50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rgear
Õppematerjali autor
KVANTITATIIVSED MEETODID MAJANDUSTEADUSES JÄRJEKORRATEAOORIA KODUTÖÖ 1. Võtsin vaatluse alla Tartu Kaubamajas asuva Coffee IN-i kohvipoe. Tegemist on samalaadsete korduvalt toimuvate ning juhusest sõltuvate operatsioonidega ehk klienditeenindusega. Kliendi külastamine Coffee IN-is on juhuslik ja ajakulu tema teenindamiseks sõltub juhuslikest asjaoludest. See sõltub sellest, kas tal on enne juba plaan valmis, mida osta tahab või ta otsustab seda kohapeal. 2.Coffee IN kohvipoed varustavad inimest värske kohvi, kohvilaadsete jookide, kakaode ning kergete suupistetega, mida on võimalik lisaks kaasa osta. Coffee IN on avatud Tartu Kaubamajas E-P kella 9-21. Tegemist on ühekanalise piiramata teenindussüsteemiga, kus on üks kassa. 3.Arvutuste tegemiseks oleks vaja teada, palju inimesi käib keskmiselt tunni aja jooksul poest ostmas. Selle saaksime kassaaparaadist järgi vaadata, kuid periooditi on see erinev. Seega, kas me otsime absoluutset keskmist või võtam
1. Võtsin vaatluse alla Tallinnas asuva riiete ja aksessuaaride poe *. Tegemist on samalaadsete korduvalt toimuvate ning juhusest sõltuvate operatsioonidega ehk klienditeenindusega. Kliendi külastamine * on juhuslik ja ajakulu tema teenindamiseks sõltub juhuslikest asjaoludest. See sõltub sellest, kas klient tahab küsida nõu klienditeenindaja käest, kui palju kulub aega täpse rahasumma otsimiseks või raha tagasiandmiseks, ostetud kauba pakkimisest jne. 2. Poes * saab osta riideid ning aksessuaare. *on avatud E-P kella10.00- 19.00. Tegemist on kahekanalise piiramata teenindussüsteemiga, kus on kaks kassat. Teenindajaid on kokku 3, nad töötavad vahetustena. 3. Arvutuste tegemiseks oleks vaja teada, kui palju inimesi käib keskmiselt tunni aja jooksul poest ostmas. Neid andmeid saab küll järgi vaadata kassast, kuid periooditi on klientide arv erinev. Seetõttu võib näiteks andmeid uurida keskmiselt või kahel erineval perioodil kuu
tabelit. Kuna teeninduskanalite arv on 2 ja teenindussüsteemi koormatuse näitaja on 0,68, siis vastavalt tabelile on tööseisakute tõenäosus 0,19048 ehk siis P0 = 0,19048 · Tõenäosus, et ARK'i Pärnu büroos on kaks klienti: P2 = * 0,19048= 0,176 Kui büroo klientide arv on suurem kui kaks, siis osal neist tuleb jääda tellimuse täitmise ootele ning tekib järjekord. · Järjekorra tekkimise tõenäosus: P( n 2 ) = * 0,19048 = 0,55 · Järjekorra keskmine pikkus: Lq = * 0,19048 = 1,17 · Järjekorras või teenindamisel olevate klientide keskmine arv: L2 = 1,17 + 1,36 = 2,53 · Keskmine järjekorras ootamise aeg: Wq = = 0,078 tundi, ehk ca neli ja pool minutit · Keskmine teenindussüsteemis oleku aeg: Ws =0,078+ = 0,169 tundi ehk umbes 10 minutit · Pärast remonti toimiv teenindussüsteem peaks tööpäevadel rahuldama kliente
Ülesanne 1 Infopunkti külastab ühes tunnis keskmiselt 15 klienti. Kliente teenindab üks vastuvõtja ja ühele kliendile kulub keskmiselt 3 minutit. Määrata kindlaks: a) järjekorra tekke tõenäosus b) tõenäosus, et ei ole järjekorda c) tõenäosus, et süsteemis on 1, 2 või 3 klienti d) keskmine klientide arv süsteemis e) keskmine klientide arv järjekorras f) süsteemis viibimise keskmine aeg g) järjekorras viibimise keskmine aeg Ülesanne 2 Postkontorit külastab keskmiselt 12 inimest tunnis ja ühe kliendi teenindamiseks kulub postkontoris keskmiselt 4 minutit. Leida järjekorra keskmine pikkus ja keskmine ooteaeg järjekorras?
Kauplus on avatud esmaspäevast pühapäevani kella 10-st kuni 21-ni.DDOs on üks kassa, kus saab ostu eest maksta ning esmaspäevast reedeni tööaegadel üks teeninduskanal, nädalavahetustel ning allahindluspäevadel on kauplusel 2 teeninduskanalit. Järjekorrad tekivad, kui teenindaja aitab kliendil, näiteks õiges suuruses meeldivat püksipaari valida. Ka kahe teenindajaga tekib järjekordi, kui teenindajad aitavad kliente rõivaste valimisel. Teenindajad on suhteliselt koormatud, kuid järjekorra tekkimisel ei pea seal kaua ootama, sest teenindajad näevad/tajuvad päris kiiresti, et keegi soovib maksta ning kiirustavad kassaaparaadi juurde. Kõik tellimused saavad rahuldatud ning pole näinud ühtegi rahulolematut klienti. Tavaliselt järjekorras üle kahe inimese pole. 3. Andmete kirjeldus 3.1 Andmeid saan koguda vaatluse teel. Oleks vaja teada, kui palju keskmiselt kliente ühes tunnis käib, siis on võimalik matemaatiliselt Poissoni jaotuse abil välja arvutada tõenäosus
teenusest üldse loobuda 17 Lahkumine Saabumine Järjekordade Külastajad konfiguratsioon Tõrkumine Järjekorra reeglid Ära minek Teenindus- protsess Joonis 3. Järjekorrasüsteemi skeem. (Fitzsimmons, 1998, lk 329) Teenindusfirmad saavad kliente külastajate hulgast. Nende saabumise kiirus sõltub saabumisprotsessist, mille puhul on oluline, et mõistetakse täielikult teenuse nõudluse
Levinuimad mudelid eeldavad, et ajaühikus saabuvate klientide arvu kirjeldab Poissoni seadus, teenindusaega eksponentseadus. Teenindamisjärjekord vaadeldavad mudelid peale ühe eeldavad, et esimesena saabujat teenindatakse esimesena. Teistsugust teenindamist rakendatakse nt kiirabis jne. Olenevalt teenindava süsteemi läbilaskevõimest ja tellimuste saabumise intensiivsusest võivad tekkida kas teenindamata tellimuste järjekorrad või teenindussüsteemi seisakud. Järjekorra likvideerimine nõuab kulutusi teenindussüsteemi võimsuse tõstmiseks. Sõlmküsimuseks on, kuidas kohaneda tellimuste saabumise ja täitmise rütmiga. Vaja on leida ooteaja kulude ja süsteemi läbilaskevõime kulude tasakaal. Peamiseks metodoloogiliseks raskuseks on ooteaja maksumuse leidmine või prognoosimine. Teeninduseta lahkumist järjekorrast tuleb arvestada kui süsteemile tekitatud kahju
Levinuimad mudelid eeldavad, et ajaühikus saabuvate klientide arvu kirjeldab Poissoni seadus, teenindusaega eksponentseadus. Teenindamisjärjekord vaadeldavad mudelid peale ühe eeldavad, et esimesena saabujat teenindatakse esimesena. Teistsugust teenindamist rakendatakse nt kiirabis jne. Olenevalt teenindava süsteemi läbilaskevõimest ja tellimuste saabumise intensiivsusest võivad tekkida kas teenindamata tellimuste järjekorrad või teenindussüsteemi seisakud. Järjekorra likvideerimine nõuab kulutusi teenindussüsteemi võimsuse tõstmiseks. Sõlmküsimuseks on, kuidas kohaneda tellimuste saabumise ja täitmise rütmiga. Vaja on leida ooteaja kulude ja süsteemi läbilaskevõime kulude tasakaal. Peamiseks metodoloogiliseks raskuseks on ooteaja maksumuse leidmine või prognoosimine. Teeninduseta lahkumist järjekorrast tuleb arvestada kui süsteemile tekitatud kahju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid