Tuumaenergia esitlus (2)

Tuumaenergia
Cattenomi tuumajaam Prantsusmaal
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Mis on tuumaenergia?
Tuumaenergiat saadakse kontrollitud tuumareaktsiooni käigus.
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese
kokkupõrge, mille käigus tekkib tuumalõhenemine ning energia
vabanemine.
Tuumaenergia avastas prantsuse füüsik Henri Becquerel 1896. aastal.
Reaktoris luuakse tuumaenergia
tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon,
kus energia vabaneb soojusena.
Viimast rakendatakse vee
kuumutamiseks ja auru tekitamiseks,
auru abil pannakse tööle elektrienergia
tootmiseks kasutatavad
turbogeneraatorid
Tuumalõhenemine
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Tuumajaama põlvkonnad
Eristatakse 4 tüüpi tuumajaamu.
Tänapäeval kasutatakse 2. ja 3. tüüpi tuumajaamu.
4. tüüpi tuumajaamu veel arendatakse.
Tuumajaam Eestis
Tuumajaama asukohtade sõelale on jäänud Suur-Pakri ja Keibu.
"Suur-Pakri on asukoha mõttes kõige soodsam, sest seal puudub
praktiliselt inimtegevus. Seal puuduvad kaasaegsed ehitused. Suur-
Pakri puhul ei ole ka vähemolulisem jahutusvee kättesaadavus. Seda
on seal piisavalt," selgitas Tropp.
Tuumakütused
Uraan
· Tuumakütusena kasutatakse uraan-235
isotoopi.
· Uraanimaagis on ~0,711% uraan-235
isotoopi. Selletõttu peab uraani rikastama.
· Kommerts tuumajaamades kasutatakse
3% rikastusega uraani.
· 1kg uraan-235 võrdub 3000 tonni söega.
Uraanirikastamine
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Uraan
Uraani tootmine Kanada 25%
Austraalia 19,1%
aastal 2006 oli Kasahstan 13,3%
39 655 tonni. Niger 8,7%
Venemaa 8,6%
Namiibia 7,8%
Uraanivarud peavad 2006 aasta kasutamise järgi vastu 100 aastat ning
arvatakse et varusid on praegusest veel kahekordselt leida.
Uraanimaagi kg hind on hetkel
92,95 USD
Uraan
Click to edit Master text styles
Second level Uraan on
Third level väheradioaktiivne
Fourth level element
Fifth level
Pooldumisaeg on 4,7
miljardit aastat.
Uraaniklaas
Uraani graanul
Plutoonium ja Toorium
Alternatiiv uraani kütusele on plutoonium või toorium.
Tavalise tuumareaktsiooni käigus muutub uraan-238 tihti plutoonium-
239 ks ning see lõhustub vabastades energiat. See moodustab kuni
ühe kolmandiku energiast.
Tuumajäätmed
Radioaktiivsed jäätmed on jäätmeproduktid, mis sisaldavad
radioaktiivset materjali. See on tavaliselt tuumaprotsesside produkt,
nagu tuumalõhustumine
Radioaktiivsus väheneb aja jooksul, seega jäätmed on vaja isoleerida
kindlaks ajaks, kuni nad enam ei kujuta endast ohtu.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kasvuhoonegaasid
Kuigi tuumaenergia on ainult elektrit tootes kasvuhoonegaasivaba, on
tuumakütuse töötlemine, rikastamine, kasutamine ja ladestamine suure
keskkonnamõjuga.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Tuumaenergia hind
Uue tuumaenergiaprogrammi algatamine on väga kallis.
Teadlane Amory Lovins on välja arvutanud, et ühe investeeritud Eesti
krooni eest saab 1 kwh tuumaelektrit, 1,2-1,7 kwh tuuleenergiat, 2,2-6,5
kwh koostootmisjaamas.
Tuumaenergia kasutamine
maailmas
Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse
baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama
30-s riigis
On veel 284 õppereaktorit 56-s riigis
220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele.
Tuumaenergia
Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest
järgmistest riikides: Prantsusmaa ~78%
Slovakkia ja Belgia ~55%
Rootsi ~50%
USA ~20%
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
THE END
Kasutatud kirjandus
www.tuumaenergia.ee
en.wikipedia.org/wiki/uranium
en.wikipedia.org/wiki/thorium
en.wikipedia.org/wiki/nuclear_power
en.wikipedia.org/wiki/nuclear_energy
en.wikipedia.org/wiki/nuclear_reaction
en.wikipedia.org/wiki/nuclear_reactor