Järjekorrateooria (0)

Kodutöö: Järjekorrateooria
1.Valisin teenindussüsteemiks Eedenis asuva Denim Dream Outleti ning uurin järjekorrateooria abil teeninduskanali koormatust ning tööseisakuid.
2.Denim Dream Outlet (edaspidi DDO) tegeleb valmisrõivaste jaemüügiga. Müügil on tuntud brändide rõivad. Kauplus on avatud esmaspäevast pühapäevani kella 10-st kuni 21-ni.DDOs on üks kassa , kus saab ostu eest maksta ning esmaspäevast reedeni tööaegadel üks teeninduskanal, nädalavahetustel ning allahindluspäevadel on kauplusel 2 teeninduskanalit. Järjekorrad tekivad, kui teenindaja aitab kliendil, näiteks õiges suuruses meeldivat püksipaari valida. Ka kahe teenindajaga tekib järjekordi, kui teenindajad aitavad kliente rõivaste valimisel. Teenindajad on suhteliselt koormatud , kuid järjekorra tekkimisel ei pea seal kaua ootama, sest teenindajad näevad/tajuvad päris kiiresti, et keegi soovib maksta ning kiirustavad kassaaparaadi juurde. Kõik tellimused saavad rahuldatud ning pole näinud ühtegi rahulolematut klienti. Tavaliselt järjekorras üle kahe inimese pole.
3. Andmete kirjeldus
3.1 Andmeid saan koguda vaatluse teel. Oleks vaja teada, kui palju keskmiselt kliente ühes tunnis käib, siis on võimalik matemaatiliselt Poissoni jaotuse abil välja arvutada tõenäosus teeninduskanali efektiivsusest.
3.2 Lähteandmete kogumine võiks olla ühel suvalisel tööpäeval kaks korda päevas, näiteks kell 12 ja kell 18 ning ka laupäeval samadel kellaaegadel. Selliselt saaks vaadelda, palju keskmiselt kliente tunnis oleks. Probleem on selles, et klientide keskmine arv sõltub paljudest teguritest, näiteks allahindlustest, palgapäevadest, tähtpäevadest/pühadest ning need tegurid võivad klientide keskmist arvu ühele või teisele poole kallutada.
3.3 Andmete kogumine oleks õigem, kui saaks palgapäeval klientide käidavust vaadata ning ka kuu lõpul või enne palgapäevi ning juurde siis ka muidugi nädalavahetused, kui potensiaalsetel klientidel on rohkem aega, et kauplust külastada. Nii tuleks kaupluse klientide keskmine arv õigem. Võib olla pühi isegi ei peaks arvesse võtma, sest see tõstab keskmise üles, kuid peale pühi on klientidel taastumisaeg(raha suhtes) ning see laseks keskmise alla.
4. Lähteandmed
µ(aeg)- 1h ehk 60 m
λ(keskmine klientide külatatavus/tunnis)-10 inimest
See näitaja iseloomustab süsteemi koormatust, tähendab 10/60= 1/6=0,166(6)
Süsteem pole koormatud, see tähendab, et kui juhtub ka rohkem kliente olema ruumis, siis saavad nad õigeaegselt teenindatud.
Tõenäosus, et kliendil tuleb leti ääres teenindamist oodata on 0,166(6). See on päris väike tõenäosus ning seetõttu on teada, et teist klienditeenindajat pole mõtet palgata.
Tõenäosus, et teenindajal on tööseisak: 1-0,166(6)= 0,833(3)
On päris suur tõenäosus, et vahel pole teenindajal kassa juures midagi teha, see tähendab on tekkinud tööseisak. Selleks, et teenindaja saaks siiski head palka on talle tööseisaku ajaks määratud saali korrashoiu töö. Riiulitel olev kaup peab olema korralikult kokkupandud. Kogu poe üldilme peab olema korrashoitud.
Tõenäosused n kliendi olemasolu kohta teenindussüsteemis(kaupluse leti juures) on alljärgnevas tabelis:
tellimuste arv teenindussüsteemis(n)
Tõenäosus p= (0,1667) astmes n * 0,1667
1
0,02779
2
0,00463
3
0,00077
4
0,00013
5
0,00002
Tabelist on näha, et tõenäosus, et rohkem kui 1 inimest on leti ääres, muutub aina väiksemaks. Järelikult järjekorra tekkimise võimalus on suhteliselt väike, mis on loomulikult suurepärane nii kliendi kui ettevõtte seisukohalt.
Järjekorra keskmine pikkus leti juures: Lq=(10*10)/60*(60-10)=0,033(3)
Järjekorra pikkus leti ääres on praktiliselt olematu.
Teenindussüsteemis olevate klientide keskmine arv: L= 10/(60-10)=0,2
Korraga kassas olevaid kliente on vähe.
Klient on teenindussüsteemis keskmiselt: W= 1/(60-10)=0,02 tundi, st umbes1,2 minutit
Klient on teenindussüsteemis keskmiselt 1,2 minutit, see on üldine aeg, see tähendab kaasa on arvatud ka ooteaeg, kui seda peaks vaja olema. Selle aja jooksul saab klient oma ostu sooritada ja nautida meeldivat teenindust . 1,2 minutiga saab teenindaja pakkuda kliendile mõnusat, kiiret teenindust ning suudab tekitada tunde, et klient on alati tagasi oodatud.
Keskmine ooteaeg järjekorras: Wq=10/(60*(60-10))=0,0033(3) tundi, st umbes 12 sekundit
Kui peaks tekkima järjekord, siis selle kestvus on umbes 12 sekundit, mis tegelikult on üsnagi olematu kliendi jaoks. See on täpselt selline ooteaeg, mis ei tekita kliendis ärritust ning inimene jõuab ära oodata, kuni saab maksta.
Lõpetuseks võib öelda, et ettevõttel pole vaja lisateenindajaid palgata ega pole vaja kedagi vallandada tööseisakute pärast, sest nende ajal saab muid tööülesandeid täita. Kliendi poole pealt võib öelda, et neid teenindatakse võimalikult kiiresti ja hästi, see tähendab, et ei kulu palju aega järjekordades ja teenindus ise on ka kiire ja kvaliteetne.