Põhjaveest toitunud hästilagunenud madalsooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetise ja komposti valmistamiseks ning meditsiinis. Sademetest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmises. Turvas on tähtis põllumajandustootjatele ja aednikele, kes segavad seda mullaga, parandades pinnase struktuuri ning suurendades selle happelisust. Turbal on hea omadus säilitada niiskust kuivas mullas; samas hoiab ta liigniiskuse korral ära taimede juurte hävingu, imades niiskust. Kuigi turbal ei ole mingit toiteväärtust, võib ta endas hoida taimedele vajalikke toiteaineid. Turvast kasutatakse vee filtreerimisel. Tal on kasulikud puhastavad omadused, mille tõttu kasutatakse turvast reovee puhastamisel. Eestis Eestis asuvad suured turbavarud, suurimad neist on Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Eestis
Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasvavad turbal ja turbasamblal Pinnas on happeline, niiske ja toitainetevaene Kokkuvõte Raba ehk kõrgsoo toitub ainult sademetest. Selles koguneb turbakiht kõdunenud taimedest. Taimestik on kidur. Samblad. Leevendavad kasvuhooneefekti, kuid toodavad ka ise süsihappegaasi. AITÄH! Kasutatud allikad TEKST: http://et.wikipedia.org/wiki/Raba http://et.wikipedia.org/wiki/Soo http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm (rebane, metssiga, põder, metskits, rabakonn, ilves) http://bio.edu
aine hulk sõltub orgaanilise aine ja lagunemise inimese püllumajandusliku tootmistegevuse õhustatud,*mulla veesisaldus oleneb vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 kuhju. On aga aeglane lagundamine või koguni Efektiivne kuntslik viljakus avaldub korda suurem,*märja mulla soojusjuhtivus liival takistatud, siis võib mulda ja mulla pinnale kvantitatiivselt kultuurtaimede saagi suurusena, 9 korda, liivsavil 6 korda, turbal 4 korda kuhjuda küllaltki suurel hulgal orgaanilist aint. mille eelkõige määravad taimede varustatus suurem,*niiske muld alati külmemm, soojeneb ja
Turvas on maavara, mida kasutatakse peamiselt kütusena ning taimede kasvupinnasena. 90% Eestis kaevandatud turbast läheb ekspordiks. Kuivturvas on üks parimaid kütuseliike. Kütteturba liikideks on freesturvas, tükkturvas ja turbabrikett. Freesturvas Tükkturvas Turbabrikett Suurt osa turbast kasutatakse väetise või aiandusturbana - komposti koostisosana, kasvustimulaatorina ja muldade struktuuri parandajana. Turbal on ka teisi kasutusviise näiteks meditsiinis, kosmeetikas ja keemiatööstuses. Meditsiinis kasutatakse turvast eelkõige reumaatiliste haiguste, aga ka stressi ja nahahaiguste vastu. Turba kasutamine Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad on aastasadu kasutanud turvast nii kütteks kui ka loomadele allapanuks. Sel ajal ei osatud turvast veel töödelda.
Niiskuse arvutasime järgneva valemi abil: W = , kus W niiskus. a algkaal. b - kaal pärast turba kuivatamist. Kaalusime turvast pärast igat viit minutit 105º juures kolm korda. Pärast viit minutit kuivatamist kaalus turvas 11g, pärast kümmet minutit kaalus turvas 8g ja pärast 15 minutit kaalus turvas 6g. Tulemuseks saime, et niiskus oli kuivatamise lõpus 45,5%. Järeldused: Saame järeldada, et turbal on keskmine hõõrde jõu takistus kahe kilogrammise raskusega 5,18, nelja kilogrammi raskusega 1,01 ja kuue kilogrammi raskusega 7,094. Turba niiskus langes 45,5% pärast selle kuivatamist 105 kraadi juures pärast igat teatud aega.
asustusele? Olulisemaid ressursse mis on mõjutanud riigi/regiooni majandust on kindlasti põlevkivi, tänu millele Eesti NSV ajal oli Ida-Virumaa ja Eesti üks kiiremaid majanduskasvupiirkondi. Nüüdseks on kunagisel Ida-Virumaal vaid kiire rahvastiku vähenemine, stabiilselt suurim töötus ning kogu riigi madalaimad keskmised palgad. Rahvastikule ja asustusele on samuti mõju avaldanud põlevkivi tänu millele tekkisid enamus Kirde-Eesti linnad. Samuti on roll turbal, tänu millele on asustatud piirkonnad nagu Lavassaare, Tootsi ja Sangla. Lubjakivi tõttu on oluliseks piirkonnaks saanud Kunda, sinisavi tõi asustust Aserisse ning diktüoneemakilt pani aluse Sillamäele. Kalavarudega piirkondades on tekkinud ja arenenud erinevad kalurikülad. 5. Millised on olnud põhilised Eesti majanduse geograafiat kujundavad tegurid Eesti Vabariigis? Majandusgeograafiat kujundavad tegurid Eesti Vabariigis on olnud majandusgeograafilised
Rabades kasvab ka soo- ja arukase hübriide. Siin on olukord mõneti sarnane jäätmaadega (vt. EL eelmisest numbrist lk. 275) - kummaski kohas ei sõltu väikese taime ellujäämine konkurentsist seal juba kasvavate taimedega. Taimestikuta jäätmaadel ja värsketel kraavikallastel suudavad hübriidid ellu jääda siis, kui nad esimestena tühjale kohale saabuvad ja kiiresti suuremaks sirguvad, ent rabades peab ka õnne olema. Enamik siin tärganutest sureb isegi taimedeta turbal õige pea. Rabades leidub ikka kuivemaid kohti, kus turbasamblad on hääbunud ja puhmad-rohttaimed pole jõudnud maad katta. Just sellistel lappidel võib suvel sageli kohata äsjatärganud puutaimi, kuid pikema vihmavahe korral kõrvetab nad päike, ülejäänutest suurema jao hukutab sügis-kevadine külmakohrutus. Nendel puuhakatistel, kes suudavad esimestel eluaastatel kuidagi vastu pidada, läheb lapsepõlv järgneva sajandi jooksul üle raugaeaks
meditsiinitööstusele, s.a.). Küttetükkturbaks sobib hästilagunenud turvas. Tükkturba keskmine niiskus on 37-39% ning sisaldab energiat keskmiselt 3,4 MWh/t. Küttefreesturba keskmine niiskus on 46-47% ning sisaldab energiat keskmiselt 2,8 MWh/t. (Tartumaa taastuvate, olme- ja tööstusjäätmete energiaressursside ülevaade, s.a.). 9 4.1.Turba ressursi piirangud Turbal on ka oma negatiivsed küljed. Turvas on äärmiselt tuleohtlik ning võib põleda ka maa all juhul, kui tal on ligipääs hapnikule. Samuti on turbaga kaetud aladele keeruline midagi ehitada, sest turvas on kergelt kokkusurutav, mis teeb pinnase väga ebastabiilseks. Kuigi turvas on taastuv maavara, on ta siiski nii aeglase juurdekasvuga, et inimmõõtmelises perspektiivis tuleks turvast käsitleda ja majandada kui taastumatut ressurssi. Looduse
Võib ka teisi metsloomi jälgida. Selleks on loomade ülekäiguradade juurde ehitatud vaatetornid.” Sealt edasi minnakse kena soojärve Mustjärve äärde, mis on samuti kobrastel asustatud. Kuigi kobras eelistab vaid lehtpuid, on järve ääres kooritud isegi mände. Matk jätkub mööda raba. Enne seda läbitakse ürgmets, kus pole sada aastat raietöid tehtud. Koprarajal käik lõpeb Marjasoo talus, kus Kristuse ajast pärit paari tuhande aasta vanusel turbal kasvatatakse metsamarju. Ermi sõnul näitavad viimased proovid, et see on kõige puhtam pinnas, mis Eestis üldse on. Matka lõpus pakutakse Marjasoo talus jõhvikaid, võib ka osta Kullaaugu talu mett või vahva mälestuseseme – kopra kihvadest, hammastest jms valmistatud ehte. Noorematele inimestele, kes tahavad hästi suuri katsumusi, on eriti raske rada Valgjärve ümbruses. Seal liigutakse kaks tundi mööda vana kinnikasvanud järve. Vahepeal õnnestub ka kõhust saadik vees sumada
jäälilledega kaetud. Selleks asetage kuiv turbasammal aknaklaaside vahele. Turbasammal imeb korralikult kõik niiskuse endasse. Suure niiskuseimamisvõime tõttu kasutatakse peamiselt turbasamblast moodustunud turvast ka kariloomadele allapanekuks. Turvast võib kasutada lihtsalt küttematerjalina: kas nii, nagu ta rabast üles võttes on, või siis tihedaks briketiks kokkupressituna. Kuid hoopis suurem väärtus on turbal keemiatööstuse toorainena või turbamudal tervistavate vannide tegemisel. Kuidas turvas tekib? Nagu teada, pole sammaldel juuri ja nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast ning alumises osas samal ajal kõdunevad. Turbasammal kasvab otse ülespoole, allapoole jääb aga tihe kiht kõdunenud turbasammaldest. Loomulikult peavad koos turbasamblaga kõdunema ka teised rabataimed, nii et turvas tekib ka neist. Kuna tihedas turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune
riskantne. Me saaksime sellest palju elektrit ja see muudaks meid natukene rikkamaks riigiks, aga kui tuumajaamaga peaks õnnetus juhtuma, juhtub sama asi, mis juhtus Ukrainas, kui tuumajaam õhku lendas ja õhku mürgiseid aineid kogunes, ning palud inimesed surid. Hiljuti avaldasid soomlased võrdlevad andmed baaselektri hinna kohta Soomes (euro/MWh), mille kohaselt on konkurentsitult kõige odavam tuumaenergia 25,9 (sellest kütus 3), gaasil on see 45,0 (35,9), kivisöel 34,4 (17,6), turbal 35,9 (18,8), puidul 51,2 (30,8) ja tuulel 45,5. Tuumareaktoritest toodetakse praegu 16% maailma tarbitavast elektrienergiast, sealjuures Euroopas ligikaudu kolmandik, Prantsusmaal ja Jaapanis ligikaudu 80%. Maailmas on installeeritud 443 äriotstarbelist tuumareaktorit koguvõimsusega umbes 370 GW. Aastaks 2025 suureneb see vähemalt 100 GW võrra. Praegu on ehitamisel 24 uut reaktorit. Ka Eesti peab orienteeruma eeskätt tuumaenergiale, milleks meid sunnivad põlevkivile
Valdav osa neist on niiskuslembesed või veetaimed Väikesekasvulised, harva mõnikümmend cm kõrged (turbasamblad kasvavad ülaosas, all kõdunevad) Vegetatiivne paljunemine sigikehade, sigipungade sigivõsude, sigiokste või lihtsalt talluseosade abil. Neist tekib sekundaarne eelniit. Haploidne gametofüüt - harunedes, tükkide levimisega või sigikehi moodustades. Maksasammalt kohtab niiskel kaldaliival, tuleasemetel, turbal. Turbasamblad- Omapäraks varre piiramatu kasv: alt kõduneb, ülalt kasvab. Eriline anatoomiline ehitus: klorofülli sisaldavate klorotsüstide kõrval leidub suuri pooride ja seinapaksenditega hüalotsüste, mis on võimelised vett imama ja säilitama. Gametangiumid arenevad okstel. Lisaks tselluloosidele rakukestades antiseptilist sfagnooli. Lehtsamblad -Harilik vesisammal Fontinalis antipyretica kasvab järvedes kuni 3-4 m sügavusel
hapetes nad ei lahustu.Pikema säilivusega mullast. VEELIIGID MULLAS: 1)keemiliselt 1,000;lubibaas 0,582;kvartsliiv 0,517;turvas püsivam osa,aitab parandada mulla seotud vesi:a)konstitutsiooniline vesi,vabaneb 0,15;õhk 0,00031 Märjalt suureneb liival neelamisnähtusi.Org.aine peamiseks lagund.on 150-200 kraadi juures b)kristallisatsiooni vesi- 0,30...0,72;savi 0,24...0,83;turbal 0,15...0,91 mikroorganismid-bakterid ja seened. Huumust nõrgemini seotud,eraldub temp 82 kraadil 2) Mulla soojusreziim-nähtuste kompleks,seotud määratakse C-alusel.C kättesaamiseks kasut.C- veeaur-mullas u.0,001% suure soojuse mulda tungimise,leviku ja hapendamist. Aeroobses ting.toimub liikumisvõimega(hästi vähe mullas) ärandamisega. Mulla
Ehitatud liivast ning kruusast maapinna peale. Kruusa kiht filtrisängil aitab heitveel üle liivakihi jaotuda. Heitvesi nõrgub läbi liivakihi allolevasse pinnasesse. Filtersängi võidakse kasutada alas, kus on linnapealne aluskivim või kõrge põhjavesi, kuid kus põhjavesi pinnale ei tule. Filtersängid saavad heitvett igast teise käitlemise seadmest. Tavaliselt kasutatakse neid selleks, et hajutada heitvee poolt toodetud moodulsõlmi nagu näiteks turbal põhinev käitlemissüsteemide puhul. Turbasüsteeme saab näiteks asetada filtersängi peale. Nii voolab teisene hetvesi biopuhastusest filtersängi gravitatsiooni mõjul. Kuna kruusa maatriks pakub vähe vastupanu külgvoolule, siis hajutatakse heitvesi üle käitlusala ning see imendub maapinda. Tavaliselt on filtersäng kaetud maapinna ning taimedega. NÕRGUVAD NIISUTUSSEADMED (Trickle Irrigation) Veel üks meede heitvee jaotamiske pinnasesse on nõruti või tilguti niisutamine
valitsevad tarnalised ja kõrred, kelle juured ulatuvad mineraalmulda. Rabastuvates soometsades, siirdesoodes, hakkab tarnade kõrval võimu võtma turbasammal, puudest kasvavad siin kidurad sookased, mõningal määral ka lepad, kuused ja männid. Alusmetsas on märjemates kohtades iseloomulikud lodutaimed, turbasammalde kasvualal saavad kasvada juba rabametsadele iseloomulikud liigid. Rabametsad on samuti männikud, kuid erinevalt paludest ja nõmmedest ei kasva puud mineraalmaal vaid turbal, mis sageli puude kasvu lämmatab. Alustaimestikus valitsevad tüüpilised rabataimed: turbasamblad, villpead, rabamurakad. Puhmastest on enam levinud sookail ja sinikas, kohati ka kanarbik. Märgalade taimestik koosneb taimedest, mille juured suudavad pidevat vees olemist. Mõned maailma suurimatest soodest asuvad Lõuna-Aasia piirkonnas. Seal kasvavad mangroovipuud, mille juurestik moodustab ka vee kohale ulatuva
kuusk ja kask. Äkki seal matkamine lahe/huvitav? Siirdesoo- mitmekesise taimestikuga, üleminekufaas, mätlik reljeef, turbasambla olemasolu, esineb mändi ja kaske Raba (ehk kõrgsoo)- turba ladestumine, soostumine, toitainevaesed sademeteveed muutuvad happeliseks ja valguvad soo servaaladele, laukad ja älved. Sood meelitavad ligi matjakaid, kus korjatakse marju. 31. Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks – Soometsad- kasvavad turbal, valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alustaimestikuks mitmed sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik. Rekreatiivne tegevus küllaltki varieeruv Loometsad- kasvavad 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, domineerib mänd, esineb kuusk ja kask, tallamiskindlad ja küllaltki rekreatiivsed. Nõmmemetsad- kasvavad toitainetevaesel liivamuldadel, valdav puu mänd, tallamisõrnad kooslused
kaevandamise järjest kulukamaks. Tänasel päeval on Eesti peamine elektri tootja AS Eesti Energia otsimas lahendusi ja võimalusi väljaspool riigipiire, toormaterjali kaevandamiseks ja importimiseks. Statistikaameti koostatud statistilise ülevaate „Energiabilanss 2007” andmetel toodeti elektrienergiat põlevkivi baasil 11402 GWh, maagaasil 350 GWh, põlevkivigaasil 235 GWh, hüdroenergial 22 GWh, tuuleenergial 91 GWh, muudel taastuvatel 36 GWh, ja turbal 22 GWh (vt joonis 1). Aastal 2007 oli põlevkivist toodetud elektri osakaal 93,6%. Joonis 1. Elektrienergiat toodeti 2007 aastal 12188 GWh15 1.2.Vabaturg 2011 aasta mai kuus saatis Majandusministeerium kooskõlastusele elektrituruseaduse muutmise eelnõu, kus muu hulgas prognoositi, et 2013. aastal tuleb tarbijail silmitsi seista 20 protsendilise hinnatõusuga. "Elektrienergia praeguste turuhindade juures tähendaks elektrituru avanemine kodutarbija ja
..2,5)hkr, mille ulatuses veepind järsult langeb: la= lj+lp+ll. 30.Filtratsioon: Vee surveta või survelist liikumist pinnases või imbumist läbi vesiehitiste ning nende alt ja ümbert nimetatakse filtratsiooniks. Pinnase filtratsiooniomadused sõltuvad pinnaseosakeste kujust, mõõtmeist ja paiknemisest. Pinnase terakoostist kirjeldab sõelkõver. Pinnasepooride mahu suhet pinnase enese mahtu nim poorsuseks: m = V p/V. Mineraalpinnaste poorsus m=0,3(kruus, liiv) ...0,55(savi), turbal võib m ulatuda 0,95-ni. Pinnase veeläbilaskvus oleneb pooride suurusest. Vettkandvad on sellised pinnased, milles põhjavesi liigub kergesti ja millest on seda kerge kätte saada. Vett halvasti läbilaskvad pinnased on vettpidavad. Tegelik kiirus poorides: vt= Q/mA, Filtratisoonikiirus: v= Q/A. Hüdrauliline lang: I = H/l. 5
osaliselt. Pais võib tekkid aka voolusängi ahendamise tagajärjel. Tamm- ehitis, mis kaitseks kõrge vee veetaseme eest. Regulaator- seade, millega saab reguleerida veetaset veehoidlas. Kindlaksmääratavad paisutustasemed Paisutustase- veepinna tase Paisutuskõrgus- veetaseme erinevus samas kohas eri aegadel - 11 - SOO HÜDROLOOGIA Kuivendus: · Põllumajandusmaid turbal: 120 000 ha soodes + 240 000 ha turbamuldadel = 360 000 ha. · Kõdusoometsi: ca 250 000 ha · Kaevandamine: umbes 20 000 ha freesivälju, mahajäetud turbarabasid ca 10 000 ha. Kaitsealused sood Soid kaitse all koos Natura 2000 aladega kokku on ca 225 000 ha, nendest: · 175 000 ha lage- ja puissood, seal hulgas: - rabad 135 000 ha - siirde- ja õõtsiksood 19 500 ha - madalsood 19 000 ha - mõõkrohusood 1100 ha
· Eriti populaarsed on just rabamatkad. · Kuna sood on väga õrnad kooslused on mitmel pool rajatud laudradu, need on vajalikud ka turvalisuse seisukohalt kuna mitmetes rabades on liikumine kohati keeruline ning nõuab palju vilumust. · Populaarseks rekreatsiivseks tegevuseks soodes on veel marjade korjamine. Parimad muraka ja jõhvika kasvukohad asuvad siirdesoo ja raba piirialadel 30. Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks · Soometsad, mis kasvavad turbal. Valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alustaimestikus mitmed sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik, pilliroog, sookail jt. (kokku 23%). Tallamisõrnad kooslused, soo erinevate tüüpide puhul on rekreatiivne väärtus külaltki varieeruv. · Loometsad. Kasvavad vähem kui 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, samuti klibu- ja rähksel mullal. Puudest domineerib mänd, esineb ka kuuske ja kaske.
renni, mis viis need ümbertöötamisseadmesse ehk pressi. Selle suudmikust tuli turvas välja lindina. Lint laaditi käsitsi vagonettidesse ja viidi kuivamisväljakutele. Turbatükkide ladumine hunnikutesse kuivamise parendamiseks ning hilisem koristamine toimus samuti käsitsi. Ühe elevaatorseadme jõudlus oli 20…46 tuhat tükki hooaja jooksul ja seda teenendas 30…50 töölist. 20-ndatel aastatel Nõukogude venemaal GOELRO plaani järgi rajatud 30 elektrijaamast 5 pidid töötama turbal (võimsus kokku 170 tuhat kW). Projekti elluviimiseks loodi 1921.a. teaduslik eksperimentaalne turbainstituut “INSTORF”. Selles töötati välja hüdroturba tehnoloogia ja masinad: hüdromonitor, turbapump, laialilaotamis-seadmed, kraanad kändude eemaldamiseks, teisaldatavad torujuhtmed. 1928. a. loodud agregaadi tootlikkus oli näiteks 75…100 tuhat tonni tükkturvast hooaja jooksul. Turba lahtiuhtumine toimus 10…15 atm rõhuga veejoaga. Turba niiskus 93.97,5%
vana mööbel. Õige vastus: variant ... D. ökosüsteemide (elukoosluste ja elupaikade või kasvukohtade) mitmekesisus. 6. Säästlikud küttelahendused ei baseeru Õige vastus: variant ... A. puidul, turbal, biomassil; 3. Tavametallijäätmete kogumispunktidesse ei tohi viia B. prügila- ja biogaasil; A. õlle- ja karastusjoogipurke; C. fossiilsetel kütustel; B. akusid ja patareisid; D. soojuspumpadel. C. traate, plekke, jne.;
mikroreljeef. Mätaste peal esineb juba turbasammal ja mitmed teised rabale iseloomlikud liigid. Mätaste vahel võib leida aga madalsoole tüüpilisi taimeliike. Kuna turbakiht on juba küllaltki paks ja põhjavee kättesaadavus taimedele on raskendatud, siis on siirdesoo oluliselt vähemviljakas kui madalsoo. 30.Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks Soometsad, mis kasvavad turbal. Valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alustaimestikus mitmed sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik, pilliroog, sookail jt. Tallamisõrnad kooslused, soo erinevate tüüpide puhul on rekreatiivne väärtus külaltki varieeruv. Loometsad. Kasvavad vähem kui 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, samuti klibu- ja rähksel mullal. Puudest domineerib mänd, esineb ka kuuske ja kaske. Alustaimestikus domineerivad leesikas ja metskastik
· Õhukesed sood · Keskmised sood · Sügavad sood 2) Siiredsoo S turvastunud leedegleimuldadest või kui veekogu kasvab kinni pinnalt. Madalsoo võib ka üle minna siirdesooks. Võivad olla halvasti ja keskmiselt lagunenud turbaga. 3) Rabad R võivad tekkida siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest. Ainult halvasti lagunenud turbaga. Üks meie suurimaidloodusrikkusi a) Magevee reservomadused b) Turbal on tohutu väärtus Turba määrab ära taim, millest turvas on moodustunud. Soomuldade kasutamine: ainult madalsoode muldasid saabki kasutada ja sedagi ainult niitude jaoks. Mullad on happelised. Teisi soid ei ole mõtet üldse harida. IX Tüüp Lammimullad A levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale. Kesklammi settib mudajad setted
m pinnas = (2.6) m pinnasparaf - m pinnasparafvees m pinnasparaf - m pinnas - vesi paraf Looduslike pinnaste mahumass on enamasti piires 1500 kuni 2100 kg/m3. Orgaanilist ainet sisaldavatel pinnastel võib ta olla väiksem turbal näiteks isegi 1000 kg/m3. Väga tihedatel moreenidel võib olla ka mõnevõrra suurem eespooltoodud piiridest. 2.11.2 Erimass (pinnase osakeste mahumass) s Erimass on pinnase osakeste mahumass mahuühikus. Kasutades joonisel 2.13 toodud suurusi saame mt kg/ m 3 ( t/ m 3) s = (2.7) Vt
· Biotiigi pinnalt eemaldada lemled ja ujupraht (biotiigi pind peab olema puhas!!) Biotiigi puhastamine on keeruline ja aeganõudev ning seda tehakse suurte seadmetega (ekskavaatorid). Pärast seda on biotiik rivist väljas u 2 a, et taastumine võtab aega. Rabafilter Eestis on mõned ja rabafiltri saab teha sinna, kus on raba. Kui kraavi juhtida reovesi, hakkab see imbuma see kuivenduskraavi. Vesi imbub läbi turbakihi kuivenduskraavi. Immutamine käib läbi turbakihi turbal on omadus siduda reoaineid. Tehismärgalad ja taimestikpuhastid taimestikpuhastis puhastub reovesi vee- ja mullaelustiku: bakterite, vetikate ja taimestiku kooselu tulemusena. Selleks kasutatakse erinevates piirkondades erinevaid taimeliiki (sest erinevates kohtades kasvavd erinevad taimed). Idee on selles, et reovett pannakse puhastama bakterid, vetikad ja taimed. Talvel taimed ei kasva, nad surevad. Sellised taimed tuleb ära koristada, nad ei tohi sinna vedelema
• Mineraalainete neelamine taimede poolt (vesinikioonide eraldamine mulda) • Väävli ja lämmastiku ühendite oksüdeerumine (vabaneb vesinikioone) • Inimtegevus (happevihmad) Mulla puhverdusvõime – mulla võime vastu panna pH muutustele ükskõik millise teguri mõjul (sõltub mulla katioonide neelamismahutavusest ja küllastusastmest) pH ja mineraalainete kättesaadavus • Lubjakivi aluspõhjal aluselised, graniidil ja turbal happelised mullad • Enamik taimi on kohastunud hästi kasvama nõrgalt happelises keskkonnas (pH 6,5) • pH väärtustel > 7,5 väheneb oluliselt P, Fe, Mn, B ja Zn kättesaadavus, kuid pH < 6,0 võivad need elemendid muutuda toksiliseks (samuti Al) • Lubjalembesed liigid on tundlikud mikroelementide liia (toksilisuse) suhtes • Happelisi muldi eelistavad liigid on kohastunud toime tulema mikroelementide ja Al toksilisusega
Looduslike osarõhkude vahe, mille mõjul hakkab toimuma vool taseme ühtlustumiseks. 1.1.2 Pinnaste tekkimine Pinnase osakesed on tekkinud aluspõhja kivimite pinnaste veesisaldus on kõikuv, näiteks tihedal savipinnasel pooride täieliku Kui kapillaartõusu kõrgus ei ulatu 0'C nivooni, siis ei juhtu midagi, kui ulatub, (purske, moonde või settekivimite) mehaanilisel või keemilisel murenemisel. veeküllastuse puhul 10%, viirsavil 80%, turbal mõnisada %. siis toimub külmumine. Kruusades ja jämeliivades see oht praktiliselt puudub, Meh murenemist põhjustab vee külmumine kalju lõhedes ja pragudes, 1.3.4 Arvutuse teel leitavad näitarvud ; Kuivmahumass (kuivtihedus, kuna kapillaartõusu kõrgus on väike. Puhastes savides on kapillaartõus suur,
atmosfääris. 11) Pinnase termilised karakteristikud Ruumerisoojus soojushulk kalorites, mis kulub ühe ruumiühiku (cm3) pinnase soojendamiseks 1 C° võrra. Iseloomustab pinnase soojusmahutavust. Mida rohkem on pinnases vett ja vähem õhku, seda suurem on tema ruumerisoojus ja vastupidi. Palju vett ja vähe õhku on savimuldades ruumerisoojus suur. Liivad aga seovad niiskust vähe seega neis on ruumerisoojus väike. Eriti väike on ruumerisoojus kuival turbal. Pinnad, mille on suur ruumerisoojus soojenevad aeglaselt. Soojusjuhtivus iseloomustatakse soojusjuhtivuse koefitsendi abil, mille all mõistetakse soojushulka kalorites, mis voolab läbi pinnaühiku (cm2) ühe ajaühiku (sekundi) jooksul eeldusel, et pinna ristjoone 3 sihis temperatuur muutub 1 kraadi võrra 1 cm kohta. Iseloomustab temperatuuri maksimumi või miinimumi levimist pinnases.
Normaalse arenguga turvastunud muldade kui üleminekumuldade osatähtsus Eesti muldakattest on ca 6,3%. Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või pinnalt õõtsiksood). Juhtiv mullatekkeprotsess: turvastumine. Turbal eraldatakse 3 lagunemisastet hästi (üle 40%), keskmiselt (20-40%) ja halvasti (alla 20%) lagunenud. Lagunemisaste väljendab turbakihi orgaanilise osa mineraliseerumise (lagunemise) astet ja määratakse välitöödel turbast väljapigistatava vee värvuse, selle eraldumise raskuse, käe määrdumise järgi pigistamisel ning turbas eristatavate taimejäänuste märgatavuse alusel. Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast
Normaalse arenguga turvastunud muldade kui üleminekumuldade osatähtsus Eesti muldakattest on ca 6,3%. Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või pinnalt õõtsiksood). Juhtiv mullatekkeprotsess: turvastumine. Turbal eraldatakse 3 lagunemisastet hästi (üle 40%), keskmiselt (20-40%) ja halvasti (alla 20%) lagunenud. Lagunemisaste väljendab turbakihi orgaanilise osa mineraliseerumise (lagunemise) astet ja määratakse välitöödel turbast väljapigistatava vee värvuse, selle eraldumise raskuse, käe määrdumise järgi pigistamisel ning turbas eristatavate taimejäänuste märgatavuse alusel. Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast
Mõned söögiks, kasvatatakse aedades. * Sisaldavad alkaloide, mis tingivad rohtsete osade mürgisuse, kuid sisaldavad ka vajalikke ravimiaineid. * Perek maavits vili kahepesaline mari, kartulil roheline, tomatil punane, baklazaan (roheline). Pabrika. Perek tubakas kuivvili. 27. SUGUKOND VESIHERNELISED: LISATOITUMINE * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed. * Liike umbes 30, väikesed rohttaimed, kasvavad vees, samblas või märjal turbal, tihti juuretud või nõrga juurega. Kaks olulisemat perekonda: perek vesihernes ja perek võipätakas. Eestis 3 vesiherne liiki: harilik vesihernes. Eestis esineb kahte liiki võipätakaid: harilik võipätakas ja alpi võipätakas. * Mailaselistele väga lähedane selts, kuid kujutab veelgi edasiarenenumat ja spetsialiseerunumat haru. Õied sügomorfsed, kahehuulelised ja kannusega, tolmukaid kaks. 2 viljalehte. Vili hulgaseemneline kupar (Eestis levinud liikidel) või üheseemneline sulgvili
Normaalse arenguga turvastunud muldade kui üleminekumuldade osatähtsus Eesti muldakattest on ca 6,3%. Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või pinnalt õõtsiksood). Juhtiv mullatekkeprotsess: turvastumine. Turbal eraldatakse 3 lagunemisastet hästi (üle 40%), keskmiselt (20-40%) ja halvasti (alla 20%) lagunenud. Lagunemisaste väljendab turbakihi orgaanilise osa mineraliseerumise (lagunemise) astet ja määratakse välitöödel turbast väljapigistatava vee värvuse, selle eraldumise raskuse, käe määrdumise järgi pigistamisel ning turbas eristatavate taimejäänuste märgatavuse alusel. Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast
Enamik pajusid lepib kõrge põhjaveetaseme ja pikaajaliste üleujutustega, samuti kehva ja happelise mullaga. Hõberemmelgas eelistab viljakamat pinnast ja edeneb paremini lubjarikkamal mullal, kuid kasvab sageli ka heal savimullal. Liiga soist pinnast ei talu ka vitspaju. Seisvas või nõrgalt liikuvas vees ja happelisel mullal suudab kasvada tuhkur paju. Kõige suurema ökoloogilise amplituudiga arvatakse meie pajudest olevat hundipaju, mis kasvab nii liival kui ka turbal. Paju on mitmeotstarbeline kasutustaim (ravim-, värvi- ja ilutaim, energiavõsa jne). Inimesed on paju tarvitanud väga pikka aega, millal ja kus aga sai alguse pajude kultiveerimine, pole käesoleval ajal selge. Inimese poolt rajatud pajustikku nimetatakse pajuistanduseks (lad k salictum). Eestis rajati esimene pajuistandus 1993. Aastal Ravimtaimena tunti paju juba antiikajal. Palaviku alandamiseks hakati pajukoort tarvitama 19. sajandi alguses. 1838. aastal eraldas Rafael Piria sellest
ulatu enam mineraalmulda, vaid on turba sees. Tekkivad oligotroofsed mättad – hakkab kasvama teistsugune taimestik. Tekib siirdesoo. Siirdesoos asuvad oligotroofsed mättad. Hakkab kasvama turbasammal. 3. KÕRGSOO Taimed kasvavad ainult turbal. Kõik on turbasamblaga kaetud. 10% taimedest jääb soos alati lagundamata – nii tekib Eestis ca 1mm aastas turvast juurde. Raba on ombrgiotroofsed – vihmavee toitelised. Kõik toitained saavad rabataimed vihmaveest – seetõttu ongi kidura kasvuga, aga elavad. Raba tekib kui keskkonnas on: 1. Liigniiskus 2. Seisev vesi – vesi ei rikastu hapnikuga Ökosüsteem, kus on turvas olemas – SOOSTUV süsteem. Seal, kus turbasammal on õhem kui 30 cm. Nt: soostuvad metsad
Esinevad: alpi põdrasamblik (D), harilik põdrasamblik (D), mahe põdrasamblik, harkjas porosamblik, islandi käosamblik. Sammaldest leiame palusammalt (D), lainjat kaksikhammast (D), nõmme-kaksikhammast (K), palu-karusammalt (K) ja liiv-karusammalt. ALPI PÕDRASAMBLIK kuni 15 cm kõrgused, valkjas- kuni kollakashallid kuppeljad põõsakesed. Tallus tihedalt harunev, tipuharud on lühikesed ja paksud. Männikutes liivmullal ja turbal; valgusrikastes kohtades laialt levinud. Niiskust imava ja dekoratiivse liigina kasutatakse akende vahel, jõuluseadete tegemisel jne. Bioaktiivse usniinhappe sisalduse tõttu on kasutatud toorainena mõnede antibiootikumide valmistamisel (usnomütsiin). HARILIK PÕDRASAMBLIK Tallus tuhk-, sinakas- või pruunikashall, 5-15 cm pik- kune, tugevasti harunenud. Tipuharud pruunid ühes suunas alla surutud, moo- dustab tihedaid mättakesi
ujuvate lehtedega taimedega, lisaks eelpoolnimetatutele veel vesiroosid (Nymphae spp.) ja vesikupud (Nuphar spp.). Madalamates piirkondades hakkavad kasvama pilliroog (Phragmites) ja hundinuiad (Typha spp.). Need taimed seovad oma juurtega hästi pinnast veekogu põhjas ja toodavad igal aastal suure hulga biomassi, mis on lagunemisele vastupidav ja kuhjub sooturbana. Sooturba kogunedes kerkib maa veest välja ja seda asustavad tarnad (Carex spp.), tarnades moodustunud turbal hakkavad kasvama hiljem ka puud, näiteks lepad (Alnus spp.) ja pajud (Salix spp.). Viimased asendatakse sageli kaskede, tammede ja saarte poolt. Sageli näeb sellist suktsessioonirida ühel ajahetkel paljude järvede ja jõgede kallastel. Kuna erinevad taimekooslused toodavad erinevaid setteid, võib neid uurides minna tagasi järve arengu algusaega ka siis, kui samal kohal on juba mets. See teeb veekogude suktsessioonid hästi uuritavaks
Mtoe Joonis 1.1 Primaarenergia varustatus maailmas ajavahemikus 19712009 Mtoe * geotermaalenergia, tuul, päike Kiiremini kui primaarenergia vajadus on maailmas kasvanud nõudlus elektri järele. Kui 1973.aastal toodeti maailmas 6 116 TWh elektrit, siis 2007. aastal juba 19 771 TWh seega üle kolme korra enam (vt Joonis 1 .2). Suur osa elektrist toodetakse maailmas soojuselektrijaamades (2007. aastal 68%), sh kivisöel või turbal töötavates 41,5%, naftakütustel 5,6% ja maagaasil 20,9%. Tuumajaamades toodeti 2007. aastal 13,8% elektrist, hüdrojaamades 15,6%, geotermaal-, päikese-, tuule- biokütustel ning jäätmetel töötavates elektrijaamades 2,6%. Primaarenergiaga varustatuse osas erineb Eesti (vt Joonis 1 .3) märgatavalt mistahes muust maailma piirkonnast, sest see baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste
= (2.6) m pinnasparaf - m pinnasparafvees m pinnasparaf - m pinnas - vesi paraf Looduslike pinnaste mahumass on enamasti piires 1500 kuni 2100 kg/m3. Orgaanilist ainet sisaldavatel pinnastel võib ta olla väiksem turbal näiteks isegi 1000 kg/m3. Väga tihedatel moreenidel võib olla ka mõnevõrra suurem eespooltoodud piiridest. 2.11.2 Erimass (pinnase osakeste mahumass) s Erimass on pinnase osakeste mahumass mahuühikus. Kasutades joonisel 2.13 toodud suurusi saame mt s = kg/ m 3 ( t/ m 3) (2.7)
annaabi.ee 
