Karl Riim 11B Kunstiretsensioon 6.detsembril käisin Kuressaare Raegaleriis kiikamas Tallinna Ülikooli tudengite pildinäitust, mille teemaks oli ,,Ornament, kui loomeakt". Ornament on üks vabamaid kunstiliike, mis kunstnikule peaaegu vabad käed annab. Tööde suurus oli erinev: teoseid oli suuruses 210x297 kuni 594x841. Paljud pildid olid välja pandud nii suurendatud kujul kui ka originaalsuuruses. Näituse pealkirjaks oli ,,Orient ornament". Pildid olid kenasti jaotatud ka kahte eri ruumi. Kõik need pealtnäha erinevad pildid moodustavad justkui ühtse terviku. Näitus kujutas minu jaoks sügisõhtu sumedusele sarnanevalt romantilist atmosfääri. Suurim osa töödest olid lüürilised. Esimesest ruumist nägin töid, mis olid pigem sinakates toonides. Neist hiilgas välja merelist hõngu. Need tõid mõttesse kodusaare ning...
rasvakiht Loode kuuleb X Ema tunneb loote X liigutusi Rasu-ja higinäärmed X töötavad 2. Iseloomusta lühidalt Raseduse I trimester Tunnete vastuolulisus seotud vajadusega muuta isiklikke suhteid ja teha muutusi karjääris Ema roll ja sellega kaasnev vastutus võib tunduda hirmutavana Tundmusi mõjutab mehe suhtumine Naise meeleolude muutused tingitud nii hormonaalse tasakaalu muutusest kui psühholoogilise lapseootusega kohanemisest Raseduse II trimester Naine on lapseootusega kohanenud Lapse liigutuste tundmine annab kindlust Ema loob lapsega emotsionaalse sideme Usalduslik side oma emaga aitab naisel kohaneda emarolliga Mõtted keerlevad eelkõige lapse ümber Tegeletakse konkreetsete ettevalmistustega lapse sünniks Raseduse III trimester
vaimustuse seisundit, millesse inimene satub, kuulates head muusikat heas esituses. Sama tundmust elatakse läbi meelepahana, negatiivse emotsioonina, kui kuulatakse muusikapala halvas esituses. Emotsioonid on omased nii inimestele kui loomadele. Inimese emotsionaalse sfääri füsioloogilised mehhanismid erinevad esimesel pilgul võrdlemisi vähe kõrgemate loomade omadest, tundmuste kvalitatiivne sisu ja nende avaldumisvormid on aga sootuks teistsugused. Keerukaid tundmusi on loomadel vähe. Inimesel on väga palju selliseid tundmusi, mida loomadel ei ole ega saagi olla, ning neile ühised emotsioonid (viha, hirm, uudishimu, rõõm, kurbus jt.) on kvalitatiivselt erinevad. Inimese emotsioonidele on pitseri vajutanud tema ühiskondlik eluviis, mille tagajärjel on muutunud emotsioonide iseloom ja väljendusviisid. Inimene ei torma joogi ega toidu kallale, vaid rahuldab oma vajadusi sündsust ja olemasolevaid võimalusi arvestades.
mõjul ahvi aju pikkamööda on muutunud inimajuks (F. Engels). Suhtlemisel aitavad suuresti kaasa niisugused psüühilised nähtused, mida nimetatakse samastamiseks ehk identifitseerimiseks ja kaasaelamiseks ehk empaatiaks. Samastamisel asetab üks inimene end mõttes teise olukorda, võtab omaks tema mõtted ja seisukohad. Kaasaelamine puudutab tundmuste valdkonda üks inimene hakkab tundma samu tundmusi ja samal viisil kui teine. Empaatial põhineb kunsti psühholoogiline mõju: vaataja, lugeja hakkab läbi elama samu tundmusi nagu raamatu, etenduse või filimi kangelane. Suhtlemisraskused. Inimese suhtlemisoskus on mingil määral sünnipärane, kuid kaugeltki mitte täielikult. Siin on paljugi, mida võib õppida ja omandada elu jooksul. On selge, et mitte kõik temperamenditüübid ei suhtle ühesuguse edukusega. Koleerikul
Emotsioone saab kaotada kahte suurde gruppi . 1) steenilised e. aktiivsedtunnused (annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema) 2) Asteenilised ehk passiivsed tunnused (vähendab energiat ja piiravad tegevust) * Tundmuste funktsioonid ehk ülesanded. - Hindav funktsioon - väljenduvad hinnagutes ( uhkus, pahameel, tüdimus, armastus jne ) -Ajendav funktsioon - ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele -Tähelepanu suunamine- see mis meie tundmusi esile kutsub muutub yhtlasi emie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. Tundmused on sügavad, sisemised protsessid mis avalduvad väliselt. Ainukesed protsessid kogu psüühilistenähtuse süsteemis. Välisedtunnused.. Südameveresoonkonna tegevus- punastamine, hingamissagedus, nakatumine Näärmetetegevus - Pisarad, higistamine Väljendusliigutused - miimika, kehahoiak, kehakeel.11
Emotsionaalne inteligentsus - miks osad inimesed on edukamad kui teised? Emotsionaalne inteligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) (see ei ole IQ) on mõiste mis hõlmab: * võimet oma tundmusi tajuda,mõista,juhtida ja väljendada *empaatiavõime on teiste inimeste (hingeelu) mõistmine *enesevalitsemine ja eneseregulatsioon on sihtide ja eesmärkide seadmine ja visadus eesmärkide saavutamisel ja takistusete ületamisel EQ (emotsionaalne inteligentsus) mõiste propageerija on Daniel Goleman. Garuso ja Salovey toovad esile kuus eestvedamise ja juhtimise valdkonda mida saab parandada emotsionaalse inteligentsuse jõuga: 1) Efektiivsete meeskondade loomine
Muusika on meie vaimse elu omapärane produkt. Muusika abil me kasvame vaimselt, meis tärkavad paremad tunded ja mõtted. Muusika võlujõust loodi legende juba iidsetel aegadel. Muusika suurt mõjujõudu kinnitab ka meditsiin heakõlaline rahulik muusika tasakaalustab inimese närvisüsteemi. Muusikat kui kunstiliiki iseloomustab: 1) muusikateos elab ajaliselt ehk hetkes. Kõlamise hetkel suudab ta edasi anda tunnete sügavust, meeleolusid. 2) muusika mõjutab eelkõige meie tundmusi. Helid kannavad meieni mingeid emotsioone, tõmmates meid kuulajana kaasa.
närvisüsteemi funktsioonihäired, hapnikuvaegusega iseloomustuvad seisundid, samuti mitmed ravimid, alkohol, tubakas, kohv ja narkootikumid. Inimene ise ei pane südamerütmi muutusi tihtipeale tähele. Sümptomid · Kaebused on erinevad olenevalt sellest, kas on tegemist äkki tekkinud või juba kroonilise arütmiaga. · Sageli inimene tunneb oma südame lööke ning võib märgata, et rütm ei ole regulaarne (vahel tekitab see ebameeldivaid tundmusi südame piirkonnas). · Võib esineda pearingluse- ning minestusepisoode. Sageli kaasnevad hingeldus ning väsimustunne. Samas võib virvendusarütmia avalduda alles tüsistuste tekkimisel (nt. ajuinsuldi korral). Ravivõimalused · Vatsakeste töö normaliseerimiseks kasutatakse erinevaid ravimeid (verapamiil, propranolool, digoksiin) Siinusrütmi taastamiseks on nii tablettravi (amiodaron jt) kui kakardioversiooni (südame elektriline mõjustamine) võimalus.
muutumisel. Stressi võib nimetada ka üldiseks kohanemissündroomiks. See on eelkõige seotud sellega, kuidas me endale asju tõlgendame või endale seletame ning millise hinnangu anname olukorrale. Stress võib olla samal ajal nii kasulik kui ka kahjulik. Kasulik on stress juhul, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust ning stimuleerib tema tegevust. Kahjulik on stress siis, kui see on seotud piirangute, nõudmiste või sunniga, kuna see omakorda võib tekitada negatiivseid tundmusi ning tugevat närvipinget ning see kõik võib kahjustada inimese vaimset tervist. Kuna keegi pole meist stressi suhtes kaitstud, siis oleme me kõik stressi poolt mõjutatud. Stress võib seostuda inimese töö või töövälise eluga, seega tuleks stressi hoida sellisel tasemel, mida suudetakse taluda tervisehäireid tekitamata. Stressi tunnused on eelkõige närvilisus, pingestatus, kärsitus, depressioon, unehäired, söögiisu kadumine, agressiivsus, ülemäärane alkoholi tarbimine jms
Intelligentsus Intelligentsus on : -võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada -teiste hingeelu mõistmine -enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) igas olukorras toimetulev, hästi kohanev inimene Voolavaks intelligentsuseks loetakse võimet luua abstraktseid seoseid, lahendada uusi ülesandeid, leida mustreid ja teha järeldusi Selle mõiste alla kuuluvad näiteks enesekontroll,
Mis määrab inimese elukäigu- pärilikkus või keskkond? Inimelu on lühike: sellesse on põimitud väga palju erinevaid tundmusi ja situatsioone ning valu. Kõigi elusaatused on erinevad, nagu on erinevad ka inimesed. Aga mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus või keskkond? Siia ilma sündides on kõik inimesed nagu tühjad paberilehed, kui on olemas ilmsüüta ja patuta inimest, siis on selleks vastsündinud laps. Seda last hakkavad mõjutama vanemad, vanemate sõbrad, see koht kus ta elab jne. Laps kasvab ja aina areneb, osa temast on päritud tema vanematelt ja osa temast on tingitud keskkonnast.
ulatuslikul muutumisel. Stressi võib nimetada ka üldiseks kohanemissündroomiks. See on eelkõige seotud sellega, kuidas me endale asju tõlgendame või endale seletame ning millise hinnangu anname olukorrale. Stress võib olla samal ajal nii kasulik kui ka kahjulik. Kasulik on stress juhul, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust. Kahjulik on stress siis, kui see on seotud piirangute, nõudmiste või sunniga, kuna see omakorda võib tekitada negatiivseid tundmusi ning tugevat närvipinget ning see kõik võib kahjustada inimese vaimset tervist. Kuna keegi pole meist stressi suhtes kaitstud, siis oleme me kõik stressi poolt mõjutatud. Stress võib seostuda inimese töö või töövälise eluga, seega tuleks stressi hoida sellisel tasemel, mida suudetakse taluda tervisehäireid tekitamata. Stressi tunnused on eelkõige närvilisus, pingestatus, kärsitus, unehäired, söögiisu kadumine, agressiivsus jms. Stress võib olla kas ajutine või
Vaadates inimest ja teda tundma õppides. 7. Visanda puhas kõrge IQ-ga tüüp Puhas kõrge IQ-ga inimene on produktiivne, etteaimatava käitumisega, kriitiline, nõudlik, halva suhtlemis oskusega, ei oska teisi kuulate, kiiresti ärrituvad, tark. 8. Visanda puhas kõrge EQ-ga tüüp Puhas kõrge EQ-ga inimene on seltsiv, avatud, rõõmsameelne, ei kaldu äärmustesse, kaastundlik ja hoolitsev. 9. Mis on empaatia ja millele see tugineb? Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi ning see tugineb eneseteadvusele. 10. Kuidas empaatia avaldub? Võime samastuda teise inimese tunnete ja emotsioonidega. 11. Kuidas empaatia kujuneb ja millest see sõltub? Empaatia areneb vanusega ja määravaks saab empaatia kujunemisel keskkond, milles laps kasvab. 12. Kuidas tunded mõjutavad meid ja suhteid teistega? Tunded tekivad füüsilises kehas ja annavad sellest märku, mis toimub sinuga just nüüd ja praegu, selles hetkes
mõistetav? Ma usun, et sellele küsimusele ei saaks ma vastata jaatavalt. Kuna kui ma suudaks end inimesena piisavalt hästi väljendada, nii, et mu sõnum oleks üheselt mõistetav, ei tekiks mul ju selliseid asju nagu konfliktid, kuid paraku ei saa neid ka vältida, kui suhtlus tasand on nii madal, et sa ei suuda lihtsalt eirata või kõndida mööda sellisest asjast nagu ,,inimesed mõistavad mu sõnumit üheselt." Kas ma suudan teise inimese suhtes kogeda positiivseid tundmusi- soojust, hoolimist, meeldimist, huvi, austust? Mina enda kohta võin tõsiselt öelda, et JAH mina suudan teiste inimeste suhtes kogeda positiivseid tundmusi- soojust, hoolimist, meeldimist, huvi ja austust, võin ka seda ühe näite põhjal välja tuua. Nimelt, oli mul üks sõbranna kunagi, kes armastas väga lauatennist mängida, mulle esmapilgul see ei meeldinud, et ta sellega tegeleb, kuid mingi ajapärast ma sain aru, et see
Lüürika kõrval valmis sel perioodil ka ballaadikogu "Õnnevarjutus" Marie Under kasutas eesti ja baltisaksa rahvaluule ainestikku ning piiblilegende. "Lapsehukkaja", "Nahakaupleja", "Pontus", "Merilehmad", "Rändav järv", "Taevaminek" IV loominguperiood 1935-1980 "Mureliku suuga" (1942), "Sädemed tuhas" (1954), "Ääremaal" (1963) Raskemeelsed luuletused, keskendub oma elu sündmustele ja väljendab traagilisi tundmusi ja sündmusi. "Põgenik" LUULETUSTE ANALÜÜS "Maardurand" Luuletus pärineb I loominguperioodist, mil Under kirjutas hetkemeeleoludest ja tunnetest. Impressionistlik luuletus. Meeleolu on unistav. Kirjutab oma armastusest mere vastu. Kõnekujundid: Isikustamised "piinad kõik mu rinnast pudenevad nagu vöö" "süda vöötles sala end tundidele neile" Võrdlused "sääl, kus punab paas, kui palvetaja, hardalt põrmus maas" "piinad kõik mu rinnast pudenevad nagu öö" "Põgenik"
1)nimeta ja kirjelda tundmuste funktsioone, too näide kirjeldades situatsiooni. Tundmuste funktsioonid *Hindav funktsioon- väljenduvad hinnangutes( uhkus, pahameel, armastus) *Ajendav funktsioon- ajendavad inimest tegevusele või tegevustele *Tähelepanu suunamine- See, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlesi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. 2)nimeta kuidas avalduvad emotsioonid väliselt, kirjelda eraldi igat situatsiooni, mis selle esile kutsub Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt: *Südame- Veresoonkonna tegevus- punastamine, kahvatumine *Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad *Väljendusliigitused, miimika, kehahoiak jm. mitteverbaalne väljendus
põhjustamist, kindlaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte, eesotsas vaimulikke ja aadlikutega. Boccaccio pilkab väga avameelselt ja julmalt. Tehakse maha seda, kui ei julgeta avaldada oma arvamust ja kaitsta endast tunuvamalt nõrgemiad, kes vajaksid abi. Inimene ei tohiks olla meelekindluseta vaid suutma vastu võtta otsuseid. "Dekameronis" valitsev elukäsitlususes ülistakse nutikust, teravmeelseid ütlusi ja meelelisi naudinguid. Lood sisaldavad suuri hingelisi tundmusi, traagilist armastust, truudusetuid abikaasasid, silmakirjalikke vaimulikke. Boccaccio üritab suunata inimesi võtma elu nagu see on, mitte süübida pisiprobleemidesse vaid üritada nendest leida kergemat väljapääsu. Tuleks õppida nautima ka seda, mis võimalusi elu annab.
eluaastani. Vastupidiselt muutlikule intelligentsusele sõltub kristalliseerunud intelligentsus eelkõige just keskkonnast, st. haridusest ja kultuurilisest päritolust. Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus on mõiste, mis hõlmab: · võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada · empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), ( sotsiaalne kompetentsus) · enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel). Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Colemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui
"Tantsija" " Concorde'i väljak" "Absint" "End kuivatav naine" "Täht laval" Perest ja sõpradest portreed, Ajaloolised subjektid neisse kombineeris klassikat ja romantilist stiili. Baleriiniteema südamelähedane 1870ndal, kasutas modelli, kujutas siis baleriini proovis, lavale astumas, puhkamas, oma esinemist ootamas Rodin, tõepärased skulptuurid. Ta andis ebaharilikult edasi liikumist, tegi skulpuure nii, et oleks näha inimeste tundmusi, sisemisi mõtteid. "Mees murtud ninaga". Alguses tõrjuti see ära aga hiljem võeti vastu nime all "Roomlase portree" 1875 reisis Rodin Itaaliasse, kus Michelangelo tööd teda tugevalt mõjutasid. See reis inspireeris teda tegema skulptuuri "Pronksiaeg", see aga põhjustas skandaali, sest kriitikud ei suutnud uskuda et Rodin ei kasutanud selle realistliku skulptuuri tegemisel elus modelli. See vaidlus tõi talle aga rohkem tuntust kui tema kiitmine oleks toonud
Jumalat. Juba lennukiga lendamine oli piisav, et inimeste usku kõigutada, sest õhust raskemad masinad suutsid siiski lennata ning keegi ei näinud seal üleval Jumalat. Inimesed julgesid end vabamaks lasta ning nautida ka maiseid naudinguid, kuna nad ei pidanud enam kartma Jumala karistamist. Valitsevaks kunstistiiliks tol ajal sai eksperssionism, mis kujutas enamasti autori isiklikke, enamasti närvilisi tundmusi ja elamusi. Sellise kujutusviisiga said inimesed kindlasti samastuda, sest ka nemad märkasid ühiskonnas ärevust, nagu midagi hakkaks kohe juhtuma. Kuna ekspressionistide töödes oli selge sõnum, et tuleb vabaneda sotsiaalsetest piirangutest, siis õhutas see inimesi ka teatud määral protestima, kasvõi omaenda hinges. 1901. aasta oli oluline inimeste mõttemaailma muutja, sest sel aastal saatis Guglielmo Marconi raadiosignaali üle Atlandi ookeani
Seotud inimese empaatiavõimega. •Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada elusobjekte, tundlikkust ning huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu. EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Emotsionaalne intelligentsus/emotsionaalne andekus/tundetarkus/tundetaip/EI (inglise keeles EQ) hõlmab: • võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada • empaatiavõimet/teiste hingeelu mõistmist (sotsiaalne kompetentsus) • enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni • Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ (intelligentsuskvoot, termini võttis kasutusele William Stern). Emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub, kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida.
Boccaccio pilkab väga avameelselt ja julmalt. Tehakse maha seda, kui ei julgeta avaldada oma arvamust ja kaitsta endast tunduvamalt nõrgemaid, kes vajaksid abi. Inimene ei tohiks olla meelekindluseta vaid suutma vastu võtta otsuseid. ,,Dekameronis" valitsevas elukäsitluses ülistatakse nutikust, teravmeelseid ütlusi ja meelsaid naudinguid. Lood sisaldavad suuri hingelisi tundmusi, traagilist armastust, truudusetuid abikaasasid, silmakirjalikke vaimulikke. Boccaccio üritab suunata inimesi võtma elu nagu see on, mitte süübida pisiprobleemidesse vaid üritada nendest leida kergemat väljapääsu. Tuleks õppida nautima ka seda, mis võimalusi elu annab.
(ööpäevarütm). Suuraju koosneb kurrulistest poolkeradest. Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooni, koordinatsiooni, tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni eest Hallaine kesknrs materjal, mille moodustavad närvirakkude kehad aju koore peal Valgeaine kesknrs materjal, mis koosneb närvirakkude järketest aju sees Suuraju osad Otsmikusagar reguleerib kõne, mõtteid, tundmusi, mõjutab isiksust ja teadvust Oimusagar spetsialiseerunud helide identifitseerimisele ja tõlgendamisele, oluline roll mälu kujundamisel, otsib ja korrastab oimusagarasse kogunenud info. Kiirusagar töötleb organismist tulevaid puute-, soojus-, surve- ja valuärritustele. Kuklasagar võtab vastu ja töötleb nägemismeele abil kogutud infot. (vastused: 1. Seljaaju; 2. Piklikaju; 3. Ajusild; 4. Keskaju;(2-4. Ajutüvi) 5. Vaheaju; 6
........................................10 Kokkuvõte....................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus..................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: * võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada * empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) * enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) Emotsionaalse intelligentsuse mõiste on lähedane sotsiaalse intelligentsuse mõistele, mis võeti kasutusele juba 1920. aastatel. See tähendas efektiivsust teistega suhtlemisel
Kunstiteosed, mis on muutnud mu ellusuhtumist. Kunst on Maa ülim väärtus. Vähesed on võimelised looma nii salapärast ilu, mis just kui pikselöök tabab meid lagipähe, läbistab juuksekarvast varba otsani ning sealjuures pakub ka esteetilist naudingut. Inimkond jahib neid tundmusi, ta on alati otsinud tõde. Kunst pakubki tõde. Ta avab meie silmad, muudab maailmavaateid ja mina avastan iseennast ning maailma. Paulo Coelho kirjutab ,,Alkeemikus" Maailma Hingest. See on reaalsus, mida ei saa meeltega tajuda, ning ta sisaldab ka universumit. Kui loen fantastilisi, maagilisi teoseid, siis tunnetan, nagu avastaksin saladusi, mida isegi õpetlased ei ole suutnud lahendada. Nad avanevad minu ees kui raamatud. Kuigi oleme harjunud elama materiaalses ja seaduspärases
loodud just üksteisega pidevas ahelas olles. Nagu olekski üritatud luua täielikke vastandeid. Hoolimata totaalsest vastandlikkusest, tõmbuvad need kaks kohast, kus käsitletakse inimese olemust ja mõtteid, mitte nii väga nende maailmavaatlikke omadusi. Empirism pühendub oma olemuses inimese tunnetele ja emotsioonidele. Sellele, kuidas inimene mingis olukorras käitub ja mida sellest õpib. Kuidas salvestab ta mingid antud olukorrad oma olemusse ja hiljem kogutud kogemusi-tundmusi kasutab. Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust. Samas aga ei puuduta see suund ainult isiklikku kogemust millegi teada saamisel. Sageli me hoopis tugineme ühiskonnas kujunenud üldveendumusele. Empirism rõhutab, et just nimelt lõppkokkuvõttes pärinevad teadmised tegeliku maailma kohta kogemustest. Emperisimi levik sai alguse Inglismaa, jõudes aja möödudes ka materialismiks moondununa Prantsusmaale. Eelkäijaks nimetatakse tavaliselt esimesena Francis Bacon'i
Kui autojuht seisma jääb, et hääletaja maha panna, siis on hääletaja äkki kadunud! Mõni autojuht on uurinud, mis sellel aadressil, kuhu ta viirastusliku hääletaja maha pani, kunagi juhtunud on. Enamasti on selgunud, et sealsamas kohas juhtus kunagi kellegagi autoõnnetus... On olemas veel üks jubedam maanteekummituse juhtum. 1921. aastal sai Cornwallis surma mootorrattur. Aastaid hiljem on autojuhid samas kohas tundnud erinevaid ebameeldivaid tundmusi. Mõnedki autojuhid on jutustanud, kuidas nähtamatud tugevad käed haaravad nende autoroolist ja üritavad seda õnnetuse kohas kraavi juhtida. Laevakummitused Hollandi kaubalaev Libera Nos ilmub keset merd äkki täies purjes välja ning üllatuseks on kõik meeskonnaliikmed luukered! Pole just kõige toredam pilt, mida merel seilates näha tahaks! See laev peab igavesti merd sõitma ja hirmutab merelolijaid arvatavasti ka edaspidi.
Oma mõtete ja tunnete kirja panemine tundub alati olevat abiks, ent mul on raske mõista inimesi, kes kirjutavad mahukaid teoseid või loovad filme reaalselt eksisteerinud inimestes, rääkides nende tunnetest, mõtetest ja suhtumistest justkui tunneksid nad vahetult kellegi teise tundeid. Tihti tunnen, et omaendagi tunded ja mõtted ei suuda paberil "üles rivistuda" kujul, nagu nad minu sees eksisteerivad. Seepärast ei kujuta ma ette, et suudaksin kellegi teise tundmusi kirjeldada. Isegi väljamõeldud raamatutegelaste puhul on raske nende tunnetest kirjutada, kuigi ma mõistan, et oluline polegi nende puhul jõuda mingi absoluutse tõeni, vaid lihtsalt arendada oma mõtlemis- ning analüüsivõimet. Hiljuti vaatasin filmi, kus pärast valusat lahkuminekut kirjutas noor mees raamatu, mille peategelaseks oli tema endine naine, kelle silme läbi kogu sündmustiku kirjeldamine toimus.
harjunud. Neid peetakse valedeks ning imelikeks. ,,Eks ole selles midagi kurbkoomilist? Oleme lõpuks saavutanud selle, mida ammu igatsesime, ja ruttame sellest kohe lahti saama või vähemalt varjama." Kirjeldus esimese habemeajamise kohta, mis tegelikult on vaid esimene samm kogu elu kestval põgenemisteel, mis kunagi ei vii tagasi sinna, kuhu tahetakse jõuda. Omamoodi armastuse ja vihkamise suhe inimeses. Taolisi tundmusi leidub inimese elus veel mitmeid, näiteks kui midagi väga ihaldatakse ja see siis kätte saadakse, ei tundugi see enam nii ihaldusväärne kui alguses. Hakatakse soovima järgmist asja, mis samuti alguses tundub nii vajalik ja suurepärane latt aina tõuseb, kuid inimene ise jääb samale tasemele. Teos on psühholoogiline, paneb alateadlikult mõtlema eksistentsi ja elus tähtsaimate faktorite üle.
võimu ja tõe vahekord ei kajastu ainult inimestes ja meedias, vaid ka ilukirjanduses. näiteks M.Bulgakovi teoses "Meister ja Margarita" Jesua loos oli võim prokuraatori käes. kuigi ta teadis, mis on tõde, lähtus ta siiski oma ametist ja ühiskonna surves ning mõistis Jesua süüdi. Lord George Gordon "laps olla muretuna veel" Nii igav on mul nende seas, kes lipitsevad võimu pärast, ei sõbraks, vaenlaseks neid pea- nad mulle võõrad pidusäras. Too tagasi mu sõbrad truud, kel tundmusi ei muuda aeg,- siis ma ei vaja miskit muud, seltskonnast tühisest siis pean!
teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. 2. Loovus ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega- teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel. 3. Praktiline intelligentsus seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast. EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. 1. Emotsionaalselt intelligentne inimene saab kultuuri omandamisega palju paremini hakkama. 2. Kõrgelt haritud ja vaimselt intelligentsed inimesed võivad omada küll rohkelt teadmisi, kuid ei oska näiteks sotsialiseeruda. 3. Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga suurepäraselt suhelda. EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS KOOSNEB GOLEMANI JÄRGI 5-ST OSAST: o Eneseteadlikkus - oma tunnetest arusaamine ja nendel vahet tegemine.
Vassili lähtus abstraktseid teoseid luues nii intuitsioonidest ja loodusmuljest kui ka ratsionaalsest konstruktsioonist. Kandinsky oli 1912- 1921 Bauhausis professor. 1933. aastal läks ta Prantsusmaale. Loometee alguses lõi mees Vene motiividel romantilisi maali- ja puulõikesarju. Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on sümboolne tähendus. Näiteks must sümboliseerib surma, valge sündi ja loomist, punane mehisust ja võitu. Seepärast saavat inimese tundmusi kõige paremini väljendada punaste värvide ja joonte abil. Vassiljevits taotles muusikalise elamuse väljendust (toetus värvuste psühholoogilisele mõjule). Bauhausi ajal eelistas ta aga geomeetrilisi maalikujundeid. Näiteks ring tähendas kõiksuse sünteesi. Hilise loomingu abstraktseisse teostesse lülitas Vassili folkloorile vihjavaid elemente. Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky
maailmavalulik ja pessimistlik. Autorid: Charles Baudelaire. Impressionism see sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70ndatel. Kujutas kunstis hetkemeeleoludes tekkinud muljet, meeleoluvarjundit ja mõjutas selles suunas muusikat, kirjandust, lavakunsti. Ilukirjanduses avaldus 1880-1910. Saksa, Skandinaavia, Prantsuse kultuuri mõjupiirkonnas. Kirjanduses eelistati lühizanreid, iseloomulik oli värvi ja meeleolu küllus, armastuse ja looduse kujutamisel. Püüti tabada hetkemeeleolusid ja tundmusi. Stiil oli varjuni rohke ja meeleolukas, keelekasutus mänglev ja vaimukas. Autorid: Thomas Mann, Villem Ridala, Gustav Sutis, Tuglas, Tammsaare. Sümbolism 19. saj lõpul Prantsusmaal tekkinud. Sümbol on kujund, mille kaudu on võimalik täiuslike ideid tabada. See esindab teispoolsust ideaalset maailma. Sümbolism on emotsionaalne, vihjeline, mitmetähenduslik, sisaldab seletamatut, selles peitvat ideed pole võimalik ära seletada. Sümbolism peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema
energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel inimestel on tugev ja väljendusrikas miimika, teistel on see vaene ja väheütlev, ühtede inimeste tundmused avalduvad selgelt nende sõnades ja liigutustes, teistel mitte. ( Juhan Sõerd. 1992. ,,Psühholoogia kõigile") Temperamenditüübid on niisiis sangviinik, melanhoolik, koleerik ja flegmaatik, kuid nn
Üllatav lõpp, kus leiti tema luukere Esmeralda oma kõrvalt, näitab, kui palju pidi Quasimodo teda armastama, et ta enda elus enam mõtet ei näinud peale Esmeralda surma. Üks koht, mis mul raamatus ihukarvad püsti ajas, nii et ma lihtsalt pidin selle koha endale üles kirjutama, oli Claude Frollo kohta öeldud iseloomustus: ,,Ta nägi, et maailmas on veel midagi muud peale Sorbonne'i teooriate ja Homerose värsside, et inimene vajab ka tundmusi, et elu ilma õrnuseta ja armastuseta on ainult elutu, krigisev ja kriiskav masinavärk." Oleksin tahtnud heameelest karjuda, et keegi on sellest aru saanud ja ütleb seda ka teistele. Lihtne, ent oluline tõde. Vaadates end ümbritsevas tänapäevases ühiskonnas ringi, näen sageli, et inimesed tormavad nagu oravad ratta peal ning paistavad unustavat, missugune elu tegelikult olla võiks. Ainus, millest mõeldakse, on töö, rahaprobleemid ning kõik muserdav. Milleks, tahaksin ma küsida
intelligentset ettevõttet ning mis on teadmusmajanduse kolm põhirinnet. 21. Sajandi ettevõtluse köidavad ühtseks tervikuks kolme tüüpi intelligentsuse määrad: ratsionaalne intelligentsus, IQ ; emotsionaalne intelligentsus, EQ ning vaimne ehk sünaptiline intelligentsus, SQ ehk ettevõtte kui ühtse terviku võimet lahenduslikult mõtelda, arutleda, analüüsida ja loogiliselt järeldada ; võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada ja võimet ületada raskusi, tulla toime keerukate ülesannetega ja saavutada püstitatud eesmärke. Need kolm põhikoefitsenti tagavad Edvinssoni järgi teadmusliku ettevõtte loovuse, mida tänapäeva turumajandus väärtustab. Teadmusmajanduse struktuuri jagab autor kolme astmesse. Teadus kui eesrinne teadmusmajanduses. Läbi teaduse sünnivad uued ideed ja lahendused. Haridussüsteem kui põhirinne teadmusmajanduses, teadmiste õpetamise,
- Virgumisele viib 8-osaline tee 8 osa - õige vaade mõistetakse nelja õilsat tõde - õige kavatsus himudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted - õige jutt tuleb hoiduda valest, kuulujuttudest ja lobisemisest - õige tegu tuleb vältida tapmist, valetamist, ebaseaduslikku suguühet - õige eluviis tuleb vältida elusolendite kahjustamist ja vere valamist - õige püüdlus tuleb vältida kahjulikke mõtteid ja tundmusi, heade esilekutsumine gaotama ei pea jumala abi vajalikuks. Nirvaanasse saab jõuda alles pärast surma. Nirvaanasse jõudmise tõenäosus oli suurem munkadel. Karma sansaararararararararararar arar ara ra ra ra r ar a r ar a ra ra r ar a ra r ar ar ar ra ra ra ra rar ar a ra rar ar ar ar ar ar ar ar ra a r ra r r ar a a a a a r r rr r r a a a a aa a a a aa a a a a aa a a a a a a a a a a aa a a a a a a
konstruktsioonist. Kandinsky oli 1912-1921 Bauhausis professor. 1933. aastal läks ta Prantsumaale. Loometee alguses lõi mees Vene motiividel romantilisi maali- ja puulõikesarju, milles ühendas taimpressionistliku tehnika säravate küllastunud värvidega Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on sümboolne tähendus. Näiteks must sümboliseerib surme, valge sündi ja loomist, punane mehisust ja võitu. Seepärast saavat inimese tundmusi kõige paremini väljendada punaste värvide ja joonte abil. Vassiljevits taotles muusikalise elamuse väljendust (toetus värvuste psühholoogilisele mõjule). Bauhausi ajal eelistas ta aga geomeetrilisi maalikujundeid. Näiteks ring tähendas kõiksuse sünteesi. Hilise loomingu abstraktseisse teostesse lülitas Vassili folkloorile vihjavaid elemente. Vassili Vassiljevits Kandinsky suri 13. detsemberil 1944. aastal. Esimesena astus nn
pärast helistas talle ta hea sõber Roald, kes oli piltlikult õeldes suremas. Mihkel, jättes joomise sinnapaika läks koheselt tema poole ning viis talle mõned tabletid, mis pidid kohutavast pohmellist üle aitama. Samal hetkel andis Roald vande, et ei joo enam kunagi tilkagi alkoholi. Sellele järgnes pidu Kojamehe juures, kus sai ikkagi mitu päeva korralikult joodud ja mille tagajärjel ka Mihkel Raud tundis end nagu ta hakkaks surema. Ta hakkas nägema hallutsinatsioone ja tundma tundmusi ,mis tegelikult ei eksisteerinud. Ta põdes kohutavat pohmelli mille tagajärjel käis ta ka oma tuttavaid tüütamas. Ta ajas nii segast juttu, et ise ka aru ei saanud millest ta rääkis. Lõpuks koju tagasi jõudes viskas ta voodisse pikali ja tundis kuidas olematud sipelgad üle tema keha siblisid ja siblisid ning ta mõtles omi mõtteid, mis käisid ühest äärmusest teise...
· Mandelkeha kahjustusega naispatsient: vaimsed võimed normis, võimeline õppima ja uusi oskusi ning fakte meelde jätma; hea joonistaja; silmatorkavalt sõbralik; ei suuda ära tunda hirmu näoväljendust ega ise seda väljendada; sõnaliselt oskab kirjeldada Kumb nägu on kurvem, kumb rõõmsam? Emotsioonide kujutamine sõnades · Negatiivsed ja positiivsed emotsioonid on omavahel nõrgalt korreleeritud · Teades, milliseid negatiivseid tundmusi on inimene üle elanud, ei saa selle põhjal öelda midagi kindlat tema positiivsete tundmuste rohkuse või tugevuse kohta · Paljudes keeltes lahkneb emotsioone kirjeldav sõnavara selgelt positiivseks ja negatiivseks · Kuigi positiivsetele emotsioonidele osutavaid sõnu on keeles vähem ja need on oma sisult ühetaolisemad, on nende kasutamissagedus keeles oluliselt suurem kui negatiivsetel sõnadel
Maailmal pole vaja teada, et kaks olevust teineteist armastavad. Abielu institutsioonis tuuakse häbitult ühiskonna ette nähtavale see, mis peaks olema varjatud, kaitstud kõrvaliste pilkude eest." - Nikolai Berdjajev Käesolevas essees käsitlen teemat legaalne ja illegaalne armastus ning abiellumine. Kas argisus hävitab armastuse või mitte? Armastus on suur kiindumus, inimese üllaim tundmus. Sõprusest ja lugupidamisest erineb ta laadi ja tugevuse poolest. Armastust nagu teisigi tundmusi ei saa tahtlikult esile kutsuda ega summutada. Armastus ergutab tegutsema armastatu heaks. Abielu on mehe ja naise perekondlik liit ning kooselu. Mõiste legaalne tähendus on seaduslik, seaduspärane, ametlikult tunnustatud või lubatud. Illegaalsus on aga tegevuse omadus, mis seisneb selles, et ta on seadustega või muude normatiivaktidega keelatud. Väitel "Armastus on alati illegaalne" on oma tõetera sees, ehkki mina sellega ei nõustu.
"................................................... 9 Kuidas endas emotsionaalset intelligentsust arendada?.......................................................9 2 Sissejuhatus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: * võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada * empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) * enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) Emotsionaalse intelligentsuse mõiste on lähedane sotsiaalse intelligentsuse mõistele, mis võeti kasutusele juba 1920. aastatel. See tähendas efektiivsust teistega suhtlemisel ning selle läbi oma eesmärkide saavutamist
Nutmine Kadrioru Saksa Gümnaasium Reelika Mets 10 a 2009 Nutt on emotsioon, mis väljendab tavaliselt ebameeldivaid tundmusi, nagu viha, kurbus, hirm. Kuid nutt võib esineda ka positiivse tundmuse korral, nagu rõõm. Nutu kehalised ilmingud on seotud peamiselt: · rindkere lihaste tegevusega, mille tulemusena surutakse õhku kopsudest välja. Õhu liikumisel läbi häälepaelte ja resonantsruumide tekib nutule eriomane heli. · näolihaste tegevusega · pisaravoolusega Üldiselt ollakse arvanusel, et nutmine on inimspetsiifiline nähtus. Kuid on
Loomade sigimiskäitumine Loomade käitumise vastu on loodusteadlased huvi tundnud juba üsna ammu. Aastasadade vältel realiseerus see huvi peamiselt erinevate loomade mitmekesiste käitumisavalduste kirjeldamises. Loomade käitumise seletamisel ja põhjendamisel lähtusid varased looduseuurijad tihti loomade käitumise sarnasusest inimese enda käitumisele, mistõttu loomadele omistati, sageli põhjendamatult, samu tundmusi ja käitumismotiive kui on omased inimestele. Vaatamata kogu näilisele lihtsusele on paari heitmine üheaegselt väga keerukas nähtus kui ka olulisim tegur, mis kindlustab liigi säilimise. See nõuab samast liigist partnereid, kus mõlemad peavad olema viljakad ja üheaegselt valmis kopuleeruma. Nende tingimuste täitmiseks leidub kõigil liikidel mitmesuguseid tõhusaid vahendeid, et erinevast soost isendeid paarimise ajaks kokku viia
tükist, oli veelgi suurem mõju. Need hetked panevad ümber hindama väärtusi. Selgemalt eristama head ja halba, õiget ja väära. Näiteks kui Ekke oli poemüüja Peipsi ääres, siis ta nägi, kui loomalikult ja mõtlematult võivad inimesed käituda. Temasse suhtuti lugupidamatult ja tagatipuks hävitati ta vara. Aga Ekke ei heitunud, ta sai kogemuse võrra rikkamaks ja pilt maailmast muutus jällegi selgemaks. Teisel korral kui Ekke pidi tundma allaandmist puudutas see tundmusi. Ekkel olid tekkinud sügavamad tunded lapineiu vastu, kuid samas ta teadis väga hästi, et ta poleks talle vääriline mees ning teda ennast ootab tema südamedaam ja seda juba ta põlises kodukohas. Otsus jätta neiu oli raske, kuid südames ta teadis, et see oli õige tegu. Ta kasvas taaskord ning õppis olema ausam ning puhtam hinges, see tähendab, ta ei kasutanud neiut ära, kui oli võimalus. Ta tegi seda, mis oleks väärikas tegu
Kuidas hinnata härra Goriot isaarmastust? Armastus kaasinimeste vastu võib olla mitmesugune: sugulase, sõbra või kallima armastamine. Kallimad tulevad ja lähevad, kõik sõbradki ei käi tervet eluteed inimese kõrval, ent sugulastevaheline armastus, kui see kord olemas on, jääb. Isaarmastus tütarde vastu võib olla üks ennastsalgavamaid tundmusi. Kas selline piiritlematu, ennastsalgav isaarmastus on hea lastele? Teoses jääb nuudlikaupmees Goriot peale oma armastatud naise surma üksi tütarde eest hoolt kandma. Jäädes üksi leinama kohustusega lapsi kasvatada, suunas Goriot alateadlikult kogu selle armastuse helluse, millega ta oma naist kohtles, oma tütardele, leides sellest lohutust ja uue põhjuse elamiseks. Ta töötas vaid selleks, et endale tegevust anda ja et oma tütardele kuldne tulevik tagada
primaarsed kvaliteedid ei ole ette kujutatavad ilma sekundaarsete kvaliteetideta. Näiteks pole võimalik ettekujutada tasapinda ilma värvuseta, suhkrutükikest ilma kuju ja maitseta samamoodi ei ole võimalik ette kujutada ideed ,,liikumine" kujutamata seda kiire või aeglase, sirgjoonelise või kõverana. See tähendab, et mingi konkreetse omadusega liikumist. Ükskõik mida me ka endale ette ei kujutaks, peab sel olema kindel värv, kuju, suurus, mis tekitavad vaatlejas ideid ja tundmusi ning ta näeb objekti vastavalt sellele, kuidas see tema meeltes avaldub. Seega Berkeley jaoks on ideed kõige aluseks. Asjad ei ole midagi muud kui ideede kogum. Kui me võtame näiteks objekti, mida me nimetame õunaks, siis see pole muud, kui meelte tulemusel saadud ideede kogum, mis on talletanud meile tahke ja punase objektina millel on hapukas magus maitse. Berkeley materialismi-kriitika peamiseks relvaks on empiristlik kriteerium mõtteka
noore neiu suhtes, kelle majanduslik seis pole nii hea, kui eliitklassil olla võiks. Austeni mõte ,,Inimesed, kes iial oma arvamust ei muuda, kannavad erilist vastutust. Nad peavad alati kohe õige otsuse langetama," on nii filosoofiline kui ka eluline. Kirjanik väidab, et kui inimene tahab olla enesekindel ning järjepidev, ei tohi ta kunagi enda otsustega ega arvamustega eksida. Kuid tekib küsimus, kas sellist inimest on olemas, kellel ei teki mitte kunagi eelarvamust ega läbimõtlemata tundmusi mõne teise isiku osas? Olen arvamusel, et sellist inimest ei ole meie maailma loodud. Inimaju ei taluks seda, kui esimesel kohtumisel teataks uuest tutvusest kõiki fakte ning küsimusi, mis arvamust kujundavad. Me elaksime veel suuremas infotulvas ning saaksime veelgi vähem keskenduda tõelistele iseloomuväärtustele. Samuti on autor enda teosega näidanud, et ka kõige kindlama arvamusega inimene (siinkohal
Herman Hesse ,,Stepihunt" C. G. Jungi seisukohad: · Inimesele meeldib uskuda, nagu oleks ta oma hinge peremees. Senikaua kui ta ei suuda valitseda oma meeleolu ja emotsioone ega olla teadlik musttuhandest salajasest kanalist, mille kaudu alateadlikud tegurid mõjutavad tema otsuseid ja tegusid, ei ole ta kndlasti enda peremees. · On kurb tõde, et inimese tegelik elu koosneb halastamatutest vastanditest - päevast ja ööst, sünnist ja surmast, õnnest ja viletsusest, heast ja kurjast. Me pole sugugi kindlad, et üks teisest võitu saab, et hea võidab kurja ja rõõm on suurem kui valu. · Igale ühiskonnale on omane arhetüüpne idee paradiisist või kuldajastust, mida usutakse olevat kunagi eksisteerinud ja tulevikus uuesti saabuvat. · Tõekspidamiste säilitamise hinnaks on tänapäeva inimese puudulik sisekaemu. Hoolimata mõistuspärasusest ...
ratsionaalsest konstruktsioonist. Kandinsky oli 1912-1921 Bauhausis professor. 1933. aastal läks ta Prantsumaale. Loometee alguses lõi mees Vene motiividel romantilisi maali- ja puulõikesarju, milles ühendas taimpressionistliku tehnika säravate küllastunud värvidega Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on sümboolne tähendus. Näiteks must sümboliseerib surme, valge sündi ja loomist, punane mehisust ja võitu. Seepärast saavat inimese tundmusi kõige paremini väljendada punaste värvide ja joonte abil. Vassiljevits taotles muusikalise elamuse väljendust (toetus värvuste psühholoogilisele mõjule). Bauhausi ajal eelistas ta aga geomeetrilisi maalikujundeid. Näiteks ring tähendas kõiksuse sünteesi. Hilise loomingu abstraktseisse teostesse lülitas Vassili folkloorile vihjavaid elemente. Vassili Vassiljevits Kandinsky suri 13. detsemberil 1944. aastal LOOMING Esimesena astus nn
annaabi.ee 
