Haistmismeele abil saab hinnata peale toidu ja joogi kvaliteedi ka sissehingatava õhu kvaliteeti. Lõhnadel spetsiaalseid nimetusi pole. Eristatakse 6 lõhnaklassi : lillelõhnad, eeterlikud lõhnad, muskuslõhnad, kamprilaadsed lõhnad, roisulõhnalised lõhnad, teravad lõhnad. Kompimine Võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, materjali jne. Kõige rohkem puuteretseptoreid on sõrmeotstes, keeles ja huultes. Et aisting tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega. Tundlikkuse alumine absoluutne lävi on ärrituse minimaalne toimiv tugevus. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi on ärrituse maksimaalne intensiivsus, mida suudame taluda. Eristuslävi on kõige väiksem erinevus kahe ärritaja vahel, mida suudame eristada. Aistingutel eristatakse nelja põhidimensiooni: 1) intensiivsusdimensioon, 2) kvaliteedidimensioon, 3) ajadimensioon, 4) ruumidimensioon . Adaptatsioon, st ärritajaga kohanemine.
Näevad must-valge filmi või fotona. Füsioloogiliselt tähendab värvipimedus seda, et kolvikesed ei toimi. Daltonism on puna-roheline värvipimedus. Nimetus avastaja inglise loodusteadlase John Daltoni järgi. Inimene ei suuda eristada punast ja rohelist värvi, näivad ühtviisi hallikatena. Ka daltonismi puhul on häiritud kolvikeste töö. Värvipimedust uuritakse testide abil. Kui on häiritud kepikeste töö, siis nõrgeneb kohanemine pimedusega tekib kanapimedus. Inimene näeb hämaras ja pimedas äärmiselt halvasti. Värvuste nägemine on ohutuse tagamiseks väga oluline lenduritel, autojuhtidel ja vedurijuhtidel. 2. Kuulmine Kuulmine võimaldab eristada helilaineid (nende sageduse ja amplituudi alusel), kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv. Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna saabunud helilained kuulmekäiku.
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb :
keel. 2. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi . Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: 1)retseptoritest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; 2)närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; 3)vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3. Aistingute põhidimensioonid Intensiivsus Et aisting üldse tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega. Ärrituse minimaalselt toimivat tugevust nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Ärrituse maksimaalset intensiivsust, mille korral tekib veel samalaadne aisting nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve kõrgus ja tundlikkus on pöördvõrdelises seoses: mida madalam lävi seda kõrgem tundlikkus. Kahe samalaadse ärritaja vahelist väikseimat erinevust, mida inimene märkab nimetatakse eristusläveks.
TAJU JA AISTINGUD TAJU Taju on tunnetusprotsess Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult Töötleb meelte kaudu saadud infot Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk Taju peamised omadused Püsivus - inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta
KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT
HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE
suurenedes suureneb ka teine. Neg korrelatsioon pöördvõrdeline, ühe vähenedes suureneb teine. 11. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. 12. Närvisüsteemi väikseim osa on närvirakk ehk neuron mis tekitavad ja juhivad närviimpulsse. 13. Ärritustele vastatakse tingimatute refleksidega (kaasasündinud) ja tingitud refleksidega. 14. Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini: ärrituse ehk stiimuli tekitatud närviimpulsi võtavad vastu retseptorid ning impulss kandub mööda tundenärvikiude edasi kesknärvisüsteemini, kust reaktsioon liigub mööda motoorseid närvikiude teostuselundini. 15. Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on erutus ja pidurdus. 16. Inimesed ei mäleta imikuiga, sest: - puduuvad seosed närvirakkude vahel - puudub seostatud kõne - puudub mina-tunne 17. Poiste ja tüdrukute käitumise erinevused tulenevad peamiselt kasvatusest,
kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l. - absol alumine lävi on see min ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting või vastupidi?) Ülemine a.l. - (absoluutne ülemine lävi on see, mille puhul me veel tunnetame, ,.sd,.,s?) Eristuslävi - min mõõdetud erinevus 2 ärritaja vahel, mida aistingutes on ka võimalik eristada Sensibilisatsioon see kõikumine, mis on (et vahel tulletad paremini vahepeal halvemini?) Weber'i-Fechner'i seadus psühhofüüsika põhiseadus, mille järgi mida kõrgem on
4. Hea jätk – kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. 4. Selgita mõisted: Lähedus - ühtse tervikuna tajutakse üksteisel lähemal olevaid objekte Suletus - tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri Hea jätk - kui joone kõverus teatud punktis ei muutu, siis tajutakse kujutist ühtse tervikuna ( kaitsekuju, värv) 5. Leia ja selgita mõisted. A) Valivus e. selektiivsus - Objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pööramine ka rohkem tähelepanu. B) Püsivus e. konstantsus (vormitaju). - Inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. C) Taju kestvus e järeltoime - Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib mõnda aega veel sensoorses mälus.
süsteemises ja need põhjustavad AISTINGUID. AISTING on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aistingul kui KOGNITIIVSEL PROTSESSIL on sageli ka emotsionaalne värving, mis vahendab esemete ja ärritajate võimet pakkuda mõnutunnet, ebameeldivust, õdusust, rahustavust, ärritavust jne. Aistingud saavad alguse mingi mõjuri mõjumisest meeleorganile. Kui stiimulobjektist lähtuv ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis on tegemist KONTAKTSE MEELEGA. Kui ärritust põhjustav mõjur on eemal, on tegemist DISTANTSE MEELEGA. Vastavalt sellele, kus asuvad retseptorid ja kuidas nad on suunatud, eristatakse eksterotseptiivseid aistinguid(ärritajad tulevad välikeskkonast ja/või asuvad retseptorid keha pinnal), interotseptiivseid aistinguid(retseptorid siseelundites) ja propriotseptiivseid aistinguid(retseptorid lihastes ja kõõlustes).
Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne Informatsioonitöötlus taju-, tähelepanu- , kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste vahendusel. TEEMA 3 Evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitlus Ärritatavus reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja tähendusest. Tähenduse määrab suhe organismi vajadusega. Ntx taksis (fototaksise puhul liigub organism või selle osa valguse suunas - positiivne taksis või sellest eemale negatiivne taksis. Difuusne närvisüsteem koosneb üksikutest närvirakkudest Ganglioosne närvisüsteem eraldub närvirakkude juhtivkeskus Sensoorne staadium omane selgrootutele. Eristavad esemete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui terviku adumise võime
Sensoorne süsteem Motoorne süsteem Võtab infot (ärritusi) välismaailmast Viib kesknärvisüsteemi või organismi sisekeskkonnast ja viib läbitöötatud vastused, käsud info kesknärvisüsteemini. teostuselunditeni MINGI ÄRRITAJA retseptorid sensoorne erutus ehk impulss kandub mööda ahverentseid e. süsteem tundenärvikiude KNS motoorne läbitöötatud vastus ehk reaktsioon liigub mööda süsteem eferentseid ehk motoorseid närvikiude TEOSTUSELUNDKOND Reaktsioon ehk vastus ärritusele antakse: · tingimatute ehk kaasasündinud refleksidena info liigub ainult seljaaju
4) Kordamine peab olema võimalik 5) Standardiseeritud võimaldama kasutamist erinevates kultuurides. AISTINGU MÕISTE JA LIIGID Aisting on välis-või sisekeskkonna üksikute nähtuse või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingud tulevad meile: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompamine, temperatuur. Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi - minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi - maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi - minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Aistingute alumised läved nägemine (küünal pimedas 48 km kaugusel) kuulmine (tilga vee kukkumine vaikuses 6 m kaugusel) maitse (lusikatäis suhkrut 4,5 l veele) haistmine (imevähe parfüümi 3-toalises korteris) taktiilne (mahe tuuleõhk 1 cm kaugusel) Aistingutega seotud nähtused
otsivad endale lahendust ja on määratud nn naudinguprintsiibist. MINA e EGO kujutab isiksuse organiseeritud alget, seda, mis on vahelüliks välismaailma ja 'tema' vahel. Mina ja tema vahel on barjäär. Tervel inimesel kulub vähe vaimujõudu et barjääri püsivana (vastandlike soovide võitlust kontrolli all) ja tasakaalus hoida. Funktsiooniks on psüühika kaitse väliskeskkonna ohtude eest ja kohanemine praktilise elu probleemidega. 'mina' otsustab, mil määral rahuldada 'tema', s.o meie instinktiivsed soovid. ÜLEMINA e SUPEREGO esindab isiksuses moraali, sotsiaalseid norme, mis omandatakse kasvatuse ja õppimise käigus. Kaks aspekti: *südametunnistus *ideaalne mina, mis annab moraalse käitumise etalonid, sel ajal kui südametunnistus otsustab ja karistab ideaalse mina antud reeglite rikkumise eest. Instinkt ehk tung on stiimul, msi tuleneb organistmist endast
2) erutuste edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3) närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimisel. Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närvi protsessiks on erutus ja pidurdus. Närvikeskkonna muutus ärritus e stiimulit vahendavad signaalis kutsuvad selleks kohandunud rakkudes e retseptorites esile seisundimuutuse, mis omakorda käivitab närviimpulsid. Retseptorid on spetsialiseerunud kindaliigiliste ärrituste vastuvõtjateks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhte pidi selja ja peaajusse. Seal neid töödeldakse. Ning saadetakse vastuimpulss. NS peamiseks funktsiooniks on välisärrituste ja organismi vastureaktsioonide integreerimine. NSi struktuurseks osaks on närvirakk e neuron. Inimesel u 10 triljonit närvirakku. Närviraku peamised ehituslikud osad: rakukeha, dendriidid ja aksonid.
enesehinnangud testi materjaliks olevatesse stiimulitesse (3) küsimustik – tuginevad enesekohastele ette antud väidetele või küsimustele vastamisele; vastused subjektiivsed ja oodatakse vastajate ausust Modelleerimine – ei uuri objekti otseselt, vaid loob selle mudeli, mille käitumist uuritakse Vestlusmeetod: 1) kasutatakse ühe kindla subjekti uurimisel 2) eesmärgiks isiku parem kohanemine, ravimine, aitamine, kohanemis raskustest ülesaamine ja nendega hakkamasaamine Tulemuste usaldusväärsus (olulisus) on kõige olulisem uurimusandmete osa 1.4 Psühholoogia harud Teoreetilisema suunitlusega harud (moodustab baasi kogu psühholoogiale ja on sine qua non mis tahes spetsialistile, kes tahab ennast pidada professionaalselt kõrgel tasemel pädevaks)
Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru maitset. Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Maitse võib hoiatada ohu eest. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu. Puutetundlikkus sõltub nahas olevate retseptorite hulgast. See on suurim sõrmeotstes, keeles ja huultes. Aistingutel on neli põhidimensiooni. Intensiivsus - aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi. Kvaliteet -- igal aistinguliigil on oma kvaliteedid, mida saab võrrelda. Aeg - aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Ruum - teatud aistingud võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine, kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi
Piia Maria Nahkur Isikutaju Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. 1.1 TAJU PEAMISED OMADUSED ... on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. · Püsivus e konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. · Valivus e selektiivsus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või
(lahustuvad süljes) piirkondades Retseptorite tüüp: maitsmismeele tunderakud Kompimis- e. Puudutused Nahk, liigesed, Otsmiku- ja kiirusagar puuteaisting Retseptorite tüüp: puute-, lihased temperatuuri-, mehhanoretseptorid. 21) Aistingu alumine-, ülemine- ja eristuslävi * Alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks. Näiteks on kuulmise alumine absoluutne lävi 16 Hz (me ei kuule helilaineid, mille võnkesagedus on alla selle. * Ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab. * Eristuslävi ühe ja sama ärritaja kõige väiksem erinevus, mida inimene tajub. 22) Mis põhjustab daltonismi, mis kanapimedust Daltonism puna-roheline värvipimedus. Ei suudeta eristada punast ja rohelist, need tunduvad hallidena
Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92- 93). Weberi seadus Inimese meeled (nägemine) tajuvad suhtelisi, mitte absoluutseid suuruseid. Avastas minimaalse vajaliku juurdekasvu, mis on vajalik, et märgata kahe suuruse erinevust (0,03). Mida suurem on algusärritaja, seda suurem peab olema talle lisatav ärrituse määr, et erinevust suudetaks märgata. Eristuslävi- minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Erutusläve kõrgendamise teelmuudetakse mitteaktuaalsed impulsid alalävisteks ning kaitstakse sel moel organismi tarbetute reaktsioonide ja asjatu kurnamise eest ning välditakse liigset infomüra. Fechneri seadus ehk üldine psühhofüüsika seadus üritab leida korrapära, kuidas füüsilised suurused on kujutatud psüühilistes seisundites (nt kui tugevat tajumuljet tekitab valgust kiirgav keha?)
Psüühilised protsessid · Aisting Taju Kindel järjekord ! Mälu- kujutus-fantaasia-mõtlemine Psüühilised seisundid · Tundmused · Emotsioonid (õnnelikkus,üllatus,kurbus,hirm,viha,vastikus) Psüühilised omadused · Temperament (kaasasündinud) · Iseloom (elu ajal omandatud Aisting · Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelunditele. · Aisting on vahetu ( siin ja praegu toimuv protsess) · AISTINGUTE LIIGID : Nägemisaisting Kuulamisaisting Haistmisaisting Maitsmisaisting Kompimisaisting · AISTINGUTE OMADUSED : Adaptatsioon- ärritajaga kohanemine Kompensatsioon- ühe aistingu liigi korvamine või asendamine teisega
olla ka organismi sisekeskkonnast ( valu põhjustav ärritus, asendimuutusega seotud ärritus) Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas . Aistingut on võimalik määrata minimaalse mõjumääraga(lävega) niiöelda Vaevumärgatav aisting ekh siis teisisõnu tundlikuse alumiseks absoluutseks läveks. Ning tundlikuse ülemiseks absoluutseks läveks nimetatakse ärritaja maksimaalset mõjumäära mis niiöelda tekitab adekvaatse aistingu. Absoluutse tundlikkuse ja läve kõrgus on pöördsuhtes- mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikus ja vastupidi. Evulutsiooniliselt on aisting tekkinud ärritatavusest ning on arenenud koos närvisüsteemi kujunemisega. Mõistagi sõltub emotsionaalne ärritus ka -ärritajate tähendusest ja inimese üldseisundist. Aisting on ajaline protsess. Ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine,
Millised on peamised (funktsionaalsed) erinevused ja mida see ütleb nende loomade infotöötlusprotsesside kohta? Kas nende piltide põhjal saab väita, et 'loom on loll'? Tunnetusprotsessid I Aisting Taju Tähelepanu Tunnetusprotsessid e. kognitiivsed protsessid: psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Aisting: annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib ärritaja otsesel mõjul meeleelundile. Jaotatud meelte järgi nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaistinguks. Aisting tekib analüsaatori vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis võtab väliskeskkonnast (aga ka organismist) vastu ärritusi ning milles toimub nende ärrituste analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb retseptoritest e. tundenärvilõpmetest, mis võtavad vastu ärritusi ja muundavad selle närviimpulsiks; närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse
juhatajaks. Füsioloogilised uurimused. (19.sajand) Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundmaõppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Johannes Müller (19. saj.): kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz (19.saj) närviprotsesside kiiruse mõõtmine. Frenoloogia (19.saj) (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i (19.saj) püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt
Psühoololoogia uurimismeetodid Kirjeldavad, korrelatiivsed ja eksperiment + ja korrelatsiooni määramine Mida kõrgem on bensiini hind, seda vähem seda ostetakse Millest koosneb närvisüsteem Pea- ja seljaajust Närvivüsteemi väikseim osake Neuron Missuguste refleksidega vastatakse ärritusele Tingimatute ja tingitud refleksidega Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini Ärritaja e stiimul > retseptorid > närvikiud > kesknärvisüsteem(pea- ja seljaaju) > närvikiud > teostuselund Psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevad kaks närviprotsessi Erutus ja pidurdus protsess Miks ei mäleta imikuiga Puuduvad seosed närvirakkude vahel, puudub kõne, puudub mina tunne. Millest peamiselt tulenevad poiste ja tüdrukute käitumise erinevused Peamiselt kasvatusest Erik Eriksoni kaheksa arenguastme teooria sisu
· Sarnasus ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvi, suuruse ja paiknemise alusel. · Hea jätk kui joone kõverus teatud punktis ei muutu (nt ei katke) või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. Samalaadsel põhimõttel toimub looma maskeerumine looduses kaitsevärvusega sulandub loom taustaga ühte. Taju peamised omadused: ... on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. · Püsivus e konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. · Valivus e selektiivsus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu. Nt inimnäo
Närvikude – koosneb närviimpulsse juhtivatest neuronitest ja neurogliiarakkudest. Ülesandeks on toite-, tugi- ja kaitsefunktsioon. Neuron ehk närvirakk on närvikoerakk, mis toodab neurohormoone ja võtab vastu, muundab ja kannab üle elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Närvikiud ehk akson – tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv – koosneb närvikiudude kimpudest. Närvilõpe - - efektorid (lihastes, näärmetes, motoorsed närvilõpmed), - retseptorid (tundenärvilõpmed), - sünapsid (neuronitevahelist kontakti tagavad närvilõpmed) Mediaatorained - atsetüülkoliin, serotoniin, endorfiinid, gamma-amino-võihape. Peaaju (1400g) koosneb: Piklikaju – saab alguse seljaajust. Temas peituvad tähtsamad autonoomse närvitalitluse (vereringet, seedetalitlust, hingamist jm kontrollivad) regulatsiooni keskused.
39 kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILISE TEKKE JA ARENGU LOODUSTEADUSLIK KÄSITLUS. Teema 3 Ärritatavus loomadele omane psüühikaeelne reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja (signaali) tähendusest. (tropism või taksis) Difuusne närvisüsteem Ainuõõssete üksikutest närvirakkudest koosnev närvisüsteem. Ganglioosne närvisüsteem tekkinud on närvirakkude juhtivkeskus. Sensoorne staadium on omane selgrootutele, eristatakse esemete üksikuid omadusi, puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime. Ämblik tunneb võrgus vibratsiooni ja ründab kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb.
objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILISE TEKKE JA ARENGU LOODUSTEADUSLIK 5 KÄSITLUS. Teema 3 Ärritatavus loomadele omane psüühikaeelne reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja (signaali) tähendusest. (tropism või taksis) Difuusne närvisüsteem Ainuõõssete üksikutest närvirakkudest koosnev närvisüsteem. Ganglioosne närvisüsteem tekkinud on närvirakkude juhtivkeskus. Sensoorne staadium on omane selgrootutele, eristatakse esemete üksikuid omadusi, puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime. Ämblik tunneb võrgus vibratsiooni ja ründab kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb.
mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Vaid mõned üksikud 19. sajandil tehtud avastused aju ja psüühika vaheliste seoste kohta. Johannes Müller kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz närviprotsesside kiiruse mõõtmine; taju, värvide nägemise teooriad. Frenoloogia (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt
Suur osa ajukoore alast on mööda vagu sissepoole pööratud. Seal on mõhkkeha, kus asuvad nö kõik kaablid, mis ühendavad vasakpoolset ja parempoolset infovahetust. Seal on miljonid närvikiud. Selles cortexi osas on mitmeid huvitavaid piirkondi – eesmine tsingulaarcortex, kus neuronid aktiveeruvad kindlates olukordades (nt vastuolu ilmnedes, valetamise käigus jne). Tsingulaarcotrtexi tagumine piirkond on aktiivne siis, kui inimene kuuleb oma lähedalt tuttava inimese nime või tajub mingisugust enesele olulist infot. Seal põhjustavad aktiivsuse inimesele lähedased asjad/info. On hakatud uurima nähtust nagu aju töörežiimi võrgustikku, kus nt olukorras, kus inimene ei pea midagi tegema, näitab see võrgustik siiski selget aktiivsust, ehkki võiks arvata, et sel hetkel on aju ilmselt tervenisti „puhkerežiimil”. Vaatamata spetsialiseerumisele, on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
