Nisu on väga palju erinevaid liike, tuntumad neist on harilik nisu ehk pehme nisu ja speltanisu. Eestis kasvatatakse nisu alates teisest aastatuhandest eKr ning tänapäeval kasvatatakse meil nisu kõige rohkem. NISUJAHU Nisujahu saadakse nisu jahvatamisest veskis. Nisu ettevalmistamise eemaldatakse teradest sõklad, muld ja umbrohuseemned. Nisujahu koostis ja toitaineväärtus sõltub sordist. Jahu kvaliteeti näitab tuhasisaldus ja kleepvalgu hulk. Tuhasus peegeldab jahu heledust ja tumedust. Mida rohkem on nisuteriseid enne jahvatamist kooritud, seda heledam ja väiksema tuhasisaldusega jahu on. Selline jahu annab ka mõnevõrra enam toiduenergiat. Ja vastupidi, mida vähem on teriselt kesti eemaldatud, seda tumedam ja kiudainerikkam toode valmib. Selline jahu on mõnevõrra väiksema energia sisaldusega. NISUJAHU LIIGID Sõlejahu- kliisid ei ole. Kõige parem nisujahusort. Paisub hästi, värvuselt kreemikas.
Suvised(tähis Л 0,4 – 40) Talvised(tähis 3 0,2 – 35): Talvine Põhjapiirkonna Arktiline Linna Linna kütus Linnadiislikütus on keskkonnasõbralik kütus, mis on määratud eeskätt linnas sõitvates autobusside ja veoautode mootorites kasutamiseks. Eelised: heitgaasides vähem väävliühendeid, kuni 10% vähem lämmastikühendeid, aromaatsete süsivesinike hulk 20% väiksem, tuhasus kuni 1/3 väiksem, meie kliimas sobib linnadiislikütust kasutada aastaringselt. Määrdeõlide põhiomadused Määrdeõli kvaliteeti hinnatakse järgmiste peamiste näitajate järgi: 1. Viskoossused 2. Viskoossusindeks, VI 3. Viskoossuse sõltuvus rõhust ja kiirusest 4. Määrimisvõime 5. Stabiilsus (oksüdeeritavus, termooksüdeerimisstabiilsus) 6. Aurustuvusomadused (leekpunkt, hangumispunkt) 7. Tuhasus ja sulfaatne tuhasus 8
Lys ja Met. Seega tuleks toiduvalkude seisukohalt eelistada neid teravilju, milles on rohkem albumiine ja globuliine (tatar, kaer) am.happed - kile Jahu omadused, liigitus Rukkijahu: · Täistera rukkijahu kestad ja idud jäävad eraldamata · Rukki lihtjahu alles ¼ kestadest ja idudest · Rukki kroovjahu 1/6 · Rukki püül 3% Nisujahu: liigitatakse mineraalainete sisalduse järgi (tuhasus) kuueks tüübiks: 1. tüüp 405, kõige väiksema tuhasisaldusega, tuhasus kuni 0,5 protsenti, valge, peene jahvatusastmega 2. tüüp 550, universaalne, sobib nii küpsetamiseks kui kastmete valmistamiseks, ostetakse kõige rohkem 3. 4. 5. 6. tüüp 1700, tuhasus 2,1 %, täisterajahu. Selline jahu on hallika värvusega ning jahvatamisel kliisid ei eraldata. Vaatamata hallikale toonile on täisterajahu bioväärtus
Tuhavoog nr 8 0,6 2,31 0,523 5400 12,5 Tuhavoog nr 9 0,1 4,79 0,403 900 4,3 Tuhavoog nr 10 1,5 4 0,421 13500 54,0 Kokku 100 900000 2139,0 Põlevkivi 2 000 000 Põlevkivi 2 000 000 2660,0 Tuhasus 900000 ja Hg sisaldus tuhas Hg kg 54,1 4,4 20,3 148,4 13,7 33,1 12,0 2,8 0,4 5,7 294,8 340
. 10 mm2/s ning HTHS 2,9...3,5 ). Ei sobi kõikidele mootoritele, vaid ainult siis kui autotootja lubab. Kallid! Kütusekulu väiksem kui A3/B3/B4 sama viskoossusega õlidel 0W30 ja 5W30 aga mootori kulumise risk suurem. C1 - kasutusel alates 10/2004. Mõeldud kasutamiseks sõiduautode ja kaubikute bensiini- ja diiselmootorites, millistel on kolmiskatalüsaatorid või diisli tahmaosakeste filtrid. Väiksem HTHS ( > 2,9 mPa.s.). Need õlid pikendavad kat. ja tahmaoskeste filtri tööiga. Tuhasus max 0,5%. NB! Madala viskoossusega ja SAPS -ga õlid ei sobi kõikidele mootoritele. Jälgi valmistajatehase juhendit ( Ford ). C2 ja C3 - analoogsed nagu C1 aga vastavad veel kõrgematele nõuetele. Tuhasus max 0,8%. C2 - HTHS > 2,9 mPa.s ( Peugeot ) C3 - HTHS > 3,5 mPa.s ( MB ja BMW ) NB! Need õlid ( C1 ... C3 ) ei pruugi sobida kõikidele mootoritele. Jälgi valmistajatehase juhendeid! E2 - kasutamiseks peamiselt raskeveokite tava- ja turbodiiselmootorites, millised ei ole tugevalt
Eesti kasutab elektrienergia saamiseks põlevkivi. Seda maavara kaevandatakse nii karjäärides kui ka maa alustes kaevandustes. Põlevkivi põletatakse ahjudes, tootes sellest elektrienergiat, kuid tundub, et tagajärgedele üldiselt ei mõelda. Põlevkivi sisaldab suhteliselt palju erinevaid väävli ning lämmastikuühendeid, mis põletamisel sattuvad atmosfääri, põhjustades seal päikeselt tuleva soojuse neeldumist ning seega ka globaalset soojenemist. Samuti on põlevkivi tuhasus väga suur, ning pool sellest, mis ahju visatakse, tuleb sealt välja tuhana. See tuhk kuhjatakse suurtesse tuhamägedesse. Sealt alt satuvad jällegi ohtlikud kemikaalid keskkonda ning praeguseks on juba märkimisväärne osa Ida-Virumaast ilma jäänud oma põhjaveest, kuna need kemikaalid on selle lihtsalt kasutuskõlbmatuks muutnud. Teisalt ähvardab Ida-Virumaad põhjavee sooldumine merevee sissetungi tõttu, kuna kaevandustest pumbatakse välja niivõrd suur hulk põhjavett
Pruunsüsi 27,263 3,874 1572,637 Eesti SEJ Balti SEJ Elektr. 1615 765 MW Soosjuslik 84 400 MW Põletatud põlevkivi t/a 1160000 Cd g/t 1,33 1542800 1542,8 Hg g/t 0,17 197200 197,2 Põlevkivi tuhasus, % 45 Koht Tuhakogus, % Cd ja Hg kontsentratsioonid tuhas Cd, g/t Hg, g/t Tuhavoog nr 1 39,3 3,4 0,153 Tuhavoog nr 2 3,1 3,44 0,158 Tuhavoog nr 3 4,7 0,9 0,479
on madalsood kõige liigirikkamad. kontsentratsiooniga ning happelise reaktsiooniga- taimede ja puude kasvuks väga halbade omadustega. Muld Õhukesed-, keskmise sügavusega- Raba- või tüsedamad siirdesoomullad, või sügavad madalsoomullad M´, M turba tuhasus on 3-5%, happelisus pH 2,3- ´´, M´´´, mille turvas on enamasti 3,6. keskmiselt lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%), mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8-6,5). KCl Turbakiht Madalsoos turvast vähe (alla 30 cm), Vahetult mineraalaluspõhjal või siis madal-
Tarbimisaine alumine kütteväärtus (ingl k. net calorific value) Tarbimisaine alumine kütteväärtus (TAK) on soojushulk, mis vabaneb ühe ühiku kü- tuse täielikul põlemisel hapnikus, kusjuures kütuses olev vesi aurustub ega konden- seeru. Soojushulk ei sisalda seega veeauru kondenseerumissoojust. TAK sõltub kütuse kuivaine (v.a mineraalid) ja niiskuse sisaldusest. Mida suurem on kütuse mineraalide sisaldus (tuhasus) ja niiskus, seda madalam on TAK. Tabel 2. Biomassi liikide kuivaine keskmised kütteväärtused, (niiskusel 0%) TÜK TAK Biomassi liik GJ/t MWh/t GJ/t MWh/t Okaspuu (kuusk) 20,2 5,61 18,8 5,22 Lehtpuu (pöök, tamm) 19,8 5,50 18,4 5,11
Põlevkivienergeetikas ja -keemias tekkivad jäätmekogused moodustavad enamuse Eesti aastasest jäätmemahust. Ülesanne Määrata põlevkiviküttel töötava elektrijaama kaadmiumi (Cd) ja elavhõbeda (Hg) aastabilansid ja täita tabel A ning skeem B, kui elektrijaamas põletati aastas P (1 400 000) tonni põlevkivi. Lähteandmed 1. Joonisel 1 on põlevkivikolde ja selle suitsugaaside trakti põhimõtteskeem koos tuha proovivõtu kohtadega (10 punkti). 2. Põlevkivi tuhasus on T% (45,0). 3. 1 tonn põlevkivi sisaldab 1,33 g Cd ja 0,17 g Hg. 4. Elektrijaamades põlevkivi põletamisel tekkivate tuhavoogude massibilanss (%-des) ning Cd ja Hg kontsentratsioonide keskendatud väärtused tuhavoogudes (g/t) on esitatud tabelis A. 2 Põlevkivi 4 5 6 7 8 9
kõrgetel temperatuuridel moodustuvate sadestuste tekkele. Temperatuuri tõustes oksüdeerumine kiireneb. Mõned metallid ( näit. Cu ja tema sulamid) kiirendavad õli oksüdeerumist. Lakk tekib 150 ...300 oC juures, pruun; sadestub kolbidel ja kolvirõngastel. lamm mudataoline must pehme sade, mille moodustavad õli, tahm, oksüdatsioonisaadused, vesi, jahutusvedelik; sadestub mootori külmematel pindadel nagu karter, klapimehhanismid, õlikanalid. 8. Tuhasus 9. Lenduvus 10.Vahutavus 11. Ökoloogilised omadused Nafta töötlemisel saadavad õlid jagunevad: 1. Destillaatõlid 2. Jääkõlid 3. Rafineeritud õlid Need on baasõlid, mille põhikomponentideks on : · mitmesugused tsükloalkaanid ja nende isomeerid ( 40... 80% ) · areenid ja nende isomeerid ( 15... 40% ) · alkaanid · mitmed O2, N ja S ühendid Hea mineraalõli on määrdeõlide tootmises levinuimaks tooraineks.
vahustatud rasvainel ja munadel põhinevates taignates. Kui ingliskeelne koogiretsept ütleb 2 cups sifted flour, siis tuleb jahu enne läbi sõeluda ja alles siis mõõta. Seevastu väljend 2 cups flour, sifted tähendab sõelumata kujul mõõdetud jahu läbisõelumist enne taignasse lisamist või siis jahu sõelumist otse poolvalmis taigna pinnale. Jahude klassifitseerimisel kasutatakse niisugust mõistet nagu jahu tuhasus. Kui viljatera pealmised kihid tera küljest maha koorime ja ära põletame, tekib tuhk - need viljatera kestad põlevad tuhaks, sellest ongi tulnud väljend "tuhasus". Mida suurem tuhasuse %, seda vähem kooritud tera, seda kiudainerikkam jahu terast jahvatamisel saab. Rukkijahude puhul on skaala selline: Rukkijahu tüüp tuhasuse % Täisterajahu minim. 0,03% madalam terve tera tuhasusest Lihtjahu maksimaalselt 2,0 Kroovjahu maksimaalselt 1,45 Püülijahu maksimaalselt 0,75
Päevas toodetakse umbes 200 ühikut toodet, kogus oleneb ka päeva tellimustest. Kuna 5 ettevõte toodab ka vastavalt tellimustele, on iga päev kogused erinevad, kuid keskmiselt toodetakse kuus: väikesaiu 4000 tk, torte ja kringleid 30 kg. 1.5 Ettevõttes kasutatav tooraine ja materjalide kirjeldus Nisujahu, tüüp 550. Jahu on väga peene jahvatusega, puhta valge värvusega, kreemja varjundiga, tuhasus 0,51-0,63%. Kliisid peaaegu ei sisalda. Kasutatakse saiade ja väikesaiade valmistamisel, probleeme ei tekita ka tortide ja kookide valmistamisel. Presspärm Pärmi värvus on koorekohvi taoline, olekult tahke, kergelt murduv ja mittemääriv. Maitse ja lõhn on pärmile omased. Sool Väljakeedetud sool ehk keedusool on peeneteraline ja sobib oma puhtuse ning vees kiire lahustumise tõttu küpsetamiseks paremini kui kivisool. Suhkur
botaanilist koostist ja lagunemisastet kogu läbilõike ulatusese. Kännususe uurimiseks rajatakse proovipunktide juurde prooviplatsid arvestusega 2 platsi 100 ha kohta, kuid vähemalt 3 platsi uuringuala kohta. Kännususe prooviplatsi suurus on 100×1 m või 50×2 m, sellel tehakse 100 määrangut kogu turbalasundi läbilõike ulatuses. Laboratoorsete tööde hulka kuulub turba üldtehniline analüüs (botaaniline koostis, tuhasus, happesus, lagunemisaste protsentides ja looduslik niiskus), kütteväärtuse ja raskemetallide ning radioaktiivsete elementide (Cd, Cr, Pb, Ni Hg, Th, U, Sr) sisalduse määramine. Laboratooriumis määratava protsentuaalse lagunemisatme ja väliolukorras kasutatava von Posti skaala omavaheline seos on järgmine: humifikatsiooniklassile H1 vastab lagunemisaste kuni 10%, H2 - 11-15%, H3 - 16-25%, H4 - 26-30%, H5 - 31-35%, H6 - 36-40%, H7 - 41-45%, H8 - 46-50%, H9 - 51-55%, H10 - üle 55%
suitsuvaba põlemine ja kahjulike lisandite sisaldus väljalaskegaasides lubatud piirides; - Põlemiskambrit piiravate pindade ja väljalasketraktide minimaalne korrosioon ; - Füüsikaline ja keemiline stabiilsus hoiustamisel ning transportimisel. 1.3. Laevakütuste omadused Kütuste tähtsamate omaduste hulka kuuluvad tihedus, viskoossus, leekpunkt, hangumistemperatuur, lisandite (väävel, vanaadium, naatrium , vesi, tahked osised) sisaldus, koksisisaldus, tuhasus, kütteväärtus ja kütuseisesüttimise omadused. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID Kütusesüsteem on seadmetest ja agregaatidest koosnev süsteem, mille esmaseks ülesandeks on mootori pidevaks riketeta tööks vajaliku kütusega varustamine ja selle nõuetekohane ettevalmistamine. Kütusesüsteemi võib tingimisi jagada: - Madalasurve kütusesüsteem. - Kõrgsurve kütusesüsteemideks. Madalasurve kütusesüsteem on laeva diiselmootori kütusesüsteemi osa, mis
Tera suurem mannast *Kaunviljad - kuivatatud herned (terved, poolikud, ühevärvilised või segavärvilised); kuivatatud põld- ja aedoad, sojaoad, läätsed *Jahu - jagatakse: *Rukkijahu (täisterajahu, lihtjahu, kroovjahu, rukkipüül) *Nisujahu - mineraalainete sisalduse (tuhasus) järgi 6 tüüpi. Tuhasus näitab jahul värvust. *Tüüp 405, kõige väiksema, tuhasisaldusega, valge, peene jahvatusastmega - küpsetised *Tüüp 550, universaalne, sobib küpsetamiseks, kastmete valmistamiseks, ostetakse kõige rohkem *Tüüp 1700, täisterajahu. Hallika värvusega ning jahvatamisel kliisid ei eraldata, on täisterajahu. Väärtus suur, sest peale kiudainete on selles rohkem vitamiine, mineraalaineid ja iduosa rasva
kivistunud jäänused, mis sisaldavad orgaanilist ainet; · Kütteväärtus on madalam kui kivi- või pruunsöel, sisaldab palju mittepõlevat mineraalosa. · Suured põlevkivivarud on: USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal. · Eestimaa põlevkivi e kukersiiti on tänaseks kaevandatud u 1 miljard tonni. · Põlevkivi kaevandusala u 450 km². Kaevandamiskihi paksus on 2,7-2,9 m · Energeetilise põlevkivi kütteväärtus on 8,6 MJ/kg, õlisaagis 15 30 %, tuhasus - 50%, väävlisisaldus 1,7% · 1 kWh elektrienergia tootmiseks kulub 1,4 kg põlevkivi Peamised gaasi tootjad, eksportijad ja importijad EKSPORT mld IMPORT mld m3 m3 Jaapan
(iseseisva kultuurina, kasvatamine järelkultuur (valge sinep), kattevilja alla (mesikas, paljuleheline lupiin), niite-haljasmass, kombineeritud kasutamine, ädal sisse. 31. Põhu kasutamine väetisena-peenestatud põhk võimalikult kiirelt mullaga segada ja 3-4 nädala pärast künniga täiesti mulda. Süsinikurikas ja lämmastikuvaene 1t-5..10 kg lämmastikku. 32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses-kasvusubstraadid katmikaianduses, kuivaine mitte alla 40 %, tuhasus mitte üle 10 %, pH mitte alla 2,5, lagunemisaste mitte üle 15%, ülekuumenenud ei tohi olla, fenoolsed ühendid , mis toksilised. Väetusturvas natuke paremate nritega. 33. Vedelsõnnik ja virts väetisena-vedel tekib kui eemaldatakse veega kuivaine alla 8%, kõik taimetoiteelemendid on hästi omastatavad. 34. Poolvedela sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine-Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis läbinu käärimisprotsessi ja sellele ple lisatud allapanu
Keskmine 1,97 2,99 2,21 1,29 2,1 3,79 paksus, m Max paksus, m 3 6,8 5,9 4,75 3,1 6,9 Lagunemisaste, 32 28 26 11 23 18 % Lood. niiskus, % 91 93 93 94 92 93 Tuhasus, % 3,7 2,9 2,7 1,4 2,7 2,2 Varu, milj. t 10,65 2,14 4,24 9,12 18,2 27,35 [] MURAKA KAITSEALA Osa praegusest Muraka looduskaitseala territooriumist võeti kaitse alla juba 1938. aastal, kui asutati kotkaste kaitseks Ratva raba reservaat. 1957. aastal loodi aga Muraka raba botaanilis- zooloogiline keeluala. 1981. aastal haarati enamus soostik Muraka sookaitsealasse
Puurindes iseloomulikud sookask, sanglepp,kuusk, alusmetsas harilik toomingas, paakspuu, mage sõstar. Taimkate madalsoos seda liigirikkam, mida enam sisaldab toitevesi mineraalaineid, vaese toitevee korral vlitsevad tarnad. Iseloomulikeks liikideks rohurindes angervaks, ubaleht, soovõhk, raudtarn, luhttarn, sale-tarn, lääne-mõõkrohi, soo-kuuskjalg; samblarindes soosammal, keskmine sirbik, teravtipp. Puhmarinne puudub. Turba tuhasus, toitainete sisaldus ja ph märgatavalt suuremak kuisiirdesoos Siirdesoo. Arengu keskmine aste; harva, ainult toitainete poolest vaesema lähtekivimi korral, võib ta moodustada ka esimese astmena. Võrreldes madalsooga on siirdesoo toitumises vähenenud põhjavee ja suurenenud sademetevee osatähtsus. Mikroreljeef on mätlik. Kõrvuti mätaste vahel kasvavate madalsootaimedega kasvab seal põhiliselt sademeteveest toituvaid taimi, mikroreljeefi kõrgemates osades ka rabataimi
tasakaalu saabumiseni pakendi sees ja väliskeskkonnas. · Lõhna läbilaskvus oluline lõhna kao vältimiseks · Õli- ja rasvakindlus hinnataks rahuldav, hea, suurepärane. Paberit iseloomustab rasva läbilaskvus, polümeere rasvapüsivus · Läbipaistvus võimaldab näha toodet, UV kiirguse kaitseks on vajalik läbipaistmatu materjal, täiesti läbipaistmatu on Al-foolium. · läige - annab pakendile hea välimuse, oluline nii plastikute kui paberi korral · Tuhasus mineraalainetesisaldus 19. Kuidas jaotatakse toiduaineid nende füüsikaliste omaduste järgi, mis on olulised pakendi kujundamisel? Toiduainete pakkimise meetodid ja pakkematerjalid on määratud sellega, millised on pakitava toiduaine füüsikalised ja keemilised omadused. Füüsikaliste omaduste järgi võib toiduained jaotada : 1. Puistematerjalid, pulbrid (piima-, muna- puljongipulber, jahu ja tangained) pakkimiseks sobivad paber, PE, PP, klaas 2
lagunemist. Turvasmuld on tekkinud maismaa soostumisel kamar- või leetmullast või veekogu kinnikasvamisel. Turvasmullad katavad Eestimaast 23,2%,need mullad on levinud kõikjalkuid eriti edela-,lääne- ja kirde-eestis. Põllu ja metsamajanduslikuks kasutamiseks vajavad soomullad enamasti kuivendamist. Madalsoomuldi on otstarbekohane kasutada põllumajanduses rohumaana, kuid vähemal määral ka põllumaana. Maaviljeluseks on sobivaim soomuld, mille lagunemisaste on üle 35%, tuhasus üle 10%, lämmastikusisaldus üle3%, kaltsiumisisaldus üle 1,5% ja pH üle 4,5. metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides.
Patogeensed bakterid ja umbrohu 3. Nõuab eraldi laotustehnikat seemned säilitavad eluvõime virtsale 4. Ebameeldiv lõhn 4. Toitainete hulka raskem määrata 5. Ei saa kasutada põhku 5. Madalam lämmastikusisaldus Väetusturvas (melioratiivturvas) • Madalsooturvas, mida kasutatakse kergete ja raskete muldade füüsikaliste ning agrokeemiliste omaduste parandamiseks • Kuivaine mitte alla 30% • Tuhasus mitte üle 35% • Üle 200 mm osakeste mass mitte üle 10% • pH mitte alla 5,0 • Lagunemisaste mitte alla 20% • Raudoksiidi sisaldus mitte üle 1,0% Aiandusturvas • Rabaturvas, mida kasutatakse kasvu-substraatide valmistamiseks katmikaianduses • Kuivaine mitte alla 40% • Tuhasus mitte üle 10% • pH mitte alla 2,5 • Lagunemisaste mitte üle 15% • Aiandusturvas ei tohi olla ülekuumenenud, kuna sellisel juhul tekivad taimedele
Turvas on õhuke ja org. aine rikas; muudab kerged mullad viljakamaks ja vettpidavamaks, rasked mullad pareminiharitavaks. Turvas peab olema: * kuivainesisaldusega vähemalt 30% * tuhasusega mitte >35% * pHKCl mitte <5 * lagunemisaste ei tohiks olla <20% * oluline, et poleks raudoksiidi >1% 2) Aiandusturvas kasutatakse rabaturvast; istikute kasvatusel, kasvusubstraadina, katmikaianduses. * kuivainesisaldus >40% * tuhasus mitte >10% * lagunemisaste mitte >15% * pHKCl ei tohiks olla <2,5 rabaturvas on happeline, st. enne kasutamist neutraliseeritakse * ei tohiks olla ülekuumenenud, tekivad fenoolsed ühendid, mis on taimedele toksilised Aiandusturbal ei või olla poolkoksistumise tunnuseid. t° ei tohi tõusta üle 50°C., KOMPOSTID Turvast, eeskätt madalsooturvast kasutatakse kompostide valmistamiseks. Kompostiks kasutatakse kõiksuguseid org
Retsepti järgi: - tera- ja seemneleivad väh 8% jahu kogusest mitmesuguseid teri ja seemneid mitmesuguses töötluses ja jämeduses. - lisanditega leivad sisaldavad aedvilju, puuvilju, liha jm - koorikleivad õhukesed, pikisuunas lõigatud tooted 8. Jahu kvaliteet Organoleptilised näitajad on lõhn, maitse ja värvus; Füüsikalis- keemiliste näitajate alla kuuluvad kleepvalk, niiskusesisaldus, happesus, mineraalainesisaldus ehk tuhasus, metallilisandite sisaldus, jahvatuse jämedus, kahjulikku lisandite olemasolu ja langemisarv. 9. Pärm, selle liigid ja kasutamise eesmärk Pärmseened tekitavad käärimist, lõhustades suhkrut alkoholiks ja süsihappegaasiks. Pagaritööstuses kasutatakse põhiliselt presspärmi ja kuivpärmi, vähem vedelpärmi. Presspärm valm. suhkrutööstuse jäägist melassist (vajalikud N-ühendid pärmi kasvuks). Omadused: värvus koorekohvitaoline, olekult tahke, kergelt murduv ja
Puuliikide keskmine 18,9 Tarbimisaine kütteväärtuse arvutamiseks soovitatakse valemit Qat Qak (1 W t / 100) 2,44W t /100, kus W t on tarbimisaine niiskus protsentides. Puit süttib temperatuuri piirides 240...270 °C. Enne puidu süttimist aga algab tema orgaanilise osa lagunemine, mis jätkub väga kõrgete temperatuurideni. Puidu termiline lagunemine algab temperatuuridel 150...160 °C. Erinevate puuliikide puidu kuivaine tuhasus Ak, % Puuliik Tüvi Koor Oksad, juured Mänd 0,2...0,7 1,4...2,2 0,3...0,7 Kuusk 0,2 2,3 0,3...0,4 Kask 0,2...0,4 2,4 0,3...0,6 Haab 0,2...0,3 2,7 0,3
Rabad R Sinika kkt. rikkaliku puhmarindega männikud (VVa) Soomullad jagatakse turbakihi tüseduse järgi: Domineerib turbasammal 1. Väga õhukesed T 3050 cm: M´, S´, R´ Turvastunud moor 2. Õhukesed T 50100 cm: M´´, S´´, R´´ T2, tuhasus < 5% 3. Sügavad T > 100 cm: M´´´,S´´´,R´´´ Täpsem jaotus toimub turba lagunemisastme järgi: Turvastunud muldade omadused: 1. hästi lagunenud (t3, lagunemise% > 40) M3 2
2) veekogude kinnikasvamisel (laugjad madalaveelised veekogud põhjast, sügavad veekogud R) Jaotus: 1) väga õhuke, õhuke, sügav M' < 0,5m, M'' - 0,5-1m, M''' >1m, M1 halvasti lagunenud, M2 - keskmiselt lagunenud jne. Põllumajanduslikult omavad tähtsust G1 edasisel soostumisel või toitainete rikka veekogu põhjast kinnikasvamisel tekkinud sood M (hästi lagunenud) Dm vähemalt 0,20-0,30, tuhasus 10-20%, pH 5,5-6,5, N-rikkad, mikroelementide ja P ning K vaesed. Turba füüsikalised omadused erinevad oluliselt mineraalsooladest: veemahutavus, halvasti lagunev -20, hästi lagunevad 3-7 korda kaalulised, Wnärb min.muldadel kuni 10-15%, turvasmuldadel 30- 40%. Ülesharimisel sobivad paremini kultuurniitudeks. Boniteet: hästi lagunenud M IV-V klass, keskmiselt lagunenud V-VI klass, halvasti lagunenud VI- VII klass
-põhjast, sügavad veekogud - R) Jaotus: 1) väga õhuke, õhuke, sügav - M? < 0,5m, M?? - 0,5- 1m, M??? >1m, M1 - halvasti lagunenud, M2 - keskmiselt lagunenud jne. Põllumajanduslikult omavad tähtsust G1 edasisel soostumisel või toitainete rikka veekogu põhjast kinnikasvamisel tekkinud sood - M (hästi lagunenud) Dm vähemalt 0,20-0,30, tuhasus 10-20%, pH 5,5-6,5, N-rikkad, mikroelementide ja P ning K vaesed. Turba füüsikalised omadused erinevad oluliselt mineraalsooladest: veemahutavus, halvasti lagunev -20, hästi lagunevad 3-7 korda kaalulised, Wnärb min.muldadel kuni 10- 15%, turvasmuldadel 30-40%. Ülesharimisel sobivad paremini kultuurniitudeks. Boniteet: hästi lagunenud M IV-V klass, keskmiselt lagunenud V-VI klass, halvasti lagunenud VI-VII klass. Kultuurniitudena 2 klassi paremad kui teraviljade ja
2.2. LODU KASVUKOHATÜÜP Reljeef: lauged nõod, orulammid, harvem survelise põhjavee toitumisega lauged nõlvad; mikroreljeef tugevasti mätlik. Muld: esinevad potentsiaalselt viljakad õhukesed-, keskmise sügavusega, harvem sügavad madalsoomullad M´, M´´, samuti õhukesed või keskmise sügavusega lammi- madalsoomullad AM´, AM´´. Turvas on kogu lasundi ulatuses hästi lagunenud, kõrge mineraalainete- (tuhasus ülaosas üle 10%) ja lämmastikusisaldusega, mõõdukalt kuni nõrgalt happelise reaktsiooniga (pHKCl 5,0-6,5, toorhuumuslikel mätastel ka happelisem). Veereziim: erinevalt päris-madalsoodest toimub lodus soostumine läbivoolulise toiterikka veega, kõrge veeseis püsib mätastevahelistes lohkudes pikemat aega ja ainult kestvalt kuivadel perioodidel laskub mõnekümne sentimeetri sügavusele.
Põlevkivi e kukersiit · Sellel põhineb Eesti elektrienergeetika · Maardla u 3000 km2 suurusel alal, Tapal halva kvaliteediga · Kütteväärtus 3600 kcal/kg · Tootsa kihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise osa 7 kukersiidi kihti ja6 pae vahekihti · Kihi paksus 2,7 2,9 m maardla põhja-ja idaosas, väheneb lõuna ja lääne suunas · Suur väävlisisaldus ja tuhasus (probleemiks) Põlevkihind joonis! Siluri ladestu · Kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe kooslus · Siluri karbonaatkivimite kogupaksus on Eesti alal küllaltki suur · Lubjakivid · Dolomiidid ja domeriidid ulatusliku levikuga · Alam- ja Ülem-Siluri avamusala KAART! · Siluri pangad Saaremaal, Muhus ja Lääne-Eestis · Näha enim Saaremaal Panga pank Suuviku pank
eristatakse: madalsoo-, siirdesoo- ja kõrgsoo- ehk rabaturvas. Lammi- ja rannikusetetes, järve- ja soosetetes esineb turba või turvastunud vahekihte ( orgaanilise aine sisaldus üle 20%). Turvas on suure veesisaldusega (8892%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (5060%), vesinikust (57%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (23%), fosforit (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid). Turba üldtehnilised näitajad Lagunemisaste 45-50% Tuhasus 1,5-4,9% pH3,3-5,1 Niiskus 86-91% Järvelubi ehk järvekriit- karbonaatne pude sete, mis on tekkinud lubjarikkas järves taim- ja loomorganismide elutegevuse ja keemiliste protsesside tagajärjel. Järvelubja kaltsiumkarbonaadisisaldus on üle 50%, sisaldab ka terrgeenset materjali, orgaanilist ainet, sageli turvast. Allikalubi- karbonaatne sõmerja struktuuriga pulberjas sete, mis on tekkinud lubjarikka põhjavee väljumiskohtades, eriti oruveerude allosas
· Talvine (0,05 ; 3,2; 47 ; 800...845) · Põhjapiirkonna ( 0,05 ; 3,0 ; 47 ; 800...835) · Arktiline ( 0,05 ; 2,0 ; 45, 800...820) · Linna (0,002;2,5; 49 ; 820) Linnadiislikütus on keskkonnasõbralik kütus, mis on määratud eeskätt linnas sõitvates autobusside ja veoautode mootorites kasutamiseks. Sellel diislikütusel on rida eeliseid: heitgaasides vähem väävliühendeid, kuni 10% vähem lämmastikühendeid, aromaatsete süsivesinike hulk 20% väiksem, tuhasus kuni 1/3 väiksem, meie kliimas sobib linnadiislikütust kasutada aastaringselt. Linnadiislikütuse tootmist alustati 1989 aastal ja praegu nõutakse selle kasutamist paljudes Euroopa riikides. Gaasikütused Gaasikütuseks nimetatakse selliseid kütuseid, mis juhitakse mootori toitesüsteemi gaasilises olekus. Võrreldes vedelkütustega on gaasikütustel mitmeid eeliseid: · suured varud looduses · sobilik hind · kahjulike lisandite puudumine
h. katla suurusest (võimsusest). Selleks, et tagada puhastusseadme kõrge efektiivsus peab seade olema õieti valitud ja arvutatud. Tsükloni ja elektrifiltri arvutustes määratakse vastavalt tuhaosakeste suurusele gaasi kiirus (kogus) läbi seadme. Gaasipuhastusseadmete tööd iseloomustavad põhinäitajad on toodud tabelis (vt Tabel 10 .18). Tabel 10.18 Gaasipuhastusseadmete kasutatavusnäitajad Seadme nimetus Gaasi tuhasus, Kasutustemperatuur, °C mg/Nm3 Multitsüklon 150 500 < 500 Kottfilter 10 50 < 150 Elektrifilter 99,9%* < 300 Skraber 50 100 < 70 80 elektrifiltri tööd iseloomustatakse puhastusefektiivsusega. 10.3.2 Multitsüklonid
· Talvine (0,05 ; 3,2; 47 ; 800...845) · Põhjapiirkonna ( 0,05 ; 3,0 ; 47 ; 800...835) · Arktiline ( 0,05 ; 2,0 ; 45, 800...820) · Linna (0,002;2,5; 49 ; 820) Linnadiislikütus on keskkonnasõbralik kütus, mis on määratud eeskätt linnas sõitvates autobusside ja veoautode mootorites kasutamiseks. Sellel diislikütusel on rida eeliseid: heitgaasides vähem väävliühendeid, kuni 10% vähem lämmastikühendeid, aromaatsete süsivesinike hulk 20% väiksem, tuhasus kuni 1/3 väiksem, meie kliimas sobib linnadiislikütust kasutada aastaringselt. Linnadiislikütuse tootmist alustati 1989 aastal ja praegu nõutakse selle kasutamist paljudes Euroopa riikides. Gaasikütused Gaasikütuseks nimetatakse selliseid kütuseid, mis juhitakse mootori toitesüsteemi gaasilises olekus. Võrreldes vedelkütustega on gaasikütustel mitmeid eeliseid: · suured varud looduses · sobilik hind · kahjulike lisandite puudumine
htm ja loengukonspekt 3.7. Eesti maavarad. Põlevkivi. Põhiline energeetika maavara Eestis. Koosneb 50% orgaanilistest ainetest ( vetikad). Ei esine puhtal kujul, vaid on segatud paekiviga. Eesti põhilised maardlad: Paldiski; Kohtla-Järve; Jõhvi; Tapa. Diktüoneemaargilliit Esineb Hiiumaast Narvani. Lasub fosforiidi peal. Kasutada saab komplekselt koos fosforiidi kaevandamisega. Maavarana kasutamine on tõkestatud mitme asjaoluga: - kütteväärtus väike (kõrge tuhasus) - püriidi (FeS2) sisaldus, mis laguneb põletusprotsessidel vääveloksiidseks gaasiks ning põhjustab atmosfäärisaastet - argilliidi väljastamine aherainena fosforiidi pealt puistangusse pääseb temasse õhuhapnik ning võib põhjustada kivimi isesüttimise. Perspektiivne on temas esinevate haruldaste elementide (U, Mo, V) suhteliselt kõrge sisaldus. Turvas 26
Sellist jaotust võib kohata sageli ka õppekirjanduses. Allpool nende turvaste iseloomustused. Aiandus- ehk kasvuturbana kasutatakse rabafreesturvast ning sellest valmistatakse katmikaianduses ning istikutootmises vajalikke kasvusubstraate. Aiandusturvas peab vastama järgmistele kvaliteedinäitajatele: 53 kuivainesisaldus mitte alla 40%, tuhasus alla 10%, lagunemisaste mitte üle 15%, pHKCl mitte alla 2,5, üle 60 mm läbimõõduga osakeste sisaldus mitte üle 8%. o Aiandusturba ladustamisel aunades ei tohi temperatuur auna sisemuses tõusta üle 50 C, kuna tugeval isekuumenemisel tekivad turbas fenoolsed ühendid, mis mõjuvad taimedele toksiliselt.
Poolvedel ehk allapanuta sõnnik (kuivainet 8...14 %) on saadud puhaslautades, kus allapanu ei kasutata või seda kasutatakse ainult loomade magamisasemetel. Vedelsõnnik (kuivainet alla 8 %) saadakse lautades, kus allapanu üldse ei kasutata ja väljaheited eemaldatakse laudast veega. Läga (kuivainet alla 5 %) on rohke vee kasutamisel saadud vedelsõnnik (sarnaneb reoveega). Väetusturvas on valmistatud peamiselt madalsooturbast (lagunemisaste ei tohi olla alla 20 %, tuhasus mitte üle 25 %, veesisaldus peab olema alla 60 %) ning teda kasutatakse peamiselt mulla (liiv, saviliiv, rasked liivsavid, savid) füüsikalis–keemiliste omaduste parandajana. Kompostid on valmistatud komposteerimisel, mille jooksul muudetakse orgaanilise aine rikkad materjalid (põhk, turvas, virts, fekaalid jt.) kas üksikult või segatuna mõningate teiste ainetega orgaaniliseks väetiseks (turba- sõnnikukompost, turba- vedelsõnniku kompost, turvas- ammoniaakväetis, põhukompost jt.)
annaabi.ee 
