Järjekorrateooria 1. Uurimisobjektiks võtsin Tartu kesklinnas asuva kiirtoidu söögikoha Teine Koht. Söögikohas toimub teenindussüsteem, mille tegevus on teenindamine. Teenindussüsteemis osalevad teenindaja ja tellimused (klient). Kliendi külastamine on juhuslik ning ajakulu, mis kulub teenindamisele sõltub erinevatest asjaoludest. Peamiseks ajakuluks on kliendi otsustamine, mida tellida, sest klient peab ise valima koostisosad. 2. Kiirtoidu söögikoht Teine Koht valmistab burgereid, wrape, einesaiu, salateid ning pakub kõrvale joogipoolist. Teine Koht on avatud E-K kell 10.00 05.00 ja N-P kell 10.00-07.00. Saabuvad tellimused moodustavad sisendvoo. Objekt on ühekanalise piiramata teenindussüsteemiga, kus on üks kassa ning seetõttu moodustavad tellimused kiirelt ja lihtsalt järjekorra. 3
nõus vastama küsimustele ning lubasid teostada vaatlusi. Kogutud andmete põhjal koostasin ja lahendasin ülesanded, mis on all pool välja toodud. Vormistasin töö alates andmete välja toomisega, mis peaks tegema selle jälgimise arusaadavamaks. · Teada olevad andmed: µ = 11 ( teenindamise kiirus ) = 15(ajavahemikus saabuvate tellimuste arvu keskväärtus) S = 2 ( teeninduskanalite arv ) · M|M|2 teenindussüsteem ARK'is: Tellimused Järjekord Täidetud tellimused · Kontrollin tingumust < µS, et näha kas järjekord kasvab lõputult või mitte: 15 < 11*2 tingimus on täidetud, seega järjekord ARK'is ei kasva lõputult. · Teenindussüsteemis teenindamisel olevate tellimuste keskmine arv: ´ = ´ = = 1,36 · Teenindussüsteemi koormatuse näitaja:
1. Võtsin vaatluse alla Tallinnas asuva riiete ja aksessuaaride poe *. Tegemist on samalaadsete korduvalt toimuvate ning juhusest sõltuvate operatsioonidega ehk klienditeenindusega. Kliendi külastamine * on juhuslik ja ajakulu tema teenindamiseks sõltub juhuslikest asjaoludest. See sõltub sellest, kas klient tahab küsida nõu klienditeenindaja käest, kui palju kulub aega täpse rahasumma otsimiseks või raha tagasiandmiseks, ostetud kauba pakkimisest jne. 2. Poes * saab osta riideid ning aksessuaare. *on avatud E-P kella10.00- 19.00. Tegemist on kahekanalise piiramata teenindussüsteemiga, kus on kaks kassat. Teenindajaid on kokku 3, nad töötavad vahetustena. 3. Arvutuste tegemiseks oleks vaja teada, kui palju inimesi käib keskmiselt tunni aja jooksul poest ostmas
Kauplus on avatud esmaspäevast pühapäevani kella 10-st kuni 21-ni.DDOs on üks kassa, kus saab ostu eest maksta ning esmaspäevast reedeni tööaegadel üks teeninduskanal, nädalavahetustel ning allahindluspäevadel on kauplusel 2 teeninduskanalit. Järjekorrad tekivad, kui teenindaja aitab kliendil, näiteks õiges suuruses meeldivat püksipaari valida. Ka kahe teenindajaga tekib järjekordi, kui teenindajad aitavad kliente rõivaste valimisel. Teenindajad on suhteliselt koormatud, kuid järjekorra tekkimisel ei pea seal kaua ootama, sest teenindajad näevad/tajuvad päris kiiresti, et keegi soovib maksta ning kiirustavad kassaaparaadi juurde. Kõik tellimused saavad rahuldatud ning pole näinud ühtegi rahulolematut klienti. Tavaliselt järjekorras üle kahe inimese pole. 3. Andmete kirjeldus 3.1 Andmeid saan koguda vaatluse teel. Oleks vaja teada, kui palju keskmiselt kliente ühes tunnis käib, siis on võimalik matemaatiliselt Poissoni jaotuse abil välja arvutada tõenäosus
Coffee IN on avatud Tartu Kaubamajas E-P kella 9-21. Tegemist on ühekanalise piiramata teenindussüsteemiga, kus on üks kassa. 3.Arvutuste tegemiseks oleks vaja teada, palju inimesi käib keskmiselt tunni aja jooksul poest ostmas. Selle saaksime kassaaparaadist järgi vaadata, kuid periooditi on see erinev. Seega, kas me otsime absoluutset keskmist või võtame kaks eraldi perioodi kuum periood ja külm periood. Samuti on vaja teada palju aega läheb ühe kliendi teenindamiseks ning ka kanalite arvu. Olen seal käinud mitu korda ning viimati ootasin umbes minuti järjekorras ja kaks minutit läks ostu sooritamiseks, kuid on olnud ka päevi, kus olen pidanud ootama üle 10 minuti. Tunni jooksul võib Coffee IN-i külastada u 25 inimest. Tegemist on väga pealiskaudse lähenemisega, aga võib-olla saab ühtteist nende andmete põhjal koostada. 3.1 Arvatavasti oleks tarvis uurida teenindussüsteemi pikemalt (u. nädal või rohkem). Näiteks
eelised ja puudused). Hajaspekter-sidesüsteemid infosignaal hajutatakse laia sagedusribasse. On olemas kahte tüüpi: Sagedushüplusega (FHSS) edastus näivalt juhuslikult muutuvatel sagedustel, kus vastuvõtja järgib saatesageduse hüppeid. Siin infosignaai ribalaius on võrdeline kanali ribalaiusega, kuid igal kanalil toimub edastus teatud aja kestel. Sageduste kasutamise järjekord on määratud pseudojuhusliku hajutatava koodiga. On olemas kiire ja aeglane, vastavalt sellest, kui kiirelt muutub sagedus bitti ülekandmis aja suhtes. Otsejadaga (DSSS) igale infobitile vastab edastatud signaalis mitu bitti, iga kasutajaga on seotud unikaalne hajutav kood. Siin hajutamine toimub pseudojuhusliku bittijada abil (müra taolisele). CDMA hajaspektersides kasutatav tihendusmeetod. Siin iga infobitt jagatakse k «pilguks»
pikendamise meetod(aditiivse mudeli loomine) kui a=l+m+n+p, siis vaja: *määrata olulised kriteeriumid:turu paiknemine, tooraine lähedus, kommunikatsioonid, koguses teha; milliseks tähtajaks teha; kus teha; kellele tarnida; millise hinnaga ja millal R=a/b=( l+m+n+p)/b, l/b+m/b+n/b+p/b=x1+x2+x3+x4 2.formaalse liigendamise meetod juurdepääs, maksud, kulud jne; *seada kriteeriumid tähtsuse järjekorda ja anda neile osakaal; tarnida; mida see annab investorile, ühiskonnale. Otsuseid analüüsitakse, et tõsta nende kui b= l+m+n+p, siis R= a/b=a/( l+m+n+p) 3.laiendamise meetod (multiplikatiivse mudeli *hinnata kriteeriume punktisüsteemis iga asukoha kohta eraldi(nt hinnaskaalas 0-100 punkti); kvaliteeti
Sisendvoog süsteemi saabuvad tellimused (teenindatavad). Väljundvoog süsteemist lahkuvad tellimused (teenindatavad). Järjekord teeninduse ootel olevate tellimuste hulk süsteemis. Kannatamatud tellimused järjekorrast lahkuvad teenindamata tellimused. Teenindussüsteemi tegevust iseloomustavad peamised näitajad: teenindussüsteemi koormatus, süsteemi tühiseisaku tõenäosus järjekorra tekkimise tõenäosus ja selle pikkuse keskväärtus tellimuse teenindussüsteemis ja järjekorras oleku keskmine aeg ajaühikus rahuldamata jäänud tellimuste arvu keskväärtus. 11 Teenindussüsteem (Kendalli tähistusviis) X|Y|S -> X & Y sisendvoog & teenindusaja jaotus, S kanalite arv. Poissoni või eksponentsiaalse jaotusega M|M|S S- teeninduskanalite arv 12
kasutades Oracle 11g Enterprise Edition Release 1 andmebaasisüsteemi. Rakendus on loodud kasutades java programeerimis keelt ning Eclipse IDE-d. Andmebaasi server: hektor8.ttu.ee:1521 Kasutajanimi: TUD26 Parool: J85LR1 Rakenduse toimimiseks peab kasutaja arvutis olema instaleeritud Apache Tomcat 7. Rakenduse sisselogimiseks võib kasutada järgnevaid kasutajanimesid/paroole: Kliendina sisselogimiseks: Kasutajanimi: klient Parool: klient Tellimuse vastuvõtjana sisselogimiseks: Kasutajanimi: kasutaja Parool: kasutaja Veebirakenduse URL: http://localhost:8080/restoran Registreerides uut kasutajat pöördub rakendus T061859_FUNK_ISIKUKOOD funktsiooni poole, mis kontrollib sisestatud isikukoodi õigsust. Kliendina sisselogituna: Vajutades linki Loo uus tellimus rakendus pöördub T061859_FUNK_CAN_MAKE_ORDER funktsiooni poole, mis kontrollib kas kliendil on
1. KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANALÜÜSI MEETODID 1.1. Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses 1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärtuselised; segamudel
TOOTMISKESKNE ARENGUETAPP- asutusesisene logistikateenus. (hankimine- tootmine-jaotus) TOOTMISLOGISTIKA VÕTMEKÜSIMUS- tootmisprotsesside juhtimine ning inimese osa selles. KAUBAALUS- kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale-ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. KONTEINER- pakend, mis on kasutatav üht või mitut liiki transpordil. Konteineri kasutamine vähendab sõiduki seisuaega, kulutusi pakendile, kauba ümberlaadimisele ja parandab lasti säilivust. JAOTUSKESKNE ARENGUETAPP- logistiliste teenuste allhange. (hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine tootearendusse. 4) toote lõplik kom
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
49 + 1,75 = 2,95 49 = 1,2 49 = 1,2 = 40,8 Vastus: Kulud on ühesugused, kui kõneminuteid on kuus ligikaudu 41, seega tuleks valida firma B, kui kõneldakse alla 41 minuti kuus. ÜLESANDED Ülesanne 3-1 Üks klient toob keskmiselt sisse 60 kr. Mitu klienti päevas tuleks teenindada, et tulu päevas oleks 1500 kr? Ülesanne 3-2 Naisel kulus juuksuris kolm korda rohkem raha kui mehel. Kokku kulus neil raha 140 kr. Koostada võrrand. Mitu krooni kulutas juuksuri peale mees, mitu naine? Ülesanne 3-3 Kirjeldagu toote nõudlust turul nõudlusfunktsioon qD=-1000p+120000 ja pakkumist funktsioon qS=500p, kus p on toote hind kroonides. Leida hind, mille korral nõudmine ja pakkumine on tasakaalus. Ülesanne 3-4
ARVESTUSED Õppeaines: FÜÜSIKA Õpilane: Klass: 10 Õpetaja: 2005 2 SISUKORD I ARVESTUS MEHAANIKA .................................................................................................5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine............................................................................................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe..........................................................................................................................
1 1- (1 + 0,0054166) 240 Pank laenab kliendile (eraisikule või ettevõttele) tingimusel, et laen teatud perioodi jooksul tagastatakse. Laenumakse koosneb laenu põhiosa tagasimaksest ja intressimaksest. Tagasimaksmise viisid: Annuiteet Võrdsed põhiosa maksed ehk amortiseeruv laen Ühekordne tagasimakse Kombineeritud maksed Annuiteetmaksete puhul saab koostada annuiteetgraafiku, selle saab klient pangalt koos laenuga kaasa ja seal on kirjas palju mingil perioodil makstakse tagasi laenupõhiosa ja intressi. Nagu juba mainitud on annuiteetmaksete puhul tegemist perioodiliste (igakuine, kvartaalne, harvem poolaastane) ühesuuruste summade maksmisega. Oletame, et laenusumma on 100000 krooni, tähtaeg on kolm aastat ning intressimäär 12% aastas. Leida annuiteetmakse suurus ja tuua ära annuiteetmaksegraafik. A= PVA / PVIFAi,n = 100000/2,4018=41635
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile elusolenditele). Hinge olem
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea
Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ........................................................................................ 25
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
ning positsioneeritakse teenindusettevõte turul. Tehniline joonis on teenuse kättetoimetamisprotsessi tehinguid sisaldav tootmise organiseerimise skeem (mida nimetatakse ka tehnoloogiakaardiks). Tehingud võivad olla andmetöötlus, suhtlemine klientuuriga ning osa otsustuspunktidest, millel on tähtis osa vigade vältimisel. Joonisel 1. toodud nähtavuspiir eraldab eesliinis toimuvaid tegevusi tagaliinis toimuvatest. Eesliini tegevustega puutub klient kokku, tagaliinis toimuvaga mitte. Teenuse kättetoimetamise protsessi suure ja väikese kontaktsusega osad võivad asuda teineteisest eraldi, kuid nad on omavahel seotud. Käesolev eristus tõstab esile vajadust pöörata erilist tähelepanu nähtavuspiirist ettepoole jäävale osale, mille põhjal kujuneb kliendi kogemus teeninduse tõhususest. Teeninduskeskkonna paigutus, kujundus, teenistuja suhtlemisoskus ning isegi trükitud materjal — need kõik jätavad teenindamisest teatud mulje
1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrreldes pindalaga võ
6) Nõudluse mõjutamine - Loob turundusideed. Mõned ärid kasutavad overbooking’ut. + Püüab ära kasutada liigset võimsust. Allahindlused tõmbavad ligi uusi kliente. - Nõudluse ebamäärasus. Raske sobitada nõudlust ja pakkumist täpselt. 7) Hilinemine tellimuste täitmisel kõrge nõudluse perioodil- Paljud ettevõtted hilinevad tellimuste täitmisel. + Võimaldab vältida ületunde. Hoiab võimsust ühel tasemel. - Klient võib olla valmis ootama, kuid ettevõtte hea nimi on kaotatud. 8) Erinevate hooaegade toodete ja teenuste segamine - Efektiivne ressurside kasutamine; võimaldab hoida stabiilset tööjõu taset. 4 18. Tootmisvõimsuse ja nõudluse reguleerimise viisid ja meetodid
klassidesse nende värvi põhjal. Selliseid tunnuseid nimetatakse tihti ka NOMINAALSETEKS TUNNUSTEKS (ladina k. nominalis = nimi). Kuid samuti on tunnus "seisukord" kategoriaalne, sest ta jagab jalgrattad kolme gruppi: heas, rahuldavas ja halvas korras olevateks. Kas sa märkad erinevust kahe eelneva tunnuse ja selle tunnuse vahel? *** Tõepoolest, tunnuse "seisukord" abil võime me öelda, et ühed jalgrattad on teistest paremad: seega, me võime jalgrattad selle tunnuse põhjal järjekorda seada. Kõiki selliseid tunnuseid, mille puhul me saame öelda, et üks valimi liige on teistest parem või suurem või kiirem - ühesõnaga, saame objekte järjestada, nimetatakse JÄRJESTUS- ehk ORDINAALSETEKS TUNNUSTEKS. Pane tähele, et järjestustunnuse väärtusteks võivad olla ka numbrid (näiteks võime me kümme pakutavat jalgratast panna seisukorra järgi täielikku järjekorda: 1-kõige parem, 2-järgmine, ..
Matemaatika nuputamisülesandeid 4. ja 5. kl õpilastele Panin siia kirja 325 ülesannet, mida võiks anda nuputamiseks 4. ja 5. kl matemaatikahuvilistele õpilastele. Olen nuputamisülesanded väga erinevatest allikatest juba mitu aastat kogunud ja olümpiaadiks ettevalmistamisel praktikas kasutanud. Praegune valik on selline. Võib-olla on need ülesanded natukene abiks ka mõnele kolleegile. On lisatud ka vastused ja üks võimalikest lahenduskäikudest. 1. Ühe staadioniringi läbimiseks kulub Sassil 3 minutit ja Reinul 4 minutit. Poisid alustasid jooksu samal ajal samalt stardijoonelt. Leia vähim aeg, mis kulub poistel, et ületada jälle samaaegselt seda stardijoont. VASTUS: 12 minutit, sest see on väikseim arv, mis jagub nii 3-ga kui ka 4- ga. 2. Mitu kolmnurka on joonisel? VASTUS: 20 3. Mari elab koos ema, isa ja vennaga. Neil on kodus üks koer, kaks kassi, kaks papagoid ja akvaariumis neli kuldkala. Mitu jalga on neil kõigil kokk
y määratakse asukoha paiknemise regioon y määratakse mitu alternatiivset ehituskrunti y hinnatakse alternatiive ja tehakse valik. Asukoha valimise meetodid: y Kaalumismeetod - hindab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid kulusid erinevates asukohtades. Asukoha hindamiseks on vaja: o määrata olulised kriteeriumid: turu paiknemine, tooraine lähedus, kommunikatsioonid, juurdepääs, maksud, kulud jne o seada kriteeriumid tähtsuse järjekorda ja anda neile osakaal o hinnata kriteeriume punktisüsteemis iga asukoha kohta eraldi (nt hinnaskaalas 0-100 punkti) o kasutada ühesugust punktisüsteemi iga asukoha hindamisel o korrutada kriteeriumide osakaal saadud punktide arvuga ja tulemused summeerida o valida alternatiiv, mis sai enim punkte. y Tasuvusanalüüs. Alternatiivsete asukohtade võrdlemisel arvutatakse iga asukoha püsi- ja muutuvkulud ning leitakse neile sobivad tootmismahud
y leitakse alternatiivsed asukohad: o määratakse asukoha paiknemise regioon o määratakse mitu alternatiivset ehituskrunti y hinnatakse alternatiive ja tehakse valik. Asukoha valimise meetodid: y Kaalumismeetod - hindab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid kulusid erinevates asukohtades. Asukoha hindamiseks on vaja: o määrata olulised kriteeriumid: turu paiknemine, tooraine lähedus, kommunikatsioonid, juurdepääs jne o seada kriteeriumid tähtsuse järjekorda ja anda neile osakaal o hinnata kriteeriume punktisüsteemis iga asukoha kohta eraldi (nt hinnaskaalas 0-100 punkti) o kasutada ühesugust punktisüsteemi iga asukoha hindamisel o korrutada kriteeriumide osakaal saadud punktide arvuga ja tulemused summeerida o valida alternatiiv, mis sai enim punkte. y Tasuvusanalüüs. Alternatiivsete asukohtade võrdlemisel arvutatakse iga asukoha püsi- ja muutuvkulud ning leitakse neile sobivad tootmismahud
suurust. KVALITATIIVSED UURINGUD - kasutatakse selliste fenomenide uurimiseks, mida ei saa mõista kontekstiväliselt. Palju erinevaid lähenemisi ja analüüsimeetodeid. KÜSITLUS - Kui tahetakse saada infot suure hulga inimeste kohta - mõtted, arvamused, seisukohad, hinnangud, tegutsemisviisid jms.- on sobivaks meetodiks küsitlus. Küsitluse puhul on vaja otsustada, mida küsida (kontrollida küsimusi keeleliselt, kas üheselt mõistetav; otsustada, kas küsimuste järjekord on oluline), keda ja mil viisil küsitleda. Valimi moodustamine Populatsioon (üldkogum) on ülesande sisu alusel määratud uuritavate hulk. Olgu näiteks populatsiooniks kõik ülikooli üliõpilased.
finantsjuhtimine, transport jnejne. Logistikajuht ei saa olla pelgalt spetsialist vaid oma alas Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui süsteem Logistika tähtsustumise põhjus a kommunikatsiooni ja transpordikulude alandamine tarneahela ulatus, turu kvalifitseerijad ja turu võitjad Turu kvalifitseerijad minimaalsed standardid, mis tuleb saavutada selleks, et turul tegutsed Turu võtjad omadused mille tõttu klient eelistab just sinu toodet Tavaline T-särk Moetoode Valiku laius standardsuurused, vähe Palju värve, lõikeid, disaini värve Tootearendus harv Pidev Hind taskukohane X % ++ Kvaliteet tavapärane Originaalsed materjalid ja töövõtted
kreeditoridele. Kui juhtida debitoorset võlga efektiivselt, siis ei ole võib-olla tarvidust võtta arvelduskrediiti. Samas peab arvestama, et oma ostjatele tuleb tavaliselt pakkuda hiljem maksmise võimalust vastasel juhul lähevad kliendid sellise ettevõtte juurde, kes seda pakub. Iga ettevõte peaks välja töötama oma krediidimüügi tingimused. Krediidimüügi tingimuste tavaliseks väljendusviisiks on: a/b, kogu c (nt 2/10, kogu 30). See tähendab, et kui klient maksab kauba (teenuse) eest b päeva jooksul, saab ta allahindlust a%, ning kui klient ei võta pakutud allahindlust vastu, saab ta täiendava võimalusena viivitada kauba (teenuse) eest maksmisega veel kuni päevani c. Loobumiskulu määr on kulumäär, mis tekib, kui kaupa müüv või teenust osutav ettevõte loobub hinnaalanduse pakkumisest ning tal tuleb debitoorse võlgnevuse laekumist kauem oodata. Seda saab leida järgmise valemiga (lihtintressimäära metoodika):
rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi 3) Sessioonikiht – Tegeleb andmevahetuse korraldamisega, ehk ühenduse loomine suhtlevate rakenduste vahel. Määratakse ära millisel kujul toimub info saatmine, sünkronisatsioon jms 4) Transpordikiht – Usaldusväärse andmevahetuse garanteerimine. Tehakse rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määratakse ja kontrollitakse ka nende järjekorda 5) Võrgukiht – sõnumite marsruutimine, IP aadresside tasemel tegutsemine. Tehakse andmed datagrammideks. võrkudevaheliste ü henduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. 6) Kanalikiht – vigade parandamine, sünkroniseerimine. Tehakse saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. 7) Füüsiline kiht – andmete füüsiline edastus punktist punkti (näiteks kaabel). 6. TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist:
6) majutamist regulaarliinil sõitvas transpordivahendis. §18. Majutusettevõtete liigid (1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. (2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte. (3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine. (4) Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte. (5) Hostel on toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusettevõte. (6) Puhkeküla ja -laager on piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte, kus on platsid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
