Koostaja: Oskar Liiber Klass: 12b Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika.............................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................
· Ressursside kasutamise loobumiskulude kohta · Ressursside väärtuste kohta · Tootmiskulude kohta Hinnad moriveerivad: 1) Ettevõtjaaid 2) Tarbijaid 3) Ressusiturge (tööjõu hind) Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem Motiiv millegi tegemise ajend Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Kasum on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Toodete ja teenuste turg: · Vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu. Raha areng · Bartermajandus bartertehing vahetati asju omavahel jne. · Väärismetallid · Paberraha · Arveldusraha · Elektrooniline raha Raha ja selle roll majanduses · Vahetusvahend · Vara kogumise ehk akumulatsioonivahend
kõikide soove ei ole võimalik rahuldada. 2. ettevõtted konkureerivad omavahel sellega, et ettevõtjad püüavad saavutada edumaad, tootes kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetustehingus kasumit. 3. ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkureerivad nende müüjate pärast, kes müüvad oma kaupu odavamalt. 4. konkurents on müüjate võitlus ostjate pärast ja ostjate võitlus müüjate pärast. 5. konkurents on kasulik majandusele tervikuna: ¤ madalamad hinnad ettevõtjad võistlevad turul tarbjate raha pärast alandades müügihindu. ¤ rohkem töökohti konkurents motiveerib tootjaid oma kaupu ja teenuseid (valikut) suurendama, et võita rndale turust suuremat osa. ¤ kõrgemad palgad ettevõtjad võistlevad omavahel, et saada paremaid töölisi.
KONKURENTS Ettevõtlusest rääkides ei saa mööda minna konkurentsist. Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldakse 4 olulist tunnust: 1. müüjate arv turul 2. pakutava kauba omapära 3. uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. müüjate võime mõjutada hinda, kontroll hinna üle Täielik konkurents – turul palju iseseisvaid e/v, kes toodavad sarnast toodangut, ükski neist ei suuda üksinda turuhinda mõjutada. Konkurentsi ideaalmudel. Tunnused 1. Firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike (ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest). 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda väga ei osteta. 3
- ootustest - pankade intressimääradest - maksuseadustest Eelarve Tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamise kolm sammu: - finantseesmärkide püstitamine - tulude hindamine - kulude planeerimine Reklaamist saadav - info hindade ja uute toodete kohta kasu - suureneb müüjate vaheline konkurents - alandab hindu tarbijate jaoks - maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Reklaamiga kaasnevad - reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab ohud mõnede toodete hinda - reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste
Kuidas ettevõtted konkureerivad XI peatükk · Kuidas turumajanduses töötavad konkurents ja koostöö käsikäes? · Miks mõned ettevõtted on hinnakujundajad ja teised hinnavõtjad? · Kuidas mõjutavad erinevad turustruktuurid täiskonkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol ettevõtete omavahelist konkurentsi? · Kuidas on turundus seotud informatsiooni maksumuse ja vahetamisega? · Miks on turundus üks ärikonkurentsi meetod? Täiskonkurents Täiskonkurentsi puhul on müüjaid palju ja neist ükski ei suuda mõjutada turuhinda. Monopolistlik Monopolistlik konkurents iseloomustab turgu, kus on konkurents palju müüjaid, kelle tooted on küll sarnased, kuid
( Nende tingimustega ei saa ükski müüja mõjutada hinda, pigem nõustub selle hinnaga. Kui ettevõte küsiks kõrgemat hinda turuhinnast, siis tarbijad lähevad teiste müüjate juurde, kes pakuvad turul samasuguse kauba eest turuhinda. St. ettevõtted on hinnavõtjad, kuna nad lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota.) *Hinnakujundajad e. hinnamäärajad -> püüavad leida oma kaubale õiget hinda. -Monopolistlik konkurents -> Ettevõtted pakuvad sarnaseid, kui mitte identseid tooteid. On palju väikeseid firmasid. (jogurt, leib, kohuke, saiake, jäätis) -Oligopol -> Kirjeldab turgu, kus valitsevad üksikud suurfirmad. Turul on vähe tegijaid, aga need kes on, omavad suurema osa turust. Turule pääs on kallis. Kasutatakse taganttõkkeid, mis teeb turule juurdepääsu keerukaks ja kulukaks. Hinnad kooskõlastatakse ->(bensiin)
Võistlus piiratud ressursside pärast iseloomustab nii inimeste kui ka firmade igapäeva. Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik “võistlus” turukonkurents , mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik. Turustruktuur - Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim - Täiskonkurents - Mittetäielik konkurents - Monopolistlik konkurents - Oligopol - Monopol Loomulikud monopolid Autoriõigus ja kaubamärk kui monopolid - Monopson Firmad püüavad hoida oma kulud kontrolli all (st piisavalt madalad), et saavutada võimalikult suur kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kasum on ettevõtluse peamine eesmärk. Ent ettevõtted konkureerivad üksteisega mitte ainult hinnatasemes, vaid ka näiteks oma toodete omadusi reklaamides
Turutüübid Täielik konkurents Monopolistlik Oligopol Monopol konkurents Firmade arv Väga palju palju vähe (üksikud suurfirmad) üks (suur ettevõte) Toodang Ühesugune (hüvise Erinev (tooted on Erinev ja ühesugune Unikaalne (sarnased homogeensus) väikeste asenduskaubad erinevustega) puuduvad)
Selleks võib olla suur kaubavalik, kiire või hea teenindus, kliendile sobiv tööaeg, konkurentidest parem garantii, madalam hind vms. Valida võib ainult sellise konkurentsieelise, mida suudetakse alati pakkuda. Konkurentsieelis on põhjuseks, miks vähemalt osa tarbijaid eelistab antud ettevõtte toodet konkureerivatele toodetele. Hinnal on tootjaid ja tarbijaid suunav roll. Võimalus saada kasumit, motiveerib tootjaid valmistama sellist kaupa, mida turg vajab. Tootjate, müüjate konkurents aga surub hinnataset turul allapoole. Kasumi suurendamiseks püüavad pakkujad alandada kulusid ja võimalikult säästlikult kasutada ressursse Konkurentsi olemuse määrab ära: · müüjate arv turul; · müüjate pakutava hüvise (toote/teenuse) omapära; · uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; · müüjate võime mõjutada hinda. Tootjad, kes suudavad konkurentidest odavamalt toota, saavad kasumit. Tootjad, kelle kulud
säästudelt suuremat tulu. Turukonkurents on jällegi oluliselt erinev, kus iga võit toob kaasa kellegi kaotuse, kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik võita, on siiski mitme osapoole üheaegne võit võimalik. Majandusteadlased jagavad turud kaheks kategooriaks hinnavõtjad (kes lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota) ja hinnakujundajad (kes püüavad leida oma kaubale õiget hinda). Täielik konkurents peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele: Palju müüjaid ja ostjaid-palju erinevaid ettevõtteid tootab ühesugust toodet ning igaüks neist varustab kaubaga vaid turu imeväikest osa. Ükski üksikisik või ettevõte ei suuda turgu mõjutada. Samad tooted või teenused-kõikide tootjate tooted on täpselt identsed. Täielik informatsioon-müüjad ja ostjad teavad kõike antud toote ja selle hinna kohta.
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 2. TURG...............................................................................................................................................3 2.1. Turu liikide jagunemine:................................................................................................................3 2.2. Nõudmise peamised tegurid:.........................................................................................................4 3. KONKURENTSILIIGID......................................................
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3
kohustuste eest, kui pole igal ühistu liikmel on üks kokku lepitud teisiti hääl. Juhatus on ühistu juhtorgan. KONKURENTS Kuna kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, siis inimesed võistlevad ehk konkureerivad olemas olevate nappide ressursside pärast. Ettevõtjad püüavad saavutada edumaad, tootes kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetus tehingus kasumit. Ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast.
8.1 Konkurentsi olemus. Vasta teise värviga samale lehele. Vajadusel otsi abi internetist. Konkurents - ressursside nappusest tingitud võitlus. Kahe või enama isiku (firma, riigi) püüdlemine ühise eesmärgi poole. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Kas kõik ettevõtted on omavahel konkurendid (miks)?Ei, sest mõned firmad võivad olla kasulikud teineteise läheduses (Hotellid, restoranid). Kõik sama temaatikaga ettevõtted on omavahel konkurendid (restoranid, kohvikud, baarid). Millised tooted moodustavad ühise turu? Ühise turu moodustavad sama liiki ja samadel põhimõtetel toimivad tooted. 8.2 Konkurentsi liigid Konkurents sõltub sellest: 1
hinda. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Seega on kolm võimalust: saada kasumit (keskmised kulud on madalamad kui hind); saada nullkasumit (keskmised kulud võrduvad hinnaga); saada kahjumit (keskmised kulud ületavad hinda). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 33 8. Konkurents 8.1. Turustruktuur ja hindade kujunemine Kõik me oleme puutunud kokku olukorraga, kus keegi teine on saanud endale midagi mida ihaldasime. Selleks võib olla istekoht bussis või esikoht saja meetri jooksus. Ka kõige igapäevasemates elusituatsioonides puutume me kokku konkurentsiga. Omavahel konkureerivad nii inimesed, kui ka ettevõtjad. Tänapäeval räägitakse, et ka riigid konkureerivad omavahel. Meie eesmärgiks on vastata
11. PEATÜKK. Kuidas ettevõtted konkureerivad? Sobiv vaste: Leidke igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B __E_ 1. Täiskonkurents A. Näiteks: kommunaalettevõte. __D_ 2. Monopol B. Kahe või enama firma ühinemine. _G__ 3. Oligopol C. Õigus kasutada uut toodet või avastust teatud aja jooksul üksinda. _A__ 4. Seaduslik monopol D. Ühe müüjaga turg. __H_ 5. Monopolistlik E. Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega konkurents __B_ 6. Liitumine F. Ainuõigus müüa või paljundada oma algupärandit oma eluajal ja peale seda veel 50 aastat. __F_ 7
tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides majandussubjekt- Majandussuhetes aktiivselt osaleva füüsilise või juriidilise isiku üldnimetus majanduse kolm põhiküsimust: mida toota?kellele toota?kuidas toota? Erinevad majandussüsteemid: 1)Käsumajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele 2)nähtamatu käsi- Konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt 3)robinson crusoe- Tootja ja tarbija ning tootmis-ja tarbimisotsus langevad kokku 4)tavamajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides
Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu struktuurist ehk turu ülesehitusest. Selleks, et välja töötada konkureerimise strateegia, on vaja turu kohta informatsiooni, mis sisaldab nõudlust, hinda, konkurente. Konkurentsi kasulikkus: 1. Madalamad hinnad- ettevõtjad võistlevad turul tarbijate pärast ning seetõttu peavad hoidma hinnad madalamad 2
töötajate puudumine, konfliktid töösuhetes, töötajate ebakompetentusus, ebaausus, ebalojaalsus, laiskus, lohakus, distsiplineerimatus. Poliitiline risk- muutumine seadusandluses Esmaspäev- 16. Sept. Konkurentsivormid. Konkurents- on kahe või enama inimese püüdlemine eesmärgi poole. Iseloomustamiseks vaadeldakse: · Müüjate arv turul · Kauba omapära · Uute tulijate võimalused turule sisenemiseks · Võime mõjutada hindu 1. Täielik konkurents. Müüjate arv turul suur, kaup on ühetaoline, uutele tulijatele takistusi ei tehta, hindu mõjutada ei saa. Selle puhul on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik.(sest turg on stabiilne) 2. Monopol Ettevõtjaid üks, kaup ainulaadne,uutele tulijatele suured takistused, mõju hinnale suur. Turule minek: Juriidilised piirangud Valitsuse litsensid Patent-leiutise kaitsmise vorm
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samal ajal saavutada ka ettevõtte enda eesmärke. Oluline on turundustegevuse eri komponentide omavaheline kokkusobivus. Turundus koosneb turundusmeetmestikust, mis omakorda jaguneb toodangu-, hinna-, turustus-, ning müügitoetuspoliitikaks. 10. Turu segmenteerimine ja sihtturu valik. Turu segmeteerimisel jaotatakse turg erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Peamiseks eesmärgiks on leida parimaid võimalusi pakkuvad segmendid. Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundustegevusele. Segmenteerida võib ühe (nt. vanus) või mitme tunnuse järgi (nt. vanus, sissetulek ja haridus). Turu segmentimine võimaldab: (1) Täpselt määratleda oma turgu; (2) Õigeaegselt kohaneda muutuvate
täiskonkurents Hinnakujundajad – püüavad leida oma kaubale õiget hinda, sest omavad turul piisavalt võimu, mõjutamaks keskmist hinda Täiskonkurents Palju müüjaid ja ostjaid Tooted samad (identsed) Täielik informatsioon Vaba juurdepääs turule Ettevõtted tegutsevad hinnavõtjana, kuna igaühe turuosa on nii väike, et turu mõjutamise võimalus puudub. Põllumajandus- ja väärtpaberiturud. Monopolistlik konkurents Sarnased tooted Palju müüjaid Teatud võimalus hinda mõjutada Garantiid ja abistamine Vaba juurdepääs turule Oma toote eristamine Klienditeenindus Prestiiž Oligopol Domineerivad üksikud suurfirmad (3-5) Kõrge turukontsentratsioon – nelja või enama suurima tootja % osatähtsus tootmisharu kogutoodangus Oma toote eristamine Turule sisenemine on raskendatud – suured kulutused
maksudes), poliitiline ebastabiilsus riigis. Erakordsed sündmused loodusõnnetused, tulekahjud. Keskkonna riskid ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed. Tööõnnetused katkised seadmed, lohakas suhtumine, kehavigastused ja kutsehaigused. Inflatsioonirisk ringluses olev raha kaotab väärtuse oodatust kiiremini, ennustatust kõrgem hinnatõus. 5. Nimeta konkurentsi liigid (4 punkti) Täiuslik konkurents Monopolistlik konkurents Oligopol Monopol 6. Täiusliku konkurentsi tunnused (4 punkti) Palju ostjaid või müüaid (väike ettevõte suurel turul) Kapitalivaba sissepääs harusse Produkt on homogeenne (ideaalsed arenduskaubad) Turuosalistel on täielik info 7. Täiusliku konkurentsi positiivsed jooned (4 punkti) Madalaim võimalik hind turul Konkurents stimuleerib tootmise effektiivsust (maksimeeritud tootmismaht, nomineeritud tootmiskulu)
maksudes), poliitiline ebastabiilsus riigis. Erakordsed sündmused loodusõnnetused, tulekahjud. Keskkonna riskid ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed. Tööõnnetused katkised seadmed, lohakas suhtumine, kehavigastused ja kutsehaigused. Inflatsioonirisk ringluses olev raha kaotab väärtuse oodatust kiiremini, ennustatust kõrgem hinnatõus. 5. Nimeta konkurentsi liigid (4 punkti) Täiuslik konkurents Monopolistlik konkurents Oligopol Monopol 6. Täiusliku konkurentsi tunnused (4 punkti) Palju ostjaid või müüaid (väike ettevõte suurel turul) Kapitalivaba sissepääs harusse Produkt on homogeenne (ideaalsed arenduskaubad) Turuosalistel on täielik info 7. Täiusliku konkurentsi positiivsed jooned (4 punkti) Madalaim võimalik hind turul Konkurents stimuleerib tootmise effektiivsust (maksimeeritud tootmismaht, nomineeritud tootmiskulu)
2003 20,75 115 6300 Kas keskmise nominaalpalga kasv 2002.aastal võrreldes 2001.aastaga on: C A-90% B-9,1% C-10% Kas keskmine nominaalpalk 2003.aastal on: C A-7606 kr B-6320,75 kr C-7245 kr D-7590 kr Kas tarbijahinnaindeksi väärtus 2002.aastal on C A- 105 B-95 C- 110 Kas keskmine reaalpalga kasv 2003.aastal võrreldes 2001.aastaga on B A- 0,2 % B- 5 % C- 15% Turumajandus Hindade kujunemise turul määrab müüjatevahelisne konkurents. Turgude uurimisel pääratakse suurt tähelepanu majandusharu turustruktuurile ehk majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel. 4 olulist tunnust 1. Müüjate arv turul 2. Müüjate pakutava hüvise omapära 3. Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. Müüjate võime mõjutada hinda · Hindade kujunemise turul määrab müüjatevaheline konkurents. · Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk majandusharu
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
1. Majanduse põhiküsimused? · Miks toota? · Kuidas toota? · Kellele toota? 2. Turumajanduse tugisambad? · Eraomand · Konkurents · Ettevõtlikkus · hinnasüsteem 3. tulu ressurssidelt ( maa- rent, töö- töötasu, kapital- intress, ettevõtlikkus kasum? · Seletan siin, kuidas ma mingilt mõistelt kasu saan. Nt: maa rendilt saan kasu, kui rendi raha küsin ja ka maa saab hooldatud, mis muidu tühjana seisaks. 4. Nõudlus ja pakkumisseadus, neid mõjutavad tegurid , elastne ja jäik nõudlus? · Nõudlusseadus kui kõik muud tingimused on võrdsed, müüakse madalama
samakoguse kõvera Tehnilise asendamise piirmäär - Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata. - Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehnilise asendamise piirmäär (MRTS) Samakulujoon - Samakulujoonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures. TURUVORMID- TÄIELIK KONKURENTS (FIRMATEOORIA: KASUMI MAKSIMEERIMINE:Piirtulu ja piirkulu) Kasum - Majanduslik kasum on kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus Kogutulu ja piirtulu - Piirtulu iseloomustab kogutulu muutumist läbimüügi suurendamisel ühe ühiku võrra Piirkulu, piirtulu ja kasumit maksimeeriv tootmismaht Piirtulu ja piirkulu - kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada - Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu, on mõistlik tootmismahtu vähendada
Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki
võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks.
Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega.
Näide:
Turumajanduse lihtsustatud mudel: Majanduses on kaks majandussubjekti. Ettevõtjad ja pered
Pered > kulutus
Nimi ___________________________ Klass ___________________________ 11. PEATÜKK. Konkurents Sobiv vastus: Leia igale A-veeru mõistele B-veerus sobiv vaste. Kirjuta selle täht A-veergu mõiste ette. A B H 1. Täielik konkurents A. Lepivad turu määratud hinnaga. D 2. Monopol B. Kahe või enama firma ühinemine. G 3. Oligopol C. Ainuõigus kasutada uut toodet või avastust kuni 20 aastat. A 4. Hinnavõtjad D. Ühe müüjaga turg. E 5. Monopolistlik E. Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega. konkurents F. Ainuõigus kasutada igal moel oma teost ise, keelata selle B 6
Peatükk 6 Mittetäielik konkurents ... eksisteerib tootmisharus, kus firmal on teatav mõju toodete hindade üle. ... toob kaasa ühiskonna piiratud ressursside mitte kõige efektiivsema kasutuse. 1 Monopol ... on mittetäieliku konkurents äärmuslik vorm. Süsteem, kus hüviseid toodab ja turustab üksainus ettevõte, dikteerides seeläbi toote hinda. 2 Monopol Monopol on hinnakujundaja, sest ta saab hindu mõjutada, kuna on ainuke tootja. Seepärast on monopoolse firma nõudlus kogu turunõudlus. 3 Monopoli tekkepõhjused
teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega - Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg - Tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad - Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril Turu tunnusjooned: Igal turul on oma spetsiifiline struktuur, mis tähistab tutu kõige olulisemaid tunnusjooni: - Turul osalejate arv - Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus - Turule sisenemise võimalused - Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on hind! - Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides
vähendada pakkumist. ⑤ Pakkujate arv turul. Mida rohkem on individuaalseid pakkujaid turul, seda suuremaks võivad kujuneda pakutavad kogused eri hinnatasemetel. 8) Turunõudluse ja turupakkumise leidmine, graafiline esitus. Turunõudlus saadakse, kui kõigi tarbijate nõutavad kogused samadel hinnatasemetel kokku liita. Kui eelnevalt soovis üks tarbija 1€ hinna korral 3 topsi (D1) ning teine tarbija 2 topsi (D2), siis järelikult turg tervikuna soovib sel hinnatasemel 2 + 3 = 5 topsi kohvi. Siinkohal oleme teinud eelduse, et kogu turg koosnebki ainult kahest tarbijast. 8 Turupakkumine saadakse, kui kõigi tootjate pakutavad kogused samadel hinnatasemetel kokku liita. Kui eelnevalt soovis üks tootja 3€ hinna korral pakkuda 150 topsi (S1) ning teine tootja 180 topsi (S2), siis järelikult turg tervikuna soovib sel hinnatasemel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
