avastusi ja teadmisi, et muuta ühiskonda veelgi paremaks. Väga tähtsal kohal on Suur Ring, millega on ühinenud paljud tsivilisatsioonid, kaasa arvatud Maa. Suure Ringi eesmärgiks on vahetada kultuurilist ja teaduslikku informatsiooni. Kuigi raamatu sisu on ulmeline, ei ole autor siiski asjaga liiale läinud. Endiselt on probleemiks pikad vahemaad, mis ei võimalda saada füüsilist kontakti kaugete tsivilisatsioonidega. Mõte valguskiirusel liikuvast masinast tundub ka raamatu tegelastele fantastilise unistusena. Üks füüsik teeb küll katse seadet luua, kuid katse lõppeb katastroofiga, milles ta ise vaevu ellu jääb. Peale katse ebaõnnestumist otsustab ta minna Unustuste saarele, kus elavad kurjategijad või ühiskonna heidikud Probleemiks on ka energiaga seotud küsimused, mis panevad piirid peale teiste tsivilisatsioonidega suhtlemisel.
Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see tähendas, et tuli maid kuivendada ja luua kunstpõlde. Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Mõlemas oli II aastatuhandeks eKr saanud alguse põlluharimine. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis see hilja. Indias tekkis tsivilisatsioon V at eKr Induse tasandikul. Ka Hiinas ja Egiptuses tekkisid tsivilisatsioonin V at eKr, kui tekkisid esimesed asulad. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis Kiri Ameerikas suhteliselt hilja. Kuigi juba enne maiasi oli Ameerikas kasutusel piltkiri siis maiad arendasid sellest välja Kesk-Ameerika kõige täiuslikuma kirjasüsteemi - hieroglüüfkirja. 3
Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see tähendas, et tuli maid kuivendada ja luua kunstpõlde. Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. II aastatuhandeks eKr oli mõlemas alguse saanud põlluharimine. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis see hilja. Indias tekkis tsivilisatsioon V at eKr Induse tasandikul. Ka Hiinas ja Egiptuses tekkisid tsivilisatsioonin V at eKr, kui tekkisid esimesed asulad. Kiri tekkis Ameerikas suhteliselt hilja võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega. Kuigi juba enne maiasi oli Ameerikas kasutusel piltkiri siis maiad arendasid sellest välja Kesk-Ameerika kõige täiuslikuma kirjasüsteemi - hieroglüüfkirja. 3
2.b. Olendid, isikud ja rahvad: kes olid? Jupiter; Romulus ja Remus; etruskid; Augustus; Vergilius; Titus Livius; Justinianus; Jeesus; Peetrus ja Paulus; germaanlased 2.c. Ajaloolised sündmused või nähtused: milles need seisnesid? Puunia sõjad, provintsid, Suur rahvasterändamine 3. Teemade põhjalikum tundmine: A. Teemade iseloomustamine 1) Hellenismiajajärk mida see tähendab? Iseloomustamine. 2) Etruskide kultuur üldised iseärasused teiste tsivilisatsioonidega võrreldes; usund, mõju Rooma kultuurile. 3) Rooma ühiskonnakorraldus - kuidas jagunes ühiskonnakihtideks; kuidas Roomat valitseti ja millised olid kodanike õigused/vabadused; Rooma sõjavägi; Rooma linnad ja ehituskunst; millised muutused leidsid aset hilise keisririigi ajal. 1 4) Rooma kultuur kreeka mõjutused Rooma kultuurile; usundi iseärasused ja
Kindlasti on ka suur tähtsus asustuste tekkimisel usk jumatesse või taevasse,kuna oma edukuses on ikka nähtud jumalate soosingu märki ja kui jumalad ühtesid soosivad hakkavad ka teised jumalate poole vaatama.Kuna kõrgkihi arust soosisid jumalad neid rohkem siis nad ka võtsid endale õigusi läbi viia usulisi talitusi ja rääkida jumalatega kogu kogukonna eest.Ning on olnud juhuseid kus juhid on hakanud endid isegi jumalatega samastama. Kuna esmaste tsivilisatsioonidega koos tekkis ka kiri ja ajalugu peale kirja tekkimist on hoopis selgem siis nimetatakse seda aega mil tekkisid tsivilisatsioonid ka esiaja e. Muinasaja lõpuks ja koos tsivilisatsioonide algas ajalooline aeg,millest esimeste tsivilisatsioonide aega nimetatakse vanaajaks,mis algas mesopotaamias ja egiptuses. Kahjuks on tänapäevaks kõigist algsetest tsivilisatsioonidest alles vaid võimsad ehitised mis
Läänerahvas lootis et peale sõda muutub eluolu paremaks kui seda varem oli olnud. Inimesed küsised endalt ja üksteiselt, miks kodu see õudus üldse toimus ja mille nimel tapeti need enam kui 10 miljonit meest, nii et kaduma läks terve põlvkond. 1918. aastal ilmus Saksamaal Oswald Spenglari raamat ,,Õhtumaa allakäik", milles väideti, et lääne kultuur on jõudnud oma viimase, mandumisfaasi ja et varsti pühitakse lääs minema nagu see on juhtunud kõigi varasemategi tsivilisatsioonidega. Sõjajärgse pettumuse ilminguks oli ka Itaalia fasism, samuti väga rahutud olud Saksamaal, mis oleksid äärepealt revelutsioonini viinud. Kujunes mitut sorti inimesi, vaesed kes elasid nälja piiril ja puru rikkad. Kergemeelsed 1920. aastad Inimesed püüdsid sõjakoledusi unustada, mistõttu 1920. aastaid iselooustab teatav kergemeelsus. Lõplikult loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesid tunduvalt
Siit tuleb välja, et Egiptuse riigi valitsejat võiks kutsuda ka jumalaks. Mesopotaamia riigi valitsejat aga mitte. Egiptuse perekond oli sarnane tänapäeva perekonnaga, kus mehed ja naised on võrdsed. Kuigi ametlikult oli perekonnapea ikka mees, olid naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. Valitsejate puhul oli asi natuke erinev. Nemad pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid. Niisiis oli Egiptuse perekond erand kõigi teiste selle aja tsivilisatsioonidega võrreldes. Mesopotaamia perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Mehel oli õigus võtta endale mitu naist ja lisaks võisid olla tal ka abieluvälised Keivin Kivimägi 10A armuvahekorrad. Naiselt nõuti samas ranget monogaamsust see tähendab, et naisel võis olla ainult üks mees
kodakondsus. Olla kodanik, see tähendab võrdseid õigusi vastavalt ühiskonnas kehtivatele seadustele, teatud õigusi ja privileege, vabadust, sõltumatust ja poliitilist kontrolli võimu üle, lojaalsust ning teenistust ühiskonna heaolu nimel. Polised olid tüüpilised Kreeka linnriigid, üsnagi väikesed ning koosnesid kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Polised asusid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena suhtlesid nad ka teiste tsivilisatsioonidega. Elanikkond ei ületanud tavaliselt kolme- neljakümmet tuhandet inimest. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Erinevad polised korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi, kes pidid suutma linnriiki kaitsta ning olema piisavalt rikas, et hankida endale jalaväelase täisvarustus (kiiver, rinnaturvis, kilp, oda)
Huntington leiab, et Lääne allakäigul on kolm peamist iseloomustavat tunnust. Esiteks on see aeglane protsess. Võrdluseks toob ta S-kurvi: algul mõõdukas, kuni viimaks järsk kiirendus enne põhja jõudmist. Teiseks leiab Huntington, et allakäik ei kulge otsejoones – see kulg on väga ebakorrapärane, mis aeg – ajalt asendub hetkeliste tõusumomentidega. Kolmandaks tõdeb ta, Lääne ülekaal enamikes olulistes võimuressurssides on hakanud teiste tsivilisatsioonidega võrreldes langema.1 Ajaloolisest vaatepunktist lähtudes on selline kontseptsioon vägagi loogiline: kõik suured tsivilisatsioonid on mingil ajal lagunenud. Nii juhtus Rooma impeeriumiga kui ka Nõukogude Liiduga. Samas aga võrreldes teiste ajaloos figureerinud tsivilisatsioonidega on praegune Lääne tsivilisatsioon vägagi erinev. Kui Rooma impeerium ja Nõukogude Liit püsisid koos üksnes relva ja terrori najal, siis praegune Lääs
sadanud, seega oli ppõlluharimine võimalik vaid talvel, pärast korrapärast üleujutust. Siis muutus muld viljakaks, kevadeks vili valmis ja muld muutus järgmise üleujutuseni viljatuks. Mesopotaamia aga paiknes ümber Tigrise ja Eufrati. Mesopotaamias sai vilja kasvatada igal aastaajal kuna vihma sadas piisavalt. Mesopotaamia oli aga küllaltki vaene loodusvarade poolest. Enamasti kasutati loodusvaradest savi. Metalli toodi sisse mujalt, seega arenesid Mesopotaamial suhted ka teiste tsivilisatsioonidega. Ühiskonnakihid on mõlemis tsivilisatsioonis küllaltki sarnased. Egiptuses valitsesid vaaraod, kes määrasid ametisse asehaldurid, preestrid ja kõrgemad pealikud. Mesopotaamiat valitsesid kuningad, nad olid oma riigi sõjaväe ülemjuhataja ning kõrgeim seadusandja ja kohtumõistja. Mesopotaamlased arvasid, et kuningavõim on jumala kaitse all, samuti mängisid Mesopotaamias suurt rolli ka preestrid. Mõlemas tsivilisatsiionis oli ka sõjavägi, mis Egiptuses
sõnastas ka inimloomuse väga tõetruult. Ta väitis, et inimene on küll kõrgeim elusolend, kuid ilma seaduse ja õiglustundeta on ta kõigist hullem. Kreeklaste tööd ja saavutusi leidub tänapäeval igas valdkonnas. See tõestab, et olenemata sellest, et möödas on peaaegu 2500 aastat, võlgneme oma praeguse toimiva maailmakorralduse suuresti antiikmaailmale. Kõik alustalad töötati just siis välja. Seepärast on tähtis, et oleksime kursis ka tuhandeid aastaid vanade tsivilisatsioonidega. Nagu öeldakse, kui ei tea minevikku, siis pole inimesel ka tulevikku. Sandra-Kristin Noot 12A
maailma üks kõige usaldusväärsemaid infokanaleid. Sun Yatsen- Hiina rahvuslikkodanlike jõudude liider. Asus ühendama Hiina riiki. Tema erakonda nimetati Guomindangiks. 1921.a lasi end kuulutada Hiina presidendiks. Mao Zedong- 1935.aastal tuli LoodeHiinas võimule. O.Spengler- 1918.a ilmus tema raamat "Õhtumaa allakäik", milles väideti, et lääne kultuur on jõudnud oma viimasesse, mandumisfaasi ja et varsti pühitakse lääs minema nagu see on juhtunud kõigi varasemategi tsivilisatsioonidega. C.Chanel- Moemaailmas tegi tähelepanu nooruke prantslanna Chanel. Cornusier- Dawesi plaan- Ameeria Ühendriikide rahandusminister. Tema ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu. Kuidas püüti kindlustada rahu Eurooopas pärast sõda? Vead? Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus: Kuna sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigidInglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Laienesid
Kristiina Kass "Petra lood", Heiki Vilep ,,Katus sõidab" ,,Liisu", ,,Tere" Kirjandusteoreetilisi mõisteid: Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju suurendamiseks. Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms. ALLITERATSIOON sõna alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Näiteks: ,,Millal maksan memme vaeva..." (rahvalaul). Korduvad konsonandid. Assonants - algriimi (sõna algushäälikud korduvad) jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid. Aimekirjandus ehk populaarteaduslik ehk teabekirjandus - mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Piir
ohutu?" On avaldatud arvamust, et teised tsivilisatsioonid ei pruugi olla sõbralikud ning mõne Hollywoodi ulmefilmi stsenaarium võib täide minna inimkond hävitatakse. Sellele vaatamata jätkub SETI tegevus ka praegu ning ka mina arvan, et projekti lõpetada ei ole põhjust. 13 Kokkuvõte Inimene ei ole tänase seisuga suutnud luua sidet teiste tsivilisatsioonidega, ning kes teab, ehk on nii ka parem. Itaalia füüsik Enrico Fermi esitas 1950-ndatel aastatel küsimuse ,,Kus nad on?". Vastuseks sellele küsimusele on teadlased esitanud palju teooriaid: · Haruldase Maa hüpotees Maa on haruldane oma asendi ning elu arenemise tingimuste poolest või universum ei ole lihtsalt sobilik teiste tsivilisatsioonide arenguks. · Universum ei ole külalislahke Sellised sündmused nagu jääajad, kokkupõrked meteoriitidega ja muud katastroofid
Nad täitsid väga mitmeid ülesandeid: töötasid vaarao majapidamises, osalesid suurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid Egiptuse perekond oli väga sarnane tänapäeva perekonnaga, kus mehed ja naised on võrdsed. Kuigi ametlikult oli perekonnapea ikka mees, olid naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. Valitsejate puhul oli värk natuke erinev. Nemad pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid. Niisiis oli Egiptuse perekond erand kõigi teiste selle aja tsivilisatsioonidega võrreldes. 1 USK (ptk. 4 lk. 29-36) Egiptuse jumalad olid suuremas osas looma või linnu peaga ja inimese kehaga. Osa jumalaid kehastas ka loodusnähtusi. Tähtsamad jumalad olid Ra, Amon, Amon-Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hathor, Anubis, Thot. Kuulsaim Egiptuse müüt jumalate kohta: Kui Ra enam maa peal valitseda ei tahtnud, läks ta päikesena kõrgustesse ja pärandas oma võimu järglastele
Nad täitsid väga mitmeid ülesandeid: töötasid vaarao majapidamises, osalesid suurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid Egiptuse perekond oli väga sarnane tänapäeva perekonnaga, kus mehed ja naised on võrdsed. Kuigi ametlikult oli perekonnapea ikka mees, olid naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. Valitsejate puhul oli värk natuke erinev. Nemad pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid. Niisiis oli Egiptuse perekond erand kõigi teiste selle aja tsivilisatsioonidega võrreldes. 1 USK (ptk. 4 lk. 29-36) Egiptuse jumalad olid suuremas osas looma või linnu peaga ja inimese kehaga. Osa jumalaid kehastas ka loodusnähtusi. Tähtsamad jumalad olid Ra, Amon, Amon-Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hathor, Anubis, Thot. Kuulsaim Egiptuse müüt jumalate kohta: Kui Ra enam maa peal valitseda ei tahtnud, läks ta päikesena kõrgustesse ja pärandas oma võimu järglastele
toimetamise tõttu kehvakesed. 90ndatel raamatu pidi ettevalmistama keerukama teksti vastuvõtmiseks. 14. Kirjandusteoreetilisi mõisteid: Hüperbool - kõnekujund, poeetiline liialdus, kirjeldatavaa asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju või intensiivsuse suurendamiseks. Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms. Kitsamas tähenduses teaduslik fantastika, kaasaegse proosakirjanduse populaarne haru, aineks fantastikaga läbipõimunud teaduslikud hüpoteesid. Laiemas tähenduses hõlmab mitmeid fantaasiakirjanduse liike. Eelkäijaks võib pidada arhailiste rahvaste müüte- ja legende (Frankenstein). Alliteratsioon ehk riim sarnasekõlaliset sõnade kunstikavatsuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla
Imestama pani mind see, et maiad, kui väga sõjakad rahvad tol ajal, suutsid jääda hispaanlaste tulekuga üsna neutraalseks ja alluda provokatsioonidele ning lasta niimoodi tappa oma rahvast. Nad olid küll tugevad ja üks nutikamaid rahvaid tol ajal, kuid neil polnud õiget juhti ega ühtsust, kes oleks korra majja löönud ja tsivilisatsiooni aega veidi pikendanud. Kuna väga palju oli mainitud igal pool allikates seda, kuidas üht ja teist Mesoameerika tsivilisatsioonidega asju klapib, siis võin väita, et väikeste erinevtustega on enam vähem kõik Ameerika tsivilisatsioonid kuidagi oma vahel sarnased. 5 Kasutatud kirjandus Nicholas J. Saunders (2007) Muistne Ameerika suured tsivilisatsiooni. Tallinn: Tänapäev Sylvanus Griswold Morley (1983) The Ancient Maya. Central America: Stanford University Press (e-raamat) Kingfisher (2003) Õpilase entsüklopeedia. Tallinn:Varrak 6
Nad täitsid väga mitmeid ülesandeid: töötasid vaarao majapidamises, osalesid suurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid Egiptuse perekond oli väga sarnane tänapäeva perekonnaga, kus mehed ja naised on võrdsed. Kuigi ametlikult oli perekonnapea ikka mees, olid naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. Valitsejate puhul oli värk natuke erinev. Nemad pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid. Niisiis oli Egiptuse perekond erand kõigi teiste selle aja tsivilisatsioonidega võrreldes. USK (ptk. 4 lk. 29-36) Egiptuse jumalad olid suuremas osas looma või linnu peaga ja inimese kehaga. Osa jumalaid kehastas ka loodusnähtusi. Tähtsamad jumalad olid Ra, Amon, Amon-Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hathor, Anubis, Thot. Kuulsaim Egiptuse müüt jumalate kohta: Kui Ra enam maa peal valitseda ei tahtnud, läks ta päikesena kõrgustesse ja pärandas oma võimu järglastele. Lõpuks sai valitsejaks tema pojapoeg Osiris. Ta oli Niiluse üleujutustest tekkiva
Euroopa kirikuelu. Rooma paavsti üleskutsel said alguse ristiretked islamimaade vastu. Nende eesmärk oli Jersuusalemmas paikneva Jeesus Kristuse püha haua vabastamine muhamediusuliste võimu alt. Eurooplasi meelitasid ka idamaade muinasjutulised rikkused. Ristisõjad ei toonud küll oodatud edu, sest Jeruusalemma ei õnnestunud lõplikult vallutada, pühamaa langes lõplikult moslemite kätte aga ristisõdade käigus tutvusid eurooplased Idamaade kõrgeltarenenud tsivilisatsioonidega. Sõjad andsid tõuke ka kultuuri ja kaubanduse edendamiseks Euroopa ja Idamaade vahel. 11.sajandist alates leidsid Lääne-Euroopas aset mitmed tähtsad muutused. Elanike arv suurenes Järk-järgult tekkisid taas suuremad linnad , kus arenesid kaubandus ja käsitöö. Keskaegset linna eristas maa-asulast see, et elurütm oli kiirem Linlased moodustasid kodaniku seisuse feodaalühiskonnas. Linnakäsitöölised koondusid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse Igal ametil
tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega. b) Lihtrahvas (kr k demos rahvas)- vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, käsitöölised ja väikekaupmehed. c) Orjad- vaesunud ja võlgade katteks orjusesse müüdud kehvikud, sõjavangid või orjaturgudelt ostetud välismaalased. Vana-Kreeka orjandusliku korralduse eripäraks võrreldes Idamaade tsivilisatsioonidega oli selle ulatuslikkus: - Orje oli palju (sõltuvalt linnriigist kuni 80%), kes tegid ära suurema osa tootvast tööst. - Orjust peeti ühiskonnale vajalikuks ja normaalseks nähtuseks ning orje omasid sageli ka vaesemad inimesed. - Orjade suur hulk ja nende massiline kasutamine tootmisprotsessis andis vabadele inimestele vabaduse tegeleda riigiasjadega, enese harimisega või erinevate
tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega. b) Lihtrahvas (kr k demos rahvas)- vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, käsitöölised ja väikekaupmehed. c) Orjad- vaesunud ja võlgade katteks orjusesse müüdud kehvikud, sõjavangid või orjaturgudelt ostetud välismaalased. Vana-Kreeka orjandusliku korralduse eripäraks võrreldes Idamaade tsivilisatsioonidega oli selle ulatuslikkus: - Orje oli palju (sõltuvalt linnriigist kuni 80%), kes tegid ära suurema osa tootvast tööst. - Orjust peeti ühiskonnale vajalikuks ja normaalseks nähtuseks ning orje omasid sageli ka vaesemad inimesed. - Orjade suur hulk ja nende massiline kasutamine tootmisprotsessis andis vabadele inimestele vabaduse tegeleda riigiasjadega, enese harimisega või erinevate
Kultuuri arengu indikaatoriks onlinnade tähtsuse järkjärguline kasv (kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri kasvajaks). Kultuur on Oswald Spengleri jaokselusorganism. Jagab kultuuri arengu aastaaegade järgi. Toynbee, Arnold Suurbritannia ajaloolane, Toynbee jagas maailma enam kui 20-ks tsivilisatsiooniks ning lahkas neid põhjalikult, kujundades teooria tsivilisatsioonide tõusust ehk kasvust, langusest ning hävingust. Nende ja väiksemate tsivilisatsioonidega seotud protsessidega seletas ta kogu ajaloo kulgu. Ent teised ajaloolased leidsid tema tööst palju ebatäpsusi ning ka vigu, mistõttu tema teooria peagi ajalooteaduse silmis tõsiseltvõetavuse kaotas. Weber, Max - saksa sotsioloog ja majandusteadlane. kaasaaja sotsioloogia üks looja, Tema loodud on termin Entzauberung ('lummusest vabanemine'), mis tähendab Euroopa kultuuri vabanemist kristlike uskumuste ja traditsioonide alt
Hüperbool - kõnekujund, poeetiline liialdus, kirjeldatavaa asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju või intensiivsuse suurendamiseks. Esineb sageli folklooris (seitsme maa ja mere tagas, mitmepäine lohe), satiiris ja groteskis. K. A. Hindrey loomingus rohkelt kasutatud (Lõhkiläinud Kolumats) Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu 12 jms. Kitsamas tähenduses teaduslik fantastika, kaasaegse proosakirjanduse populaarne haru, aineks fantastikaga läbipõimunud teaduslikud hüpoteesid. Laiemas tähenduses hõlmab mitmeid fantaasiakirjanduse liike. Eelkäijaks võib pidada arhailiste rahvaste müüte- ja legende (Frankenstein). Eesti tuntumad ulmeautorid : I. Hargla, V. Belials, K. Orlau, M. Barker
usu- ja majanduskeskused, losside ümber kujunenud rahvarohked linnad, kiri (nn lineaarkiri A, seda ei osata kahjuks tänapäeval lugeda), sõjakate joonte puudumine (lossid olid kindlustamata, pole leitud relvi, kunst oli rahumeelne ja elurõõmus). Kreeta kunstis kujutati loodust, eriti härgi, aga ka spordivõistlusi ja usu- pidustusi. Kunstis ilmneb naiste suhteline domineerimine, mis viitab nende suhteliselt kõrgele ühiskondli- kule positsioonile (võrreldes teiste varaste tsivilisatsioonidega). U 15. saj. eKr Kreeta vallutanud kreeklased võtsid omaks kohalike eluviisi ja kombed, ka kreetalaste kiri kohandati kreeka keelele (nn lineaarkiri B, mida osatakse tänapäeval lugeda). Minoliline kultuur levis nüüd mandrile, kultuuri edasikandjaiks said kreeklased, kuna Kreeta kaotas järk-järgult oma senise tähtsuse. Kreeka mandriosas kujunenud Mükeene kultuuri iseloomustasid samuti lossid, kuid need olid tugevasti
okt. 1492 Ameerikasse · Amerigo Vespucci 1500 uuris Ameerika rannajoont · Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis > 1494 Tordesillase leping: paavsti bullaga jagati maad hisp.ja port. vahel Ameerika põlisrahvad (§27): kuidas jõudsid esimesed inimesed Ameerikasse, asteegid, maiad, inkad, missugune mõju oli eurooplaste vallutustel. Cortés, Pizarro 16. sajandi Hispaania maadeavastajad põrkasid Kesk-Ameerikas suurte tsivilisatsioonidega asteegid, maiad, inkad. Nende piirkondade rahvastik koosnes paljudest hõimudest ja rahvastest, kelle suursaavutuste hulka kuulusid imepärased kunstisesmed, suurejoonelised linnad, ja omalaadne eluviis. Asteegid Rändhõim, seadis end sisse Mexico orgu, ehitasid suure linna. Linn kasvas > asteegi impeeriumi pealinn. Asteegid vallutasid palju rahvaid, ja nõudsid neilt andamit. Asteegid olid lühikest kasvu ja jässakad, pruuni naha ja laia näoga. Asukoht:
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata.
sajandini. Ühiskond põhines hõimukorraldusel, mille ülemkiht koosnes vürstist või pealikust ning tema aristokraatiast, poolehoidjatest. Kaks põhilist ülesannet: sõjapidamine ja pidutsemine. Feodaalsõltuvust polnud - vabad talupojad. Kui ei sõditud, hariti maad. Spetsialistid jagunesid kaheks: druiidid (polnud päritav) ja kõikvõimalikud käsitöölised. Viimaste hulk tõenäoliselt kasvas, mida enam suheldi lõunapoolsete tsivilisatsioonidega, eriti kaupmehed. Arvatavsti päritav seisus. Druiid tegutses harva kaupmehena, hoidis end ,,kõrgemate asjade jaoks". Bardid e laulikud olid erioskustega druiidid, druiidide alamseisus. Kõige suurem seisus olid maaharijad, lisaks ka üsna arvukas orjade grupp (sõjavangid või sisseostetud). Naistel oli roomlastega võrreldes üsna palju õigusi, mõned omasid lausa varandusi, pidasid omavahel pidusid.
J. Lotman määratles kultuuri kui kõike seda, mis ei ole geneetiliselt päritav. See tähendab ka seda, et ka loomadel esineb kultuur, kuid inimkultuur on kahtlemata kõige rohkem diferentseerunud. Kultuur on tehisliku päritoluga. See tähendab seda, et selle loojaks on aju. Väga kõrge teadvuse diferentseerumisega kaasneb enamasti kultuuri olemasolu. Nii on seda näiteks inimolenditega. Kui aga inimkond peaks kunagi kontakti astuma maaväliste tsivilisatsioonidega, siis kultuur ei piirdu enam ainult inimestega. Ajamasina tehnoloogia Nagu nimigi juba näitab, on tegemist tehnoloogiaga, mis võimaldab teleportreeruda ajas ja ruumis. Vastav tehnoloogia võimaldab liikuda ajas ja teleportreeruda ruumis. Ajas on võimalik liikuda ( minevikku, olevikus või tulevikku ) ainult siis, kui ollakse ise ajast väljas. Füüsika seisukohalt tähendab see seda, et ajarändur peab olema sellises aegruumi piirkonnas,
majanduslikud sadamate kontrollimine, kus on odavam sõda pidada; õiguslikud ja eetilised: kas Saksamaale minek oleks õiglane, kas seda on võimalik kogu maailmale tõestada, et mitte jätta muljet agressiivsest riigist; psühholoogilised kuidas mõjutab Rootsi kodaniku patriotismi, kui peab sõdima väljaspool kodumaad. · Ameerika vallutamine: kas indiaanlased on inimesed nagu meie või on nad metslased? Kohtuti teistlaadi tsivilisatsioonidega, kust see küsimus ka välja kasvas. Järeldus käitumisnormid, mida võidakse või ei tohi teha nende suhtes: kas peaks allutama või suhtlema kui võrdne-võrdsega, kas ristiusku võib neile ka vägivallaga viia? Eurooplane hakkas põhjalikumalt mõtlema, kes on inimene teine mõtlemine, hakkas küsima, kas Euroopa tsivilisatsiooni eluviis on ainus võimalik elumudel? Kahte laadi ideed:
seal kestnud 200 aasat ning pole seetõttu põhja-ameerikalikku küpsust saavutanud. Ladina-Ameerika Põhiline kolme tsivilisatsiooni segunemine, mis regiooni eripiirkondades on vastavalt ühte või teise komponendi osatähtsuses erinev. Mehhikost Paraguayni nn Hispano-Ameerika, etendas põlisrahvaste indiaanlaste tsivilisatsiooni lääne omaga enamvähem võrdset rolli. Aafrika tsiv roll suht väike. Brasiilias ja Kariibias segunes lääne tsiv peamiselt aafrika tsivilisatsioonidega ja indiaanlaste mõju jäi nõrgaks. Ladina-Ameerika lõuna osa Tsiili ja Argentinas on valgete hilisimmigrantide mõj palju suurem. Majandustase eripiirkondade suur. Brasiilias 8miljonit inimest, kelle sissetulek alla dollari. Eestlased kasutavad Brasiilias toodetud lennukeid. Ida-Aasia Teinud suure hüppe läbi. Jaapanis tulevane probleem, rahvastiku vananenmine. Hiina on väga erinev ülejäänud ida aasiast. Väga kiire hüpe noore rahvastiku arvelt jaapanis oli see 80datel. Põhja-Korea
Uusaegne individualism suunab inimest olema erinev, uuenduslik, sunnib inimest leiutama kogu aeg uusi mängumaid ja see loob progressi. Kui ühe asjaga toime ei tule, siis leiutad uue asja. Arnold Joseph Toynbee :oli Suurbritannia ajaloolane. Toynbee jagas maailma enam kui 20-ks tsivilisatsiooniks ning lahkas neid põhjalikult, kujundades teooria tsivilisatsioonide tõusust ehk kasvust, langusest ning hävingust. Nende ja väiksemate tsivilisatsioonidega seotud protsessidega seletas ta kogu ajaloo kulgu. Ent teised ajaloolased leidsid tema tööst palju ebatäpsusi ning ka vigu, mistõttu tema teooria peagi ajalooteaduse silmis tõsiseltvõetavuse kaotas. Samas oli see üks huvitavamaid ja põhjalikumaid kogu ajaloo süstematiseerimise katseid, mis oli ilmselt teadlikult kirjutatud ka vastukaaluks marksistlikule ajaloonägemusele. Oswald Spengler :oli saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof.
J. Lotman määratles kultuuri kui kõike seda, mis ei ole geneetiliselt päritav. See tähendab ka seda, et ka loomadel esineb kultuur, kuid inimkultuur on kahtlemata kõige rohkem diferentseerunud. Kultuur on tehisliku päritoluga. See tähendab seda, et selle loojaks on aju. Väga kõrge teadvuse diferentseerumisega kaasneb enamasti kultuuri olemasolu. Nii on seda näiteks inimolenditega. Kui aga inimkond peaks kunagi kontakti astuma maaväliste tsivilisatsioonidega, siis kultuur ei piirdu enam ainult inimestega. Ajamasina tehnoloogia Nagu nimigi juba näitab, on tegemist tehnoloogiaga, mis võimaldab teleportreeruda ajas ja ruumis. Vastav tehnoloogia võimaldab liikuda ajas ja teleportreeruda ruumis. Selleks, et inimene saaks rännata ajas ( ehk “liikuda” teise ajahetke ), on tal esimese asjana vaja nö. praegusest ajahetkest “väljuda” ( “ajast väljuda” ). Füüsikaliselt tähendab see seda, et inimene
Kas indiaanlased on inimesed? Kas neegril on õigusi? Kes on kodanik? Mis on hea elu? Miks antakse ühele õigus valitseda teise üle, milline valitsemine ja riik on õiglane? Varem vaaraode puhul või Moosese-aegses Iisraelis sellist küsimust ei tekkinud, või kui tekkis, siis ei olnud küsijat kauaks. Vana-Kreeka Polis Polised olid suhteliselt väikesed linnriigid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena nad suhtlesid ka teiste tsivilisatsioonidega. Erinevad linnriigid korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil. Ateena linnriigis oli umbes 300 000 inimest, neist umbes kolmandik olid orjad. Aristoteles pakkus välja, et kogu käsitöö tehtaks orjade poolt, et kodanikud saaksid pühenduda poliitikale, kuid see polnud reaalsuskirjeldus (ka kodanikud tegid lihtsamaid töid). Teine grupp olid metoigid ehk teiste linnade kodanikud, kes ei saanud mingilgi moel saada linna kodanikuks. Meetikutel polnud osa linna poliitilises elus.
saatana sümboliks pidamine. 2. SUURED MAADEAVASTUSED Mõiste ,,suured maadeavastused" lähtub varauusaegse maailma Euroopa-kesksest nägemusest. Eurooplaste avastusretkede peamiseks sihiks olnud Kagu-Aasia mereteed olid nii hiinlastele kui araablastele hästi tuntud, kõnelemata sellest, et uued avastatud kontinendid ei olnud kaugeltki inimtühjad, vaid asustatud sageli märkimisväärselt kõrgele arengutasemele jõudnud tsivilisatsioonidega. Ometi oskasid just eurooplased lõigata maadeavastustest suurimat kasu, allutades järk-järgult suurema osa maailmast oma poliitilise ülemvõimu alla, millele lisandus koos ristiusu levitamisega euroopaliku kultuuri pealesurumine. Mitte ühelgi teisel ajastul pole Euroopa mõju kogu maailma ajaloole olnud nii märkimisväärne kui seda varauusajal. Õigupoolest olid maadeavastused paljuski eksituste jada. Tollaste merereiside sihiks ei olnud uute kontinentide avastamine
J. Lotman määratles kultuuri kui kõike seda, mis ei ole geneetiliselt päritav. See tähendab ka seda, et ka loomadel esineb kultuur, kuid inimkultuur on kahtlemata kõige rohkem diferentseerunud. Kultuur on tehisliku päritoluga. See tähendab seda, et selle loojaks on aju. Väga kõrge teadvuse diferentseerumisega kaasneb enamasti kultuuri olemasolu. Nii on seda näiteks inimolenditega. Kui aga inimkond peaks kunagi kontakti astuma maaväliste tsivilisatsioonidega, siis kultuur ei piirdu enam ainult inimestega. Ajamasina tehnoloogia Nagu nimigi juba näitab, on tegemist tehnoloogiaga, mis võimaldab teleportreeruda ajas ja ruumis. Vastav tehnoloogia võimaldab liikuda ajas ja teleportreeruda ruumis. Ajas on võimalik liikuda ( minevikku, olevikus või tulevikku ) ainult siis, kui ollakse ise ajast väljas. Füüsika seisukohalt tähendab see seda, et ajarändur peab olema sellises aegruumi piirkonnas,
J. Lotman määratles kultuuri kui kõike seda, mis ei ole geneetiliselt päritav. See tähendab ka seda, et ka loomadel esineb kultuur, kuid inimkultuur on kahtlemata kõige rohkem diferentseerunud. Kultuur on tehisliku päritoluga. See tähendab seda, et selle loojaks on aju. Väga kõrge teadvuse diferentseerumisega kaasneb enamasti kultuuri olemasolu. Nii on seda näiteks inimolenditega. Kui aga inimkond peaks kunagi kontakti astuma maaväliste tsivilisatsioonidega, siis kultuur ei piirdu enam ainult inimestega. Ajamasina tehnoloogia nagu nimigi juba näitab, on tegemist tehnoloogiaga, mis võimaldab teleportreeruda ajas ja ruumis. Vastav tehnoloogia võimaldab liikuda ajas ja teleportreeruda ruumis. Ajas on võimalik liikuda ainult siis, kui ollakse ise ajast väljas. Füüsika seisukohalt tähendab see seda, et ajarändur peab olema sellises aegruumi piirkonnas,
Sest just viimaseid oli vaja avalikus karjääris. Usk ratsionaalsesse arutelusse (vt allpool poliitilised ideaalid p. 3), kui millessegi, mille võime on vaid kreeklastel, oli kindlasti ka üks põhjustest, miks just Ateenas arenes välja poliitikafilosoofia. Ekskurss2: Vana-Kreeka polis Polised olid suhteliselt väikesed linnriigid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena suhtlesid nad ka teiste tsivilisatsioonidega. Erinevad linnriigid korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil. Ateena linnriigis oli umbes 300 000-400 000 inimest, neist umbes kolmandik (kuni pooled) olid orjad. Aristoteles pakkus välja, et kogu käsitöö tehtaks orjade poolt, et kodanikud saaksid pühenduda poliitikale, kuid see polnud reaalsuskirjeldus (ka kodanikud tegid lihtsamaid töid). Teine grupp olid metoigid ehk teiste linnade kodanikud, kes ei saanud mingilgi moel saada linna kodanikuks
annaabi.ee 
