50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SandraC
Õppematerjali autor
kui aatomites ja molekulides. Tuumareaktsioonide alustuseks on ainet vaja kuumutada vähemalt kümne miljoni kraadini, alles siis saavad tuumade kiirused nii sureks, et nad põrkudes ületaksid elektrilise tõukumise ja jääksid tuumajõudude haardesse. Kergete tuumade ühinemisreaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks. Inimene on suutnud termotuumatuld läita vaid kohutavas põrgumasinas vesinikupommis. Raskete tuumade lõhustumine. Ahelreaktsioon. Ajalooliselt esimene tuumaenergia saamise viis põhines raskete tuumade lõhustumisel. Päris hästi lõhustuvad mendelejevi tabeli lõpus olevad radioaktiivsed elemendite tuumad neutronite toimel, kui neelates liigse neutroni tuum ergastub, deformeerub ja laguneb kaheks kildtuumaks. Kõige paremini lõhustuvad neutronite toimel uraani isotoobi ja plutooniumi isotoobi tuumad. Neid isotoope kasutatakse tuumade lõhustumise ahelreaktsiooni tekitamisel tuumareaktoris ja aatomipommis.
Kui keemilistes reaktsioonides toimuvad aatomite ja molekulide ümberkorraldumisedjne siis tuumareaktsioonides toimuvad protsessid, kus tuumad võivad ühineda ümber korralduda ja laguneda . Tuumade ühinemisi , ümberkorraldumisi ja lagunemisi nim tuumareaktsioonideks, mis tavaliselt toimuvad aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega, radioaktiivse lagunemise jaoks pole aga väliseid põhjuseid vaja. Liitosakese seoseenergia on võrne minimaalse tööga mis kulub selle liitosa lõhkumiseks koostisosadeks. Tuuma seoseenergia oleneb üsna omapärasel viisil massiarvus, mugavaim on seda sõltuvust jälgida , kui tuuma seoseenergia jagada massiarvuga, st. vaadata ühe nukleoni kohta tulevat seoseenergiat. Tuumajõudude ja tuumade seoseenergia olenevus massiarvust viib selleni , et tuumareaktsioonidest on võimalik suuremal hulgal energiat saada kahes piirkonnas kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustumisel. Tuumade seoseenergiad on u miljon
Pikas perspektiivis odav energiaallikas.Töökorras tuumajaam ei reosta keskkonda, pole õhureostust. Uue põlvkonna jaamad on ohutumad. Uraanivarusid on veel maailmas piisavalt, tema hind maailmaturul suhteliselt soodne. 8 Probleemid Väga kallis ja keerukas tehnika selle kasutamine on jõukohane vaid rikastele riikidele. Kütuse kavandus tekitav looduses reostusi nii mullale kui ka veele.’ Tuumaenergia rahvusvaheline sümbol 9 Looduskaitse ja ohutustehnika Looduskaitse ülesanded Loodukaitse ülesanded on kaitsta inimesi ebanormaalse elukeskkonna eest ja säilitada loodust. Looduskaitse objektideks on haruldased taimed, loomad ja loodusvarad ning haruldased looduslikud objektid ja veel kaunid maastikud. Looduskaitse püüab palju ära hoida looduse õh saastamise ja selle reostamist muude kemikaalidega. Õnneks on tuumapommide
Tuumaenergia Tuumaenergeetika on üks süsinikuvaba energeetika liike, sest tema tootmisel ei toimu süsinikku sisaldava kütuse põletamist ning õhku satub väga vähe globaalset soojenemist põhjustavaid süsinikuühendeid. Samas ei ole tuumaenergia taastuvenergia, sest teda saadakse tänapäeval fossiilsest kütusest uraanist - mille varud on lõplikud ja ammenduvad lähema saja aasta jooksul. Füüsikalised alused Kasutatud jooniseid veebidest http://230nsc1.phy-astr.gsu.edu/hbase/hframe.html ja http://www.hpwt.de/Kerne.htm Keemilised elemendid ja isotoobid Aatomid koosnevad positiivselt laetud tuumast, milles sisalduvad prootonid ja neutronid; ning
Kriitiline mass-Paljunemistegur k võib saada võrdseks ühega vaid sel tingimusel, kui reaktori mõõtmed ja vastavalt ka uraani mass on mingitest kriitilistest väärtustest suuremad.Kriitiliseks massiks nim lõhustuva aine vähimat massi, mille korral võib tekkida tuumade lõhustumise ahelreaktsioon.Reaktori väikeste mõõtmete korral on neutronite kadu läbi reaktori aktiivtsooni pinna suur. Sünteesireaktsioonid. Lõhustumine pole ainus mõeldav viis tuumaenergia vabastamiseks. Prootonid ja neutronid on kõige tugevamini üksteisega seotud keskmise suurusega tuumades. Neist raua tuumades on eriseoseenergia suurim. Seepärast saab energia vabaneda mitte ainult suurte tuumade lagunemisel keskmisteks, vaid ka kergete tuumade ühinemisel samuti keskmisteks. Kõige soodsam oleks kasutada selleks muidugi kõige kergemat tuuma- vesinikku, sest sel puudub eelnev seoseenergia hoopis. Vesinikust raua tegemine ehk
II osa Tuumafüüsika 1) Kirjelda aatomituuma koostist ja ehitust, kui suur (väike) on aatomituum (suurusjärk)? – Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootoni tähis on Z, prooton on positiivse laenguga. Neutroni tähis on N ja neutron on laenguta. Neutronite mass on prootonite massist veidi suurem. Tuuma osakeste kogumassi nimetatakse aatommassiks, mille tähis on A. A=Z+N Prootonite kogulaengut nimetatakse tuumalaenguks, mille tähis on ka Z. Tuuma tähis on ZAX, kus X on keemilise elemendi tähis. Tuuma mõõtmed on suurusjärgus 10-14m. Tuuma osakesi hoiab koos tuumajõud, mille tunnused on 1. On looduses esinev tugevaim jõud 2. Ei sõltu osakeste laengust 3. Mõjuulatus lõpeb tuuma välispinnalt järsult Aatomituum on kihilise ehitusega, kus erineva raadiusega orbiitidel tiirlevad vaheldumisi prootonid ja neutronid. 2) Milles seisneb massidefekt? – Prootonite ja ne
reaktsioon toimub muutumatu kiirusega. Kui aine mass ületab kriitilise massi, siis toimub plahvatus. Seda kasutatakse tuumapommides. Pommid on uraanipommid või plutooniumipommid. Plutooniumi toodetakse spetsiaalsetes reaktorites. Looduslikku uraani tuleb rikastada (suurendada uraan 235 osakaalu). Uraani kriitiline mass on 50 kg. 34 Tuumareaktor Tuumareaktoreid kasutatakse tuumaenergia muutmiseks soojusenergiaks. Tuumarelvas toimub ahelreaktsioon, tuumareaktoris on aga juhtvardad ja aeglusti mis kõrvaldades liigsed neutronid ja aeglustab nende liikumist. 35 Termotuumareaktsioonid Termotuumareaktsioon on väga kõrgel temperatuuril toimuv kergete tuumade liitumine (sünteesireaktsioon)
1. Mis on tuumareaktsioon? Võrdle seda keemilise reaktsiooniga. Protsesse, kus tuumad võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda, nim tuumareaktsioonideks. Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet. Tuumareaktsioonide võrrandeid võib kirjutada täpselt nagu keemiliste reaktsioonide võrrandeid. Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi. 2. Mis on seoseenergia. Too näiteid Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Näiteks elektroni seoseenergia on energiahulk, mis on tarvis elektronile anda, et teda oma orbiidilt välja lüüa 3. Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Seoseenergia kasvab massiarvu kasvades 4. Missugustes tingimustes on võimalik kergete tuumade ühinemine? Temperatuur peab tõusma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid