Eluolu ja kultuur kahe maailmasõja vahel (0)

Eluolu ja kultuur kahe maailmasõja vahel
Maailmasõja järellainetusedmesed
Läänerahvas lootis et peale sõda muutub eluolu paremaks kui seda varem oli olnud. Inimesed küsised endalt ja üksteiselt, miks kodu see õudus üldse toimus ja mille nimel tapeti need enam kui 10 miljonit meest, nii et kaduma läks terve põlvkond. 1918. aastal ilmus Saksamaal Oswald Spenglari raamat „Õhtumaa allakäik“, milles väideti, et lääne kultuur on jõudnud oma viimase, mandumisfaasi ja et varsti pühitakse lääs minema nagu see on juhtunud kõigi varasemategi tsivilisatsioonidega. Sõjajärgse pettumuse ilminguks oli ka Itaalia fašism, samuti väga rahutud olud Saksamaal, mis oleksid äärepealt revelutsioonini viinud. Kujunes mitut sorti inimesi, vaesed kes elasid nälja piiril ja puru rikkad.
Kergemeelsed 1920. aastad
Inimesed püüdsid sõjakoledusi unustada, mistõttu 1920. aastaid iselooustab teatav kergemeelsus . Lõplikult loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesid tunduvalt. Inglismaa käis pidevalt ajaga kaasas ja tegi tihedaid muutusid eluolus ja kultuuris. Nad käisid ajaga kaasas nii kunsti, kirjanduse, teaduse kui ka moe vallas. Mood oli frivoolne, lubades naistel paljastada õlgu ja käsivarsi, ning kleidiserv kerkis põlvedeni, mis varem olnuks mõeldamatu. Maailma kuulsaks sai koomik Charile Chaplin . Järjest rohkem ilmus tänavaile autosid.
Otsingud ja saavutused
1920. aastate kultuurielu iseloomustas otsingute ja saavutuste rohkus . Šveitsist sai alguse ja üle Euroopa levis paroodiline kunstivool dadaism mis pilkas nii konservatiivset kodanlust kui ka iga hinna eest originaalitsevaid kunstnikke. Ingliskeelse luule tippu tõusis T.S Eliot poeemiga „Ahermaa“, saksa poeesiat rikastas R.M. Rilke . James Joyce 'i romaani „ Ulysses “ aga on nimetatud maailma kirjanduse üheks tipuks. 1922. a avastas Howard Carter Egiptuses vaarao Tutanhamoni hauakambri. Füüsikas toimusid suured avastused. Albert Einstein tõestas üldrelatiivsusteooriat, Ernest Rutherford lahutas aatomi osadeks , James Chadwick avastas neutroni. Keemia ja füüsika ühendamise viis lõpule Linus Pauling, kes seletas põhjalikult ära keemilise sideme olemuse.
Totalitarism ja rassism sekkuvad kultuuriellu
1920.-1930. aastate läänemaailma kultuurielu arines sõjaeelsest kõige muu kõrval selle poolest, et kaks suurt riiki, NSV Liit ja üha suuremal määral ka Saksamaa, asusid oma kultuuri hävitamise ning deformeerimise teele. NSV Liidus oli 1920. aastate algul valitsenud loominguvabadus. Kümnendi teisiel poolel, kui Stalini võim tugevnes ja poliitilised tapmised ning massirepressioonid sagenesid, loominguvabuadus kadus . Kunsti ja kirjanduse ainumõeldavaks meetodiks kuulutati sotsialistlik realism , teadus pidi olema marksistlik . NSV Liidu kultuurielu lõigati muust maailmast ära, sobimatud autorid ja teadlased tapeti või saadeti koonduslaagrisse surema.

1930. aastate saavutused ja leiutised
1930. aastad algasid suure ülemaailmse majanduskriisiga, mis taaselustas vahepeal nõrgenenud pessimismi ja vähendas usku demokraatiasse. Film sai juurde sünkroonse heli. Peagi taibati sedagi, et heli lisab filmile omaette kunstilise tasandi, luues uue filmikeele . Helifilmile ülemineku üheks tulemuseks oli ka Ameerikas sõja eel tekkinud uue žanri, muusikali jõudmine kinolinale. Teiseks uueks žanriks oli dokumentaalfilm . Arhidektuuris sai alguse nn internatsionaalne stiil, milles hiljem ehitati lugematul arvul ilmetuid suuri karpmaju. Olulistest leiutistest võib nimetada tsellofaani ja eriti nailonit. 1927. aastal toimus tähelepanuväärne sündmus: ameeriklane Charles Lindbergh ületas esimesena lennukil õnnelikult Atlandi ookeani. Peaaegu kõiki valdkondi puudutas ka elektri jätkuv võidukäik, varsti jõudis elekter igasse kodusse.