Järjekorrateooria (0)

Tartu Ülikool - Majandus - Optimeerimismeetodid majanduses

1 Hindamata

Võtsin vaatluse alla Tallinnas asuva riiete ja aksessuaaride poe *. Tegemist on samalaadsete korduvalt toimuvate ning juhusest sõltuvate operatsioonidega ehk klienditeenindusega. Kliendi külastamine * on juhuslik ja ajakulu tema teenindamiseks sõltub juhuslikest asjaoludest. See sõltub sellest, kas klient tahab küsida nõu klienditeenindaja käest, kui palju kulub aega täpse rahasumma otsimiseks või raha tagasiandmiseks, ostetud kauba pakkimisest jne.

Poes * saab osta riideid ning aksessuaare. *on avatud E-P kella10.00-19.00. Tegemist on kahekanalise piiramata teenindussüsteemiga, kus on kaks kassat. Teenindajaid on kokku 3, nad töötavad vahetustena.

Arvutuste tegemiseks oleks vaja teada, kui palju inimesi käib keskmiselt tunni aja jooksul poest ostmas. Neid andmeid saab küll järgi vaadata kassast, kuid periooditi on klientide arv erinev. Seetõttu võib näiteks andmeid uurida keskmiselt või kahel erineval perioodil – kuum periood ja külm periood. Veel on vaja teada kanalite arvu ja kui palju aega läheb kliendi teenindamiseks.
Kuna * poe omanik on mu sugulane, siis sain paluda neil jälgida klientide arvu ja muid andmeid, kuid kahjuks mitte väga pika aja jooksul. Uuritaval ajaperioodil külastas poodi umbes 60 inimest, kuid oste sooritasid neist umbes 25. Ühe inimese teenindamiseks läks keskmiselt umbes 3 minutit, see sõltus sellest, kas oli lisaküsimusi või kõik sujus kiiresti. Andmed on väga pealiskaudsed (uuritud väga väikese perioodi jooksul ning periood oli suhteliselt edukas) ning väga põhjalike kokkuvõtteid ei saa koostada, kuid midagi ikka saab analüüsida.

Minu arvates oleks hea uurida andmeid ühe kuu jooksul, siis on läbi uuritud just need perioodid, kui inimesed saavad palka ja kui palgapäevani jääb veel aega (ehk siis, kui inimesed on rohkem ja vähem võimelised ostma, külm ja kuum periood). Andmete kogumise juures mängib tähtsalt rolli teenindajate ja kanalite arv, nende kvalifikatsioon, töökogemus ning asjaolud , mis kiirendavad või aeglustavad protsessi. Näiteks saaks koguda järgmisi andmeid: klientide arv, kes siseneb; klientide arv, kes ostab; ootamisaeg; teenindamisaeg. Neid saavad kirja panna klienditeenindajad ise, saab jälgida kaamerate abil, osa andmeid saab järgi vaadata kassaaparaadist või siis võib teatud perioodiks palgata inimest või inimesi, kes seda protsessi jälgiksid.

Tuleb arvestada, et järjekorrateoorias põhineb suur osa juhuslikkusel ning seetõttu ei saa kunagi sajaprotsendiliselt andmestikust ja tulemuslikkuses kindel olla. Peab arvestama kõikide probleemidega, klientide/teenindajate tujudega, erinevate inimeste maitsega, tehniliste probleemidega jne. Näiteks võib üks klient nõuda abi sobivate riiete ning aksessuaaride otsimisel , mille peale võib kuluda väga palju aega ning seejuures töötab ainult üks kassa ja järjekord võib olla suurem.

Andmeid tuleks kogude ühe kuu jooskul, arvestades ajaga , millal kliendid on rohkem või vähem ostuvõimelised. Samuti mängivad rolli tööpäevad ja nädalavahetus, neid andmeid võiks ka eristada. Kindlasti tuleks jälgida protsessi päeva erinevatel lõikudel, näitkes hommikupoole, kui enamus inimestest on tööl (nt. 10.00-16.00) ning õhtupoole, kui tööpäev saab läbi (nt. 16.00-19.00).
4.
Teadaolevad andmed:
Λ = keskmiselt 25 klienti tunnis
μ = kassapidaja teenindab keskmiselt 20 klienti tunnis
S = 2 – kanalite arv, mis töötavad
Λ

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

12511 Õppematerjali autor

Töö sai max punktid.

Tartu Ülikool majandus majandusteaduskond järjekorrateooria optimeerimismeetodid majanduses

Sarnased õppematerjalid

docx

Kvantitatiivsed meetodid majanduses: järjekorrateooria

KVANTITATIIVSED MEETODID MAJANDUSTEADUSES JÄRJEKORRATEAOORIA KODUTÖÖ 1. Võtsin vaatluse alla Tartu Kaubamajas asuva Coffee IN-i kohvipoe. Tegemist on samalaadsete korduvalt toimuvate ning juhusest sõltuvate operatsioonidega ehk klienditeenindusega. Kliendi külastamine Coffee IN-is on juhuslik ja ajakulu tema teenindamiseks sõltub juhuslikest asjaoludest. See sõltub sellest, kas tal on enne juba plaan valmis, mida osta tahab või ta otsustab seda kohapeal. 2.Coffee IN kohvipoed varustavad inimest värske kohvi, kohvilaadsete jookide, kakaode ning kergete suupistetega, mida on võimalik lisaks kaasa osta. Coffee IN on avatud Tartu Kaubamajas E-P kella 9-21. Tegemist on ühekanalise piiramata teenindussüsteemiga, kus on üks kassa. 3.Arvutuste tegemiseks oleks vaja teada, palju inimesi käib keskmiselt tunni aja jooksul poest ostmas. Selle saaksime kassaaparaadist järgi vaadata, kuid periooditi on see erinev. Seega, kas me otsime absoluutset keskmist või võtam

Majandus

doc

Järjekorrateooria

Peamiseks ajakuluks on kliendi otsustamine, mida tellida, sest klient peab ise valima koostisosad. 2. Kiirtoidu söögikoht Teine Koht valmistab burgereid, wrape, einesaiu, salateid ning pakub kõrvale joogipoolist. Teine Koht on avatud E-K kell 10.00 05.00 ja N-P kell 10.00-07.00. Saabuvad tellimused moodustavad sisendvoo. Objekt on ühekanalise piiramata teenindussüsteemiga, kus on üks kassa ning seetõttu moodustavad tellimused kiirelt ja lihtsalt järjekorra. 3. Et teooria kohaseid arvutusi teha, on vaja teada, kui palju käib söögikohas keskmiselt inimesi tunni aja jooksul ostmas/söömas. Seda on võimalik teada saada kassaaparaadist. Kuid arvestada võiks veel ,,tipptunniga'' ning ,,vaikse ajaga''. Lisaks on vaja teada, kui palju kulub ühe tellimuse täitmiseks aega. Oma kogemusest on olnud hetki, kus järjekorda ei ole ning ostu sooritamiseks kulub 3 minutit, kuid on olnud ka olukordi, kus peab järjekorras ootama 12 minutit

Kvantitatiivsed meetodid majandusteaduses

docx

Järjekorrateooria koduneülesanne

tabelit. Kuna teeninduskanalite arv on 2 ja teenindussüsteemi koormatuse näitaja on 0,68, siis vastavalt tabelile on tööseisakute tõenäosus 0,19048 ehk siis P0 = 0,19048 · Tõenäosus, et ARK'i Pärnu büroos on kaks klienti: P2 = * 0,19048= 0,176 Kui büroo klientide arv on suurem kui kaks, siis osal neist tuleb jääda tellimuse täitmise ootele ning tekib järjekord. · Järjekorra tekkimise tõenäosus: P( n 2 ) = * 0,19048 = 0,55 · Järjekorra keskmine pikkus: Lq = * 0,19048 = 1,17 · Järjekorras või teenindamisel olevate klientide keskmine arv: L2 = 1,17 + 1,36 = 2,53 · Keskmine järjekorras ootamise aeg: Wq = = 0,078 tundi, ehk ca neli ja pool minutit · Keskmine teenindussüsteemis oleku aeg: Ws =0,078+ = 0,169 tundi ehk umbes 10 minutit · Pärast remonti toimiv teenindussüsteem peaks tööpäevadel rahuldama kliente

Majandus

docx

Järjekorrateooria

Kauplus on avatud esmaspäevast pühapäevani kella 10-st kuni 21-ni.DDOs on üks kassa, kus saab ostu eest maksta ning esmaspäevast reedeni tööaegadel üks teeninduskanal, nädalavahetustel ning allahindluspäevadel on kauplusel 2 teeninduskanalit. Järjekorrad tekivad, kui teenindaja aitab kliendil, näiteks õiges suuruses meeldivat püksipaari valida. Ka kahe teenindajaga tekib järjekordi, kui teenindajad aitavad kliente rõivaste valimisel. Teenindajad on suhteliselt koormatud, kuid järjekorra tekkimisel ei pea seal kaua ootama, sest teenindajad näevad/tajuvad päris kiiresti, et keegi soovib maksta ning kiirustavad kassaaparaadi juurde. Kõik tellimused saavad rahuldatud ning pole näinud ühtegi rahulolematut klienti. Tavaliselt järjekorras üle kahe inimese pole. 3. Andmete kirjeldus 3.1 Andmeid saan koguda vaatluse teel. Oleks vaja teada, kui palju keskmiselt kliente ühes tunnis käib, siis on võimalik matemaatiliselt Poissoni jaotuse abil välja arvutada tõenäosus

Kvantitatiivsed meetodid majandusteaduses

pdf

Majandusmatemaatika

MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .

Raamatupidamise alused

pdf

Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt

1. KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANALÜÜSI MEETODID 1.1. Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses 1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärtuselised; segamudel

Analüüsimeetodid äriuuringutes

pdf

Konspekt

Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................

Matemaatika ja statistika

pdf

Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused

Levinuimad mudelid eeldavad, et ajaühikus saabuvate klientide arvu kirjeldab Poissoni seadus, teenindusaega eksponentseadus. Teenindamisjärjekord vaadeldavad mudelid peale ühe eeldavad, et esimesena saabujat teenindatakse esimesena. Teistsugust teenindamist rakendatakse nt kiirabis jne. Olenevalt teenindava süsteemi läbilaskevõimest ja tellimuste saabumise intensiivsusest võivad tekkida kas teenindamata tellimuste järjekorrad või teenindussüsteemi seisakud. Järjekorra likvideerimine nõuab kulutusi teenindussüsteemi võimsuse tõstmiseks. Sõlmküsimuseks on, kuidas kohaneda tellimuste saabumise ja täitmise rütmiga. Vaja on leida ooteaja kulude ja süsteemi läbilaskevõime kulude tasakaal. Peamiseks metodoloogiliseks raskuseks on ooteaja maksumuse leidmine või prognoosimine. Teeninduseta lahkumist järjekorrast tuleb arvestada kui süsteemile tekitatud kahju

Operatsioonijuhtimine

Rohkem sarnaseid