Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Turundus ehk Marketing ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reklaam, turundus, riigieelarve, maksud, tulumaks, sotsiaalmaks, laekub, turustuspoliitika, toetuspoliitika, loetav, mikro, käibemaks, riigieelarvesse, maksumäär, toll, pension, vahetuse, toodangupoliitika, taktikalised, kaalutlustel, vahendaja, kaupluste, logistika, mikrokeskkond, makrokeskkonna, reklaamikanalid, auditoorium, turustuskanali, alkoholTurundus 1) Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine 2) Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem 3) Turundus kui tootmise juhtimise kontseptsioon Turundus laiemas tähenduses: igasugune tegevus vahetuse korraldamisel. Turundus kitsamas tähenduses: ettevõtte juhtimise oluline osa. Turundust vaadeldakse kahest aspektist: filosoofiana ja juhtimise konseptsiooniga Turundus kui vahekontseptsioon Õppimise tähtsus: 1) mõjutab otseselt iga inimest 2) majanduse olulisim koostisosa 3) määrab kõikvõimalike organisatsioonide edukuse
MAKSUD Esitlus majandusõppes 2008 SISUKORD: Ülevaade maksudega seonduvast: · maksude tähtsus, · ülevaade erinevatest maksud · maksude kogumine · maksudega seotud ülesanded · jms MAKSUSÜSTEEMI TÄHTSUS: · tagab ühiskonna rahaliste vahendite koondamise riiklike kulutuste katteks (nt pensionide ja toetuste maksmine, riigikaitse, hariduse ja kultuuri korraldamine) · turu toimet ja tulemust kujundav ülesanne (selleks saab muuta maksustamise korda, maksude struktuuri ja maksumäärasid) TURUOSALISTE MAKSUSTAMINE:
Riigieelarvesse pannakse kirja tulud ja kulud. Eelarve koostamise aluseks on eelmise aasta eelarve, majanduse arengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid. Eesti riigieelarve koostab valitsus ja võtab vastu riigikogu. 1. Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3. Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4. Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist riigikogus. 6. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus. 7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Riigieelarve on oluline, kuna näitab, milleks riik raha kogub ja kulutab. Eelarve kaudu toimib kogu riigielu korraldamine. Parandab riigi ja rahva heaolu. Eelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel.
4) Koha valik e. jaotus seisneb kauba kättetoimetamise koha valikus. Toote leviku küsimused taanduvadki koha valiku valdkonda st kuidas teha toode hästi kättesaadavaks. Igal turul osalejal peab olema oma kontseptsioon (nägemus turust), mis on püüe hästi organiseerida turustust. Siin eeldatakse, et kaup ostetakse vajalikus koguses vaid siis kui ettevõte teeb teatud jõupingutusi kauba realiseerimiseks. Tarbijaid sunnitakse kaupu ostma. Turundus, selle etapid Turundus algab turu-uuringutest so vanade ja uute tarbijate soovide kindlaks tegemisest ning oma koha määramisest turul. Turu uurimisel võib eristada nelja etappi: 1) turu üldhinnang 3 Majanduse arvestus 2) turu segmenteerimine 3) sihtturu valik 4) positsioneerimine turul Turu üldhinnang annab meile ettekujutuse turust, selle mahust ja üldistest arengusuundadest
Mis on ühishüvis? ÜHISHÜVIS Miks ühishüviseid pakutakse? Milliseid ühishüviseid kasutad? Et tasakaalustada toimetulekut kõigis Haridus, TV, tänavavalgustus, ühiskonnakihtides. Mererand, Spordihoone. Sotsiaalse heaolu tagamine. 6. Riigieelarve on rahaline plaan laekuvate tulude ja tehtavate kulude kohta. Riigieelarvesse pannakse kirja tulud ja kulud. Eelarve koostamise aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusliku arengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid. Eesti riigieelarve koostab valitsus, võtab vastu Riigikogu ja kuulutab välja president. Riigieelarve koostamine : 1. Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3
Raha - üldtunnustatud maksevahend . Turutõrked - turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse efektiivselt kasutada. 5. ÜHISHÜVIS Kuidas ühishüvist tarbitakse ? Tasuta , tarbida võivad kõik . Ühishüvis on kaup või teenud , mida vahendatakse ilma turu vahenduseta , suur tarbijaskond . Milliseid ühishüviseid tean ? TV, raadio, linnapark , haridus, spordihoone jne . Miks pakutakse ? .. Sotsiaalse olukorra parandamiseks . 6. EELARVE Eelarve koosneb tuludest ja kuludest . Eesti riigieelarve koostab valitsus , võtab vastu parlament ja kuulkutab välja president . Riigieelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel . Riigieelarve olulisemad kulud: 1.) sotsiaalhooldus. 2.) tervishoid 3.) haridus . 1. Rahandusministeerium kogubkõigilt ministeeriumidelt rahasoovid 2. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid . 3. Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine . 4. Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5
majandusse muutub vajalikuks. Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarvepoliitikaks. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitkast ja kulupoliitikast. Tulumaks võib olla kas proportsionaalne või astmeline. Eesti riigieelarve tuludest moodustavad valdava enamuse maksud. Sotsiaalne on sihtotstarbeline maks. Maksutulu on rahva ühiselt kokku pandud ressurss, mida ka rahva jaoks kasutatakse. Peamised valitsuskulud on kulutused ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele. Kõik need meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad nimetust sotsiaalhoolekanne. 2.Mõisted ja muu. Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Õigusriik ja poliitiline stabiilsus loovad vajaliku raamistiku majanduse arenguks.
Valitsuse roll majanduses Riigi roll ja turu puudulikkus Riigi osakaal SKP loomisel – Eestis 1/3 Riigi sektor ehk avalik sektor – keskvalitsus, omavalitsus, nende allasutused, haridus, tervishoid, korra-, riigikaitse Seadusloome Maksud Riiklik majanduspoliitika MP eesmärk – majanduskasv, inimeste elujärje parandamine Erinevad riigid – erinevad viisid Kui suurt rolli peaks valitsus mängima? Millised otsused langetada vaba turumajanduse, millised valitsuse regulatsiooni kaudu? Millistes valdkondades ei taga turg vajalike hüviste soovitavas koguses – haridus, arstiabi, korrakaitse, liiklusmärgid, teedeehitus jne. Turu puudulikkus – turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes.
Burks, kinopilet, tossud. Ühishüvis sotsiaalselt väärtust omav kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Tasuta. Hüvis ammendamatu. Tarbijaskonda raske või võimatu piiritleda. Tarbimist ei saa välistada. Tarbijate hulk pole tähtis. Valgusfoor, rand, mnt. 4.4 Eelarve kui planeerimise vahend Riigieelarve riigi tulude ja kulude plaan üheks eelarveaastaks. Aluseks eelmine aasta, majandus prognoosid, valitsuse eesmärgid. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. Ministeerium esitab soovid. Valitsus koostab. Eelarve projekt saadetakse riigikogusse. Nii tagatakse rahvaesindajate kontroll riigi raha kasutamise üle. Menetletakse parlamendis pikalt ja põhjalikult (3 korda). Kinnitab parlament. Eelarve tasakaal kulud ja tulud võrdsed. Eelarvedefitsiit kulud ületavad tulusid. Lisa eelarve tulud ületavad kulusid. Reservfond tagavara raha, millega kaetakse ootamatuid kulusid. Rahandusaasta ehk
1. Turunduse mõiste ja olemus: põhilised kontseptsioonid Tekkis vajadus tooteid kas omavahel vahetada või neid müüa ja osta. Turundus hakkas arenema juba 20. sajandi esimesel poolel. Põhiseisukohad kujunesid välja alles pärast II maailmasõda. Kaasaegne turunduse definitsioon on järgmine: Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, reklaami ja jaotuse planeerimise ning teostamise protsess loomaks vahetusi, mis realiseerivad individuaalseid ja organisatsiooni eesmärke. Vajadused ja nendest tulenevad soovid, mille eest ollakse valmis maksma, moodustavad nõudluse. Öeldakse, et nõudlus on ostuvõimega kaetud soovid. Selle info põhjal saab luua vajadust rahuldava toote. Kuid sellest veel ei piisa. Edasi tuleb see toode anda tarbijale
kokku läheb maksude maksmiseks. Ühe maksumaksja seisukohalt saame hinnata maksudeks minevat suhtelist osa tema kogutuludest ehk maksumäära. Maksumäärade muutmisega ja maksusoodustuste kehtestamisega saab valitsus mõjutada majanduslikke protsesse talle vajalikus suunas. Maksumäär võib olla: a) proportsionaalne maksumäär- see tähendab, et kõik inimesed olenemata saadavate tulude suurusest maksavad ühesuguse suurusega maksu. Näiteks tulumaks 21% (2008) b) progressiivne maksumäär- võtab arvesse tulude suuruse ja erinevate tulude suuruse saajaid maksustatakse erineva maksuga. c) regressiivne maksumäär- on erijuht, kus tulude suurenedes maksumäär alaneb. Seda võib märgata näiteks tarbimise maksustamisel. Vaene inimene kulutab suhteliselt suurema osa oma sissetulekust tarbimisele ning maksab protsentuaalselt suurema osa oma sissetulekutest maksuna kui rikas inimene.
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse
firmat. · Konkurendid ei tohi kasutada registreeritud kaubamärke, ega ka nendega sarnaseid kaubamärke, et mitte tarbijat eksitada. Valitsuse litsents tegevusluba, mis annab õiguse ettevõttel tegutseda konkurentsita. Monopol mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüa. EELARVE numbriliselt väljendatud rahaline plaan, TULUDE ja KULUDE suhete väljendamiseks. * Tulud sissetulekud, kui suures ulatuses raha laekub. * Kulud väljaminekute arvestus, millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse. Riigieelarve näitab, kui palju raha saab riik kulutada erinevate avalike teenuste osutamiseks ja kui palju peaks erinevatest allikatest riigikassasse raha laekuma. *Eelarvepoliitika eelarve koostamise põhimõtted. Koosneb kahest valdkonnast : 1) maksupoliitika 2) kulupoliitika Maksusüsteem kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted.
RIIGIEELRVE Riigi kulude ja tulude plaan mingi eelarveperioodi kohta, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse tegevuse rahastamisel Selle koostamise aluseks on: ● Eelmise aasta eelarve ● Majandusarengu üldised näitajad ● Valitsuse üldised eesmärgid Koostamine: ● Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid ● Valitsus teeb koostöös ministeeriumidega rahasoovides muudatusi või kärpeid ● Riigieelarve seaduseelnõu saatmine Riigikokku ● Riigieelarve seaduseelnõu 3 lugemist Riigikogus, mille käigus toimub ettepanekute ja paranduste tegemine seaduseelnõus ● Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus ● President kuulutab riigieelarveseaduse välja Puudujääk: Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks. Kuidas kaetakse
Vertikaalsest seosest lähtudes: pea- ja kõrvaleesmärgid, primaarsed ja sekundaarsed eesmärgid. Horisontaalsest seosest lähtudes: samasuunalised, vastassuunalised ehk konkureerivad, teineteist välistavad, sõltumatud. EESMÄRKIDE OMADUSED SMART printsiip 1. Spetsiifilised (specific) 2. Mõõdetavad (measurable) 3. Kokkulepidud 4. Realistlikud 5. Ajastatud 2. loeng 8. sept 2011 Ettevõtte funktsionaalsed valdkonnad: personalimajandus, materjalimajandus, tootmine, turundus, strateegia, arvestus Personal · Personali hulka kuuluvad ettevõtte kõik töötajad · Personali juhtimine üks juhtimise põhifunktsioonidest · Personali juhtimise raames uuritakse töö iseärasusi ettevõttes ning määratakse kindlaks ametikohtadele ja töötajatele esitatavad nõuded. Personali värbamine: · Ettevõttesisene värbamine: teadete tahvel, intranet
TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turunduse olemus ja mõiste, turunduse objekt Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse olemus jaguneb kaheks: strateegiline ja taktikaline. Strateegiline – tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turuvõimaluste hindamine (turu potentsiaal ja toote eluiga), konkurentide analüüs (konkurentsieelise leidmine) ning turundusstrateegia kujundamine. Taktikaline – keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide
ostuharjumus ne, ümber- segmentimin s ed, proovi- ja positsioonimi e, ümber- korduvostud, ne, positsioonimi turundusmiks turustruktuur ne, tarbijate , suhtumine , eluviis, reklaami, turundusmik turundusmik ettepanekud s s toote täiustamisek s Turundus kokkuvõte 1. Turunduse alusmudelid 4P mudel (enne seda oli Bordeni mudel) - keskendub tootele: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus 6P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess 7P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus
........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS......................................................................................................................60 10. SOTSIAALNE TURUNDUS.........................................................................................62 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1 TURUNDUSE MÕISTE JA AJALUGU „Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu.“ (P. Kotler) „Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst.“ Turundusel on kaks mõõdet:
2. II etapp hetkeolukorra analüüs c. Turundusaudit d. SWOT-analüüs e. Eeldused 3. III etapp Strateegia formuleerimine f. Oodatavad tulemused g. Turunduseesmärgid ja strateegiad h. Alternatiivsed strateegiad 4. IV etapp Ressursside planeerimine ja kontroll MÕÕTMINE JA ANALÜÜS i. Eelarve j. Elluviimise analüüs Esiteks ettevõte missioon Turundus strateegiate mõju turundusmarginaalile: Mida pikem on strateegia, seda suurem mõju. TURUNDUSMARGINAAL= [Turumaht * turuosa * (käive muutuvkulu kliendi kohta)] turunduskulu 1. Strateegia turumahu suurendamiseks 2. Strateegia turuosa suurendamiseks 3. Strateegia suurendamaks tulu tarbija kohta 4. Strateegia muutuvkulude alandamiseks 5. Strateegia turunduskulude vähendamiseks 2. Turg ja turupotentsiaal. Turunõudlus ja turuosa arengupuu.
ajaarvamist Hiinas, Babüloonias, Pärsias, Vana-Kreekas, Roomas jm. Maksustati enamasti omandit (maad) ja isikuid. Eriti levinud oli isikumaks nn. Pearaha kujul. Alguses tasuti makse valdavalt natuuras. Kuna maksude kogumine oli küllaltki tülikas, siis müüsid valitsejad tihti oma maksuvõtmisõiguse maksurentnikule, kes tasus valitsejale korraga mingi kindla summa ja korraldas seejärel maksude sissenõudmist oma äranägemise järgi. Majandussuhete areenile ilmusid maksud kohe riigi tekkimisel. Riik vajas oma ülesannete täitmiseks raha. Karl Marx on väga tabavalt öelnud: ,,Maks on emarind, mis toidab valitsust". Pikka aega peeti makse ainult riigi erakorraliseks tuluks. Feodaalriigi peamised tulud laekusid valitseja maavaldustest domeenidest (maavalduse osa, mida feodaal ise majandab) ja regaalidest. Regaaliks nimetati valitseja ainuõigust mõnest majandusharust tulu saada. Tuntumad olid müntimis-, jahi-, kalapüügi- ja kaevandamisregaal jt.
seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele. * Aktsiisimaks on kaudne maks , mida rakendatakse tarbimise reguleeerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. 3. Aktiva Aktiva on kontoformaadis koostatud raamatupidamisbilansi vasakpoolne osa (või nn aruandeformaadis bilansile iseloomuliku poolte järjestikasendi puhul esimene pool), kus tuuakse ära majandusüksuse vara koosseis. *Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks. Bilansi aktiva poolel on näha, millesse ettevõte on paigutanud passiva poole kaudu saadud vahendid. Bilansi aktiva pool jaguneb omakorda käibevaraks ja põhivaraks.
paremini juhtida, vähendatakse kulusid. · Vertikaalne liitumine kahe või enama majandusharu erinevates tootmisetappides tegutseva firma ühinemine. · Horisontaalne liitumine kahe või enama samal alal tegutseva ettevõtte ühinemine. · Konglomeraatliitumine ühendab kahte või enamat ettevõttet, mis on erinevatest tegevussfääridest, kuid millel on ühine juhtimisorgan. · Turundus kõik see, mis toimub tootmise ja ostu vahelisel ajal. Turundus hõlmab müümist, ostmist, toote planeerimist, klienditeenindust, turu-uuringuid, müügitoetust, finantseerimist jms tegevusi. · Turunduse võtmetegurid: toode, hind, turundussuhted, koht. · Toode esimene etapp. Toode peab olema selline, mida tarbijad sooviksid osta ja mida tarbijad suudaksid selle hinna eest osta. · Hind firma peab leidma hinna, mis võimaldaks neil teenida võimalikult suurt kasumit. · Turundussuhtlus reklaam, ostukampaaniad jms
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil
koolkonna esindajatel õigus. Meie ülesandeks siinkohal on uurida põhjuseid, mis võivad anda aluse valitsuse sekkumiseks majandusellu. Kas aga valitsuse sekkumise määr on liiga suur või liiga väike jäägu lugeja otsustada ja tulevaste õpikute pärusmaaks. Missuguseid kaupu ja teenuseid peaks avalik sektor pakkuma ja missuguses koguses? Kui suures ulatuses peaks valitsus tulusid ümber jaotama? Need probleemid on ka eelarvevaidluste põhiküsimusteks. Nende vaidluste tulemuseks on riigieelarve, mis kujutab endast plaani, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse on kirja pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarvet koostades tulude tegelikku laekumist veel ei teata. Sellisel juhul tehakse tulevaste kulutuste planeerimisel prognoose majanduse tulevase arengu suhtes. Valitsuse otsust valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas nimetatakse eelarvepoliitikaks. Muutes kulutusi ja maksumäärasid mõjutab valitsus majanduses toimuvaid protsesse. Planeerides kulutusi võib
, võrreledes välja laenutavate summadega . Tööturg On turg kus töötaja müüb oma tööd ja tööandja ostab tööd makstes selle eest palka.Töö puudus tekib siis kui töö pakkumine on väiksem kui töö nõudlus.Siirde tööpuudus tekib siis kui inimene vahetab töökohta.Struktuurne tööpuudus tekib siis kui inimeste oskused ei vasta nõuetele ja see tõttu pole neil tööd.Tööpuudus on siis kui oskused ja tahe on aga tööd pole .Netopalk on palk kust on maksud maha arvutatud.Miinimum palk on palga alammäär , millest vähem ei tohi maksta.Ametiühing on töötajate esindusorganisatsioon mis kaitseb töötajate huvisid ja esindab töötajas konda läbirääkimistel ettevõtte juhtkonna .Streik tähendab seda et töötajad keelduvad töötamisest.Streigiga sarnane lokaut on samuti töö katkestamine. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused.
Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 7 1
Ühishüvitis sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta (tasuta) ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Eelarve rahaline plaan teatud perioodil laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamine: 1) Valitsus kogub ministeeriumitelt nende rahasoovid 2) Valitsus teeb kärpeid, et kulud ja tulud tasakaalustada 3) Ministeeriumite rahasoovide kooskõlastamine 4) Riigieelarve menetlemine Riigikogus 5) Parteide parandusettepanekud 6) Parlament hääletab. 7) President kuulutab seaduse välja. Eelarvepoliitika eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika eelarve tasakaalustamine, seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Eelarve defitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud
L Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud: Otsesed materjalikulud
1. TURUNDUSE MÕISTE, OLEMUS, KONTSEPTSIOONID Olemus: Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Mõiste: Turundus tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise. Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi: reklaam, bränding, internet/multimeedia, toote/teenus, uuringud, turundusmeetmestik. Turunduse funktsioonid: koha, aja, koguse, valiku, info, väärtuse, omandiõiguse vahetamise mugavus. Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turunduse areng: Kaubanduslik ajastu Tootmis ajastuMüügiTurundus-osakonna
Eesti Panga amettise nimetamine: president nimetab kandidaadi, riigikogu kinnitab ametisse 1) Fikseeritud vahetuskurss ankruvaluuta suhtes (1 euro=15,64664 krooni) 2) Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega 3) Valuuta on täielikult konverteeritav Fiskaalpoliitika abil püüab riik toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Madalad maksud soodustavad tarbimist ja kokkuvõttes elavdab ka majandust. Üledandeks on eelarve tasakaalu säilitamine. Fiskaalpoliitika teostajaks on valitsus. Riigi eelarve ei toih olla rohkem kui -3% SKP-st. Kreekal on sellega kõige rohkem probleem. Tööturg Tööealine rahvastik (15-74 aastased). Jaguneb: 1) Aktiivseks ehk tööjõud: hõivatud (palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised) ja töötud
• Fookus: tootja tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused • Vahendid: Kättesaadavus, madal hind • Eesmärk: Kasum mastaabisäästult Tootekontseptsioon lk 14 • Lähtealus: Tootekeskne • Fookus: Toote omadused • Vahendid: innovatsioon, tootearendus ja kvaliteet • Eesmärk: Kasum kvaliteedilt Müügikontseptsioon lk 14 • Lähtealus: Firmakeskne • Fookus: Tooted • Vahendid: müük ja reklaam • Eesmärk: kasum käibe kasvult Turunduskontseptsioon lk 15 • Lähtealus: Turg • Fookus: Tarbija vajadused ja soovid • Vahendid: Juhitud turundus (4p mudel) • Eesmärk: kasum kliendi rahulolult Sotsiaalse turunduse kontseptsioon lk 17 • Lähtealus: Ühiskond • Fookus: Tarbija ning ühiskonna vajadused ja soovid • Vahendid: 4P, suhtekorraldus, ühiskondlik vastutus • Eesmärk: kasum rahulolult, eelistustelt
· raha väärtust Eesti rahapoliitika tunnused: · Eesti rahapoliitika aluseks on valuutakommitee süsteem, st. Eesti Pank ei saa üksi muuta raha pakkumist ja väärtust. · Eestil on fikseeritud valuutakurss, kuni 1999 saksa marga ja alates 1999 euro suhtes · Raha hulk peab olema tagatud kulla ja välisvaluuta reservidega · Eesti kroon on täielikult konventeeritav e. vahetatav kõigi tehingute sooritamiseks. Fiskaalpoliitikas toetab riik majanduse arengut riigieelarve ja maksude kaudu. Maksud Otsesed maksud: Maksad ise riigile, oma tulult.(tulumaks ja maamaks) 1. Tulumaks · Proportsionaalne-kõigile kehtib võrdne maksuprotsent.(Eestis 21%) · Astmeline e. progresseeruv-mida suurem tulu, seda rohkem maksad.(nt. Soome 10-33%, Poola 19-40%, Rootsi 20-25%) Füüsilise isiku e. üksikisiku tulumaks- 21% iga kuu kogu sissetulekult(v.a riiklikud toetused).
müügiks rohkem tooteid kui madalama hinnaga. 18. Mis on tootlikkus? Kuidas saab tootlikkust tõsta? Tootlikkus on väärtuste hulk, mida töötaja teatud ajavahemikus suudab luua. Tootlikust saab tõsta arendades oskusi, teadmisi ja pühenduda täielikult tegevusse. 19. Mille leiutas Henry Ford? Leiutas auto Fordi 20. Millel põhineb mastaabisääst? Mastaabisääst põhineb toote keskmise tootmiskulu vähenemisel suurtootmis tagajärjel. 21. Mis on turundus? Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisse vahetusprotsesside kaudu, ettevõtte eesmärkide saavutamiseks,(aitab kaasa et toode jõuaks tootjalt tarbijani) 22. Mida tähendavad turundusmeetmed? Turundusmeetmed on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. Ehk 4p koosneb tootest, hinnast, edustusest ja kohast. 23. Mis kasu on turu-uuringust? Turu-uuringust on kasu, sest saab teada kliendi soove, rahuolu, vajadusi, ideid kuidas
annaabi.ee 
