Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tulude jaotus: Majanduse alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaesus, laade, ford, heategevus, henry, vaesust, fordi, kulusid, katta, toiduabi, ühistegevuse, saatmine, kristjan, elina, valeria, uuringuid, lorenz, vanemateta, vanadusest, alata, hädas, piiramatud, harimatus, vastutustundetu, viitab, esmatähtsad, peavari, relative, poverty, määratlus, seosta, objektiivselt, hindab, ressursid, piisavad, teistegaRikkust mõõdetakse kroonides teatud ajahetkel ja see koosneb füüsilisest kapitalist (maa, hooned, kaubad jne) ja finantskapitalist. Vaeseks nimetatakse inimest, kelle materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Vaesuse põhjused on ühiskondlikud (suured poliitilised muudatudes, inflatisoon, rahareform, tööpuuduse teke ja kasv, hinnapoliitika) ja individuaalsed (kohanemisvõime, oskused, haridus). Eristatakse absoluutset vaesust (sissetulek allapoole teatud minimaalset taset) ja suhtelist vaesust (nt 10% vaesemaid peresid). Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist ning sisaldab minimaalse toidukorvi ning esmase tööstuskaupade ja teenuste maksumuse. Inimesel, kellel kulub rohkem, kui 50% sissetulekust söögile, puudub võimalus osaleda sotsiaalsetes protsessides. 1990. aastate keskpaigas oli Eesti ühiskond kihistunud edukateks (10%), tõrjututeks (10-15%) ja ülejäänuteks (75-80%).
AÜSR1 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Miniuurimustöö Juhendaja: Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Vaesuse põhjused............................................................................................................4 1.1. Mis on vaesus.........................................................................................................4 1.2. Vaesuse põhjustajad................................................................................................5 2. Vaesuse tagajärjed..........................................................................................................8 2.1.Vaesuse tagajärjed igapäevaelus..............................................................................8 2.2
Mida rohkem eemaldub Lorenzi kõver diagonaalsest võrdsuse joonest, seda ebavõrdsem on sissetulekute jaotumine. · Gini koefitsient baseerub Lorenzi kõveral; väärtuseks on geomeetrilise ebavõrdsuse piirkonna suhe kogu võrdsuse joone alla jäävasse alasse. Gini koefitsendi väärtused võivad varieeruda nullist (täielik võrdsus) kuni üheni (täielik ebavõrdsus). 6. Mida iseloomustavad absoluutne ja suhteline vaesus? Absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina. Absoluutse vaesuspiiri arvutamisel on oluliseks eesmärgiks säilitada seniste absoluutse vaesuse hinnangute järjepidevus, mis võimaldab analüüsida leibkondade heaolu muutusi pikas perspektiivis. Suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset
............................................................23 Miks head ideed ei pruugi teostuda?...........................................................24 Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.................................................................................................................24 Vaesuse mõtestamine....................................................................................... 24 Rowntree ja esmane vaesus...........................................................................25 Rowntree ja teisene vaesus........................................................................25 Konseptsioon.................................................................................................. 25 Vaesuse definitsioon...................................................................................... 25 Euroopa Sotsiaalharta..............................................
mitte. • riskikäitumine - Käitumisviis, millega võib kaasneda suurenev vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele. • riskitegur - Riskitegur on mingi väliskeskkonna olukord, käitumisviis või inimese psühhofüüsiline seisund, mis võib põhjustada vastuvõtlikkust haigustele, põdurust või vigastusi. • tervisekultuur - Ühiskonna või grupi poolt aktsepteeritud ja kujundatud tervist mõjutavad arusaamad, mõtlemisviis, tunded, tegutsemine ja käitumisviis. • vaesus - Sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest. • võimestumine - Üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi. • võrgustik - Üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel
osa rahvatulust saab antud elanikkonna grupp. Mida rohkem eemaldub Lorenzi kõver diagonaalsest võrdsuse joonest, seda ebavõrdsem on sissetulekute jaotumine. Sissetulekute jaotuse uuringutes enimkasutatav üksikmõõt suhtelise vaesuse hindamisel on Lorenzi kõveral baseeruv GINI KOEFITSIENT. Gini koefitsendi väärtused võivad varieeruda nullist (täielik võrdsus) kuni üheni (täielik ebavõrdsus). 6. Mida iseloomustavad absoluutne ja suhteline vaesus? ABSOLUUTNE VAESUS seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina. Absoluutse vaesuspiiri arvutamisel on oluliseks eesmärgiks säilitada seniste absoluutse vaesuse hinnangute järjepidevus, mis võimaldab analüüsida leibkondade heaolu muutusi pikas perspektiivis. SUHTELINE VAESUS - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Sotsiaalne innovatsioon - inimeste ja sotsiaalse süsteemi vahelise koostoimimise parendamiseks uute ideede genereerimine ja ellukutsumine (Mumford (2002). Näiteks - uudsete sotsiaalsete institutsioonide loomine, uued ideed juhtimise valdkonnas või uute sotsiaalsete liikumiste teke. -Ajaloos võiks kogu ühiskonda haaravate sotsiaalsete innovatsioonide ellukutsujateks pidada näiteks Martin Lutherit, Henry Fordi, Karl Marxi. -Tänapäeval sotsiaalsed innovatsioonid spetsiifilisemad , sageli seotud kodanikuühskonnast väljakasvanud initsiatiividega. Näit Greenpeace, Amnesty International, Noored Kooli liikumine. -Innovatsioon = kiire positiivne muutus, reeglina haarab ühte, kindlalt määratletud eluvaldkonda. Tulemus määratlemata (erinevalt progressist!) -Innovaatilisus – väärtustatud omadus inimese ja ühiskonna puhul. Saanud tänapäeva ühiskonna
Antakse krediitkaart, kuhu sotsiaalhoolekanne raha kannab toidu jaoks. Hästi paindlik. 2) The National School Lunch Program – mitte nagu Eestis, antakse tasuta enamasti ainult piima ja mahla. 3) The Special Supplemental Nutrition Program for Women, Infants, and Children. --- Toiduturvalisuse komponendid (FAO kohaselt): Vaesus kui individuaalne mure: Vaesuse geneetiline seletus: Mitteadekvaatse käitumise sündroom, vaesus on edasikantav põlvkonnalt põlvkonnale Vaimuhaigused ja ebastabiilne käitumine Madal intelligents ja sellest tulenevalt madal haridustase, vähetasuv töö ja madal sotsiaalne staatus Pika traditsiooniga teooria, pärineb sotsiaaldarvinismist. Päritud erisused on olulisemad kui keskkond Klassidevaheline erinevus IQ-s kasvab, sotsiaalsed kihid on seega paratamatud ja püsivad Psühholoogia ja psühhiaatria alased uuringud 1950-60 aastatel tsementeerisid seda hoiakut
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1.loeng - sissejuhatus.................................................................................................................. 2 2. loeng........................................................................................................................................4 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng..................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs..................................................................................................
Rahalisi eelarveid kasutatakse tegevuse suunamiseks tootmises, turunduses või erinevatel organisatsiooni tasanditel. Eelarved on üks planeerimise võte. Operatiivse planeerimise vahenditena on kasutusel mitmesugused ajakavad. Ajakavade koostamisel pannakse kirja kõik vajalikud tegevused, mis järjekorras neid tuleb teha, kes mida teeb ja millal need peavad olema tehtud. Tuntuim ajakavadest on Gantti kaart. Gantti kaardi arendas välja sajandi algul Henry Gantt, kes oli teadusliku juhtimise ekspert Frederick Taylori juures. Gantti kaardi idee on lihtne: graafik, mille horisontaalteljel on aeg ja vertikaalteljel vajalikud tegevused. Gantti kaart näitab visuaalselt, millal midagi loodetavalt tehakse ja tegelikku progressi iga tegevuse puhul. II Organiseerimine Ükski teema juhtimises ei ole viimastel aastatel läbi teinud nii palju muutusi, kui organiseerimine ja organisatsiooni struktuur
rahuldamata Maslow teooria edasiarendus · Ronald Inglehart: vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole (eriti seda, mida neil lapsepõlves ei olnud). · Vaesest keskkonnast pärit inimestel on materialistlikud väärtused (raha, kindel töökoht, täis kõht) · Jõukast keskkonnast pärit inimestel on postmaterialistlikud väärtused (isiksuse areng, heategevus, õiglane ühiskond). · Lapsepõlv on just oluline! Kultuur ja isiksuse areng Margaret Mead (1901 1978) - tema väidab, et kultuur mõjutab väga oluliselt inimese isiksust · Etnograafiline uurimus Samoa saare noortest (Vaikses Ookeanis) · Samoa kultuuris ei esine noortel selliseid tesimeliseea probleeme nagu lääne noortel · Tormiline murdeiga on seega lääne kultuuri leiutis Kultuuridevaheline psühholoogia
Tammelo püüab ise õigluse kriteeriumide formeerumise protsessi läbi viia ja nimetab seda tseteetiliseks protsessiks. Tseteetilise protsessi eesmärk on õiglasi väärtusotsustusi ratsionaalselt kontrollida. Ta ei pidanud silmas mitte kontroollimatute seisukohtade välja töötamist, vaid kontrollitavate seisukohtade mõju ja nende koosmõju. Tammelo eristab õigluse moraalseid, juriidilisis ja tõelisi põhimõtteid: Moraalsed õigluse kriteeriumid: 1) vaesust peab vähendama/kõrvaldama; 2) ühe jaoks ebasoovitatav → ei tohi teise jaoks lisada; 3) otsustus samade juhiste järgi, mis kõigi sarnaste situatsioonide puhul; 4) ei saa soodsamalt / ebasoodsamalt kohelda ilma piisava aluseta; 5) kedagi ei tohi piisava põhjuseta tahistada käitumast nagu ta tahab; 6) igaühelt tuleb nõuda seda, mille suhtes ta seda loodab ja ootab; Tõelised õigluse kriteeriumid:
Sugufunktsioonid tulevad selja- ja peaajust. Tema kirjutamislaad oli selline, et kõikidel indiviididel esinevadki hälbed, selle lugemine oli hirmutav. Kirjeldas neid juhtumeid negatiivses emotsionaalses laadis. Toetas meeste suuremat seksuaalset vabadust. Truudusetu naine ei sobivat lapsevanemaks, häbistab peret ja ennast. Victoria ajastu, milles ta elas, oli seksuaalsust eitav. Temast said mõjutusi ka hilisemad uurijad. - Henry Hevelock Ellis (1859-1935) teda kirjeldatakse kui arsti, kes oli tark, ettearvamatu ja lahtise peaga. Raamatus "Seksuaalpsühholoogia uuringud" (1896) käsitles seda, kuidas erinevatest kultuuridest tulevad inimesed suhtuvad seksuaalsusesse ja kuidas nad käituvad erinevalt. Saadi teada, et neid kehaosi, mida läänes varjati, eksponeeriti teistes kultuurides või ei peetud neid üldse seksuaalse alatooniga kehaosadeks
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
omavahel täpselt ajastatud ja organiseeritud. Leidis kasutust tootmises ja oli automatiseerimisi üks algimpulssidest: tööstusliku toodangu kasv, tööliste tootlikkuse kasv. Tükitöö, selge tööjaotus, kontrollitavus. Tööjaotus ja automatiseerimine. Probleem: võõrandumine ehk inimene on ära lõigatud oma töö tulemustest, teistest inimestest ja lõpuks ka iseendast kes ma selline üldse olen siis? Kas masin? Oskuste kadumine. Henry Ford: masstootmine tähendab ka massturgu. Fordism kui tailorismi edasiarendus. Liinitöö. 1908.aastal alustati Michiganis Model T Fordi tootmist ning 1929.aastaks oli neid toodetud juba üle 15 miljoni. Fordismi peamised tunnused: · Standardtooted masstoodanguna, tarbijate valikuvõimalus väike · Töö on jaotatud väga lihtsateks, väikesteks ja kergestiõpitavateks osadeks · Töökiirus sõltub liinikiirusest · Töötajaid kontrollib ja superviseerib juhataja
2. LOENG 2. Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus? Spicker: Heaolu on seotud vajadustega- probleem, nõuad ja lahendad; soov vs vajadus. Vajadus on seotud eluks vajalikuga, vajadus on konstrueeritud, vajaduse puhul on oluline väljendusoskus, soov on teadvustatud, kuid pole eluliselt vajalik. Bradshaw: väljendatud vajadus(väljendus oluline), komparatiivne vajadus, tunnetatud vajadus, normatiivne vajadus(ühiskond kehtestab, ellujäämiseks vajalik). Inimväärikas elu: kannatus nt vaesus ja tõrjutus Universaalsed vajadused: Maslowi püramiid ( alt üles: füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus/armastus, ausus, eneseteostus) Kuidas neid vajadusi rahuldada? Vajaduste lõpmatus Suhtelised vajadused: keskkonnast sõltuvad 3. Kuidas me saame käsitleda riski Bessant järgi? · Bessant et al (2003) · RISK I Beck (1992) · riskiühiskond: moderniseerimise kõrvalmõjud Giddens (1999)
vähe kui võimalik ja samas niipalju kui vajalik selleks, et toimetada kaubad kohale vigastamata. Kuna pakkimismaterjalide ja pakkimismooduste valik on sageli lai, tuleks valida pakkimiseks kõige sobivamad moodused ja materjalid. Valikvastustega küsimused 1. Nimeta peamine põhjus, miks plastikust kaubaaluste kasutamine on vähelevinud? plastikust kaubaalused on vaja saatjale alati tagastada, mis tekitab logistilises ahelas osapooltele täiendavaid kulusid plastikust kaubaaluste ostuhind on oluliselt kõrgem puidust aluste hinnast plastikust kaubaaluste kasutamisel on vaja tasuda pakendi aktsiisimaksu
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti �
võimekused. Ameti vajadus kui selline ei tekkinud üksikisiku vajadusest, vaid surve oli tõenäoliselt ühiskondlik. Ilmselt on erinevaid kontekste, mis tekkisid ametid (eri kultuuriruumidel on erinevad vajadused). Ametite tekke loos on oluline koht ka tööväärtustamisel. Üldiselt siis oli tööväärtustajaks nn teised ehk siis need kes domineerisid (st nt aristokraadid, teokraadid, bürokraadid ja juhid). (Näiteks iidses Hiinas tootsid inimesed juba enne kui Usas asutati Henry Fordi autofirma suurtes kogustes erinevaid tooteid (käsitöö), kuid seda ei saanud teha ainult oma nn tsunfti jõududega. Hiinas olid oskustöölised ja nad suutsid töötada sarnaste meeskondade osana. Oskustööliste meeskondade ülesanded olid reguleeritud ja segmenteeritud. Üksik indiviid töötas osana meeskonnast. (Näiteks sobiks siiditootmine). Samas kui Euroopas elav käsitööline,
2. Millised juhtimisteooriate koolkonnad kuuluvad klassikaliste juhtimisteooriate hulka? 3. Millised muutused tööstuse arengus tõid kaasa vajaduse arendada juhtimist? 4. Millele keskendus teaduslik juhtimine? 5. Mida positiivset tõi juhtimisteooriasse Taylor ? Miks on kritiseeritud Taylori töö organiseerimise printsiipe? 6. Mida tähtsustas Lillian Gilbreth erinevalt teistest teadusliku juhtimise koolkonna esindajatest? 7. Millised Henry Gantti põhimõtted on sarnased kaasaegse juhtimise põhimõtetega? 8. Võrrelge Fayol'i juhtimise elemente tänapäeval kasutatavate juhtimisfunktsioonidega. Mida ühist neis leiate? 9. Mis iseloomustas Max Weber'i bürokraatlikku organisatsiooni? 10. Miks seostub bürokraatia tänapäeval ebaefektiivsusega ning mõttetu paberimajandusega? 11. Miks on vale lähtuda juhtimisel ainult teadusliku juhtimise põhimõtetest? 12
Stoikud (stoiline rahu) Nende eetika on saatusele allumise ja kohuse eetika. Stoik arvab, et maailma pole võimalik muuta, muuta saab oma suhtumist maailma. Maailmas valitseb saatus ja õnnelik saab olla vaid see inimene, kes allub saatusele. See mis inimese tahtest ei sõltu, ei ole hüve ega kurjus ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt stoilise rahuga. Sellised neutraalsed nähtused on elu, surm, tervis, haigus, ilu ja inetus, rikkus, vaesus. Tõelised hüved on tarkus, õiglus, mehisus ja arukus. Elama peab mõistlikult, kiretult ja mõõdukalt rõõmsameelselt. Tark inimene ootab saatuselt vaid seda, mida saatus talle nagunii toob. Praktiline elu reegel: kui mingi tegevus on paratamatu, siis tuleb see muuta endale meelepäraseks. ÜLEVAADE KESKAJA FILOSOOFIAST Alguse probleem Sageli loetakse keskaja filosoofia alguseks mõnda poliitilist sündmust, näiteks Lääne-Rooma keisririigi langemist
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Peagi hakati maksustamisel arvestama ka rahalisi sissetulekuid. Kodanike õigused ja kohustused jaotas Solon põhimõttel, et varakail isikuil on küll suuremad poliitilised õigused, kuid neil oli ka rohkem kohustusi (timokraatia üks modifikatsioon, tänapäevane plutokraatia). Soloni reformid nõrgestasid sugukondlikku aristokraatiat ning edendasid Ateena majandust ning poliitikat, vabastades tee orjandusliku demokraatia arengule. Soloni ideaaliks oli ühiskonnakord, kus ei tunta äärmist vaesust, kuid ei ole ka üleliigset rikkust. Soloni arvates pidi riik majandusellu vahele segama, seda reguleerima ning kontrollima eraisikute tehinguid. Solonile omistatakse näiteks niisugune seadus: lapsed ei ole kohustatud andma ülalpidamist oma vanematele, kui vanemad ei ole neile õpetanud mõnd käsitööd. 6. Platoni ja Aristotelese õpetus(ed) ühiskonnast ning nende arusaamad majandusest. Platon (a 427 või 428 – 347 või 348 eKr) oli filosoof-idealist, kes proovis kokku panna ühiskonna
Julgeolekunõukogu- kõik sõjalised ja julgeolekualased otsused, sõjaväelise aspekti mõjutamine - 15 liiget, 5 ei vahetu kunagi, 10 vahetuvad periooditi. - 10st 1 peab olema Araabia riik - Süsteem, kuidas on komisjon üles ehitatud: igast piirkonnast peab olema keegi esindatud! - Julgeolekunõukogu on suht mõttetu, nad ei ole midagi erilist korda saatnud. ÜRO peamised tegevused - Arengu toetamine, inimõiguste kaitse, toiduabi, hariduse, kultuuri toetamine - Peamine eesmärk: maailma ühendada, maailma erinevaid osi aidata Allasutused - Maailmapank - ILF - ILO jne Rahuvalve ÜROs (vältimaks olukordi, kui maailmas on kriis, mis kedagi ei huvita) Kõikjal maailmas Ebaefektiivne, tihti isegi kahjulik Loodud selleks, et, kui riigis on kaks vaenutsevat poolt, peab vaenupooled lahutama ja seda rahu hoidma seni, kuni toimuvad läbirääkimised. Abi jõuab aga liiga hilja,
ümberjaotada. Maksustamise printsiibid: finantsilised, majanduslikud, õiguslikud, administratiivsed. Arvestatakse kas ja kui palju on inimene võimeline makse maksma. Universaalsuse printsiipi ei pea arvestama võrdselt, peaks maksustama vastavalt kõigi võimele maksta. Vana (public finance) vs uus riigi rahandus (public economics). Vana riigi rahandus tegeleb küsimustega: Eesmärk maksimeerida tulusid, optimeerida kulusid. Kuidas poliitika mõjutab riigi rahandust? Kuidas poliitilised institutsioonid (valimissüsteem, hääletusreeglid parlamendis)mõjutavad riigi rahandust? Uus riigi rahandus tegeleb küsimustega: poliitökonoomiline. Millal ja kuidas peaks riik majandusse sekkuma? Kuidas saavutada majanduse efektiivset toimimist? Milline on efektiivne maksusüsteem? Peamised vastuolud riigi rahanduse arengus – Backhaus: 1. Riik kui osaleja (raamistiku looja) vs riik kui sekkuja (kehtestab
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide vabrikud, eesmärk kallut
2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. N: sõltume üksteisest 11. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat. 13
Survegrupp võib kasutada kas kaudset survet, mõjutades avalikku arvamust või otsest survet, püüdes mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid jm tippametnikke. Survegrupp ei ole sotsiaalne liikumine, mida iseloomustab piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. o Sotsiaalsed probleemid Sotsiaalne tõrjutus SEISUND, MILLE PUHUL INIMENE EI OSALE ÜHISKONNA HÜVEDEJAOTUSES, VÕIMUSUHETES EGA KULTUURIELUS. Sotsiaalse tõrjutuse 1 näitaja on vaesus mida ulatuslikum on riigi sekkumine tulu- ja sotsiaalpoliitikasse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud. Nt Eesti vs Rootsi. Sotsiaalseks tõrjutuseks loetakse ka olukorda, kus inimesel on rahalisi vahendeid toimetulekuks, kuid tal puuduvad sotsiaalsed sidemed ja sotsiaalne kaasatus. Nt puudega inimene, kes oma liikumisvõimetuse tõttu ei saa käia avalikes kohtades ega osaleda üritustel. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus · Erivajadus · Kuulumine vähemusrühma