50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
1Antananarivo
Õppematerjali autor
Olmeekidel ei õnnestunudki luua ühtsest riiki, iga linn moodustas omaette võimukeskuse. Enamik elanikkonnast elatus põlluharimisest ja linnades ulatus tavaliselt elanikkond 1000 elanikuni. Kuna olmeekidel polnud oma kirjakeelt siis nende kultuurist ja kommetest me väga palju ei tea aga teatakse, et linna keskel kõrgus enamasti püramiidikujuline tempel. Olmeegid valdasid hästi kiviskulptuuri ning valmistasid palju monumentaalseid inimpäid kujutavaid skulptuure. 2. Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid. Talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see
Lisaks hinduisumile arenes 5-6. sajandil budism, mis tuli brahmanismist. Budismi rajajaks oli Gautama, keleset sai hiljem Valgustatu ehk Buddha. Budism pani rõhku taassündidest pääsemise himudest vabanemisele, õigele käitumisele ning vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatusele. Nii sai saavutada õnnistatud hingerahu ehk nirvaana. Tänapäeval on budims üks suuremaid maailmareligioone. Ameerika põliskultuurid Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes geograafiliselt lähedastes, kuid looduslikult küllalt erinevates piirkondades: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks just juunist oktroobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Tihti esines aga veeuputusi ja põlluharijatel tuli kasutusele võtta kunstlik niisutus.
III. AMEERIKA PÕLISKULTUURID Kesk-Ameerika geograafilised ja looduslikud olud Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes geograafiliselt lähedastes, kuid looduslikult küllalt erinevates piirkondades: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäestik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Yucatani poolsaarel oli aga põlluharimiseks tarvis metsi langetada ja maad kuivatada. Pikka aega oli väga levinud alepõllundus
India Hiina Araabia Ameerika põliskultuurid Looduslik Tsivilisatsioon Tsivilisatsioon Kõrbete ja pool- Kesk-Ameerika ud olud kujunes suurte kujunes kahe Tiibeti kõrbetega kaetud tsivilisatsioon jõgikondade kiltmaalt algava ja Araabia poolsaar kujunes alal. Vaiksesse ookeani asus vara- geograafiliselt Kaks suurt jõhe suubuva jõe, Huang seimate lähedastes, kuid Indus ja Ganges He ja Jangtse alam- Tsivilisatsiooni- looduslikult
Põlluharijad (enamik olmeeke) elasid ümbruskonnas. Linna keskel püramiidikujuline tempel. Eriti kuulsad on olmeegid oma monumentaalsete inimpäid kujutavate kiviskulptuuridega. (kujutasid valitsejaid). Kirja olmeegid ei tundnud. Olmeekidel ei tekkinud ühtset riiki vaid iga linn moodustas omaette võimukeskuse kohaliku valitseja ja preesterkonna võimu all. Umbes 400 eKr tabas olmeekide tsiv langus, osa linnu hävitati, kunsti ja püramiidtemplite eeskuju järgisid kesk-ameerika rahvad veel aastatuhandeid. Maia linnriigid: Maiad elasid yucatani ps vihmametsades juba 1 at eKr. Siis tekkisid ka nende suuremad asulad, millest peagi arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Maiad õppisid kasutama metalle. Valmistasid vasest ja väärismetallidest ehteid ja relvi. Tööriiistad tehti eeskätt kivist. Põldu hariti kõplaga ja tehti ka alepõllundust. Paljude maia linnade seast kerkis esile mitu tähtsamat keskust usuline liit (arvatavasti)
ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, kus kõneldakse draviidi keelt. 8
Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku.Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmega andsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. 17 Olmeegid Olmeegid on 14.-3. saj. eKr. Mehhikos, tänapäeva Veracruzi, Tabasco jmt. osariigi alal elanud ja mitut keelt kõnelnud indiaani hõimud, Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojad. Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku eKr. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Kultuur Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Eg
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid