Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TURVALINE KESKKOND". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vältimine, nakkuste, jelizaveta, lapseiga, noorukiiga, täiskasvanuiga, vanuriiga, kukkumised, ohvrid, psühholoogilised, temperament, stress, reisimisel, sotsiokultuurilised, religioon, rahutused, keskkonnategurid, müra, kuulutused, töökohadReferaat õenduse alustes Juhendaja: Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ELAMISTOIMINGU KIRJELDUS....................................................................................4 2.ELAMISTOIMING LÄBI ELUKAARE............................................................................5 2.1.Lapse- ja noorukiiga................................................................................................................5 2.2.Täiskasvanu- ja vanuriiga........................................................................................................5 3.ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................7 3.1.Bioloogilised tegurid...............................................................................................................7 3.2
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel *Teadlikkus kohalikest
Immuunsusprotsessi on võimalik lühidalt kirjeldada tema nelja põhitüübi kaudu (loomulik passiivne immuunsus, loomulik aktiivne immuunsus, kunstlikult omandatud aktiivne immuunsus, kunstlikult omandatud passiivne immuunsus). Vaktsineerimine. V Soki fenomen Põhiliselt on sokk vereringehäire. Kaitsemehhanism haiguste ja vigastuste vastu. Minestamine. Ehmatus (närvipinge). PSÜHHOLOOGILISED TEGURID TKSi psühholoogilised tegurid on tihedalt seotud inimese intellektiga. Kuidas? Teie täpsustav kommentaar! Intellekikahjustustega (trauma, vanurid, geneeteline,haigused) inimesed pole alati võimelised omanadama vastavaid teadmisi ega reageerima kiiresti ja adekvaatselt ähvardavale ohule. See muudab erinevate õppimispuuetega inimesed sõltuvaks teiste inimeste kaitsest ja järelvalvest, laste eest vastutavad nende vanemad ja õpetajad. Tooge näiteid järgmiste tegurite kohta: 1
aineosakesi. Kehv hingamissagedust. ventilatsioon. Magamine Ööpäevane rütm, Meeleolu. Erutus Magamist mõjutab Elukoht, Inimene peab mille jooksul toimub tekitab unetust. magamiskoht, ülerahvastatus, magades tundma paljude Depresioon, vanuriiga ümbritsevad kodutus, end turvaliselt. füsioloogiliste - tekivad inimesed, riietus, vahetustega töö, Müra või selle funktsioonide magamisprobleemid. ravimid, mida lisatöö. Unetuse puudumine tsükkel. Füüsiline Ängistus- pidev tarvitatakse. tõttu tekivad ka mõjutab
SISUKORD SISUKORD 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6
kursusi ja saavad käia tööstusettevõtetes ning teistel töökohtadel. Lapsed valmistuvad nii ette täiskasvanueluks. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 295) Mängimine täiskasvanu eas Mängimine on täiskasvanutele rahustav tegevus ning väljapääs tööelust. Paljud teevad sporti, suhtlevad erinevates ringides ning veedavad aega enda hobideaga tegeldes. Täiskasvanute puhul on mängimise eesmärgiks nauding, meelelahutus ja igavuse vältimine. Vähestel on töö ühendatud mängimisega, näiteks sportlased ja mängurid teenivad elatist teenida oma hobiga. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 295) Töötmine täiskasvanu eas Täiskasvanutel on töö eeliskohal. Juba koolides õpetatakse õpilastele vajalikud teadmised tööle asumiseks. Mõisted töö ja mängimine on suhtelised, sest mõned inimesed näevad töös mängu ja vastupidi. Tänu tööle teenivad nad elatist ja hoiavad üleval oma kodu
Sekretärid 8. Kelnerid 3. Kontrolörid (järelvalve) 9. Masinistid 4. Laborandid 10. Taluperemehed 5. Büroojuhatajad 11. Kaevurid 6. Keskastme juhid 12. Maalrid Riskirühmad (isiksus) Rigiidsed (paindumatud) Kõrge neurootilisusega Eksternaalid (välise kontrollikeskmega) Introverdid Suletud (vs uuele avatud) A-tüüp Võistlevad Saavutusele orienteeritud Agressiivsed Kiirustavad (sh rääkides) Pidevas ajapuuduses Kärsitud, püsimatud Sümptomid: 1. psühholoogilised Rahulolematus tööga Depressioon Ängistus Tüdimus Frustratsioon Isolatsioon Pahameel Sümptomid: 2. füsioloogilised Kardiovaskulaarsed haigused Mao- ja soolestiku haigused, seedehäired Allergiad ja nahahaigused Muutused jumes Unehäired (insomnia) Väsimus Seksuaalsuse vähenemine Peavalud Selja- ja kaelavalud, lihaspinged Sümptomid: 2. Füsioloogilised (jätk) Hingamisteede haigused Probleemid hammaste ja igemetega Südame kloppimine
Milleks investeerida vigastuste ennetamisesse? Vigastused on peamised surmapõhjused 5-44aastaste seas. Suured sotsiaalsed kulud (Norra – 19% GDP tahtmatute vigastuste kulu) Tohutu potensiaal ennetuseks – 500 000 surma aastas, olenemata, kui kõik riigid oleksid turvalisemad. Efektiivsed ennetusmeetodid on olemas. See on teostatav – mõned Euroopa riigid kuuluvad maailma kõige turvalisemate maade hulka. Moodulid Kukkumised, põletused, uppumised, mürgistused. Laste ja eakate väärkohtlemine. Liiklusvigastused. Seksuaalne vägivald. Suitsiidid. Vigastuste põhiprinsiibid. Haddon´i 10 peamist strateegiat 1. Ennetada ohu tekkimist. 2. Vähendada ohu suurust. 3. Vältida olemasoleva ohu valldandumist. 4. Muuta ohu vallandumise määra või ruumilist jaotust selle allikast. 5
nende mõjust tervisele - eelistada kollektiivsete kaitsevahendite kasutamist individuaalsetele. 2. Euroopa komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse strateegia Teema 2. Eesti Vabariigi töötervishoid 1. Eesti töökeskkonnaalane seadusandlus Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada Töötaja ega muu töökeskkonnas viibivaisiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonnafüüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama tööhügieeni normidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kui ohutegur ületab piirnormi, tuleb kasutada ühiskaitsevahendeid. Kui
vigastus või nende oht, samas subjektiivselt kogetud tugev hirmu, abituse või õuduse tunne - Eristatakse sündmusi - Trauma 1 tüüp: traumaatilise olukorra ühekordne kogemine - Trauma 2 tüüp: traumaatilise olukorra korduv ja/või pikaajaline kogemine PTSD diagnostilised kriteeriumid DSM5 - Sündmuse kogemine või pealt nägemine eelkõige laste puhul - Taaskogemine (mälusähvatused, õudusunenäod)(1/5; lapsed 1) - Stiimulite vältimine (1/2; lapsed 1 siit või järmisest) - Negatiivsed muutused meeleolus ja mõtlemises (2/7; lapsed 1 siit v eelmisest) - Kõrggendunud erutuvus j areageerivus (2/6; lapsed 2) - Kestuvus enam kui kuu RHK11 - Sündmuste kriteerium puudub, määratlus laiem - Taaskogemine - Vältimine (mõtteid, inimesi, kohti, tegevusi) - Ohutaju (ülierutuvus, ehmumine) - Kestvus mõned nädalad Traumade esinemine
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostami
· eesmärgipärane tegevus Taju · Taju on rohkem kui lihtne aistingute summa. · Tajus esinduvad nii ärritajad, kui ärritajate vahelised seosed. · Kompleksne protsess tugineb aistingutele, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. · Taju on mõtestatud protsess. Taju filtrid · Füsioloogilised: meeleelundite võime ifot kinni püüda. N: ei kuule õigesti. · Psühholoogilised filtrid tulenevad tajuja isiksusest. Tajutakse subjektiivselt, võttes arvesse eelnevat kogemust. N: roosad prillid. · Mõtestamatus: ei taju seda, millel pole tajuja jaoks tähendust, nimetust. Taju valivus · Ümbritsevatest stiimulitest valitakse fookusesse võtmiseks välja väga väike hulk see, mis on huvitav või vajalik. · Selgemini eristuvat nimetatakse figuuriks · Tahaplaanile jäävat fooniks Taju filtrid
Tervisega seotud mõisted Tervisega seonduvad mõisted: (salutare.ee/moisted) • eluviis - Kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervisele. • ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises – mõiste tervise erinevuste määramiseks; ebavõrdsus tervises, mis on ülekohtune • haigus – Organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise või funktsionaalse kahjustuse avaldus. • haiguste ennetamine (preventsioon) - Haiguse vältimine olemasoleva(te) riskiteguri(te) vähendamise näol ja haiguse arenemise pidurdamine või peatamine ning tekkinud tagajärgede vähendamine. • keskkonnatervis - valdkond, mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid. • sotsiaalne kapital - Indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet. • sots
k) Õiglus alluvatega suhtlemisel l) Personali stabiilsus m) Initsiatiiv n) Koostöö 19. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad a) Hugo Münsterberg – lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Industriaalpsühholooga rajaja. o) Psühholoogid saavad tööstusettevõtteid aidata kolmes valdkonnas: Aidata leida töökohale sobilikke töölisi Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad hästi tööd teha Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused b) Mary Follett – ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi nagu professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus. Eestvedamise kontseptsioon, meeskonnatöö, kus juht tajub oma rolli koostöös teistega, mitte võimu alluvate üle. p) Eristas kahte mõjuvõimu tüüpi:
Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia
6. Keskastme juhid 12. Maalrid Riskirühmad (isiksus) · Rigiidsed (paindumatud) · Kõrge neurootilisusega · Eksternaalid (välise kontrollikeskmega) · Introverdid · Suletud (vs uuele avatud) · A-tüüp: (A. Võistlevad (B. Saavutusele orienteeritud (C. Agressiivsed (D. Kiirustavad (sh rääkides) (E. Pidevas ajapuuduses (F. Kärsitud, püsimatud Sümptomid: 1. psühholoogilised · Rahulolematus tööga · Depressioon · Ängistus · Tüdimus · Frustratsioon · Isolatsioon · Pahameel Sümptomid: 2. füsioloogilised · Kardiovaskulaarsed haigused · Mao- ja soolestiku haigused, seedehäired · Allergiad ja nahahaigused: (A. Muutused jumes · Unehäired (insomnia) · Väsimus · Seksuaalsuse vähenemine · Peavalud
Meditsiiniline aspekt riskitegurite kindlaks tegemine, häire diagnoosimine, patogeensete ja ravimehhanismide selgitamine, kõrvaldamine ravi ja taastusravi kaudu. 2. Tervise mõiste ja tervise tähenduse areng.Tervis on kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse puudumine - mida meil on vaja oma igapäevaseks eluks. Tervise kujunemises, kui ka selle kõikumises on individuaalsed ja sotsiaalsed faktorid omavahel seotud. Tervist mõjutavad faktorid on bioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalmajanduslikud ja tervisekäitumine (KA, suitsetam, toitum, alkoholi tarbim). Tervis on inimese kõige tähtsam ressurss, mis kujuneb väga paljude tegurite keerulisel koosmõjus. Tervis:1. füüsiline on seotud keha funktsioneerimise ja füsioloogiliste protsessidega. 2. vaimne on seotud psüühilise, emotsionaalse ja hingelise heaoluga.Psüühiline tervis seostub võimega selgelt ja seostatult mõelda. Emotsionaalne tervis iseloomustab võimet tunda ja eristada erinevaid
Lisaks sellele on vaja: Sooritus on määratud pingutuse, organisatsioonipoolse toetuse ja individiaalse suutlikkuse (võimete) ning isiksuseomaduste poolt. On vaja org.poolseid tingimusi. Peavad olema oskused, teadmised, isikuomadused. Töö omaduste mudel: (R.Karasek) Töö nõudmiste ja kontrolli mudel. Räägib ka töö tervislikkusest. Kuidas tingimused on seotud in enesetundega. Ütleb, et peaks vaatama kahte töödimensiooni: töönõuded, eelkõige töö psühholoogilised nõuded- mida töö oma tegijalt nõuab-töökoormus, konfliksus, vaimne/füüsiline koormus, piirangud, mis on seatud, eelarvelised piirangud, muud reeglid. Konfliksed nõudmised. Nõueteks- ajanõue, kui kiiresti-tähtajad, masina tempos püsimine. Koormus- kui palju ja hästi. Teiselt poolt on kui palju ise saame tööd kontrollida, ise otsustada, kuidas seda tööd teha. Kui palju on vabadust tööülesannete täitmisel, kuidas nõudmisi täita
positiivse kogemuse. Nad on inimest edasiviivad, uusi psüühilisi kohanemisviise ja tegevusvalmidust loovad sündmused. Psüühiline häire seevastu on märk inimese jõudu kahandavast probleemist, millest jagusaamiseks ta peab tegema inimsuhteid ja tundemaailma ahendavaid kompromisse. Psüühilise häire puhul on tegemist arengu peatumise või koguni taandumisega varasemale tasemele. ELUKAARE ETAPID: 1. SÜNNIEELNE PERIOOD 2. IMIKU E. TITEIGA 3. VARANE LAPSEIGA (MAIMIK) 1-3 4. EELKOOLIIGA 3-6 5. KESKMINE LAPSEIGA ( KAINIK (7-11) JA MÜRSIK(11-15) 6. TEISMEIGA (murdeiga 13.15-17.18) 7. TÄISKASVANUIGA - 20ndad (18-29. eluaastani noorusiga) - 30ndad ( 29 kuni 44 aastani küps iga) - 40ndad e (kuni 59 a keskiga) - 60 kuni 74 eluaastani eakas iga - 75-89 vanuriiga (raukusiga) - üle 90 eluaasta- pikaealised NB ! Õnnelik on see period, kus inimene oskab hästi kohaneda
10.Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel? (S. Adamsi õigluse teooria) Teooria järgi püüavad alluvad otsustada hüvitussüsteemide õigluse üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omaga. Sisenditeks: tööalased panused, haridus, staazh, eelenv töökogemus, lojaalsus. Väljunditeks: hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt, preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed ja psühholoogilised hüvitused. Alahüvituse korral tekib sisepinge, mille tulemusena areneb motivatsioon, et vähendada ebaõiglust: 1.Sisemise füüsilise reageeringuna langeb tootlikkus 2.Sisemise psühholoogilise reageeringuna suurendatakse hüvituse tähtsust 3.Välise füüsilise reageeringuna teingitakse hüvituste suhtes või lahkutakse töölt 4.Välise psühholoogilise reageeringuna otsitakse teine võrdlusalune isik Tunnitöö: töötaja vähendab panust, alaneb töö kvaliteet, väheneb töö kvaliteet
· Väheste sotsiaalsete võimete/oskustega isiksus · Mitte kehtestava käitumisega isiksus · Väga kõrge saavutusvajadusega isiksus · ***Ohvrite hulgas on ülekaalus koolis, ülikoolis, haiglas, lasteaedades ja usuorganisatsioonides töötavad inimesed Kiusaja seisukohast: · Kiusaja kiusab, et oma enesehinnangut kaitsta, tal on sotsiaalsuse puudus ja tema käitumine on mikro-poliitiliselt motiveeritud. Kiusamine väljendub: · Ignoreerimine, vältimine, isoleerimine · Pahatahtlik kuulujutt · Avalik alandamine · Naeruvääristamine, solvamine, sarkasm · Karjumine, sõimamine · Vägivallaga ähvardamine · Inimese uskumuste, tõekspidamiste, elustiili, välimuse halvustamine Organisatsiooni seisukohast: Kiusamist põhjustab: · Muutused töökohal: - Tööülesanded muutuvad - Laiemad organisatsioonilised muutused · Rollikonflikt · Rolli mitmetähenduslikkus (ebaselged rollid)
III Elustiil. Sotsiaalne huvi. Elu eesmärgid ja õige (terve) elustiil on ühiskonna kasuks, koostöö teistega, järglaste saamine (abielu ja armastus). Tekib kui inimesed kompenseerivad oma vigu/vigadega. IV Isiksuse tüübid. Vale elustiil: - domineeriv (ruling-dominant) - eesmärk teiste üle domineerimine ehk võim. - ootav (gerring-learning) – eesmärk teiste abi ootamine. - alalhoidlik (avoidant) – eesmärk probleemide vältimine ja passiivsus. Terve elustiil – sotsiaalselt kasulik. Eesmärk probleemide lahendamine sotsiaalselt kasulikul viisil. V vale elustiili tekkimine (mistaken life-style). - Füüsiline alaväärsus (physical inferiority), mis võib areneda alaväärsuskompleksiks. - Poputamine (pampering) – vanemad rahuldavad lapse kõik soovid ja vajadused. - Ignoreerimine (neglecting) – vanemad ei tunnusta lapse vajadusi.
Nii võib iga viga olla õppetunniks ja seeläbi organisatsiooni ja selle liikmeid tugevamaks muuta. 5 Individuaalsus organisatsioonis - Individuaalsus - inimese psüühilise ja isiksuse omaduste kogum. individuaalsed omaduste teguri mõjud: 1) sotsiaal-demograafilised tunnused (nt perekonna seisund) 2) pädevuse ja asjatundlikkuse tunnused (moodustavad võimed ja sobivuse näitajad) 3) psühholoogilised ja bioloogilised tunnused Sooritus = individuaalsed omadused x pingutus x organisatsiooni toetus - Sooritus - üksikute ülesannete või nende kompleksite lahendamine ja tõhusus. - Pingutus - organisatsiooni liikme soov, volmisolek ja keskendumine ülesannete täitmiseks. - Organisatsiooni toetus - võimalused ülesannete täitmiseks. - Sotsialiseerumine - inimese kujunemise protsess; ümritseva kultuuri, gruppi ja ühiskonna
IV ohurühm inimeste raske haigestumine (Ebola viirus). Ravivahendid puuduvad. 1. ohutegurid põhjustavad inimeste rasket haigestumist (sh ka surma) 2. ohustavad tõsiselt töötajate tervist 3. nakkusoht elanikkonnale on väga suur, on olemas ka epideemiate tekke võimalus 4. tavaliselt puuduvad tõhusad ennetus ja ravivahendid (ebola viirus, rõugeviirus, inimest ohustav linnugripi viirus) 51. Staphylococcus aureus (stafülokokk) nakatumine, sümptomid ja vältimine Nakatumine Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused, ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, nt kopsupõletik, endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. Mürgistuse allikaks on tavaliselt inimene, kellel on mingi mädalikuline haigus ( angiin, paised, vigased hambad jne)
väljajätmise puhul Saksamaa, Austria, Taani, Holland Hispaania Prantsusmaa, Soome, Rootsi Töötus Eestis Kerge saada tööle, üldiselt töötusperioodid lühikesed Kui töötusperiood pikk, väga raske tööd leida Väga oluline hariduse mõju Mida kõrgem haridus, seda kergem leida tööd ja väiksem risk töötuseks Töötuse majanduslikud, sotsiaalsed ja psühholoogilised mõjud Töötuse mõju indiviidile Sokk optimism pessimism apaatia. Majanduslik Sotsiaalne Aja struktureerituse kadumine Sotsiaalse aktiivsuse langus Identiteedi ja staatuse kadumine Hälbekäitumine Psühholoogiline Häbi, enesekindluse kadumine, läbikukkumise tunne, apaatsus Pikaajaliste plaanide kadumine, eesmärgita elu Tervise halvenemine Konfliktid perekonnas Töötuse tajumist mõjutavad:
Perekond ja haigus sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (sotsiaalselt madalama sissetulekuga peredel on raskem keskenduda haigusele ja lastele, kuna ollakse hõivatud tööga, või probleemide hulgaga, millega on vaja tegeleda) Geneetiline eelsoodumus Perekondlik taust (traditsioonid, hariduslik, rituaalid) Haiguse ja haiguskäitumise määratlemine. Teatud peredes dispositsioon sagedasemateks haigestumiseks. Surmahaiguse psühholoogilised probleemid Pere tugi Jätkuravi küsimused Eutanaasia seaduslikud ja moraalsed küljed? Suremise psühholoogilised ja sotsiaalsed küsimused Kübler-Ross'i leinastaadiumid 1. Eitamine 2. Viha (kogu maailma, tervete jne.) 3. Kauplemine ( Kui ma näeksin ära lapselapse, siis olekin valmis surema jne.) 4. Depressioon 5. Leppimine Stress, tööstress ja läbipõlemine
tunnused on tunnustus, vastutus, saavutamine ja töö ise. Hooldvad tegurid on küll vajalikud, kuid ebapiisavad, motiveerivad tegurid on aga inimese tegutsemise potensiaaliks. 10. Adamsi õigluse teooria. Sisendiks on kõik tööalased panused: haridus, staazh, eelnevad töökogemused, lojaalsus, enese sidumine, kulutatud aeg ja töö teostamine. Väljunditeks on hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt: töö tasu ja preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed ja psühholoogilised hüvitused. Kui alluv tunneb alahüvitust, tekib sisepinge lõppmõju võib olla nii füüsiline kui ka psühholoogiline, sisemine kui ka välimine. Sisemine f.reageeringuna langeb tootlikus,s.psühh.suurendatakse hüvituse tähtsust, välise f. Tingitakse hüvituse suhtes või lahkutakse töölt, v.psühh. otsitakse teine võrdlusalune isik. Kui alluv tunneb ülehüvitust tukse valida keegi teine ntakse suhetes ülemusega tasakaalutust ja püütakse tasakaalu taastada. S.f
ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. (2) Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. (3) Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. (2) Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul
2.kokaiin - blokeerib dopamiini ja (noradrenaliini) tagasihaarde, sarnased efektid amfetamiinidele, ent lühemad. kuhjuv kahjulik mõju veresoonkonnale, väga kahjulik lootele, peamine probleem – sõltuvus 3.nikotiin - atsetüülkoliini retseptoritele agonist, pärast retseptorite arv tõuseb inhibeerivad efektid selgroo tasandil, aktiveerivad peaaju tasandil, väga sõltuvust tekitav 2-3 nädalased füüsilised ärajäämanähud, ent psühholoogilised? Lühenenud eluiga – vähk, südame- ja vaskulaarhaigused, krooniline bronhiit, efektid raseduse ajal Hallutsinogeenid - Võimaldavad kogeda subjektiivselt uusi tajuelamusi Naturaalsed – psilotsübiin, meskaliin Sünteetilised – LSD, DTM, PCP Lüsergiinhappe dietüülamiid (LSD) – serotiiniretseptorite agonist Fentsüklidiin (PCP) – NMDA retseptorite antagonist Dimetüültrüptamiin (DMT) – tulnukad ja värki Kanep TCH
Keeruline leida. · Perekondlik taust. Nt lihatüki lõikamine. · Haiguse ja haiguskäitumise määratlemine. · Teatud peredes dispositsioon sagedasemateks haigestumiseks: vaesus, haritus, suured pered. Pere kohanemine pereliikme haigusega · Probleemi eitamine · Abituse tunne · Depressioon, ärevus, süütunne · Ülemäärane sekkumine probleemi · Probleemiga leppimini, olukorraga normaliseerumine Surmahaiguse psühholoogilised probleemid · Pere tugi: kui palju peret haigusesse haarata · Jätkuravi küsimused: peab aitama normaalselt surra. · Eutanaasia seaduslikud ja moraalsed küljed? · Suremise psühholoogilised ja sotsiaalsed küsimused Kübler-Rossi leinastaatiumid Onloodud leinastaadiumeid kirjeldama. Selle peale on loonud Gfeller ja Assali kroonilise haiguse mudeli. 1. Eitamine: ootamatu ja vastuvõetamatu, see ei ole võimalik, see ei juhtu minuga. Kiiresti
(sh. Inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad.) Hakkas arenema 1920-natel aastatel. Keskseks uurimisobjektiks on inimene. Jagunes: 1. Inimsuhete koolkond (human relations).: 1 Hugo Münsterberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: a Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. b Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. c Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused. 3 Mary Follett ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi kui professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus. 4 Elton Mayo keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. 2
....................60 Rahvusvahelise Tööohutuse ja -tervise Instituudi andmetel on kõige kõrgema stressi tasemega ametikohad:..................................................................................................60 Riskirühmad (isiksus)......................................................................................................60 Sümptomid:.....................................................................................................................61 1. psühholoogilised......................................................................................................61 2. füsioloogilised.........................................................................................................61 3. käitumuslikud (töötaja)............................................................................................61 4. Käitumuslikud (organisatsioon)...............................................................................62
· töö korraldamine (riskianalüüsi töögrupid, planeerimisstruktuurid); · hädaolukorraks valmisoleku plaanide koostamine ja muude tegevuste algatamine; · eesmärkide saavutamise kontrollimine; · tehtud vigade parandamine. Kõige olulisemad tegevused on: · riski- ja nõrkade kohtade analüüs, mille eesmärk on avastada komplekssed ristmõjudega hädaolukorrad; · valmisoleku hõlmamine üldplaneerimisprotsessi (kahjude vältimine ja kontroll); · hädaolukorraks valmisoleku plaanide koostamine; · kriisiteadlikkuse ja kriisireguleerimisoskuste arendamine. 0.4 Ennetamise osaks olev analüüs HOVS-ist tulenevalt peavad ministeeriumid tegema riskianalüüsi, mis on ministeeriumi kriisireguleerimisplaani koostamise alus, ning tehtud analüüsi tulemusi arvestatakse ministeeriumi eelarve koostamisel ja arengu kavandamisel. Selletõttu
annaabi.ee 
