4. Jaapan soovis üle võtta Saksamaa koloniaalvaldusi Aasias 5. Inglismaa tahtis tõusta maailmavõimuks 7. Rahvusvahelised kriisid Euroopas 20. sajandi algul Kriisid näitasid seda, kui lihtne on maailma sõja lävele viia Ülemvõimule pretendeeris Serbia agressiivne poliitika. Sajandi alguses toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, kuningas koos perekonnaga mõrvati ja asendati venemeelse valitsejaga. Nüüdseks tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid A-U plaanid. 1908 liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsegoviina (tema kontrolli all juba 1878. aastast saadik) - teravnesid suhted Serbia ja Venemaaga - A-U poolel sekkus Saksamaa - Saksamaa sekkumine sundis Vene-Jaapani sõjast ning 1905.a
Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 3 1.1 Kolooniaimpeeriumite teke Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. Nii näiteks elas 1909. aastal Inglismaal 45 miljonit inimest, tema kolooniates aga üle 7 korra rohkem: 349 miljonit inimest. Paraku hakkasid vabad, koloniaalvallutusteks sobivad maad 20. sajandi alguseks otsa saama. See teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvitatud Saksamaa, kes noore suurriigina oli maailma jagamisele hiljaks jäänud ning oli seetõttu pidanud rahulduma tagasihoidlikuma saagiga.
mahasurutud ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. Koloniaalimpeeriumide teke. Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. Nii näiteks elas 1909. aastal Inglismaal 45 miljonit inimest, tema kolooniates aga üle 7 korra rohkem: 349 miljonit inimest. Paraku hakkasid vabad, koloniaalvallutusteks sobivad maad 20. sajandi alguseks otsa saama. See teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvitatud Saksamaa, kes noore suurriigina oli maailma jagamisele hiljaks jäänud ning oli seetõttu pidanud rahulduma tagasihoidlikuma saagiga
ainuvõimalikuna Kuigi ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste enesemääramisõigus, ei tahtnud ükski riik oma territooriumi lahkulöömisest kuulda, v.a. Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905 Poliitline rahvuslus tekkis Lääne-Euroopas; tekkimist ja kujundamist mõjutas Prantsuse revolutsioon (19. saj lõpp); kõik inimesed peaksid saama võimaluse juhtida oma riiki o eestlastel tekkis 20. saj alguses Kultuuriline rahvuslus oma keel; tekkis Ida- ja Kesk-Euroopas Kujunesid koloniaalimpeeriumid, koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid aga otsa saama 20. saj alguseks -> vastuolud suurriikide vahel suurenesid, tehti katseid valdused ümber jaotada, eriti huvitatud oli SM Lävepaku teooria väiksemad rahvad ning kultuuris polnud vähesuse tõttu suuremate kultuurrahvaste tasemele jõudma
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt
,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes
„Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime võimaldab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut
Kõik kommentaarid