50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lawrom87
Õppematerjali autor
lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1 Energiaallikate liigitus Taastuvad Taastumatud
Põlevikivist toodetakse hetkel peamine osa meie energiast kuid põlevkivi ei ole taastuv energia ning see kahjustab meie elukeskonda. Eesti energeetika peamiseks probleemiks on vananenud seadmete uuendamine ning soojuselektrijaamade ja energiasüsteemi tõhususe suurendamine. Seepärast pole riikliku energiapoliitika kujundajad huvitatud tuuleenergia kasutamisest Eestis. Ometi peaks energeetika arengukavades silmas pidama ka kaugemat tulevikku, mil põlevkivil põhinev energiatootmine hakkab varude lõppemise tõttu ammenduma. Sõltuvalt põlevkivi kaevandamise ja energiatootmise intensiivsusest jätkub Eestis olevaid varusid vaid 20...50 aastaks. See aeg on piisavalt lühike, et juba täna mõelda Eesti energeetikale ka pärast põlevkivivarude lõppemist. Kui Narva elektrijaamade vanade plokkide sulgemiseks uusi või renoveeritud plokke valmis pole, suudetakse Narvas toota vaid viiendik Eestis vajaminevast elektrist. Osa Narva
Mitmes Aafrika riigis vajab kiiresti kasvav rahvastik järjest enam küttepuitu ning metsa üleraie on põhjustanud puidukriisi. Energiavõsa kasvatamine energia tootmise eeesmärgil on enam levinud eelkõige arenenud riikides. Elektrienergia tootmine Elekter rahuldab vaid 40-45% kogu energiavajadusest. Üle 2/3 elektrist annavad tahkel kütusel töötavad soojuselektrijaamad, tuuma- ja hüdroenergia osatähtsus on enamvähem võrdne. Alternatiivenergiat kasutatakse maailmas väga vähe, kuid üksikutes riikides võib selle osakaal olla märkimisväärne. Peamise osa elektrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid, kusjuures ainuüksi USA-s toodetakse 26% maailma elektrienergiast. Sageli kasutatakse riigi arengutaseme mõõtmisel energiatarbimist ühe inimese kohta.Võttes aluseks elektrienergia tarbimine inimese kohta, on arenenud riikide ülekaal veelgi suurem. Üle 10 000 kWh aastas
varumine ja ladustamine; -- kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel. Geotermaalenergia. Kuumaveeallikas on kõrge temperatuuriga põhjavee väljavool maapinnale. Geiser on perioodiliselt vett ja auru purskav kuumaveeallikas. Neid leidub vulkaaniliselt aktiivsetes piirkondades. Geisri tekkimiseks on vajalik vastav maa-aluste lõhede ja reservuaaride süsteem, vee allikas ning geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku. Tegutsevaid geisreid on maailmas ligikaudu tuhat. Olulisemad geisrite levikualad on Geisrite org Kamtsatka poolsaarel, Uus-Meremaa Põhjasaar, Island, Yellowstone?i rahvuspark ning Steamboat Springs ja Beowawe Geyser Field Ameerika Ühendriikides, El Tatio org Tsiilis, Umnaki saar Aleuudi saarestikus. Andke õpilastele ülevaade geotermaalenergia olemusest ja kasutamise võimalustest. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia. See on
SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................................6 1.2 MAA ENERGIAVARUD....................................................................................................................................10 1.3 ENERGIASEKTORI KESKKONNAMÕJUD..........................................................................................................12 2 ENERGIAALLIKAD...............................................................
levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Fossiilsed kütused (sh. Nafta), nende varud, paiknemine ja kasutamise tempo. Alternatiivsete energiaallikate, sh puiduenergia kasutamise võimalused meil ja maailmas. EL-i eesmärgid taastuvenergia kasutamisel. Taastuvad on loodusvarad, mis tekivad loodusliku ringe käigus uuesti, kui neid õigesti majandada. Taastumatud on loodusvarad, mis moodustuvad looduses väga aeglaselt võrreldes nende ärakasutamise kiirusega või ei teki neid enam üldse. Taastuvad taimed, loomad, muld, vesi, mets, energiavarud Taastumatud kaevandatavad kütused, maapõuesoojus, tuumaenergia
7. kultuurilooliselt väärtustatud Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2. keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0. looduskaitseväärtuseta 5. Keskkonnaprobleemid maailmas kliimamuutused, atmosfääri saaste üleilmne elurikkuse hävimine maailmamere seisundi halvenemine, veereostus muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine rahvaarvu kiire kasv suur energiatarve, fossiilkütuste arvel happevihmad uued tehnoloogiad GMO elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6
Piiratud koguses materiaalseid ja energeetilisi ressursse raiskavalt kasutav logistiline tege- vus pole inimkonna jätkusuutliku eksistentsi seisukohalt võimalik. Kestliku „rohelise logistika“ temaatika muutub iga aastaga tähtsamaks olukorras, kus kogu maailmas jääb pidevalt aina vähe- maks taastumatuid loodusressursse ja halvenemas on meid ümbritseva looduskeskkonna kvaliteet. Kütuste ja materjalide ning muude ressursside kokkuhoiu võimalusi ja taaskasutust käsitletakse õpiku viimases, üheksateistkümnendas peatükis. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid