Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuumajaam Eestisse - Poolt või vastu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Tuumajaam Eestisse - poolt või vastu?
Tuumaelektrijaamaga on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja saastevabalt. Maailma energiavajadused tõusevad kiiresti ning nafta , kivisöe ning rohelise energiaga ei suudeta seda täita. Energiavajadus tõuseb ka Eestis, ning üsna kiiresti, kuni 4-6 protsenti aastas. Ainuke võimalus on tuumaenergia mis on odav ja keskkonnasõbralik, kuid rikke korral võib olla ülimalt ohtlik. Kuigi nüüdisaegne tootmistehnoloogia tuumajaamades on täiustatud üle maailma ja avariirisk on vähetõenäoline. Nii, nagu ka teised riigid, vajab ka Eesti omale energiat ning kõige parem oleks tuumaenergia. Elekter odavneks, kuna ei peaks seda igalt poolt kokku ostma ja saaks tagada pideva energiavajaduse. Ka põlevkivi osakaal väheneks mitukümmend protsenti. Ilma tuumaelektrita oleksid riigid veel suuremas sõltuvuses kütuste ja energia impordist. Aga ilma tuumajaamata peaks Eesti osa võtma mõnest lähedalolevast projektist näiteks Soome tuumaelektrijaama ehitusest. Kuid et elektrit sealt siia tuua peab rajama kalli juhtmestiku, mis ei tasu ennast ära. Kallis on ka tuumaelektrijaama jäätmeid matta, kuna keegi ei taha neid enda ligidusse ning nad lagunevad aeglaselt. Eestisse ei saa ka tuumaelektrijaama rajada, kuna siin pole vaba pinda. Kui tehtaks selle ehituse plaan kuhugi , siis hakkaksid sealsed inimesed protestima, kuna ei taheta seda oma lähedusse. Mõeldakse, et see on ohtlik kuna seostatakse tuumaelektrijaamu tsrenobõlis juhtunud katastroofiga. Arvatakse ka, Eesti saab ise oma uraani kaevandada, kuid tegelikult see nii ei ole. Tuumaelektrijaamaga saaks Eesti oma elektrivarusid jagada, ning energia on riikide üks tugevaimaid külgi teiste ees.
Mina ise olen tuumaenergia poolt, kuna ta on odava ja keskkonnasõbralik. Tehnika areneb iga päev ja ka tehnoloogi mis teevad tuumaelektrijaamad ohutumaks. Aga selle ülalpidamine võib muutuda kalliks, eriti tuumajäätmete mattmine. Ning ma ei usu, et ka tuumaelektrijaam tuleb Eestisse lähemal ajal kuna paljud on selle vastu ja ei taheta on
Tuumajaam Eestisse - Poolt või vastu #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor At Tam Õppematerjali autor
Arutelu kas luua tuumajaam eestisse või mitte

Sarnased õppematerjalid

Tuumaenergia kasutamine-füüsika
14
odt

Tuumaenergia kasutamine, füüsika

otstarbel. Tähtsusetud pole ka asjaolud, et kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides ning et tuumaelektri hind on teiste energialiikide suhtes konkurentsivõimeline. Juba on algatatud ambitsioonikad tuumaelektrijaamade arendamise programmid USA-s, Prantsusmaal, Hiinas, Indias, Jaapanis, Venemaal jm. Tänapäevased reaktorid Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda kuuluvateks. Enamus kasutusel olevatest jaamadest kuulub kas teisse või kolmandasse põlvkonda. Põlvkondasid eristavad peamiselt nõuded turvalisusele, efektiivsusele ning säästvale käidule. Tänapäevaste tuumareaktorite arendajate peamiseks sihiks on vähendada kõikvõimalikke tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tšernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati analoogseid) RBMK-tüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni

Füüsika
Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia
11
doc

Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia

kasutamisest Eestis. Ometi peaks energeetika arengukavades silmas pidama ka kaugemat tulevikku, mil põlevkivil põhinev energiatootmine hakkab varude lõppemise tõttu ammenduma. Sõltuvalt põlevkivi kaevandamise ja energiatootmise intensiivsusest jätkub Eestis olevaid varusid vaid 20...50 aastaks. See aeg on piisavalt lühike, et juba täna mõelda Eesti energeetikale ka pärast põlevkivivarude lõppemist. Kui Narva elektrijaamade vanade plokkide sulgemiseks uusi või renoveeritud plokke valmis pole, suudetakse Narvas toota vaid viiendik Eestis vajaminevast elektrist. Osa Narva vanadest plokkidest vahetati välja kolm aastat tagasi. Nelja aasta pärast tuleb Narvas keskkonnanõuete pärast seisma panna järgmised plokid. Kuid see projekt maksab kokku kümme miljardit krooni ning hetkel pole sellist raha kuskilt võtta ning on vähe usutav et nelja aasta jooksul see ka nii juhtub. Eesti Energia juhid on rääkinud ka võimalusest paigaldada

Majandus
Tuumaenergeetika uurimistöö
28
rtf

Tuumaenergeetika uurimistöö

Teiseks, alternatiivsed ehk nn taastuvad energialiigid hüdro-, tuule-, biokütuse- ja päikeseenergia on küll väärtuslikud abimehed energeetikas, kuid nad ei suuda tõusta kõrgemale kõrvalosatäitja rollist. Põlevkivist saadakse umbes 90% elektrienergiast. Eestis kasvab elektrienergia tarbimine 2% - 3% aastas. Kui põlevkivi tootmine peaks lõppema, siis ei ole võimalikult palju elektrienergiat, et tarbijaid rahuldada. Seega püstitatakse tööhüpotees, et tuumaelektrijaama rajamine Eestisse oleks üks kõige reaalsemaid alternatiive põlevkivienergeetikale. Uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kas tänapäevased tuumaelektrijaamad on ohutud ja keskkonnasõbralikud ning kas tuumajaamade tegevus on turvaline. Püütakse välja selgitada, kas Eestisse rajatav tuumaelektrijaam on ohutu ning kas Suur-Pakri või Tallinn oleks tuumajaama rajamiseks sobiv asukoht. Tuuma-energeetika teema huvitab mind sellepärast, et

Füüsika
Tuumaenergia
20
pdf

Tuumaenergia

kasvuks prognoositakse 1,6%. Seda kõike silmaspidades, suureneb järjest vajadus leida alternatiive fossiilkütustel töötavatele elektrijaamadele. Üheks populaarsemaks alternatiiviks on viimaste aastatega tõusnud tuumaenergia tootmine ja kasutamine. Ka Eestis on energeetikaprobleemid tõusnud lähiaastatega üha aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku elektritootmise organiseerimine vajab otsustavat lahendust lähiaastail, ning on vajalik vastu võtta konkreetne otsus võimaliku tuumaenergeetika rakendamise kohta Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu üha karmistuva kliima- ja energiapoliitika tingimustes tuleb Eestil tõsiselt mõelda selle üle, mille arvel katame oma elektrivajadusi tulevikus. Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrienergiast põlevkivist ning ka kõige nüüdisaegsemate tehnoloogiate kasutamisel eraldub põlevkivist elektrit tootes suures koguses CO2 ehk kasvuhoonegaasi

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Tuumaelektrijaam
9
docx

Tuumaelektrijaam

.........................................................8 Eelised ja puudused................................................................................10 Keskkonnamõjud - ühiskonnasaaste.......................................................10 Keskkonnamõjud ­ vesijahutus reaktorites...............................................11 Kasutatud kirjandus....................................................................................12 Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid ja kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potentsiaalsed varud.

Füüsika
Ignalina tuumajaama ehitamise kohta-materjal väitluseks
13
doc

Ignalina tuumajaama ehitamise kohta, materjal väitluseks

mõju tasakaalu ja muudaks tuumajaama juhatamise efektiivsemaks, lisaks garanteeriks erakapital projekti finantseerimise ja võimaldaks ehitada optimaalse võimsusega tuumajaama. «Uue tuumajaama juhtimine peaks olema kaitstud nii palju kui võimalik poliitiliste otsuste eest,» ütles LFM-i ekspert Zilvinas Silenas. Simasiuse hinnangul peaksid Ignalina tuumajaama üle otsustama investorid ja Baltimaade energiafirmad, mitte Leedu valitsus või majandusministeerium. Kas Eesti peaks osalema Ignalina uue tuumareaktori ehituses? Sellest küsimusest võib kujuneda üks märtsivalimiste kampaaniateemasid. Majandusministeeriumi pressiteenistus levitas eile avaldust, et minister Edgar Savisaar toetab rahvaküsitluse korraldamist küsimuses, kas Eesti peaks hakkama kasutama tuumaenergiat või mitte. Kolmapäeval teatasid Balti riikide energiafirmade juhid Vilniuses, et uue tuumajaama rajamine Leetu Ignalinasse on teostatav.

Väitlus
Tuumaenergeetika
15
doc

Tuumaenergeetika

Statistika....................................................................................................................................12 Kokkuvõteks............................................................................................................................. 14 Kasutatud Kirjandus..................................................................................................................15 Sissejuhatuseks Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Energeetika Eestis baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Sel viisil elektri tootmine on keskkonnale suhteliselt halb. Kuigi Eesti toodab peaaegu kogu vajatava elektri ise, on tulevik tume, sest põlevkivi varud hakkavad tasapisi ammenduma. Seega tuleks kaaluda teisi võimalusi elektri tootmiseks. Ühtteist on ka juba välja pakutud, kuid otsusele ei ole veel jõutud.

Füüsika
TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID
30
doc

„TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID”

Tänaseks on Eesti vabaturule üle läinud ja eeldatav hinnatõus on käega katsutav nii kodu- kui ettevõtete tasemel. Tavatarbija jaoks tekitas ja tekitab siiani, elektrituru avanemine lisaprobleeme eelkõige hinnatõusu ja elektrienergia pakkujate valiku näol. Joonis 2. 110-330kv Eesti elektrivõrk seisuga 01. September 2012 (allikas: Heiki Jakson, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) 1.3.Euroopa energiapoliitika Euroopa Ülemkogu võttis 2007. aasta märtsis vastu Euroopa Liidu Energiapoliitika tegevuskava 2007-2009 (edaspidi EL Energiapoliitika), mille eesmärkideks on:  tõsta energia varustuskindlust;  tagada Euroopa konkurentsivõimeline ja taskukohane energia;  soodustada keskkonna jätkusuutlikkust ja võidelda kliimamuutustega. Energiapoliitika tegevuskavas nimetatud eesmärkide tagamiseks on Euroopa Liit seadnud ambitsioonikad sihtväärtused energia efektiivsuse, taastuvenergiaallikate ja biokütuste

Eesti majandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun