suurendada. Mina poodi minnes vaatan, et raha eest saaksin võimalikult hea kauba, mis hea hinnaga. Pood samuti üritab kaupa saada parima hinnaga, millele lisab siis oma protsendi, mis läheb kulude katmiseks ja peaks olema ka tulu. Ettevõte samamoodi üritab toorainet odavamalt saada ja ka tööjõu kulusid minimaalsena. Ringlusel on muidugi veel mitu osalejat, nt. riik, tarnijad jne. Riigile maksavad kõik osalised makse. See selgitab ka seda kuidas minu kulud on kellegi teise tuludeks. Selle, mis mina kulutan kasutatakse kellegi teise palga maksmiseks. Kaupade ja teenuste hinnad sõltuvad ka erinevatest asjadest. Enamasti just ressursside kättesaadavusest, eriti just tooraine. Nt kui toimuvad suured koondamised e tööliste vallandamised, väheneb tööjõud. Nooled joonisel näitavad majandusringluse süsteemi.
tervisega seotud kulud 50 eurot mobiiltelefon, internet 40 eurot transport 150 eurot riided 150 eurot muud kulud (koera söök, katkised kodumasinad jne) 150 eurot KOKKU: 1140 eurot Ootamatu sündmus: Isa haigestumine ja pikaajaline haiguslehel olek on muutnud pere toimetuleku keeruliseks. Koostasid: Maarja Välimaa ja Merilin Meier Kuidas nüüd targalt majandada? Isa palk haiguslehel (70%), oleks 490, mis teeb tuludeks 1460, millega ka veel perekond saab hakkama, sest tulud on suuremad kui kulud, nüüd aga kindalsti oleks tarvilik üle vaadata, kas oleks võimalik riiete ja toidukoti arvelt natuke lõigata, sest ka antud olukorras ei tea kuangi ette mis juhtub, kas isa jääb pikemalt veel haigeks või hoopis mõni lastest, kes võib vajada arstiabi või rohte. Samuti ei tea kunagi ette, kui mõni kodumasin otsustab töötamise lõpetaada.
Majanduslangus töötuse kasv, pankrot, kulutuste vähendamine. Tõus - Majandus toibub ja väljub kriisist. Tegevusaktiivsuse taastudes kulutused kaupadele/teenustele kasvavad.Ettevõtted hakkavad tegevust laiendama.Tööpuudus väheneb uusi ressursse vaja Surutis - SKT langus on kestnud kaua (enam kui 2 kvartalit) Majandusaktiivsus kahanenud (nt 10%>) Ettevõtted töötavad alla täisvõimsuse Töötuse määr kõrge Hinnad langevad, kuna nõudlus väheneb 17) Mis on riigieelarve tuludeks ja kuludeks? Tulud - Maksud: TM (21%) SM (33%), KM (20%) aktsiisid Muud maksud ja riigilõivud Tulud vara müügist, erastamisest Kulud - Sotsiaalabi Tervishoid, haiglad Haridus Maanteed Riigikaitse Politsei, päästeamet Abirahad, toetused Palgad Riigivõla intressid 18) Milline on tulumaksu-, sotsiaalmaksu- ja käibemaksumäär 2013. aastal?
Iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet. Ettevõttes toimuvat majandus operatsiooni toovad kaasa muudatusi bilansi kirjetes. TEKKEPÕHINE ARVESTUS: (Äriühingutel) on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingutoimumisele sõltumatta selles, kas sellega seotud raha on laekunud või väljamaksta. KASSAPÕHINE MEETOD: Kassapõhise arvestuse kasutamisel kirjendadakse tulud ja kulud siis, kui on toimunud tegelik rahaline tehing. Tulud arvestatakse selle aasta tuludeks, mil raha laekus ning tuludest lahutatakse ainult need kulud, mis välja maksti. TEKKEPÕHINE MEETOD: Arvestab tulusid ja kulusid perioodil, mil need toimusid. Tulud registreeritakse teenimise hetkel, sõltumata sellest , kas raha laekus või ei , samuti registreeritakse kulud nende tekkimisel, sõltumata sellest , kas raha on tegelikult makstud või mitte. Seega ei sõltu tekkepõhise arvestuse puhul tulude ja kulude arvestus laekumise ajast.
Raamatupidamine peab tagama tõese informatsiooni saamise füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevusest ja finantstulemustest. Füüsilisest isikust ettevõtja võib oma ettevõtluse raamatupidamises kasutada kas kassapõhist või tekkepõhist arvestusprintsiipi. Kassapõhise arvestusprintsiibi puhul kajastatakse tulud ja kulud aasta algusest kronoloogilises järjekorras, arvestades raha tegelikku laekumist või tasumist. Tulud arvestatakse selle aasta tuludeks, mil raha laekus ning tuludest lahutatakse ainult need kulud, mis välja maksti. Tulude ja kulude sissekanded päevaraamatusse tehakse siis, kui raha laekub kassasse või pangakontole ja kui raha kassast või pangakontolt välja makstakse. Kassapõhine arvestus on tuludeklaratsiooni koostamise aluseks. Uue käibemaksuseaduse vastuvõtmisega alates 01.05.2004 on FIE-l lubatud ka käibemaksuarvestust pidada kassapõhiselt. Tekkepõhise arvestusprintsiibiga kaasneb kahekordse kirjendamise nõue.
Tolliametile või äriregoistrile ettevõtlusega tegelemise lõpetamise kohta avalduse esitamisest. Maksu- ja Tolliametile või äriregistrile ettevõtlusega tegelemise lõpetamise kohta avalduse esitamisest. Maksu- ja tolliamet on kohustatud teatama haigekassale ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest kümne kalendripäeva jooksul (Äriseadustik 2004). 6. FIE ETTEVÕTLUSE TULUD Ettevõtluse tuludeks on kauba tootmisest, müümises, vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loomingulisest või teaduslikust tegevusest saadud rahasummad. Samuti loetakse ettevõtluse tuludeks rahalised toetused ja stipendiumid, mis on saadud seoses ettevõtlusega. Ettevõtlustulu iseloomustab seotus iseseisva majandustegevusega. Ettevõtlustulude arvestamise periood on kalendriaasta, olenemata sellest mitu kuud füüsilisest
tekkinud nõuded aktsionäride vastu. · Muud lühiajalised nõuded antud lühilaenud ja muud mitte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalised nõuded. Viitlaekumised Viitlaekumised on aruandeperioodi laekumata tulud ja viitlaekumistega näidatakse lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud tuludega kaasnevaid nõudeid, mis on bilansipäevaks laekumata ning laekuvad järgmisel perioodil. Aruandeperioodi laekumata tuludeks on: · Intressid tekkepõhiselt arvestatud intressidega seotud nõuded · Dividendid tekkepõhiselt arvestatud dividendinõuded aktsiatelt või osadelt. · Muud viitlaekumised muud tekkepõhiselt arvestatud tuludega seotud nõuded (nt rendinõuded). Ettemaksed Bilansirühmas "Ettemaksed" kajastuvad maksude ettemaksed ja tagasinõuded ning ettemaksed selliste teenuste eest, mis saavad kuludeks alles järgnevatel aruandeperioodidel.
Sellest lisaajast tekib aga kapitalisti kasum ehk teisisõnu võetakse temalt ära tasuta tehtud /loodud produkt, teda kasutatakse ära. See sai üldse võimalikuks aga tänu sellele, et feodaalühiskonna lagunemisel haarasid kapitalistid enda kätte tohutuid varasid ja tootmisvahendid langesid nende monopolseks omandiks. Marx muidugi mõisab, et teatud kapitali kogumine on edasiseks arenguks vajalik. Kasumi jagab Marx kaheks: investeeritavaks osaks ja teenimatuteks tuludeks. Ei ole õige, et kasum koguneb kapitalisti kätte , et ta elab teenimatute tulude abil hästi töölise arvelt. (Puhtal kujul on teenimatu tulu nt. rent). Kapitalistliku ühiskonna üheks suureks miinuseks on pillamine, mis tekib konkurentsi tagajärjel. Nt. võib tuua reklaamikulud, mis ei lisa kaubale väärtust, kuid nõuab kapitali. Konkurentsi negatiivseteks külgedeks on aga tööliste töötingimuste pealt kokkuhoidmine ning ületootmine. (Masstoote tootmine on odavam).
Nii selle kui ka tuleva aasta eelarve on väga täpselt tehtud, kuid ei SKP suurust, tööpuudust, maksulaekumisi ega kulutusi pole võimalik nii täpselt määrata. Vitsut tõi ka välja, et kui eesmärgiks on seatud euro kasutuselevõtt 2011. aastal ja valitsus on allutanud kõik sellele soovile ning on selle nimel teinud meeletuid kärpeid, siis on ülimalt riskantne mängida nii napi varuga. (http://www.e24.ee/?id=188569) Järgmise aasta riigieelarve tuludeks on planeeritud 84 miljardit krooni ja kuludeks 89,6 miljardit. Riigieelarve tekkepõhine puudujääk on 5,2 miljardit krooni ning valitsussektoril tervikuna 6,2 miljardit ehk 2,95 protsenti SKT-st. Kui defitsiidikriteeriumi 0,1-protsendilise ületamise tõttu lastakse eurol käest libiseda, siis muudab see kõik tänavused kannatused mõttetuks. Kui Eesti ei suuda euronõudeid täita, siis oleks targem olnud koostada eelarve
tarbijate vajadusi rahuldatakse, milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse, kuudas neid vajadusi rahuldatakse. FIE võibolla iga füüsiline isik. Enne tegevuse alustamisttuleb esitada avaldus enda kandmiseks Äriregistrisse. Ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime va siis kui ärinimi on talunimi. FIE tulumaksuga maksustamine. Tulumaksuga maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulu. Ettevõtluse tuludeks on kauba tootmises, müümisest, vahendamisest, teenuse osutamisestvõi muust teadlikust tegevusest saadud rahasummad. Ettevõtluskulud on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil ja seos eesmärgiga on selgelt põhjendatud. Avansiline tulumaks 15.06, 15.09, 15.12 Avansiline sotsiaalmaks 15.03, 15.09, 15.09, 15.12. Numbrid Kogumispensionimakse 2% Üksikisiku tulumaks 20% RPK sotsiaalmaksumäär 33% Maksuvaba tulu kuus 170.-
20. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel) 21. Euroopa stabiilsusmehhanismide (ESM) olemus ja toimimise põhimõte rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis on loodud euroala riikie poolt nö. euroala ühistupank. Eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud riikidele majanduspoliitilistel tingimuste toetust. 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Euroopa liidu tuludeks on: heaolumaks, käibemaks, traditsioonilised omavahendid ja muud tulud. Euroopa liidu kuludeks on säästev kasv, otsetoetused, maaelu arend, kodakonsus, turvalisus, riikide ja riigialade haldus ja muud kulud. 23. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves. Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud.
Seega väärtust ei kujunda ainult töö, vaid ka kapitali ja maa kasutamine, s.t kõik tootmistegurid. (ibid" ) 2.2. David Ricardo tööväärtusteooria David Ricardo töötas tööväärtusteooria välja suurema järjekindlusega kui tema eelkäijad. Ta heitis kõrvale Smithi teesi nagu määraks väärtuse ainult töö ning näitas, et töölise tööga loodud väärtus on allikaks, millest tekivad kõik tulud. Ricardo nõustus Smithiga selles, et kaupade väärtus jaguneb tuludeks, kuid ta polnud nõus Smithi järeldustega nagu kujunekski kaupade väärtus tuludest. Kuidas tulusid ka ei jaotataks, ei muuda see väärtuse määramist tööajaga. Ricardo järgi on väärtus esialgne faktor, tulud aga teisejärgulised, tulenevad. (Krinal, 1998, 106) Ricardo samastas kapitali tootmisvahenditega ja viis oma seisukoha loogilise lõpuni: ta nägi kapitali kõikjal. Ricardo vastupidiselt Smithile, lähtus antihistoristlikust eeldusest –
1. oktoobriks. Ravikindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel kustutamiskande tegemisest äriregistris (ravikindlustuse seadus § 10 lg 3). Kui FIE on faktiliselt sunnitud ettevõtluse lõpetama, kuid ei esita selle kohta äriregistrile avaldust kande kustutamiseks, siis on ta kohustatud jätkuvalt maksma tulu- ja sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Ettevõtluse tulu võib laekuda ka pärast ettevõtluse lõpetamist. 6. FIE ettevõtluse tulud. Ettevõtluse tuludeks on kauba tootmisest, müümisest, vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loomingulisest või teaduslikust tegevusest saadud rahasummad. Samuti loetakse ettevõtluse tuludeks seaduse alusel makstavad rahalised toetused ning seaduse alusel või riigieelarvest makstavad stipendiumid, mis on saadud seoses ettevõtlusega. Ettevõtlustulu iseloomustab seotus iseseisva majandustegevusega.
tehingu aktsepteerimine. 3. kui kaupade müügitingimustes on ettenähtud varade paigaldamine, monteerimine, testimine ja lõppülevaatus, loetakse müügimomendiks loetletud tööde lõpetamist. 4. kaupade komisjoni müügile andmisel on müügimomendiks komisjonäri poolt kolmandale isikule müük 5. kaupade müügil koos kohale toimetamisega on müügimomendiks raha laekumine kauba kättetoimetajale – müügi tuludeks loetakse: 1. kaupade, materjalide, väikevahendite, omatoodangu ja teenuse müügi netokäive. 2. vallas- ja kinnisvara kasutusrendile andmisest saadav netorent. 3. komisjoni müügist saadud komisjonitasu või vahendusteenuseid osutatavas firmas müügitasu. 4. kaupade ja materjalide puudujääkide süüdlastelt sissenõutud summad. 5. kaupade ja materjalide omatoodangu teenuste tasuline mittetootlik tarbimine ettevõtte enda poolt. – müügi tuludeks ei loeta: 1
Uuringu tulemusena on taristu opereerimiskulud esialgu madalamad ning kasvavad järk-järgult tasemele ligikaudu 69000 eurot raudteetrassi kilomeetri kohta aastas. Tööjõukulude osas eeldati, et see kasvab vastavalt reaalpalga kasvutempole projekti tulemuste eluea jooksul. Analüüsist lähtub, et Rail Balticu prognoositav hoolduskulu kilomeetri kohta on sarnane teiste Euroopa riikide taristute haldamise keskmisele. (EY 2017) Majanduslik analüüs hindab raudtee kasutustasudest saadud tuludeks 2,6 miljardit eurot ning sotsiaalmajanduslikuks puhaskasuks 16,2 miljardit eurot. Kuludeks on 7,9 miljardit eurot ning taristu jääkväärtuseks hinnanguliselt 1,275 miljardit eurot. (EY 2017) Taristuettevõtja tulude leidmisel võeti aluseks turu maksevõime. Uuringu kohaselt on taristuettevõtja aastaks 2031 kasumlik ning pikas perspektiivis jätkusuutlik, kuid vajab kuni kavandatud veomahtude saavutamiseni täiendavat rahastamist mahus 28,6 miljonit eurot. Lisaks
osaleb kaks või enam isikut või firmat. Vahendaja loovutab selle käigus midagi teisele, mile eest ta saab midagi vastu. Vahetustingimuste aluseks on vahetuse käigus saadud või loovutatud hüviste suhe. Seda võib käsitleda kui turu hinda. Eriti siis kui üks vahendaja saab sellest kasu. Turg ja vahetus soodustavadki kauba vahetust vastavalt nende väärtusele. Selle funktsiooni täitmisele peavad ühiskonnal olema teatud tunnused, ilma milleta turg ei arene või pole tõhus. Nendeks tuludeks on: 1) omandiõigus see määrab ära kaupade või teenuste kasutamise. Turu süsteem peabki tagama: a) õiguse kasutada asju b) õiguse anda omandit üle teisele isikule ajutiselt või püsivalt 4 Majanduse arvestus c) õiguse keelata nende asutamine teistele Samal ajal omandiõigusesüsteem võib ette näha teatud piiranguid. Kui omandiõigusesüsteem ei hõlma kõiki asju, siis ei saa ka
Septembri lõpus või oktoobri alguses esitab valitsus riigieelarve Riigikogule. Riigikogus läbib riigieelarve kolm põhjalikku arutelu. Vastavalt seadusele peab Riigikogu eelarveprojekti heaks kiitma enne järgneva aasta märtsikuud, vastasel juhul läheb Riigikogu laiali ning korraldatakse erakorralised valimised.Tulude hea laekumine võimaldas valitsusel esitada ka aasta lisaeelarve. 2012. aasta riigieelarve, milles prognoositavateks tuludeks on 6,12 miljardit eurot ja planeeritud kuludeks 6,58 miljardit eurot. MAKSUD Maksustamine on riigi peamine võimalus raha saada. Maksude maksmine on kohustuslik ja maksudest kõrvalehoidmine on seadusega karistatav. Kõigi maksude kogusummat, võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (SKT-st) nimetatakse maksukoormuseks. Eestis on see umbes 35% SKT-st, mis arenenud riikide hulgas jääb keskmisele tasemele. Kõik ühes riigis
tehingu aktsepteerimine. 3. kui kaupade müügitingimustes on ettenähtud varade paigaldamine, monteerimine, testimine ja lõppülevaatus, loetakse müügimomendiks loetletud tööde lõpetamist. 4. kaupade komisjoni müügile andmisel on müügimomendiks komisjonäri poolt kolmandale isikule müük 5. kaupade müügil koos kohale toimetamisega on müügimomendiks raha laekumine kauba kättetoimetajale – müügi tuludeks loetakse: 1. kaupade, materjalide, väikevahendite, omatoodangu ja teenuse müügi netokäive. 2. vallas- ja kinnisvara kasutusrendile andmisest saadav netorent. 3. komisjoni müügist saadud komisjonitasu või vahendusteenuseid osutatavas firmas müügitasu. 4. kaupade ja materjalide puudujääkide süüdlastelt sissenõutud summad. 5. kaupade ja materjalide omatoodangu teenuste tasuline mittetootlik tarbimine ettevõtte enda poolt. – müügi tuludeks ei loeta: 1
mida ta toodab, kui palju ja millise hinnaga. Smith seisis kompromissi positsioonil. Ricardo ei tunnistanud mingit kompromissi, väitis, et ühiskonna kolme põhiklassi huvid on vastukäivad, sisemiselt lõhestatud leer. Eelistas tööstuskodanluse huve. Ei teinud vahet ürgühiskonna ja kapitalismi vahel nagu Smith tegi. Talle oli võõras ajalooline uurimisviis. Ricardo nõustus Smithiga selles, et kaupade väärtus jaguneb tuludeks, kuid polnud nõus eelkäija järeldusega nagu kujunekski kaupade väärtus tuludest. Ei muuda väärtuse määramist tööajaga. Ricardo pidas samuti väärtuse allikaks haruldust lisaks tööle. Smith arvas et ühiskonna rikkuse kasvades kasvab ka tööliste osa rahvatulus. Ricardo arvas aga et reaalpalk üldjuhul ei muutu. Ricardo näeb tootmise märksa aeglasemat kasvu kui Smith. Peamine erinevus Smithi ja Ricardo ühiskonna mudelite juures oli, et Ricardo pidas
KULU KULU KASUMI- KASUMI- ARUANNE ARUANNE Joonis 4. Jooksva perioodi ja järgmise perioodi väljaminekute kajastamine. Aruandeperioodi laekumisi (nn ostjate ettemaksed), mis saadakse tulevikus müüdavate kaupade või teenuste eest, nimetatakse tulevaste perioodide ettemakstud tuludeks. Need on ettevõtte kohustused lähetada ostjale kaup või osutada teenus. TULU TULU teenitud Sissetulek (ette- KASUMI- makstud tulud) KASUMI- ARUANNE ARUANNE välja- teenimata
4.Riigieelarve mõiste ja eelarvepositsiooni reeglid (RES § 6) Riigieelarve mõiste: Riigieelarve on riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. Riigieelarve näitab, kui palju raha saab riik kulutada erinevate avalike teenuste osutamiseks ja kui palju peaks erinevatest allikatest riigikassasse raha laekuma. Majandusliku sisu järgi liigendatakse riigieelarve vahendid tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks. Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust (vt PS § 65). Presidendil on õigus jätta eelarve välja kuulutamata ning saata Riigikogule uueks arutamiseks. Riigieelarve allub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusele (seda on vaidlustatud vt RKÜKo 17.03
ning seetõttu ei saa neid ka rahvatulus arvestada. Kaudsed maksud on üks komponent, mille võrra rahvatulu on SKP-st väiksem. Osa loodud vahendeid kasutatakse amortisatsioonikulude katmiseks, s.t kulunud põhivahendite taastamiseks ja remondiks. Amortisatsioonivahendid luuakse amortisatsioonieraldiste tegemise teel. Amortisatsioonieraldisi nimetatakse ka ettevõtete säästudeks. Amortisatsioon on teine komponent, mis läheb küll kuludesse, kuid ei lähe kellegi tuludeks ning seetõttu ei arvestata seda ka rahvatulus. Majapidamised ei sõlmi tehinguid ainult ettevõtetega, vaid astuvad ka omavahelistesse lepingulistesse suhetesse. Näiteks sõlmitakse inimestevahelisi üürilepinguid, töövõtulepinguid jne. Lisaks on paljud kodanikud töövahekorras riigiga, s.t saavad palka valitsuselt. Seega võime öelda, et tuludest lähtuva SKP saame, kui liidame kokku kõik tulud, ka need, mis saadakse tehingutest valitsusega või teiste inimestega.
parlamendis toimuvad eelare debatid oleksid avalikud, avalikustatakse eelarve projekt, eelarve seadus ning lõpuks eelarve täitumise aruanne. Eesti riigi eelarve seaduslikud alused Riigi eelarve koostamise vastuvõtmise ja täitmise korra sätestab riigieelarveseadus. Seaduse kohaselt koosneb eelarveaasta kõigist riigi kuludest ja tuludest, mis on viidud tasakaalu. Riigi eelarv seaduse kohaselt on tuludeks: laekumised riiklikest maksudest vastavalt maksuseadustele ja koondamised, lõivud, trahvid ja muud tulud vastavalt konkreetsetele seadustele; tulu riigi ettevõtetest, asutustest ja riigi varadest sh riigi aktsiatest ning teistest väärtpaberitest; sise- ja välislaenud; riigile tagastatud laenud ja saadud intressid. Eelarve peamiseks tuluallikaks on riiklikud maksud Riigieelarve kulud on vastavalt seadusele assigneeringud- vahendite - presidendikantselei, riigikogukantselei, riigikontrolli,
transpordile ja sidele. Riigi- ja korrakaitsekulutused moodustavad kumbki ligikaudu kuus protsenti. Selleks, et kulutada, peab ka olema mida kulutada. Millest koosnevad Eesti riigieelarve tulud? Suurem osa riigieelarve tuludest moodustavad mitmesugused maksud. Lisaks maksulistele tuludele on riigil olemas ka MAJANDUSTEADUSE ALUSED 52 mittemaksulised tulud. Mittemaksulisteks tuludeks on näiteks omanikutulu varadelt, laekumised majandustegevusest ning riigilõivud. Riigieelarve tulude kujunemist iseloomustab joonis 9.5. Maksud 27690,5 Füüsilise isiku tulumaks 3157,0 Ettevõtte Ettevõtte tulumaks 748,3 tulumaks Muud Tulud varadelt 6%
bilansist on vaja omavahelised võlgnevused välja lülitada. Peale selle kuuluvad sellesse rühma veel arveldused aktsionäridega, mis kajastavad nõudeid aktsionäridele (osanikele) märgitud aktsiate (osade) osas. Muude lühiajaliste nõuetena võib käsitleda väljaantud majandus- ja lähetusavansse nn. aruandvatele isikutele (avansistidele). Viiendas bilansirühmas “viitlaekumised” näidatakse aruandeperioodi kasumiaruandes tuludeks arvestatud, kuid bilansipäevaks laekumata: - intressid (pangakontodelt, võlakirjadelt); - dividendid (aktsiatelt); - muud viitlaekumised (üür). Seitsmendat rühma “varud” näidatakse järgmises liigenduses: - tooraine ja materjal; - lõpetamata toodang; - valmistoodang; - ostetud kaubad müügiks; ettemaksed hankijatele Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse.
litsentsitasu; tulu või kasu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest; isiklikku tarbimisse võetud vara turuhind; toetus ja stipendium, mis on saadud seoses ettevõtlusega; saadud kindlustushüvitis, kui kindlustusmakse või kindlustatud vara soetamismaksumus on maha arvatud ettevõtlustulust; finantstulu; muu tulu. Ettevõtlustulu iseloomustab seotus iseseisva majandustegevusega. Ettevõtluse tuludeks ei loeta: palgatulu; tulu füüsilisele isikule kuuluvate väärtpaberite müügist. Ettevõtlustulude arvestamisperioodiks on kalendriaasta, olenemata sellest mitu kuud FIE kalendriaasta jooksul tulu sai ja kas see toimus ettevõtlusega tegelemise ajal, tegevuse peatumise ajal või pärast ettevõtluse lõpetamist. Päevaraamatu kulude veergude aluseks võivad olla tuludeklaratsiooni kulude read: põhivara soetamismaksumus;
teata, mida saavutada soovitakse, tuleb toetuda juurutajate kogemustele, kes aitaks vormida uitmõtted konkreetseteks protseduurideks. Kindlasti peab projektijuht olema ka juhtkonna esindaja. Strateegia on oluline eelkõige pettumuse vältimiseks. Mida selgem on nägemus, seda paremini töötab projektimeeskond ja seda suurem efekt saavutatakse. Efekti saab mõõta, valides strateegiast tulenevad mõõdikud enne ja pärast muudatuste juurutamist. Kulud muutuvad tuludeks poole aastaga. Seega pannakse äriprotsesside selgitamisega paika kogu juurutuseks vajalik skelett ja luuakse baas õnnestumisele. Kui strateegia puudub, saavutatakse lihtsalt ühtne kliendibaas, mis on esimene ja oluline samm kliendihalduse pikal teel, luues eeldused edasiminekuks. 24 Kliendistrateegia selgitamine töötajatele on protsessi raskemaid osi, peites mitmeid karisid. Näiteks vajavad allüksused teiste üksuste infot, ega soovi oma teavet välja anda,
litsentsitasu; tulu või kasu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest; isiklikku tarbimisse võetud vara turuhind; toetus ja stipendium, mis on saadud seoses ettevõtlusega; saadud kindlustushüvitis, kui kindlustusmakse või kindlustatud vara soetamismaksumus on maha arvatud ettevõtlustulust; finantstulu; muu tulu. Ettevõtlustulu iseloomustab seotus iseseisva majandustegevusega. Ettevõtluse tuludeks ei loeta: palgatulu; tulu füüsilisele isikule kuuluvate väärtpaberite müügist. Ettevõtlustulude arvestamisperioodiks on kalendriaasta, olenemata sellest mitu kuud FIE kalendriaasta jooksul tulu sai ja kas see toimus ettevõtlusega tegelemise ajal, tegevuse peatumise ajal või pärast ettevõtluse lõpetamist. Päevaraamatu kulude veergude aluseks võivad olla tuludeklaratsiooni kulude read: põhivara soetamismaksumus; soetatud kaup ja teenus;
haldusalasse. Need vahendid, mis kasutamata jäävad kantakse sinna tagasi. Kui riigieelarve tulusid ei laeku kulude ulatuses, siis on võimalik esitada VV-l Riigikogule laenuvõtmise seaduseelnõu. Kui 31.dets. seisuga on jäänud veel mingeid assigneeringuid, mis on kasutamata, siis need suletakse. Erandkorras võib jätta sulgemata assigneeringud kapitaalmahutusteks või ka soetusteks, mis ei toimunud lepingu tähtaegade rikkumise tõttu. Laekunud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal nad tegelikult laekuvad. Kui riigieelarvet tahetakse muuta eelarveaasta keskel, siis valitsus esitab riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selles tehakse ettepanekud eelarvekulude ümberjaotamiseks. See riigieelarveseaduse muutmise seadus võetakse vastu, kui kulud on jaotatud ja neid oleks vaja ümber jaotada. Kui tahetakse teha veel täiendavaid kulutusi, siis võetakse vastu lisaeelarve,
Olulised on ka kontrolli vajalikkus ning võimalused ning muud organisatsiooni juhtimisest tulenevad tingimused. Delegeerimise eeldusteks on: · see peab olema alluvate poolt aksepteeritav · otsuste risk peab olema minimaalne · alluval peab olema piisavalt infot · juhil peab olema õige käsitlus võimust 19 Delegeerimisega kaasnevad nii tulud kui ka kulud. Delegeerimise tuludeks on: · töötajate arendamine ja ettevalmistamine edutamiseks · töötajate motiveerimine ja seeläbi nende töö tõhustamine · juhtimise ja otsustamise suurem paindlikkus ja kiirus · otsustamise viimine madalamatele ja kompetentsematele tasanditele Delegeerimise probleemideks ja kuludeks on: · töötajate koolituse ja ettevalmistuse kulud, · koordineerimisalase töö suurenemine, · info- ja kontrollsüsteemide loomise vajadus, · sarnaste tegevuste dubleerimise oht.
võib saada ülevaate riigi finantspoliitikast, mis eeldab, et parlamendis toimuvad eelarvedebatid oleksid avalikud, avalikustataks eelarveprojekt, eelarveseadus ning lõpuks eelarve täitumise aruanne. Eesti Riigieelarve seaduslikud alused: Riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra sätestab riigieelarveseadus. Seaduse kohaselt koosneb eelarveaasta kõigist riigi tuludest ja kuludest, mis on viidud tasakaalu. Riigieelarveseaduse kohaselt on tuludeks: laekumised riiklikest maksudest, vastavalt maksuseadustele ja koormised, lõivud, trahvid jm tulud vastavalt konkreetsetele seadustele. Tulud riigiettevõtetest, asutustest, riigivaradest, riigi aktsiatest ning teistest väärtpaberitest. Sise- ja välislaenud. Riigile tagastatud laenud ja saadud intressid. Eelarve peamiseks tuluallikaks on riiklikud maksud. Riigieelarve kulud on vastavalt seadusele 1
4) jääktulupõhise kasumiaruande süvaanalüüsi, allüksuste ja tulemusüksuste rentaabluse analüüsi 44. Kassapõhise arvestuse rakendamine füüsilisest isikust ettevõtja arvestuses. Tulude ja kulude arvestuspõhimõte. Arvestusregister. Raamatupidamise aastaaruanne. Tuludeklaratsioon. (saadan lisa juurde) Kassapõhise printsiibi kasutamisel kirjendatakse kulud ja tulud siis, kui on toimunud tegelik rahaline tehing. Tulud arvestatakse selle aasta tuludeks, mil raha laekus ning tuludest lahutatakse ainult need kulud, mis välja maksti. Kassapõhine printsiip ei kasuta laoarvestust, et jälgida müümata toodangu ja varude seisu. Samuti kantakse töötasu kuluks väljamaksmise kuupäeval, materjalide ostmine kantakse kuluks raha väljaandmise päeval jne sõltumata asjaolust, et tegelikult maksti palka eelmise kuu eest ning materjale kasutatakse alles järgmisel aastal. Kassapõhise arvestuse eelisteks võib lugeda: