inimese kohta, Eestis on see näiteks 8150 kW mis on üle Euroopa keskmise, Jaapaniga võrreldes ei jää see aga palju maha. 2010 aastal oli keskmine elektri tarbimine maailmas umbes 3 500 kW inimese kohta, keskmine ameeriklane või kanadalane aga kulutab ekstreemsed 9000-11000 kW aastas
· Propagandasõda Peale pronksööd toimunud Eesti vastane propaganda Venemaa poolt. 1.3 Uute mittesõjaliste riskide esiletõus · Keskkonnaõnnetused Mehhiko lahe naftareostus · Nakkushaiguste levik Linnugripi, seagripi levik · Miski muu (mis nimelt?) Paanikad, nt. tuumajaamades toimunud õnnetuse tagajärjel hakkavad inimesed ohjeldamatult joodi tablette ostma. 2. Üleilmastumine · Majandustegurite tähtsuse tõus sõjaliste ja Nt riigil kellel on rohkem maavarasid on ka poliitiliste arvelt trumpe rohkem mida lauale käia. · Rahvusvaheliste (suur)ettevõtete mõju Näiteks pangad, kütusetootjad tõus
lagunemisel tekib nn. hilinenud neutroneid. Tuumarelvades nõutav 235U kriitiline kontsentratsioon on palju suurem, sest ahelreaktsioon peab seal toimuma ainult nende neutronite arvel, mis tekivad esmastes lõhustumisaktides. "Pommikõlbulikuks" rikastatud 235U kriitiline mass on ca 15 kg. Uraan kui tuumakütus Looduslikus uraanimaagis esineb uraan uraanioksiidina U2O3, mis puhastatud kujul on sügavat kollast värvi. Tuumajaamades kasutamiseks tuleb uraan redutseerida ja rikastada. Looduslikus uraanis on ainult 0.7% lõhustuvat isotoopi 235U, ülejäänud 99.3 % on mittelõhustuv 238 U. Nn kerge veega töötavate tuumareaktorite jaoks rikastatakse uraanimaaki kuni 253U sisalduseni 2.5 3.5 % . Raske veega töötavates Kanada reaktorites kasutatakse aga looduslikku uraani. Kui rikastamist arvestada, siis katab ca 3 kg looduslikku uraani ühe USA tarbija aastase energiavajaduse.
Eriti tuleb tagada vastutusrikaste omatarbe elektrimootorite normaalne talitlus toitepinge alanemisel või toite katkestusel. Toite katkestusel ja sellele järgneval toite taastumisel algab omatarbeseadmete elektrimootorite isekäivitumine. Suured käivitusvoolud põhjustavad pinge alanemise omatarbelattidel, mis omakorda raskendab mootorite käivitumist. Mootorite lubatava soojenemisega määratud käivitusaeg on 10-12 sekundit (tuumajaamades umbes 2 sekundit). Isekäivitusaeg sõltub pingepausist, omatarbetrafode ja reaktorite parameetritest, isekäivituses osalevate mootorite võimsusest, omatarbeseadmete mehhaanilistest karakteristikutest ja ergutusregulaatorite tüübist. Omatarbeseadmete lühiajalise pingekatkestuse peamised põhjused on: - omatarbetrafo avariiline väljalülitus - lühis omatarbe sektsioonil - lüliti tõrge lühisel - ploki avariiline väljalülitus (turbiini, generaatori, trafo avarii)
õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. Tuumajaamade rajamine jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele (kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab suurt kapitalimahutusi.) Kolm suurriiki Prantsusmaa, Usa ja Jaapan toodavad 3/5 maailma tuumaenergiast. Tuumajaamades ei teki fosfori, lämmastiku, ega süsihappegaasi saastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed ning nende jäätmete kahjutustamine. Suurimad tuumaenergia tootjad Usa, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa, Lõuna-Korea. 3.6 Alternatiivsed energiaallikad Päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergia. Nende kasutamisega ei kaasne keskkonna saastamist. Samas on see aga suhteliselt kallis.
Tuumaõnnetuse põhjuseks võib aga olla ka selle maa-ala geoloogiline stabiilsus, kuhu tuumajaam on konstrueeritud. Daya Bays ei ole 1000 aasta jooksul olnud üle 7 pallist maavärinat Richteri skaala järgi. Seega kavandati ja konstrueeriti Daya Bay tuumajaam nii, et see peab vastu kuni 8 pallisele maavärinale Richteri skaala järgi. Kokkuvõte Areneva tuumaohutuskultuuri mõju võib näha täiustatud tootmistehnoloogias tuumajaamades üle maailma, mille tulemusena on saavutatud madalaimad kiirgusdoosid jaamapersonalile. Tõsiste avariide risk on ekstreemselt madal. Nii ka Daya Bay tuumajaamas, mille kavandamisel ja konstrueerimisel on palju õpitud ja võetud arvesse mineviku eksimusi, nt Tsernobõl. Rahvusvaheline Tuumaintsidentide Skaala ( The International Nuclear Event Scale), mis on nüüdseks rakendatud kõikjal, võimaldab paremini meediat ja avalikkust teavitada, et peamised õnnetused, nagu enamus
tavaliselt 15...40 pööret minutis. Väiksema kiiruse korral on väiksem ka tiiviku poolt tekitatud müra. Seepärast on tuuleagregaadi üheks oluliseks elemendiks mitmeastmeline ülekandemehhanism ehk kiiruskast. 10 Kokkuvõte Võib öelda, et tuuleenergia näol on tegemist perspektiivse energialiigiga, mis juba täna on oma hinnalt konkurentsivõimeline teistes traditsioonilistes soojus-, hüdro- ja tuumajaamades toodetud energiaga. Tuuleenergia, nagu ka merelainete ja tõusu-mõõna energia kõige olulisemaks tunnuseks on aga asjaolu, et nimetatud energialiigid ei muuda Maa energiabilanssi. Tõsiasi, et Maa energiabilansi muutumine toob kaasa palju inimesele ebasoovitavaid ilminguid, ei vaja tänapäeval enam tõestamist. Tuuleelektri vastased aga ütlevad, et kuna tuule vaibumise puhuks vajatakse pidevalt regulaatorit ehk varuvõimsusi, on tuuleenergeetika arendamine perspektiivitu. See on nii
reaktori juures tulekahju, mis hiljem kustutati. Põlengu ajal vabanes märkimisväärne kogus radioaktiivset saastet. Jaama on jäänud ligi 50 spetsialisti, kes üritavad reaktorite jahutust kontrolli all hoida. Hiljem täpsustati, et põles neljanda reaktori kasutatud tuumakütuse hoidla, mille tagajärjel sattus radioaktiivsust otse atmosfääri. Muresid jätkus ka Onagawa ja Tōkai 9 tuumajaamades, kuid väiksema kaliibriga (paar jahutuspumpa lakkas töötamast, kuid varupumbad ja teised kasutusele võetud abivahendid kõrvaldasid suurema/tõsisema ohu).4 4 http://et.wikipedia.org/wiki/2011._aasta_Sendai_maavärin 10 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/2011._aasta_Sendai_maavärin https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ja.html http://www.timesonline.co
jõujaamad). Ainsaks täna teada olevaks tõhusaks süsinikuringest suhteliselt lahti sidestatud jõujaamaks on tuumajaam. Ainsad kasutust leidnud jaamatüübid on raskemaid aatomituumi kergemaks lõhustavad tehnoloogilised rajatised, kus lõhustumist suudetakse suhteliselt hästi kontrolli all hoida. Tuumajaamad on paratamatult kõrge energiakontsen-tratsiooniga seadeldised, kus untsumineku tõenäosus on seoses ühte ruumiossa kontsentreeritud aine ja energia hulgaga. Tuumajaamades on see kontsen-tratsioon paratamatult suur ja nagu näitab ajalugu, on sõltumatult ohutus-abinõudest ikka mõni koht, kust loodusjõud läbi murravad. Olgu põhjuseks katsetamishimulised energeetikud nagu Tshernobõlis või midagi muud probleemiks on see, et tänase tuumatehnoloogia puhul on elusorganismide genoomile liiga ohtlikud ained ja protsessid liialt õhukese seina taga. Kui tuumajaam oma elupäevad katastroofita lõpuni elabki, saavad probleemiks jäätmed. Nii
❏ Tuumareaktsioonide käigus valmistataksegi uusi elemente ❏ H -> He - kergete tuumade ühinemine, tähtedes toimuv tuumareaktsioon ❏ Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad või elementaarosakesed. ❏ Tuumareaktsioone on kahte liiki: kergete tuumade ühinemine, raskete tuumade lõhustumine (lagunevad), nt tuumajaamades uraan laguneb, eraldub He aatomi tuum. Tekib Th - toorium. Üks suur tuum laguneb väiksemateks tuumadeks ❏ Raud on kõige keskmine element, kõige suurem eriseoseenergia ❏ Eriseoseenergia - kogu tuuma seoseenergia jagamine nukleonide arvuga ❏ Isotoobid on elemendi teisendid, mis erinevad aatommassi poolest (neutronite erinev arv tuumas). Tuumade tähistamiseks kasutatakse perioodtabeli sümboleid. Tuuma laenguarv Z ja massiarv A
elektritoodangust. Tuumaenergia puudused on: Investorite leidmine. On vaja kedagi, kes paneks nii suure raha nii pikaks ajaks elektrivõimsuste alla, omamata garantiid nende tagasiteenimiseks. Rajamine on väga kallis. Nt. Soome tuumajaam (1600 MW) maksab 3 mld eurot. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine, lahendusi töötatakse välja. Inimfaktorist tulenev avariirisk Tuumajaamades juhtuvate õnnetuste korral võivad radioaktiivsed gaasid ja tahke saaste pääseda keskkonda suurtes kogustes (Tsernobõl). Tuumajäätmete ohutu ladestamine on kõigis TJ omavates maades lahendamata (SRÜ maades ja USA-s jäätmeid hooletult hoitud). Tuumamaterjali sattumine valedesse kätesse. Avariid 1. Tšernobõli tuumajaamas 26. aprillil 1986 toimunud avarii oli tuumaenergeetika ajaloo rängim
Dresden- elektroonika-, keemia- ja optikatööstus Berliin- elektroonika-, auto- ja keemiatööstus, masinaehitus Kiel- laevaehitus Energiamajandus Saksamaa on maailma suurimaid energiatarbijaid: 1 inimese kohta kulutatakse 5,9 t tingkütust (2002). Energiakandjaist tarbitakse vedelkütuseid 38%, maagaasi 22%, kivisütt 13%, tuumaenergiat13% ja pruunsütt 12%. Saksamaa on maailma suurim pruunsöetootja (182 mln.t). Elektrienergiat toodetakse 607 miljardit kWh, sellest 27% tuumajaamades ning 26% pruun- ja 23% kivisöest. Tuumajaamu on 17 (koguvõimsus 20 303 MW). Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus)
Resurssidel põhinev majandus on sõltuv tööstustest, mis kasutavad suurel hulgal enerigat, nagu seda on kaevandamine, rafineerimine, metallurgia, puidu- ja metsatööstus ja naftatootmine. Energiat kasutatakse ka transpordil suurtel vahemaadel. Kõige tulemusel on energia tarbimine inimese kohta riigis 18 % kõrgem kui Ameerika Ühendriikides ja enam kui kaks korda kõrgem kui Euroopas ja Jaapanis. Suur osa energiast (56%) toodetakse hüdroelektrijaamades ja 13 % tuumajaamades. Kuigi selleks ,et hoida Kanadat üleval, kulub palju energiaallikaid, toodavad kandalased palju vähem keskkonda saastavat süsinikku kui teised tööstusriigid, tootjad. Siiski seisab Kanada silmitsi probleemidega, sest energiatootmine suureneb üha, vastavalt laienevale populatsioonile. Eneriga eksport Kanadas on suurenenud rohkem kui kõigi teiste eksporditavate toodete, allikate tase. Sellega on kaasnenud suured hinnatõusud energiale. Nafta ,maagaas, kivisüsi on peamised energiavarud
See hetk, kui rattad ei ole enam maas. Imelik, et mulle meeldib see tunne, kuid see teadmatus, mis mind emotsioonaalselt tuleviku suhtes tabab, ei meeldi. Kunagi meeldis. Nüüd olen ara harjunud kontrolliga. Masendav. Silveri emotsioonid on äärimiselt huvitavad, selles mõttes et ühest poolest tal on kahju et ta läheb headelt sõbradelt ära kuid mõnus ka siis et radiatsioon ei riku tema tervist ära ja ta ei sure varakult võrreldes nendega kes töötasid tuumajaamades ja võtsid enda elu selle jaoks et päästa just terve põlvkonna eest, et radiatsioon ei mõjutaks ka neid. Pärast selle juttu intervjuuritav inimene võtab klaasist vett ja rahustab enda emotsioone võrreldes ette juhtumisega riigis, kus on vastavalt kriisiolukord. Indrekul hakkab huvitavaks minema, ning järgmiseks arutluseks tuleb teema vastavalt ”Kuidas see esimene moment Teie jaoks maavärinas oli?”. Määvärina küsimus
a. andsid SKT-st 1,8% põllu- ja metsamajandus, tööstus ja ehitus 28,7% ning teenindav majandus 69,5%. Kahe maailmasõja vahel muutus Rootsi värviliste metallide ja rauamaagi varude tõttu kõrgelt arenenud rasketööstusega riigiks. Viimastel aastakümnetel on ülekaalu saavutanud teenindussektor ja kõrgtehnoloogiline tootmine. Masinatööstuses on tähtsad harud infotehnoloogia seadmete tootmine (Ericson) ja autotööstus (Volvo ja Saab- Scania). 51% elektrienergiast toodetakse tuumajaamades. Põllumaad moodustavad 8,4% ja looduslikud rohumaad 7,9% territooriumist. Põhiline on karjakasvatus, maa põhjaosas eriti põhjapõdrakasvatus. Töötuse määr 2009.a. 8,3%. SKT-st põllumajandus 1,8%, tööstus 28,7% ja teenindus 69,5% (2004). Poola Poola vabariik asub kesk-Euroopas. Tal on piir Venemaa Kaliningradi oblastiga, Leedu, Valgevene, Ukraina, Slovakkia, Tsehhi ja Saksamaaga ning see piir on kujunenud peale II MS
energiaportfellis, siis peaaegu samavõrra (34%) säilitaks selle praeguse mahuosa. 9 Tuumaenergiat vastustakse tavaliselt tuumaenergia tootmisega kaasnevate võimalike ohtude pärast ning seda kinnitas ka käesolev uuring. Enamik eurooplastest (53%) arvab, et tuumaenergiaga kaasnevad ohud kaaluvad üles sellest saadava kasu (samas kui 33% on vastupidisel seisukohal) ning sama suure hulga hinnangul peitub tuumajaamades risk nii nende endi kui perekonna jaoks (see on 53% hinnang, samas kui 38% nii ei arva). 3.2.Jäätmed Kogu ELis tekib igal aastal umbes 40 000 m3 radioaktiivseid jäätmeid. Valdav enamus kõnealustest radioaktiivsetest jäätmetest tekib tuumaelektrijaamade ja muude tuumarajatiste igapäevase tegevuse tulemusel ning tegemist on madala radioaktiivsuse ja lühiajaliste jäätmetega. Kasutatud tuumkütus toodab aastas umbes 500 m3 kõrge radioaktiivsusega
läbi aasta. kallid ja nende elektri toodang on väike. Veeenergia Suured jõed. Hüdroelektrijaamad on kallid. Bioenergia Odav ja toorainet on palju. Suur reostus. Geotermaalenergia Odav. Raske kätte saada. Elektrienergia toodang Argentinas toodetakse elektrit tuumajaamades, soojuselektrijaamades, hüdroelektrijaamades ja alternatiivelektrijaamades. Argentina kogu aastane elektritoodang on 93 411 miljonit kWh. Inimese kohta teeb see aastas 1546 kWh. See on suhteliselt väike arv. Kuna see on väike tarbimine ühe inimese kohta, siis võib järeldada, et paljudele inimestele on elekter siiamaani mitte kättesaadav ja selle kohapealt ei ole Argentina eriti arenenud riik.
kümme reaktorit, mis annavad kokku ligi poole kogu riigi elektrienergiavajadusest. Leedulasi võib ilma hinnaalandust tegemata pidada sama suureks tuumariigiks kui Prantsusmaad, sest mõlemad toodavad 7080 protsenti vajaminevast elektrienergiast tuumareaktorites. Uue reaktori ehitamine terendab Leedule paratamatusena, sest nad peavad vana Tsernobõli-tüüpi reaktori ohutuse ettekäändel varsti sulgema. Soome toodab üle kolmandiku elektrist tuumajaamades ning on võtnud otsustavalt suuna uute reaktorite ehitamisele. Põhjanaabritel töötab praegu neli reaktorit, ühe ehitamine on käsil ning veel ühte kavandatakse. Venemaa tuumaenergiatoodang vastab maailma keskmisele 16 protsendile. Idanaabrid ehitavad praegu kolme uut tuumareaktorit lisaks olemasolevale 31-le. Kümne aasta pärast kavatseb Venemaa avada igal aastal kolm-neli uut tuumaenergiaplokki. Eestile kõige lähemal, Narva ja Peterburi vahel Sosnovõi Boris töötab Leningradi
19% 65-aastased ja vanemad (2005). 12 6. Energiamajandus Saksamaa on maailma suurimaid energiatarbijaid: 1 inimese kohta kulutatakse 5,9 t tingkütust (2002). Energiakandjaist tarbitakse vedelkütuseid 38%, maagaasi 22%, kivisütt 13%, tuumaenergiat13% ja pruunsütt 12%. Saksamaa on maailma suurim pruunsöetootja (182 mln.t). Elektrienergiat toodetakse 607 miljardit kWh, sellest 27% tuumajaamades ning 26% pruun- ja 23% kivisöest. Tuumajaamu on 17 (koguvõimsus 20 303 MW). Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus)
3) Tuumaenergia puhul on peamiseks probleemiks keskkonnarisk, lisaks Tsernobõli sarnasele riskile on ka tuumakütuse jäägid radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Kuid teisest küljest loetakse tuumaenergiat keskkonna saastamise suhtes säästlikumaks kui fossiilsete kütuste kasutamist (nafta, maagaas, eriti kivisüsi, põlevkivi jt.). Radioaktiivsete jääkide ladustamine on kujunemas põhiliseks keskkonnaprobleemiks, kuigi meedia huvikeskmes on üksikud häired tuumajaamades. Taastuvenergia ja selle kasutamine Taastuvenergia kasutamist soodustab: -fossiilsete kütuste kõrge hind; -riskid mis seonduvad fossiilsete energiakandjate varude ammendumisega; - suur kasvuhoonegaaside emissioon fossiilsete kütuste kasutamisel , - subjektiivse tegurina ka poliitika vahendid toetused, maksuvabastused jms Mida enam areneb taastuvenergia turg ja seda soodustav poliitika maailmas, seda rohkem saab sellest kasu keskkond. Taastuvenergia
kunagiste taimede ja loomade jäänustest tekkinud fossiilsed kütused). Kuigi neid moodustub põhimõtteliselt kogu aeg, on protsess nii aeglane, et inimpõlv seda ei märka ja kasu sellest ei ole. Meie käsitleme neid taastumatutune. Sama kehtib tegelikult ka turba kohta, kuigi selle taastumine on suurusjärke kiirem kui teistel fossiilsetel kütustel. Tähelepänuväärne taastumatu kütteaine on uraan 235U, mis on tuumajaamades põhiline toiteallikas. Varasematel aegadel kasutati tööstusmaades taastuvat energiaallikat puitu või sellele vastavat biomassi: sellega köeti elamuid ja valmistati toitu. Paljudes maades on biomass energiaallikas ka praegu (loomasõnnik, ka energiavõsa). Vee, tuule ja päikeseenergia jaamad kasutavad taastuvaid loodusvarasid. Kuidas on muutunud energiaallikad? Puit» valitses kuni aastani 1870. Nafta 1950» maagaas» tuumaenergia» nii toimub praegu maailmas prioriteetide muutus.
1 Primaarenergia varustatus maailmas ajavahemikus 19712009 Mtoe * geotermaalenergia, tuul, päike Kiiremini kui primaarenergia vajadus on maailmas kasvanud nõudlus elektri järele. Kui 1973.aastal toodeti maailmas 6 116 TWh elektrit, siis 2007. aastal juba 19 771 TWh seega üle kolme korra enam (vt Joonis 1 .2). Suur osa elektrist toodetakse maailmas soojuselektrijaamades (2007. aastal 68%), sh kivisöel või turbal töötavates 41,5%, naftakütustel 5,6% ja maagaasil 20,9%. Tuumajaamades toodeti 2007. aastal 13,8% elektrist, hüdrojaamades 15,6%, geotermaal-, päikese-, tuule- biokütustel ning jäätmetel töötavates elektrijaamades 2,6%. Primaarenergiaga varustatuse osas erineb Eesti (vt Joonis 1 .3) märgatavalt mistahes muust maailma piirkonnast, sest see baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste
annaabi.ee 
